|nr. 4 (1821) 198S i i i r i i ] ' i
M e i e EIu";-iir. 4 11821) 198S N E L J A P E V A L , 24. JAANUARIL - THURSDAY, JANUARY 24 S
;::^ /:-ft<;;<:<-^ :;:;:.;:<:;
'ihlap.
kaetud rikkalik I kohvilaud. )raost Taul. Pea-Taul, petaja Liiisa Ristsoo, lasgai koguduse likaasaga ja nais-]htuski vttis p r i n g i esinaine Ipvides Thuhder petajale nne )ose. Hid soove lees Voldemar ingituse kogudu-se knlalhtri. IdisElfrideKom-; P i m i k u " ni-jomal, ajal vga V . .Pimiku" asu- lal vttis sna tervit^usi, nne-praostkonnalt, kanada petaja-rikat snavttu srasiga. Praost tuskathunder ikuvljavateid Olvi Pint tnas irpevale kaasa | kingitusi jaga- jguduse liikmed (a seda pidulikku Kogudusel on la kogudus lheb lit, et Olvi Pint on 1 naispetaja pa-^ I M E H A N S vimlejad tagasi imlejale annetas Irqosi, samuti ka latjale Erik L i i -idet meelitati'' vigLuidetsala" unat, lpetada |e orkester, koos-ene akordion, -: akordion, A u -tspill, Enn Meri-
tervitas, soovis Ing kutsus kiki |ma ja lbus ole- .viisid, mida or-
jalgadesse tant-jl laltki paare^ kes (dal parketil , kuni i: hakkas kergel^-L L A L E I Y A T
soome-iifiri
Esimene meie sel ainel uurimusi kokkuvttev ja kommenteerib saavutis ,,Meie Eluga'' Tsiasi, et Valev Uibopuu M e i e
ja meie himude" ettetellijate 'arv, ilma et teos oleks saanud niini- maalsetki sisulist eeltutvustamist, V ulatus 1000-le ja jrellevik osutus hoogsaks, tendab iseendast eest- laskonna huvi oma juurte" vastui 302-lehekljenne keskformaadis ja kaante sini-must-valges kaartku- junduses raamat, nagu see asub nd meie laual, letab oma 469-Eiumbrilise kasutatud allikmaterja- li nimistuga, 89 kaardi, skeemi ja joonisega ning le 60 alajaotusega 3-osalises ldskeemis, lhemal tut- vumisel kik ootused, andes le- vaate mitte ainult himudest ldi- selt, vaid ka nende saatusest rah- vusvaheliste uurijate ttulemuste kokkuvttena tnaseni vlja. Autorit raamatu ilmumise puhul . nnitledes ei saanud kuidagi, vltida lhida ksitlussoovi vidule psu. . Nii siis ,
M E : M e i b ja meie himud", k- sitledes soome-ugrilasi nende alg- kodudest alates lbi pikkade sa- jandite, on omaphjalikkiuses hi- mu-uurijate avastusi tutvustades ja neid kommenteerides saavutuseks, millist ei ole taoliipena ka soomlas- tel ega ungarlastel. Kuidas sai see uurimuste kokkuvte teoks ja kui palju kulus selleks aega? . V U : Soome-ugri uurimistega tege-leb vga palju nimekaid fennougriste lemaailma. Minu raamatus on te-gemist nende uusimate uurimistu-lemuste ulatusliku kokkuvt-tega ja neist tulenevate jrelduste tegemisega. Teose koostarpisele sundis mind soome-ugri keelte lektq-rikohale valimine^ Lundi likoolis 1971, kui mrkasin,, et sellekohast teost kahjuks ei olnud olem(as., Ka ppetegevus kannatas selle all. M a -terjali kogumise algamisest arvates on t tegelikult nudnud kmme/ ;^kond aastat.
M E : Kui suur ldse oli meie himlaste arv algko.du(dels, kui palju on veel jrel nende elavaid keeli ja milline nende hulgas omi eestlaste ja eesti keele asend? ' ' V U : Algkodude .perioodil ei ole arusaadavalt hegi keeleperekonna piirides mingeid rahvaloendusi' toi-metatud. Kuid kuna uraali.ja soome-ugri - algkodude hajumisel himu-rhrni paiskus vga mitmele poole ja kaugeile aladele (nagu nit. Lne- mere rde), siis ei saanud selline . argjhiskond paris vike olla. Elavaid soome-ugri'keeli on praegu jrel veel 12-13. Eesti keelel ja eesyastel on silmapaistev asend kolm tunnusta-tud soome-ugri keele ja-rahya (eesti, soome, ungari) hulgas. M E : Mida sisaldab raamatus avaldatud ksikkeelte osa ja kui ulatuslik on andmestik soome-ug-
KUNSTINITUS PIKENDATUD-
Etobicoke Civic Centre on koF- raldajate Lia Holmbergi ja Maret Rasinsi teatel palunud pikendada eesti kunstinitust 8. veebruarini, kuna nii eestlased kui kohalikud elanikud on selle vastu llatavalt suurt huvi nidanud. Nitus on ava- tud argipeviti kl. 95 . ja nda lalppudel kl. 25 . Lisaks endis- tele vljapanekutele on saabunud Austraaliast kolm Gunnar Neeme
Kes kasutavad TTC-d nitusele minekuks, peaks sitma kuni Is- lingtoni jaamani allmaaraudteega ja sealt vtma Burnhamthorpe (nr. 50) bussi, mis viib Etobicoke Civic Center'i juurde.
Fffe-y Uibopuu lusest eri keeltes? V U : Raamatu ksikkeelte osa si-saldab uusimat entsklopeedilist materjali nende"keelte.ja rahvaste kohta (asend, arv, ajalugu, keel ja kirjandus, keelenide, kultuur). Kol-me kultuurkeele kohta kiv andmes-tik on arusaadavalt.suurim. All ik-teoste loetelu hlmab kmmekond leheklge. M E : Paistab, et Eesti osa hes
liividega ulatub 40 lehekljele, soomlasi ja saamisid (laplasi) ksit- lev osa hes veps, vadja ja isuri (ingeri) osaga koguni 62 leheklje-le. Kuidas oh olnud senine vastur vtt teosele soomlaste ja ungarlas- te hulgas ja kas on ette nha huvisid teose tlkimiseks? V U : On liiga vara siin midagi tel-da.Teaduslike vljaannete ilmumis-ja retsenseerimistakt on teissugune kui nit. ilukirjanduslike teoste oma. Vib vtta kuid ja isegi aastaid enne kui arvustused ilmuvad. Isiklikult. . olen aga saanud soome ja ungari fennougristidelt kirju tunnustusaval-dustega. Ka tlkimise suhtes on vara midagi elda. Esialgu on kige te-nolisem tlkevimalus rootsi keel-de. Phjuseks muidugi suured soo-me-ugri vhemused (saamid, soomla-sed, eestlased, ungarlased, ingerla-. sed) Rootsis.
M E : Lpuks kuidas suhtuti uurimusse (uurimuseks on ju ka teiste poolt tehtud uurimuste kok- kuvte ja hinnang) Eestis ja kuna seal reklameeritakse kvasti hi- mude uurimist", kas oli sealsest materjalist ja millises ulatuses ka-V U : Kodumaalt ei lole kuuldunud siiani^mingit reaktsiooni, kas aja l-hiduse vi mnel muul phjusel, seda on raske elda.Kodumaine fenno-. ugristika aga on krgel tasemel ja usaldusvrne, niipalju kui see ei puuduta hilisemat ajalugu hes hi-mude kditamistega ja selle tlgen-dusi.Sealseid uurimistulemusi On teoses refereeritud kttesaadavas ulatuses. JoKa
Kbi Laretei kontsert
Torontos edasilkatud
Nagu Eesti Kunstide Keskus tea- tab, on Kbi Laretei klaverikontsert Torohtos, mis oli vljakuulutatud 17. veebruariks, kunstniku haiguse tttu edasi lkatud.
EKK : ; . \ muusikavistlused toimuvad mrtsi lpus Peetri kiri-kus, Torontos. Kik lauljad ja inst-rumentide mngijad on teretulnud. Klassid jagunevad: 1. Talentide klass (jagunevad omakorda vanuse jrgi). Palad on vabavalikul nii laulus kui ka instrumentidel. 2. Eesti kom-ponistid, Laulude nimestik ilmub hil-jem. Klaveri ja akordioni nimestik on: 1. klass'Aavik Laulge poi-sid" ja Muru Hansu ainus ingel", 2. kl. Aavik - les" , 3. k l . Raid -Avamng" ja htulaul", 4. k l . Aa-vik Lbusal hetkel", 5. k l . Miido Haanja miis", 6 k l . Oja Eesti tants", 7, kl . Miido K u i ma olin viksekene", 8. k l . Saar ,,Laul mnnile", 9, ]<i;::Ener - Liblikas" vi Part t i b l i k a s " . Noote ja lisainformatsiooni saab Margit Viia'lt tel. (416) 222-63I59. 398 Empress Ave., Willowdale, Orit. M 2 N 3V7.
Asta Kaups alustab ^ muusikalist Jubeliseeriat Seoses Eesti Baptismi mdunud-aastase loo a. juubeliga, korraldab Toronto baptist^ kogudus eelseivatel kuudel rea vaimulikke kontserte-.muusikahtuid, mis oma kvaliteedi ning niitmeklgsusega. . 'peaksid laialdast thelepanu ratama. Muu-sikahtuid esitatakse juubeli.-muu-sikaseeria" nime all, kusjuures see-riat alustab alt Asta Kaups pha-peval, 27. jaan. k l . 18.00, koguduse kirikus, 883 Broadview Ave. Avah-tuga phitseb lauljatar htlasi oma 60 a. snnipeva. Asta Kaups, kes.on me ks armastatumaid. kirikulaul-jaid, ppis Helmi Betlema laulustuu-' dios J5 on esinemiste krval kodu-koguduses korduvalt laulnud mujal eesti keskusis ja kanada kirikuis. 27. jaan. kannah taette maailma klassi-kuid, eesti autoreid ning lihtsaid vai-mu-likke laule. Teine kontsert juubeli muusika-seeria" raames toimub phap., 3. veeb. htul. Kava tidab kauge k-lalisena Austraaliast noor eesti vio-lakunstnik Juhan Peipman. ] . Peip-man lpetas Sydney konsevatooriu-mi ja tiendas ennast Kanadas, Banf-fi muusikapidustuste!, kuulsa Prim-rose juures. Praegu ttab J. Peip-man Sydney konservatooriumi juu-res ppejuna. Ta sjane avalik esi-nemine austraalastele sai suure me-nu osaliseks. Kolmas kontsert on planeeritud 3. mrtsile,mil kahe klaveri htu esita-vad pianistide duo Leena Pumber ning Marney Adams-Curran. Neljas ritus totab kujuneda ki-ge esinejaterikkamaks. See toimub 14. aprillil ja selle kava tidab Roo-ma kporidevistlustel auhinnastatud ,,The Nightingale-Bamford School Chorus", mida juhatab meie andekas New Yorgi dirigent Maaja Roos. Ar-vatavasti tuleb siis ettekandele M . Roosi ema, helilooja Helen Duesber-gi ./Reekviem". Hiljuti esitas Maaja Roosi koor New Yorgis esiettekandes K. Raidi Three Songs of Praise". Ka on seeria korraldajad melnud mai ku peale. Arvatavasti kavanda-takse ks phapeva htu selles kuus silmas pidades helilooja ning muusikateadlase dr. Johannes Talli 60 a. snnipeva kesoleva aasta 2. veebruaril. Loodetakse juubilari ko-haolekut, dirigeerimist ja oma kom-positsioonide esitamist. Eelpoolloetletd muusikahtud on vab^jgissep.suga, kik on kutsutud.: Iga uus MEIE ELU" tdllj aitab kaa-psi sleukamale njalehele.
Eesti nituse avamine Hamiltoni raekojas. Vasakult linnanunik
Mary Kiss, linnapea Bob Morrow, Eesti Seltsi esimees Merike Koger,
pastor Tmis N m m i k , piirkonnavalitsuse esinaine Ann lones. Foto A . Woode Estex Hamiltonis
Hamiltoni raekojas avati Eestit tutvustav nitus ESTEX, sama mis oli avatud Esto-84 ajal Toronto rae- kojas. Vello Huubeli kavandatud nitus kirjeldab Eesti ajalugu, eesti rahva saatust ning eestlaste elu Ka- nadas.
ESTEXi avamisest vtsid osa k- lalistena Hamiltoni linnapea A. Morrow, Hamiltoni-Wentworth
piirkonnavalitsuse esinaine A. jo- nes ja linnanunik M. Kiss. Nituse avas Hamiltoni Eesti Seltsi esinai- ne Merike Koger ning sna vtsid ka kik kolm kanada klalist. Ni- tuse kohaletoomise, lespanemise ja avamise eest hoolitsesid A. Aru- vald, F. Koger, M. Koger, T. Nm- mik ja M. Pertens. ESTEX jb Ha- miltoni ndalaks ja liigub siis Ln- de.
9 9 ristsna lahendus OQQQQQQ J3QQ i OQQ DQQQ QQQQQ QDCaOQ QEODQ aOB QQQ OQQDQOQ V QSQBD QQQQ ' pOQDQ DGIQ
a a s
h d a s t r i h k a
e 111 29
u r
mblit soodsate hennaalandustega.
LahtBotleky ajad: esmasgD., neljap. ja rede 10-9, t^islp., kolmap. 10-6, laup. 10-g
WODBINE AVE. - MARKHAIVl - PHJAPOOL STEELES AVE. E.
U U L U 3,
i ltsaabroosiie^
Dostojevski visidon saja aasta eest nib tnapeval olevat tegelikkuseks muutunud: isiksuse nivelleerimine ja kodanike saniavrsustamine juba haridusliku ettevalmistusega alates on diktatuuririikides endastmiste-tav. Edasips kooliteel vimalda-takse partei soosikuile, kuid neid on vikearvuline vahemik rahvastikust. igalevi ssteemis on nhtud ette: ks kmnendik elanikest saab piira-matud igused ja asub valitsema, heksa kmnendikku jb orjadeks. ks varaseid meie sajandi suurtest mtlejatest, kes Euroopat ootavat kriisi ette ngi ja selle phjusi inter-preteeris, oli hispaania filosoof-es-seist Joso Ortega y Gasset (1883-1955). Kriisi esimeseks phjuseks pi-das ta masside lestusu", meie sajandit nimetas ta massidesajn-- diks". Rahva lekllus ja tunglus valitseb kikjal. Igal pool on raske vaba kohta leida... Suur rahvahulk, mis toimib anonmse massina, mil-les indiviid ning isiklik vastutus kaob, ei ageeri mistuse ega etteka-vatsusliku kaalutluse, vaid tundmus-te ja emotsioonide ajel. Selline hulk on eriti vastuvtlik agitatsiojpnile-. Tehnika saavutused'tedbevahendite,
esijoones moodsate raadio- ja tele-visiooniseadmete alal, annavad agi-taatoreile tohutud vimalused mas-side aktiviseerimiseks... Mdunud sajandist alates astuvad nitelavale massid. (Jose Ortega y Gasset, La rebelion de la masas. Madrid 1930, Dei" Aufstand der Massen. Hamburg 1972). Mass armastab samataoli-sust", ja seda ka ilma agitatsioonita. Tavaliselt on aga agitaatoreile tulus ,,ldist samataolisust" veel hutada. Mass hvitab kik, mis onteisiti" , mis on l/ljapaistev, individuaalne, keskprasest krgem vi parem. Kes pole n^gu kik", kes ei mtle ,,nagu kik", on otsemaid ohustatud. - hiskonna muutumine tooreks ning ebainimlikuks oleneb suurelt osalt massi hingeelust. Massi ise-loomustavad peatunnused on ano-nmsus, tunnete juhtiv roll, intelli-gentsi kadumine ja isikliku vastutuse kadumine. Totalitaarsete riikide ju-hid kasutavad neid massi omadusi suure osavusega... oma terrorirezhii-mi lalhoidmisel, mrgib Ortega. Et nihilistlik ellusuhtumine, s.o. vrtusnormide eitamine ja seniste kultuuritraditsioonide hlgamine vib radikaalseh muuta ajaloosnd-muste kiku, seda probleemi on ilu-kirjanduses rohkesti selutud. Rida autoreid on kirjutanud nn. negatiiv-seid utoopiaid, milles nad pavad anda pildi_tulevikumaailmast, ja see on nende arvates snge. Tehnika ja
teaduse areng ei too rahvastele nne, hoopis vastupidi tulevikumaailni on painajaune taoline, rahvaste elu on kui vangide ja piinakambrielanike elu. Uks selliseist autoreist, kes vara-kult ette ngi maailma tulevikku sngetes vrvides, oli inglise romaa-nikirjanik, esseist ja kultuurikriitik Aldous Huxley (1894-1963), Tema Hea uus maailm" (Brave New World, 1932) ratas suurt thelepa-nu. Rakendades teaduste ja tehnika arengu tulemusi, on inimkonnal, ,7-ndal sajandil, prast Fordi" nnes-tunud luua stabiilne . utopistlik maailm tielikult materialistlikul alusel. Kik on nnelikud, sest igale inimolevusele antakse sndimisel kaasa ta elukutses vajalikud fsi-lised ja vaimsed omadused. Laste snnitamist pole, inimolevuste toot-mine sooritatakse katseklaasides ja pudelites. Misted isa ja ema on tundmatud, samuti armastus, julgus ja kik loov mte. Haigusi pole, kik silitavad nooruse ja tie eluju sur-mani. Onn ja rahulolu on kindlusta-tud. Ta poleks iial uskunud, et tema loodud painajamaailm viks tegelik-kuseks muutuda juba tema enda vi isegi ta lapselaste elueal. Aga tegelik elu oli ttanud kiirsammul. (Ja) aasta 1958 haaras Huxley uuesti sule, et romaanile jrge kirjutada, korrigee-rida ja kommenteerida. Ta tegi seda
esseevormis ,,Hea uus maailm uuesti, klastatuna" (Brave. Nev^ World Revisited). Siin nitab ta otse- ' selt mnedele peaphjustele, miks maailm tormab vastu saatuslikule painajaunele, vabadusest orjusse. lerahvastus (uue sajandi alguseks eelduste kohaselt 5,5 miljardit). le-rganisatsioon. Inimkonna kurba tulevikku ksit-leb-nalsib ka filosoof ja pshhi-aatrik Erich Fromm (1900-1981), kelle arvates meie hiskonda vib pidada tiel mral ebanormaalseks. Need miljonid ebanormaalselt nor-maalsed inimesed... anduvad ikka veel individuaalsuse illusioonile", cuid teliselt on neilt individuaalsus rvitud. Dehumaniseerumise ning metsis-tumise troika, masina lemvalitsus, inimvrtuste, vabaduse ning kige loomuliku hvitamise, loodusvarade, rvmajandamise ja keskkonna r-vetamise troika kihutab edasi. Seda mrkavad nd paljud, kuid nad on vimetud. Massid tervitavad meele-tut kihutajat ikka veel rmuhmni-dega, laiema silmaringiga inimesed jlgivad, peletist pisarsilmil. Troika kihutab meeletu hooga, nagu omal ajal kolleegiuminunik Titikovi kolmehobusiduk vi nagu rahvaste saatuse troika Dostojevski ajal. Euroopas pealetungil olev ,,aasia-lik ideaal" seisneb vrtushinnan-gute muutumises. Kristlik huma-
nism, mis Euroopas on kehtinud sa-jandite vltel ning on olnud arvukate generatsioonide traditsiooniks, asendub materialismiga.. Taevase Jumala asemele on astunud partiku-laarsed inimjumalad, kes on varusta-tud absoluutse vimutiusega, kes vivad likvideerida tuhandeid ja mil-joneid kaasinimesi, ilma et keegi neid viks takistada... Ajaloo nitelavale on astunud massid, nende juhtimi-seks on tehnika avanud uued, seni-ngemata vimalused. Masside va-litsemise phiprintsiibid on aegaJe kestes jnud suurtes joontes endi-seks... Inimjumalad on alamaile -retult kallid lal pidada, nad phjus-tavad nlga ja kibedat orjaplve... Kik see peegeldub alamate argipe-vaelus: nlginud, nrudesse riietatud haiged ja vsinud inimesed ttavad vabrikuis, pldudel vi muis t-paikades hommikust htuni range jrelvalve all. Nende kodud on ahtad, armetud ja ebatervislikud, igale hin-gelisele prandapinda mni vhene meeter. Inimelu viletsus, millest mt-ejad, usumehed ja oraatorid sajan-dite jooksul on knelnud-kirjutanud ja mille leevendamiseks nad tegutse-sid, un suurelt osalt thendanud sur-vet vgivallavalitsuse all: inimene on inimese hunt. Ja troikat ei suudeta peatada. (Lhemalt sellest kigest Herbert Salu:Kihutav troika" Vlis-Eesti /EMP, Stokholm 1984.