u" nr. 19 (1836) 1985
M e i e Elu" nr. 1< NELIPEVAi, 9. M^IL - ^ MAY 9
Noolandile rinda II. H skautmas" libergi Eesti Skau- |eisab maleva juht 'oto 0. Haamer
, El len Oil ing (PT],: IfPT], Anne Ruberg
(PT], Li i sa . Soots irina Tamm (R i ,ne | jn;yerret(PT]. ;
:s I jrgu
[P.T), Riina Kindlam a Ingrid Si lm (PT].. rriks I jrgu E-gai-
, Leena Rosenberg,
irja kaitsmise igus l i l e r '
(R), Eev i Novek |a Roosipuu (PT]. illakestele:
^ a aj a Kuk la , (R], om (R), Krist i ina
| i faason (PT), T i i u l i k i T a u l f P T ] ,
Li i sa K u k k (PT], ), Ta imi Petersoo
urje (PT), Tamara a Verret ( P T . le:
[,PT), Kadr i N m m i k
Linda K u k k
pol i - lpets id 1985, |r) (PT), Er ika M e i -
[Btsala (PT), :Kadri | isaSoots(R],Karina 'Trass (PT), Katrin
gaidide, ujumise- If:0h a To rQ n 10 ,, P h- iiskond:
[.Merike Koiga, lle
/ask, Monika Roose,
ismaabi kursuse lo-
llina Kindlam, Rita
:os. Anne Ruberg, fd Silm,- Liisa Soots, iiria Martjak. ^
vitjaks salgaks |a T ta rde" Pikse-
Abe, abi Lisa [ovek,' Ellen Oiljng, |Anne Ruberg, Ellen imbre;
,A N N |de Klubi Torontos
itakse 16 mail s.a.
J U K A T U S
'0 n^YW,v^ ..-.'.-..^ >n.>ivrii-A'.j'iij>'.'<'.'j<>> ^ W '
mi
ilmus trkist sja ilmus trkist Eesti Teadus-
l iku Instituudi vl jaandel Meemo Melo koostatud ,,History (Archaeo- logy, History, History of Art , Music . Religion and Church] 1945-1983", i 0 8 l k .
Selles ajaloolaste bibliograafias esitatakse uurimusi ja tid, mida eestlased paguluses on avaldanud , . . ajaloo alalt, kaasa arvatud arheoloo- "elmi Betlem prast kontserti oma praeguste ja endiste p i l a s t e g a . Ees, vasakult: Asta Lind (USA), Lydia gia, kuns t i , muusika-, usundi- ja ki- Kp, Laine Koost, Stella Kerson, Helmi Betlem, Charles Kipper, Salme Lohuaru, Estra Vli , Elna Libe. 2. rikuajalugu ajavahemikus 1945- rida: Margit Viia, Liina Lepik, Linda Koff, Aleksander Luik, Asta Kaups, Hedvig Korp, Luule Anto, Gerda ^93< Pauas, Lydia Vohu-Viksten, Ellen Kuuskne, Erika Solom, Ellen Parve (USA). 3. rida: Epp Aruja, Leopold
ICogaulatuses on avaldatud 1268 Koff, Arrio Tr (USA), Peeter Mehiste, Maimu Lindstrm, Arvo Mitt ' Foto - S. Proem tood 72- autori poolt. Esikohal on ' ajalugu 599 tga, jrgnevad usundi- ja kirikuajalugu 337, arheoloogia 176 ja kunstiajalugu 148 tga, "inuusi- . kaajaloo alalt on ainult 8 td. Sil- Phapeval, 28. aprillil toimus mapaistev on seejuures eesti ajaloo- korp! Fidentia korraldusel sopran alaste uurimuste rohkus. Helmi Betlem'i juubelikontsert.
Autoritest on esikohal prof. Arthur ritus leidis aset Tartu Gollege'i Vbus 316 tga, jrgnevad dr. Vel- saalis; asukoht mis' kahjuks ei ole lo Helk 132, I i e . L i i i Kaelas ja prof. A r m i n Tuulse 104, dr.. Ilmar Arens 61, prof. Evald Blumfeldt 57, dr. Ar- nold Soom 56, prof. Aleksander Loit 42, i ie '
kontsert
Mulgiperemees (Erik Kastein) on j u d n u d n n e l i k u l t Saa- remaale pulma.i Vasakul J u i i l i Kristal ja paremal Evi Duld|Br., . Foto - T o m m y Tomson
mitte sobiv muusikalisteks, eriti laulu, ettekanneteks. Vga halb akustika ei lase hlel mjule tulla ja raske on leida iget vahekorda
akob Koit ja Evald Uustalu hle ja klaveri suhtes. Segavalt 37, teised vhem. mjus ka hilinejate vool saalides ei
Noorema generatsiooni esinda- saanud oodata esitatava pala lpu- jist paistavad suurema arvu tdega ni.vaid pidi laulu ajal lrmakalt senini silma dr. Paavo Roos 23 tga, toole liigutama. Niisugune kitu- prof. Toivo lo Raun 14, prof.Olavi mine esinejate ja publiku vastii on Arens 13, prof. Ha in Rebas 11, prof. lubamatu. Peep Peeter Rebane 9 jt.
Ajaloolaste bibliograafia, kuhu on H , Betlem'il on alati olnud suur kogutud kik teadaolevad uurimu- ^"vi eesti vokaal-heliloomingu sed ja td, mida on avaldatud le vastu ja selle esitamisega Eestis ja kogu vaba maailma ja pealegi le paguluses tiivustanud heliloojaid.
sooja, sujuva, vga suure ulatusega hle ,mi l l es vga tidlased alumi- sed noodid eriti mjule pses id . Thelpanuvrt on H. BetlehemM vga selga diktsioon kski sna ei lhe kaduma, mille tttu kuulaja on v ime l ine esitatava laulu teksti kokku sulatama muusikaga.
Nudl ik ja pikk esimene osa hl- mas heliloojaid A. Kapp'ist kuni R Toini, Tundus, et kunstnik ei olnud alguses tielikult koha lenud saali- gf see tunne kadus aga hiljem tie- likult. Kindel ja puhas intonatsioon ja vastavalt esitatava pala nuete le kas lril ine vi dramaatiline in-
ette uudisloomingut esiettekan- netena Charles Kipperi retsitatiivi- lineHing'*(B. Alver) ja L. Avessoni ksik tee" (j. Liiv).
Kava lppes Eduard Oja raske- mee l seEi ne enam'' mis oli haa- ravalt ette kantud.
Charles Kipper'! klaverisaade oli loomulikult tehniliselt kindel ja laitmatu. Kahe kunstniku koost oli vga musikaalne ja tasakaalus- tatud, milles ka kige v iksemad muusikalised detailid olid vlja toodud.
Tis-saali tormiline aplaus ni- tas selgelt kuulajaskonna sooja t-
"Eesti Rahvusteater oli esimeseks eesti kutseliseks pagulasteatriks Saksamaal. Mte selle asutami- seks kpses sjajrgselt Lbeki linna kogunenud teatrirahval 1945. a. sgisel .
Lbekis puudusid kahjuks sobi- vad ruumid. Need leiti Hamburgi l h e d a s e s t Schwarzenbecki laag- ristKaarel Sdor i eestvttel ehi- tati eestlaste poolt iiiiber laagrile kasutada antud tehase 800 inimest mahutav sgisaal ja saadi korra- lik, lava ja krvalruume omav teat- risaal. Asutamiskopsolekust vtsid osa 7 kutselist nitlejat: Kaarel ja Mahta Sdor (Tall. Tlisteater) , Leida Lepik (Vanemuine), Maie Suurallik ja Jaan Mrk (Draama- teater), Valentin Lind (Estonia) ja Arvo Vabame (Rakvere teater). Juba 17. jaan. avas teater uksed, pakkudes avaetendusena Kaarel Sdori dramatiseeringu Lydia Ko- dula n idendi s t Ojamlder ja te- ma minia". K. S d o r yastutas ka lavastuse ja lavakujunduse eest. Etendusega thistati htlas i eesti teatri 75 aasta juubelit. Tegelas- konna moodustasid k ikse i t s e asu- tajat, p lv ides tie tunnustuse. Sii- ralt imetleti vastloodud ansambli kunstilist kpsust.j
1946.a. leiam^ EeWti Rahvusteatri juba Alam-Saksis asuvast Oldenbur-gi linnast. Selgub, et Schwarzenbec-k i saali kasutajate hulk lks liarvu-kaks, kuna see oli kige kolme balti rahva, valduses. Kes ji vaeslapse ossa, oli teater. Britj vimude lahkel vastutulekul leiti teatrile uus asupaik Oldenburgi linna lneservas asuvas Bloherfelde pgenikelaagris, , kus teatrjrahva ksutusse anti kohalik vrastemaja. ^ T e a t r i kunstiline koosseis oli esimeseks aastapevaks tusnud 3 l i ikmeni , kelledele l isan-, dus kuue-liikmeline(tehniline perso-nal. Teater vis oma koosseisu kuu-luvaiks lugeda peale asrtajate l i ik-mete veel nimesid nagu lauljad H e l -mi A r e n , Maret Pank, N i i n i Loona, Roberi Slldnik, rrn Jago, Ers Ldig, nitleja L y d i a V o h u , K a d i Ta-noo, Priit Pr i l lup , Johannes Ranna, A a d u Pirnsalu, Egon Ranna jt. M u u -sikajuhtideks olid Mahta Sdor ja Dagmar K o k k e r , dramaturgiks Et i " S i r g ja lavakujundajaks kunstnik August A l b o . Teatri. juhtideks tema tegevuse vltel Saksamaal on olnud Kaarel Sdor, [aan Mrk, Valentin L ind ja Robert Si ldnik. MITMEKLGNE T E G E V U S Eesti Rahvusteatri phimtteks oli viljeleda esmajoones alguprast la-vatoodangut. Et repertuaari puudu-sest le saada, kuulut;ati teatri esime-sel aastapeval vlja nidendivist-lus, Selle tulemusena rikastus reper-
tuaar kahe Arno ld Sepa nidendi vrra: K u r a t proovib hanimast" ja ,,Kuldsed v ravad" . Kuna tfatri juur- de kuulus lauljaid ja lau lva id ,n i t - lejaid, siis vimaldus tegevust laien- dada ka muusikalistele kavadele. Ha- kati andma kontserte, operativiiside htuid ja kirevaid kavu. Kirevatele kavadele loodi raamistik, mida ju- hendas sageli kindel teenia. Kuna trupis oli ka kaks tuntud tantsijat, Siina Ktt ja Valentin Lind, siis ava- nes vimalus tantsunumbrite lisami- seks. Palju menu oli ka Mahta S- dor- loodud naiskvartetil koosseisus Maret Pank, Lydia Vohu, Kad i Ta- niloo ja N i i n i Loona (hiljem E v i Jr- vis). . Muusikal ised seaded ja repertiito-
ri-t lasus Mahta Sduri lul, kes seda' sooritas suure andumusega. Te- ma oli ks neist, kes vastutas kos- - tmide eest, luues mitte-milleski kvartetile mulgivammused ja pastel- vrvi l isedbal l i tuale t id . Viks lisada, et Dagmar Kokke r i ja Mahta Sdori krval hoolitsesid muusikalise klje : eest veel Friedrich Stockholm ja hi l - jem lti klaverikunstnik Felicitas Maizi te Kalejs. Muusikalistest ri tustest mrk imisvrse im oli Et i Sirgi (tekst) ja Mahta Sdori (muu- sika valik) koostatud, rahvalauludel phinev muusikal is - tantsul issnal i - ne pimik ,,Talgupidu", milles oli rakendatud kogu ansambel.
Bloherfelde laagri likvideerimise- ga ji teater jlle ulualuseta. Le i t i ; siiski uus,lahendus: teater v i id i le ltlaste ksu tuses olevasse teatrimaj- ja, millest sai tkiks ajaks eesti-lti kunstihoone. Teatri suurimaks prob- lemiks olid pidevad koosseisulised kaotused. Helmi Aren siirdus Geis- lingeni ^Eesti Teatri opereti-prima- donnaks. Sama paik vlus ka S- doreid. Vl jarnnu korras lahkus tr.u- p i l i ikmeid Inglismaale, Austraalias- se, Rootsi, Argentiinasse ja USA-sse . 1949.a.. tuli eesriie lplikult langeta- da. Luigelauluks osutus teatri ring- reis Luna -Saksamaa le kolme lavas- tusega: A r n o l d Sepa Kuldsed v- ravad", Louis Verneuil Saatan" ja Tennessee Wi l l i amsi ,,Klaasmena- zherii". Esniamainitud etendus lan- ges kokku pevaga, mil ka Geislin- geni Eesti Teater s u l e t i . . .
236 ETENDUST : 'Eesti Rahvusteater Saksamaal on andnud oma lhikese tegevusaja vl- tel 11 snalavastust , 3 muusikala- vastust ja 23 muusikalist kava, esi- nedes 42 kohas kokku 236 etenduse- ga 63.791-le pealtvaatajale. Ringrei- sidega Icaasunud le tamatu ina ni- vad raskuned letati mngeldes . E i olnud just mugav li ikuda paigast pai- ka puugaasi abil l i ikuval veokil vi sita ^phjast luna viimse vimalu- seni t i s tuubi tud rongil. Raskused ta-
ootuste .rohkel arvul,"ei ole vajali- kuks abiraamatuks ainult ajajoolas- tele^vaid annab vr tus l ikku levaa- . det kikidele teadlikele eestlastele, kelledel on ajaloolist huvi. ht las i on see raamat vr tus l ikuks ja limalt sobivaks kingiks v l i smaa sprade-, le.
Raamatu m g i h i n n a k s on 85 krooni, l emeremaades 13 U S dolla- rit koos postisaate kuludega ja seda saab tellida raha sisse makstes Eesti Teadusliku Instituudi postigiirosse 17 33 70-8, Stockholm. Maades, kus puudub postgiiro, vib tasuda pan-
Ka sellel kontserdil oli kava p- hendatud tielikult eesti heliloo- mingule, jttes krvale rahvusva- helise repertuaari. Kunstnik omab
, . , nutunnet juubilari ja C. Kipperi terpretatsioon, tugmedes kmdlale ^ r - ^ t u nende poolt pakutud musit- tehnikalejalavakogemustele,taga- seerimise eest. Lisapalad, lilled ja sid nauditava ja tihti haarava ette- tervitused viisid lpule selle silma- kande. Tnuvrt oli ka H. Bet- p j^^ ^ g^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ rituse. Tnu lem'i seletus A . Kardindi laulu ta- gaphjast.
Nagu paljudel tema kontserditel ti H. Betlem ka seekord publi
Helmi BetlemMle, Charles Kipper' iie ja korp! FidentiaMe selle hea kontserdi eest.
L. AVESSON
osalise tjuga KORREKTORri Tel. 466-0951
August Jursil on valmimas teos eestlastest Teises maai lmasjas .
gatekiga, saates see Eesti Teadus- Nagu autor tles, sai ta selleks les- l iku Instituudi aadressil Box 7608, S-
10394 Stockholm, Sweden.
sus aga kuhjaga kaasmaalaste ja kol-leegide soe vastuvtt kikjal . Tehes lppkokkuvtet Eesti Rah-vusteatri intensiivsest tst algaas-tail Saksamaal, vrib veel mnigi/ lavastus vljatstmist. Esmajoones Koidula-Sdori , ,Ojamlder ja tema.-m i n i a " ja Raudsepa . .Vedelvorsti" krval ka Sdor lavastas A i n o K a l -d a - B e r n h a r d Kangro draama R e i g i . petaja", milles ta oli ka nimiosali-seks. Etendusega thistati htlasi Kaarel Sdor'i 20-aasta lavajuube-lit. A g a Rahvusteatril on kllaga veel teisigi lavavite. Mainigem vaid A r -nold Sepa premeeritud nidendeid , ,Kurat proovib hammast" ja K u l d -sed vravad" Jaan Mrgi lavastusel, Vi sama nitejuhi juhendamisel val-minud Tammsaare , , K a r i n ja Indre-
,,Kunas teos ilm\ib?" Raamat viks ehk ilmuda hilissu-
vel ja sisaldab le 500 leheklje. Hind viks arvatavasti olla $35- .
,,Kas teie arvates on praegu ige aeg klas tada Pha Maad, kuna tea-
See oli aastal 1978, kui minul tek-. tud ringkonnad suhtuvad vga hal- kis idee koostada tielik koguteos, vasti meie h i skonda?"
ande l e m a a i l m s e Eesti Vabadus vitlejate Keskuse poolt.
kus oleksid kik tegurid, faktid ja ka sjast o sav tnu te mlesti^sed heks tervikuks koondatud.
nKuidas toimus andmete kogumi- ne?" , i
Oli juba m d u n u d le 40 aasta sjast, paljud osavtjad on juba ma- nalasse varisenud ja mles tused k i - puvad tuhmuma. Andmeie kogumi- seks kasutasin ajalehes kuulutamise abi. Peatselt hakkas saabuma infor- matsiooni le terve maailma. Kasu- tasin ka i lmunud kirjandust nagu MEesti r i ik ja rahvas Teis^.maailma- sjas". H . Ri ipa lu . , K u i videldi ko- dupinna eest", V . Jr isaare Kah e rinde vahel" ja A . Kubbo teoseid; M . Leetma ,,Sjas ja ikestatud Eestis". Eriti viks veel mainida i s iku id nagu M . P i h l a k , A . Woode, H . Lembre, E.
kut". Zivertsi , , M l k a s o o d " ja eriti Lindaja .U. Tambre jt. Kanadast, En- selleaegset uudisteost, Tennessee Wi l l i ams i . .Klaasmenazheriid".
Lpe tuseks anname sna. meie omaaegsele tunnustatud teatrikriiti- kule Harald Parrestile. taadiga algab tema levaade Eesti Rahvusteatri esimesest ringreisist Luna -Saksamaa l e , ajakirjas . .Kau- ge K o d u " , nr. 6/7 - 1946:
Kuuldes omal ajal, et Oldenburgi koondunud eesti pagulasteatritrupp nimetab e n d E e s t i Rahvusteatriks", tundus meile, ndse i l e lunaees t - lastele, s r ane nimetus vahest liiga pretensioonikana, otse ju lgus tkina . Nd , p ras t selle teatri saavutuste ngemis t ei protesti n i^ is^nam mingi sisemine h l tolle n imev tmise vas- tu. Ju lgus tkk osutub igus ta tuks . Ometi kord meie pagulasperes ette- vte, kus teod ei j sugugi maha s- nadest."
Eesti Rahvusteatri v r ika t nime on tema otsene j rg lane Torontos
. auga edasi kandnud, lisades Saksa- maa lhikesele , ku id menukale tege- yusper iod i le veel mitu sisukat aas- t akmmet .
' L . V . '
noste-ja A a v i k Austraaliast. Rem- melgas Rootsist.
Kogutud andmed annan edasi ni i tetruult ku i vhegi vimal ik , kuid
rgneva tsi- sageli pidin ka omalt poolt kom- mentaare lisama erapooletult.
this tamiseks esitab Eesti Rahvusteaterl9. mail kell 3 p.l. Ryersoni teatris operet tKalu- rineiu" kordusetenduse. Ryersoni avar saal annab v i m a l u s e kigi le , kes ainult soovivad, veelkord kaa- sa elada sellele menukale lavastu-
M M i d a sisaldab teos?" Raamat algab metsavendade vit-
lusega sja alguses, seah edasi eesti ksuste formeerimise ja lahingutega kuni sja lpuni . On toodud kik ide ksuste kirjeldusi n i i nagu meie len- nuvgi, ja lavgi , suur tk ivgi , polit- seipataljonid, eesti leegion, brigaad ja diviis ning osaliselt ka merevgi . Lahingute kirjeldused on edasi antud nii juhtkonna ku i ka otsese rinde- vitleja seisukohast. Er i t i on vee mainitud A . Rebase,H. Ri ipa lu seisu- kohti, arvamusi ning krii t ikat lahin- gute kohta. Raamatus on ka lhike peatkk meie teatriinimestest nagu Riina Reinike ja Rudolf L i p u klas- kigud rindele. Raamatu huvitavamaks osaks viks
ehk pidada Esimese Idapataljoni rin- dele minek ja nende esimesed vit- lused vga viletsate relvadega, mis vaenlaseh saagiks saadud. A l g u l saksa sideohvitserid suhtusid meie veosadesse halvustavalt, kuid see muutus kiiresti , ku i eesti sdur oma vaprust ja osavust rindel n i tas . M u i - dugi vi t lused S in imgedes on unus- tamatu pea tkk . Raamatus ei puudu ka meie na i sksus t e saatus, kes haig ladedena tegelesid.
M i n u seisukoht on, et praegu ei ole mitte oige aeg seda maad klas tada ega sinna laulma minna, Tuleks ra oodata kuni asjad lahenevad. E i to- hiks unustada meie oma ,,holocaust'i" kus kdi ta ja teks olid nii mitmedki tuntud tegelased.
K , A . L E H E L A
Viies muusikahtu baptisti kirikus
Mdunud phapeva htul toi- mus Toronto Eesti Baptisti kir ikus ' viies jubel i -muusika htu, mis see- kord oli phenda tud Johannes Tal l i heli tdele. Johannes Tal l , kes veeb- ruarikuus this tas oma 60-ndat sn-. nipeva, ttab F l i n f i s Michigani likooli muusikafakulteedi juhataja- na, petades htlasi muuskateadus- likke ja teoreetilisi aineid. Oma iga- pevase t krval tegeleb ta ka heli- loojana ja osa tema heliloomingust esitatigi phapevase l muus ikah- tul, andes teatud lbilike sellest v i i - mase 30 aasta jooksul.
htu algas,.Juubeli" lauluga, mil- le vi is i on loonud J. Tal l (Varje Raidi snad) ja palvega. C. Kipper esitas kalveril juubilari , ,Hll i laulu" ja ,,Kgu", mille jrele kuulsime heli- salvestusest omaprased , ,Kolm mi- niatuuri", kus laulusolisti saade oli fldi, oboe ja fagoti triolt.
Koguduse naiskoor esitas K. Raidi juhatusel J. Ta l l i seatud vaimuliku laulu: ,,Jumala armastus m tma tu" , Helisalvestusest kuulsime sama lau- lu seade aldile ja kolmele keelpillile ning trio esituses spirituaali, A l d i osa laulis Asta Kaups ja keelpillide trio moodustasid V , Kangro, K . Raidning J. Tal l ,
Juubilari- ,.Eleegia" ja ,,Adagi.o" esitas Kaljo Raid tshellol Einar Medr i klaverisaatel. Kontsertosa lpetas alt Asta Kaups tundekl lusega esitatud kahe lauluga ..Rndaja h tu lau l" ja ..Kasesalu",
.h tukohane vaimulik kne ja l- pupalve oli pastor Kaljo Raidilt. P- rast seda koguneti alla koguduse selt- kondlikku ruumi, kus oli vimalik isiklikult juubilariga kohata ja ves- telda.
Ottawa Civic Cenlris toimus april- lis Homelands" mitmekultuurili- ne nitus^mille teemaks Oli noorte ndal. Osa vttis 18 rahvust. Eest- laste esindajaks oli Eesti Muinsus- huvii^ing Ottawas eesotsas Daisy Taada, Ene-Ann Kukk-Shewchuk'i- ga koos teiste Ottawa eestlastega. Suurem osa vljapanekutest oli EKK Estexi" nitus. Mgiks k- sitid andis Eesti Abistamiskomi- tee Kanadas. Torontost oli ka En- del Ruberg oma maalidega ja oma ehisnahatkojaga. Rahalise toetu- se andis Jri Kukk. Tiibetlaste ni- tus sai esimese auhinna. Pildil Ene- Ann Kukk-Shewchuk ja Daisy Taa- da nitusel.
Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendi-pranduscd ]a mlestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidele