irsjmaario See oli tenoliselt esmakordselt,
et he eesti arsti ja erialalise uurija avalik loeng oli phendatud surma ja surmakartuse probleemile. Dr. En- del Kirsimgi, kneles /phapeval, 11. septembril New Yorgi Lexington Ave. kiriku saalis sgise alguse koos- viibimisel, kus ka thistati kogudu- se kauaaegse vabatahtliku abilise Er- vin Lintropi 80 a. juubelisnnipeva. D; . Kirsimgi on suurte' kogemus- tega: arst,/ kelle .vljapaistvaid vi- meid mletatakse juba ajast, mil .ta noore, arsti teadlasena praktiseeris, Tallinnas, esinees ka populaartea- duslike1, loengutega; hingelise, /.ravi- teemadel: New Yorgis ta ' on' tta- nud idpraktiseeriva arstina, jtka- tes aga oma teaduslikku.svenemist pshhosomaati l ise, meditsiini prob-
leemidesse. See' osa arsti-teadusest tegeleb haiguste .hingeeluliste seoste ja phjustega.- > ,. |
Oma ettekandes ksitles dr .Kirsi- mgi oma ainet surmakartusest kui negatiivsest ja ohtlikust ela muspinevusest peamiselt isiklike elamuste ja mlestuste vormis.
Ta mainis, et kui mitmel korral oma elus ei oleks usu lbi. Jumalasse saa- nud vajalikku selgust ja tugevndatud elutahet, ta oleks ise ka arstina lan- genud ohvriks alateadvusse pesitse- nud surmakartuse vaimsele mrgile, mis inimestele vib tuua ka kehalist surma./ -. .
Erit i .markantseks kujunesid .kaks nidet loengu pidaja oma elust. he negatiivse ja ohtliku surmakartuse juured lksid tagasi aega, mil ta noo- rukina oli Vabadussjas. Sqal leidus kaassduiv kes tles, et tal n vime Inifneste kte joontelt lugeda nende saatust. Ta vaatles noore sduri En- del i ktt ja tles: .sa sured 35-aasta- :sena! Vahepeal ununes kogu see sndmus , kuid elas negatiivse tegu- rina, edasi noore arsti alateadvuses.
Saades 35-aasta'seks, ta"-hakkas jr-
IGE AEG; OSTA MEIE KAUDU
suurel/hulgal sgavklmutuse jaoks. Mme .terve-, poole- ja vee- r a l l d lobmaviisi. Esimese sordi.-liha'.;Tkeldame ja pakime teie soovi kohaselt. SAADAVAL SUITSU K A L K U N I T ja SUITSUSINKI
.andeeaiistevviiia
letada alateadvuses pesitsev haigla- ne surmaootus.
Dr. Kirsimgi rhutas, et alatedlik, irratsionaalne surmahirm on hinge^ li selt ja ka kehaliselt rmiselt hda- ohtlik jud. Selle purustava: ju kr- valdamiseks on tarvis sellele .hirmu- le julgelt silma vaadata. Selle juures; on meile suureks abiks usk Jumalas- se ja teadmine, et Tema, juhib meie elu... , ' . / .' ; -. <'/
Usu lbi usaldab inimene siis end Jumala ktte ja kogeb halvavast ja. tervist ja elujulgust kahjustavast surmahirmust vabanemist. Ka mood- sa- aja inimestena- me vajame seda,, mida kristlik K i r i k meile annab;
Kui me tunneme, et meie tervislik olukord on halb, tuleb kohe selgi- tada] millest see on tingitud, eriti kui halva ldise enesetundega kib koos surmahirm ja oma elu lpule lhenemise ja lootusetuse tunne.
Meil tuleb rohkem, kasutada.kristli- ku usu vrtusi oma hingeliste prob- leemide lahendamiseks ja oma ter- vise hoidmiseks ning taastamiseks.
Loengu pidajale avaldas koguduse- liikmete tnu praost Rudolf Kiviran- na, tmmates . vrdjooni ettekande arstiteaduslike uurimistulemuste ja Piibli tdede/vahel. ..' : ' :
Ta juhtis thelepanu 'tnapeval laialt levinenud talitusviisile, mis seisneb selles, et inimesed usaldavad oma hinge kaardimooride, ja kevaa- tajat.e jne. ktte ja vtavad sel lel- bi oma alateadvusse negatiivselt m- juvaid tegureid/ Piibli ja kristliku usu seisukohalt on sellise ebausu suhtes radikaalselt .eitav, kuna see ei ole. hendatav ei avausuga Jumalas- se ja vib n i i . mnigi kord raskelt kahjustada inimese hinge ja tervist. .
Samasse inimhingedele hdaohtlik- ku kategooriasse asetab Piibel ka nidusega ja vaimude vljakutsu- misega tegelemise.
Koguduse esimees Aleksander Ers,
Meie ri om avatud Talveperioodil alates 11. okt. ' jrgmistel aegadel: tcisip.ncljap.. kella 86, reedel 88, laupevak 84. Esmaspeviti suletud;//;'. , / ; . / ; ; . / . / ' ' . ' '
133 LIR M I V E , T O R O N T O , O N T .
Tusva viljakandeperioodi ajal on viljapuu saak juba nii suur, et selle raskuse all jvad vra-(pu krooni)- harud rippuvasse asendisse, ja vra omandab sordile tbilise kuju. Puu- de mtmed suurenevad aeglaselt, aastakasvud nrgenevad. .,
Likamisega reguleeritakse sel pe- rioodil .viljakandmist, parandatakse saagi kvaliteeti, j tkatakse vra ku- jundamist ja pikendatakse pu elu- iga/Krbi takse peamiselt heastasi oksi, et suunata vraharude juurde- kasve, tasakaalustada/neid ja vlti- da kahvel harude tekkimist. . . ' K u i vra muutub kohati liiga 'tihe- daks, tuleb, seda harveridada^; /..'
Tielik- vilj?kandeperiood. Sel pe- rioodil -saavutab pu suurimad mt- med ja annab htlasi ka suurima saagi.. Juurdekasvud nrgenevad ja lookapamdunud vraharudel tekib kumeruse harjal rohkesti tugevaid vrseid. Perioodi lpul hakkab puu latv kuivama, kuid jurest ik silitab eluju.
. Vraharud laasuvad, eriti tugevas- ti vra keskel. Viljaokste produktiiv- sus langeb ja karmidel talvedel kan- natavad puud sageli klma all. Selle phjuseks on kigi toitainete rku- lutamine suurtele saakidele, mille ta- gajrjel puud lhevad talvele vastu vljakurnatult! Saagiaastad hakka- vad vahelduma saagitute aastatega ja tekkib viljkande . perioodilisus. Likamine peab sel perioodil taga- ma okste normaalse juurdekasvu, peamiselt aga iga-aastase viljakand- mise pikema aja; kestel.
Esmajoones tuleb teha proflakti- list lokust, mis. seisneb kuivanud, murdunud, Taasurtud ja ksteisega ristunud okste; eemaldamises vrast. Selleks, et puud annaksid normaal- seid, s.o. vhemalt 7,7" (20 cm)-;-aul ised vitamiinid on vajalikud hea 11,8" (30 cm) pikkusi juurdekasve,
illlllllliJIililiilllM
'.Ilravijvi
jest^rohkem tundma, et surm sei-, tnades loengupidajat mrkis, et tal sab ta. ees. See oli vga reaalne tunne/mis mjus halvasti ka tervi-
' sele.. ' 'Selles, kriitilises hingeseisundis tuli aga pre ja lahendus, kui tal nnes- tus pevavalgele tuua-toda rindeela-
. must seoses ennustusega: sa sured 35-aastasena. .. ,;. ..//
Teine.elamus oli seoses kaheteist: kmne liikmelise noorplve sprus- ringiga, kellest ksteise jrele, surid ksteistkmmend../Ainsa jrel jnu- na-tuli usu ja selge mtlemise lbi
on hea meel, et nimekas *arst ja ko- guduse endine, esimees on nustunud oma rikkalikke teadmisi, ka edaspidi loengute kaudu rakendama .kogudu- seliikmete teenistusse. Samuti vi j endas esimees head meelt, et dr. K i r - simgi esindab pshhoteraapia alal kristlikku voolu, mis aitab inimesi palju rohkem kui omal'aj ai.laialt le vinenud ja religioonile vaenulik dr. Sigmund Freudi heklgne ja teoree- tiline pshhoanals, mis nd cn teaduslikult letatud.
Liigse rasva sisaldavuse choleste- roli" tttu veres olen aisti soovitusef oma dieeti muutnud. Hoidun peami- selt munakollasest, juustust ja teis- test rasvastest piimasaadustest. Sa- mu ti ka maksast ja rasvasest lihast. Samaaegselt on mu nonahk tundu- valt muutunud. Nahk ei mju enam nii siledana, ning tundub ke vastu tugevam ja kvem. Kas bn sellel nh- tel hendus muutunud dieediga ja kuidas seda parandada? ' . .Kindlasti on igal . muutunud dieedil kui sellest on vlja jnud nii olulised ained nagu .on seda, muna- kollane, tispiim jt, ka meie nona- hale ja kogu vli mu sele suur mju, kskik miil ist... dieeti, kasutame peab' see olema hsti halanseeritud.. Vlja 'jetuid olulisi toitaineid tuleb asendada teistega, mis nus tuvad meie fsilise tervisega, kuid sama- aegselt annavad ka kik olulised ja vajalikud ained nii meie organismi kui. ka vlimuse heaoluks.. Kuna k- simus puudutab iluravi s. l . nonaha muiitumist, siis vaatame kigepealt
IN1DELI M A R C U S . V A N STEEN
. (Canadin/ Seene) [Nd, kus 1977. aasta viinamarjasaak Ontarios on kogutud, on ige aeg pilku heita Ontario/ veinitstusele. See then- dab ieti kogu Kanada veinitstuse vaatluse alla vtmist, kuna 90 prot- senti Kanada veinidest produtseeri- takse Ontarios. . "
K': naelas oh siinsete veinide le * naljaheitmine kujunenud juba; nagu . rai'u>!!kuks tavaks. Need naljad ja pii kod cn aga ebaiglased ning muu-,
'tvad iga aastaga ! ha rohkem sihi- likemaiks. Kanadas - on alati olnud tn:iinga|d:ha;d veinisorte ning nen- de -;.rv suureneb aasta-aasta.lt. Nd
.id juba rah-on kanada veinid ratan vusvalieliste- ekspertide thelepanu niii-.: nende kohta esitatakse andmeid vastavates publikatsioonides... .
'Kanada : veinide; puhul on eriti oi Li- ii n,- modes/pidada,.et need on. val-
.mis!alud siinsetest viinamarjadest, mis . erinevad ; Euroopa viinmarja- tlev. Meie kliimast ja maapinnast tingi tuna on neil teravam maitse m\v:i nad sisaldavad vhem suhkrut, kus Euroopa viinamarjad. Mnikm- mend aastat tagasi ei olnud sellel eri- nevusel olulist thtsust, kuna ainult vhesed kanadlased jid veini luna- sgi juurde. Joodi peamiselt sher- rit ja portveini, mille valmistamisel kasutati kanada /viinamarjade 'vhe- se suhkrusisalclavuse .tiendamiseks suhkrut. ./'
Viimase kolmekmne aasta.jook- . sul on nudmine lauaveinide jrele Kanadas tohutult suurenenud ning Kanada veinitstused on hakanud .astunia samme, et seda nudmist ra- huldada. Kige edukamaks neist on osutunud Euroopast toodud viina- marjade ristamine siinsete viinamar- jataimedega,. mille tulemusena on
saadud hbriide, millede viljast on vimalik valmistada vrdlemisi hid veine. : ";-
Teiseks- thtsaks sammuks oli muudatuste tegemine Ontario seadu- ses, mis ngi ette, et Ontario veinid tulid valmistada ainult siin kasvata- tud viinamarjadest. Uue .seaduse alusel vib Ontario viinamarjadele juurde, lisada Euroopast.toodud vii-" nmarju, mille tulemusena valmivad veinid, mis on Vastuvetavamad nen- dele inimestele, kes on harjunud Eu- roopa veinidega. 'Samuti 'lubatakse Ontario, veinidega segada jmporleeri- tud veine. ;. /-/' ./ . ' / '
Veinide taseme tstmiseks on Vei- nitstus rajanud.. Wines/ Standard Committee, mille lesandeks on vas- tavate juhiste andmine Ontario vei- nide standardi hoidmiseks.ja tstmi- seks. .Kui vein kvaliiilseerub ,,varie- tai''' veiniks, siis. tuleb 75 protsenti v i r o h k e m , sellest veinist, valmista- da selleks mratud . marjadest.' Kindlaksmratud aastakigu veinis peab olema 85 protsenti mrgitud aastakigu' veini. K u i vein kannab E B ehk Estate Bottled silti, siis/peab see vein.- olema valmistatud ainult nendest viinamarjadest, mis on kas- vatatud veinitstuse kontrolli all'. Ning lpuks on. Wines Standard Committee andnud eeskirjad, et en- ne kui veinile pannakse Ontario Su- perior.ehk OS silt, pab see vein lbi tegema kvaliteedi katse, sellesse ei tohi olla lisatud alkoholi ega suhk: rut ning pudelid peavad olema korgi- tud loodusliku korgiga. ./ ' v
Ontario veinide kohta on vimalik saada informatsiooni sja - - avatud Ontario veinide 'kauplusest, mis asub 3169 Yonge Street, Torontos, natuke maad phja pool Lawre'nce'1 ave- nd.
tuleb vraharusid krpida. Nooren- dava tagasilikamisega eemaldatak- se vraharudel viimase 23 aasta jooksul.kasvanud osa, 'kusjuures li- gatakse sobiva krvalksani. Krpi- da tuleb ka suuremaid katteoksi ja vanemaid harunenud.viljaoksj. Alu- misi, maa lhedale paindunud oksi suunatakse likamisega lespoole. Sellega parandatakse valguse juur- depsu ka vra. alumises osas.
Nrka ' 'noorenduslikust tuleb teha .olenemata saagi suurusest iga 35. aasta jrele..
sna sageli ilmnevad viljapuude vananemise tunnused suhteliselt va- ra. Vrsete kasv "jb nrgaks voi lakkab hoobis/./.viijaoksad hakkavad kuvama, uusi tekib vahe, lehestik jb. hredaks; ja lehed vikeseks, nende vrvus kahvatuks. V i l i muu- tub vikseks ja-vhevrtusl ikuks. Sellised nhtused esinevad peami- selt halvasti' hooldatud ja vetatud viljapuudel.. : ..-.*. :
Tiskndeiga kestab una- ja pir- nipuudel 1240, ploomi- ja kirsipuu- del 520 aastat/
Kahanev vii j akandeperiood. Perioo- di algust iseloomustab vraharude latvade, massiline kuivamine, perioo- di lppu aga vanade ' vraharude asendumine uutega, mis moodusta- vad vesivsudest. Vra vheneb ja viijakandvus kahaneb. ' /
Sel perioodil leidub viljapuu vras- bioloogiliselt (mikroorganismide elutegevuselt) vga erineva vanusega oksi. Krvuti vljasurevate okstega esinevad! Uinuvatest -pungadest are- nenud vesivsud. Allesjnud vanad vran arud. annavad nrku juurdekas- ve, nende ladvad hakkavad kuivama.
Likamisega tuleb sel perioodil kiirendada puude noorenemist, mil- lega- vlditakse ; viljakandmise katke- mist ja valmistatakse 'vesivsusid ette uue vra kujundamiseks. Tuge- va noorendamise korral ligatakse vraharud tagasi 56 (ja. enamsi) aasta vahuse osani; .et uuesti elusta- da kasvuprotsessi. Ladvaks jetakse neile mni noorem krval, oks.-Vra- harude/ noorendamise- k r v a l : tuleb viijaoksi detailselt ligata." .
Mnikord tuleb puid.vga tugevas- ti noorendada. Seda tehakse vra lemise Osa klmumise vi vraha- rude .massilise vljasuremise korral. Vga tugeva noorendamise korral ligatakse/ vanu oksi varakevadel; (mrts i lpul,, aprilli algul) tagasi 1/22/3 pikkuse vrra. Uus vra ku- jundatakse 34 aasta kestel vesiv- sudest, mis tekkisid prast, lika- mist. /'/.'
Noorendatd viljapuudele tuleb rikkaliku vetamise ja korraliku mullaharimisega luua .head kasvu- tingimused, et puud oleksid vimeli-
sest peaaegu, alati ei sisalda need ki- ke vajalikke aineid/mida meie orga- nism ja nonahk vajab.' Sellised diee- did on rajatud peamiselt he vi vikese grupi aine tele nagu banaa- nid, munad, sardiinid, greepfruutid jt. Need ained on ksikult esinevai- na olnud peamiseks aluseks kiiresti mjuvatele dieetidele, kuid rajades sellisele dieedile oma toitevvtuste saamise pikemaks ajaks tekivad varsti hired. Vahete-vahei lbib aja- kirjandust teade, et ses teatud ai- neid rikkalikult jme; igavesti noo- reks ja/ilusaks; Nit. tleb!ks arst; et ta paneks meid >kiki' peedi, sar- diini j spargel! dieedile; ning teine jllegi lisaks meie tavalisele toidule 2 vitamiin C-d (tablettiV pevas jne. Kik, see aga vajab veel palju aastaid katsetamist on ju need kik head ja. vrtuslikud ained, .kuid/ siiski peaksime; neid koosklastama meie fiasid balanseeritud dieediga. Vita- miin C on vees. lahustuv vitamiin ja praktiliselt urineerime leliigse vl- j a / k u i d teoreetiliselt ei ole mitte tark v tta pai j u vi tarn i ine ilma ars ti
MTTESHVATUS Lvimisel idabloki diktaatoritega
Ameerika poliitika stabiilsuse sala- duseks pole asjaolu nagu puuduks seal intelligendid,, vaid see, et nen- dest ei saa keegi aru.
Kommunistlikes riikides ei tagan- data poliitikuid vimetuse, vaid vi- mete tttu. : j / ,-;:iv . >;:-;;/-,
Marksistide tobedus ei tulene sel- lest,, et nad on Marxi lugenud, vaid et nad oi i ainult Marxi" lusenud.
Ideaalseks bestselleri-autoriks vib olla ainult ks USA TV-tht, kes ju- ba kaks bestsellerit kirjutanud, vit-" nud poksis maailmameistri t i i t l i , harkoqtikauimas oma naise ja kolm last mrvanud, kirjutab surmamis- tetute kongis ning 'kandideerib sama-. aegselt USA presidendi khale.
Inimesi tuleb vtta nii nagu nad. on. Teisi pole olemas. .
Willy Brandt on parim riigimehe rol l i 'mngi ja prast -Albert Basser- manni. . ';
Kogunud NIHITS
J:
loomaliha lunale. Peale naharavi on see sk ka haruldane vahend kaa- lu^kaotantisel. Juues teda enne ski kaotame isu- leliigseks smiseks, sest meie organism on saanud juba rikkalikult toitvaid aineid. Loomuli- kult kui puudub ehoiesterooli" probleem, siis ei vaja meie niipalju Iecithiini" vaid vime sellest ka loo- buda j a segada apelsiini mahla pr- miga ning juua enne smist.
Sagedane ksimus on, et kas see jook ei mju kaalu tstavalt? E i , sest ta on sk oma ette, Arvestage selle- ga kui hommikusgiga ja vttes -en- ne lunaski tidab ta khtu ja me ei s kunagi le liiga. Kll annab ta aga meile erakorralist energiat, f- silist heaolu j a juba vareni mainitud head jumet ja nonahka./ . I>eeithiin" selles joogis on vga
oluline iga rakukesele meie kehas ja parim loomulik vahend rasva sisal- davuse vastu vitleja meie veres; ai- tab vhendada vererhku mnedel
kontrollita, sest meil kigil on/enncv^i^metel ; , . produlseeilib mentaapset
nonaha, alalhoiuks..' Vitamiin aitab hoida nahka ter-
vena, ta aitab hoiduda naha infekt- sioonist ja teeb juirksed likivaksy ta parandab ngemist ning edutab rak- kude kasvu/ /
Vitamiin B2 (RTboflvin) mjub !
nahale tervendavalt.- Vhmilfr' B%-f-Madh)- pehmendab
nahka ja annab nahale terve vlimu- se Thendab nende vitamiinide puu- dusel dieedis :pn oln.d osaTiseit ph- justajaks Teie nonaha halvendami- sel. /-' ;;.-,\':
Kuidas seda parandada? Selleks vaatame millised aih
saldavad vitamiin A-d'. '., Rikkalikult leidub' vitamiin A"-d
maksas, munakoltases, tiispTmas, tume rohel istes juurviljades ja sgav-
^kollastes .puuviljades.. Kuna: maks, munakollaine ja t ispi im on piiratud
/kujul, teie dieedis,, iis peaksite am- mutama, oma Vitamiin A vajaduse rohelistest juurviljadest ja kollastest puviljadest. E r i t i rikkalikult lcidib teda aprikoosides.. Kuna neid viima- seid aineid peab sma palju, et or- ganismi vajadust rahuldada, siis va- jaduse korral peaks vtm a vitamiin A-d juurde tablettide kujul.: Vitamiin A j a E ttavad koosklas, sest ilma vii ami i n E-ta vi tarn i i n A kao t ab oma mju hapniku tttu..
Vitamiin B2 esineb peamiselt pii- masaeust, Sellisel juhul kasutame piimasaaduseid edasi, kuid kiki v- hema' rasva.sisaldavusega, nagu koo- ]"ela. piim, kuiv kohupiim, ilma ras- vata hapupiim/(ygurt) ja'juust. . /
Vitamiin,B'3 leidub maksas,.lihas, 1 iii n u li ha s, phkli tes, kalas, ja tume- das tis vilja leivas. J t tes maksa'ja rasvase.liha vlja jb meil-'veel kl- altki palju aineid, milledest vitamiin
keha keemia koosseis ja .erinevad toitlustamise vajadused.
Kuna aga ksimus puudutab i lu- ravi j'a liigset rasva sisaldavast veres ,,cholestefotT*,/ siis: peatuksin veidi kahe loomulikiji aine juures.: Nim. brewer/s pann/ (lleprm) iluraviks
]ja leei'thin'" .ch<raiesterolir" vastu vitleja./ .
lleprm.sisaldab kikidest aineist .kige- rohkem vitamiin B"-sM.. Pr- mis on talle lisatud ka kaltsium ja magneesium^ ning viitarniinid/Bl, B2 ja B6 esinevad kik samas pro- portsioonis sX.. 10 malligrammi Bt-s, 10 milTSgrainmi B2-s jia 10 millgram- mi B6'3. Vttes hommikuti tubli an- nuse seda p/raii .pulbseeritd kujul muutub Teie vlismus peagi' tundu-
: vait.. Nonahk paraneb, muutub peh- memaks ja siledamaks,, vljaived ja aene kaovad,, ning juuksed ja sil- mad omavad terve like. Lisaks sel- lele vitamiin B/on ka heaolu ja ener- gia vitamiin.. Teie fsiline enesetun- ne ja energia tuseb ja pinge kaob. K a juhul kui keegi kannatab depres- siooni all on llatav kui kiiresti ka see nhe kaob. Samuti mjub ta ka sdant tugevdavana. ,Kige -lihtsam ja maitsvam on seda ,,Brewers" pr- m i vtta- joogina. /
1. pulbrikujulist Torula" vi Brevver's" prmi. Teda leidub tava- liselt n.o. tervise poodides. .' /''..-,
2; 4 spl peenendatud lecithiinl ' ' . 3. 2tassi piima 4. 1 spl. pevalille seemne, li 5. 1 tl vantljet : ";./ ."'/'...'.''' 6. 4 spl ,/lecithiini" ; ; 1. mett vi mnda Teist suhkru
asendajat. / / \/ Segame kik: need ained kiiresti
vastavas segajas (,,'bienderis") j a pa- neme seks klmetuskappi. Seistes le o klmas muutub prmi veidi ebameeldiv maitse heaks. Segaja B3-rne ammutada. , , , _., .
Need cm philised ained, mida! l u i u c l u s c l V 0 l b s c d a k a ksitsi kloppi- peaksite kasutama rohkesti oma. mu- nakollase, maksa ja tispiima :saa-
(des kergelt vahustad. Jrgmisel hommikul segada kuni uuesti vahus,
duste vaeses dieedis, et saada ldist balanseeritud dieeti, mis omakorda i tab taas taela: hea nonaha.. Problee- mid tekivad kui katsetatakse kiiresti mjuvate kaalukaotavate dieetidega/,,
sed moodustama uusi vraharusid ja andma hiljem..suuri saake. : / . Moorcndatakse ainult; elujulisi puid, mille ;vraharude v alumised osad ja tvi,on/ terved. Vga' vanu; ja kidura Kasvuga puid ei noorendata, sest nad ei suuda uusi elujulisi ok- si moodustada.
Koduaias pole soovitav noorenda- da/korraga kiki.puid. Seda on pa- rem teha he puu kaupa, sest siis saadakse saaki igal aastal. Prast tu- sevt noorendaimst on /saak -algul vike/kuid sce-eest kvaliteetne. :
/ . . / / '/ / . Ainetel I. Sg
umbes, 30. see. segajas, ja juua hom- mikusgiks. :;/' , -
On vga thtis, et algul kasutame ainult ! : tl., t i t .prmi : es imese l ka- hel peval, siis. 1 tl., 2;tl. , siis spl; kuni juame 4 spl. pevas umbes ko lme .nda la jooksul. Nim/peame andma oma organismile vimaluse oma vitamiin B puuduses sellega pikka-mda harjuda. Mida suurem' on puudus sellest vitamiinist, seda rohkem vib tekkida seedimise hi- reid kui teda liiga palju alguses v- tame. See jook on eriliselt rikas ka proteiinist 58 grammi. Ta ei sisal- da ldsegi rasvaolluseid, vaid on pu- has protein. Tavaliselt vajab terve naine 60 grammi ja mees 70 grammi proteiini koguks pevaks./Nd aga saame. 58 grammi ainult hommiku- sgiks. Nit. 2 kuhjaga supilusika- ti t prmi on vrdne he keskmise
vrskust vanemates' inimestes; aitab videlda infektsiooni vastu veres, pu- hastab nahka vljalveist ja aenest ning' eczeemast. Pehmendab vanane- vat nahka ja aitab hoida nahka heas vormis ku i kaotame kaalu.. Vhendab nrvilist vsimust ja mjub peaaju, toitvalt ning peaaju rakukesi lesehi- ., tavalt. ks uurimus nitab, et men- taalselt haige inimese peaaju, sisal- dab ainult.pool sellest leeilhiinist", mis normaalse' inimese oma. Lecit-' hiin"- aitab htlustada ka kehakaalu s.t. igetesse kohtadesse, kus liigne paksus hest kohast saab htiusta- tud teise vajavasse kohta. Seda kike lubab meile Linda Clark oma sensat- sioonilises raamatus Stay Young Longer".
Kik need vajalikud ained varem mainitud retseptis segame piimaga, saades seega kaltsiumi, mida meie, iga kont kehas vajab nii/ vanad kui ka noored. Er i t i aga vanad, kelle kondid n muutunud aastatega, .rabe* daks.
Juurvili ehk pevalille seemne li joogis sisaldab vajalikke rasvaseid happe id mis vajalikud ilusaks nona- haks, Iikivaiks juukseiks, terveiks nrmeiks ja hormoonideks. Paljud meist mtleme, et olema paksud, kuid sageli oleme ainult leliigse vee kandjd./2 spl. t i t juurvilja li ai- . : tab leliigsel veel kehast eemalduda : ja paljudel juhtudel ongi paksuse probleem lahendatud,. li peab alati hoidma klmetuskapis kui on juba: avatud. K a ei.tohiks mc kunagi ka- sutada mineraal li seoses kehaga ei sisse vtmiseks: ega ka kehale mrimiseks. Miheraalli absorbee- rib, vitamiin A . D , E ja K-d ja peseb nad kehast vlja.
N i i siis kontrollime oma smise- harjumusi, vaatame et keha saab/ kllaldaselt kiki vajalikke aineid ja- nus puutub nonaha muutusse lal- toodud ksimuses,- siis see jook: an- nab kik, mida saame teha oma no- naha heaks seest poolt. Pealegi teeb selle joogi lisamine meie igapevase-
'toitlustamise juurde majapidamise kergemaks, eriti mis puutub hommi-, kuski. ldiselt tunneme end ener-. gilisemaina ja silitame oma ilusa . nonaha kauem.. /-
Vlimise ravina kasutame kiki ju- 1
ba varajasemais artikleis kirjeldatud iluraviaineid, eriti aga sgavalt rak-;. kudele mjuvat toitekreemi s.t.' deep aetion cream" ja joonte ehk kortsli. Kaitseme oma seestpoolt vormuvat ilusat nonahka kaitsva Protection". - vedelikuga, sest ilma selleta, meie ilmastik, rikutud hk, tuul ja pike, ei vimalda sellel hoo- litsetud nahal kaua ilus seista. / .
(Ksimused vastamiseks saata Meie Elu" toimetusse vi otseselt Elli Kalvik, 166 Sherwood Ave. Apt. 2. Toronto, M4P A8, tel. 483-1545).
mmm
KKT Meeldiv ki
Eesti Kunstnil poolt korralda] XXII aastana! phapeval saalis. Avas ki nits). Avatsen kunstispru kt
Ilusaks komi junenud male; nuid kaaskunsl Koondise kest ti lahkus 1976. ma tdest/ml mas 13 limai t. E. Woitk rema eas Kl MPallas", siirdf se alale ja toijj pagulusaastah oli pintsli kl kuuekmnendl tas tema Pal kui veerandsa) maalimisele ji| oma maise li peamiselt kodi vaateid ja mil
. lestusvljapaij ,.Taevaskoda", maa", ,.Poiss dses esineval 14 keskmise tatuli erlseinaj gusa levani.e| romantikust.
Nituse lJ kult 46 tga, mase nitusel maks nii ks| ka grupina. Ij nast. Vhem nii mnedki 11 suuna vahel.
Kige enani des on margal tema aastaid [ aine ksitlust pealne smbol mad sageli af pshholoogil i J surutuna ja vabamad;, ki riidilt htlasi Vahepealsed (| asjatud. Kiins ja ekspressiij Suvine kuunj oluga, otse ti riukustutava veekogu juurd li muutus^ onl vilad Muskokl ja Thames'i
Tugevalt lillede maali( ne aasta eest dusega, on to| se vrskust, nejaid, kes hid lillede nl on psiavlt nj nud. Ta on ai
t; tr
1 iv. . \ \ -Ml