6 NELJAPEVAL, .5. JUULIL THURSDAY, JULY 5 MeieEl" nr. 27 (1534) 1979
IGAVENE MLESTUS!
sgavas s
LAULUKOOR, JUHATUS ja VAIMULIK
EESTI PULMAD JRVEMETSAL. Gaider. ja vimlensjuM mi^rja Prming abiellus sja USnS;tgr. ^ Iiidrek. Ojamaaga. Laulatus toimus Lakewoodi lhistel eesti skautlike noorte Jrvemetsa laagri metsakirikus p. E.: Kuuslerilt le sajapealise pulmaliste osavtul. Laagri metsakirikus on olnud kll juba rohkeid ja niitmet laatii vaimulikke teenistusi, kaasaarvatult eesti pastoreilt Kanadas aga laulatuseks oli see seal esimene. Kirikus on krge puurist, primitiivses stiilis altar ja ka kellatorn, mbritsetud kik puude rohelisusest. Samas asub ka li- oud suvel avatud Kaug-Ida sjatandreil langenud eesti noorte mlestusmonment.
Pruutpaari kutsus1 vlja karjapasuna sar^ehd ja sellele jrgnenud pulmade kohane kaasitamine (Kaja Parming ja Peep Rebasoo). Helises kirikukell ja metsarohelisest saabus noorpaar kiriku suunas, juhitult pas- torilt ja nende taga lapsed lilledega, seitse prauta sama arv peiupois- se. Teenistus jttis kigile kaasahaarava elamuse. Pulmapidu peeti samas, kus laagri peasgisaal oli ehitud rohkete kaskedega. Tervitasid Korp! Filiae Patriae ja Korp! Rotalia esindajad, Spordiliidu esimees, gaidjuhid j-t. Kirjalike nnitlejate hulgas oli ka E. V. valitsus eksiilis juht Tnis Kint Rootsist. Kaasmaalasist pulmalist oli saabunud ka Kanadast ja isegi Kaug-Idai ttavaid. Oli kohal ka arvukas grupp ameeriklasi N. Jersey osa- riigi valitsusasUtustest, kuna agr. I. Ojamaa ttab N. J. parkide ja looduskaitse valitsuses, ja daame U p amet- konnast, kuna pruut on seal rakendatud nende tervisevimlemise programmis. Toimus ka vanade eesti pulma- kommete kohane pruudi ja peigmehe ;,rvimine'<j.m.v. Muusikaliselt kaunistasid koosviibimist sopran Liilia Corradi jaakkord^onistLembit Koorits, prast keskd viibiti hise lkketule mber.
Eesti Maja kohvik on jlle rile anda. Mis raskused on kohvikuga To- ronto Eesti Seltsil oli teadaolevalt aastane leping. Kohvik oli avatud kella 69.30 igal argipeva htul, laupeval ,kella 9^3 ja phapeval kella 12 -^6 htul, mida publik nautis.
Vtan telefoni henduse T . E . Selt- si esimehe Valdeko Poolsaarega, kes ei juhtu kdus olema. Saan aga kt- u- Seltsi juhatuselnkme Aksel Veed- ];.. kes koos abikaasaga oli nagu koh- viku hingJXad sobisid, publikuga ja meile meeldis -kohviku kord. Viima-
: >.el ajal ' ji mulje, et kohvikus kib' .'vilgas te-gevus; ; .Esimesena kergib keelele ksimus, -ei miks lpetate. Eesti Maja kohviku .rilepingu, kas olete rs inud ilsa l tegemisest? a ' Eesti Seltsi liikmed ttasid ta- suta prast oma igapevast taega
'- vi ei tta vlja kohvik majan- : ..luslikus mttes?
,;Majanduslikus : tulus meid. hoia- : kiti eiie, kuid pean tlema,, et. see ei ole peaphjus. Publikut oli talvekuu- del klluses- ja sageli oli kibekiire, nii et esimese, kolme kuti, jooksul kaotasin kehakaalust.20 naela. Kik olid alguses hinaga uue lesande juures; Siis aga tulid liikmetelt ra- tlemised. . I; ^ ,
Eda^i kuulen, et kohviku rimi- sel neil puudus vilumus. Nad ei osa-
n u d lepingusse -kohe sissevtta, .et k vajas remonti. Lootes, et Eesti
Maja tuleb neilje vastu Vrvimise suhtes juluvaheajai. Kohvik oli siis kaks ndalat suletud. Vrvi ja oli tel- litud ja t oleks vaid pr peva vtnud. Teine halb asi oh see; et k- gis ttajal tuleb hust puudus ja sigaretisuitjs, mis kohvikust tuleb ko- guneb sinna. Kk on nii ehitatud, et puudub igasugune ventilatsioon, mis igal perenaisel on iseenesest
mistetavalt kgis olemas. Sellises kgis ei ole vimalik mi-
dagi keeta ega kpsetada. Isegi ta- valine muna-peekon praadimise suits leviks le Eesti Maja. , \ Pai j ud, on hakanud kohvikut, ilma lubaksimata, koosoleku kohaks tr-
. vi tarna. Paljud on 'hakanud Eesti Seltsi kohvikut oma reklaami levita- miseks kasutama. ks leidlik reklaa- mimees oli" lehed; laudadele kinni kleepinud! Et;lehekesed kergesti.p-
Vancouveris thistas oma 75-elu aasta juubelit kaadriallohvitser Au- gust Karise.
A. K. on sndinud 31. juunil 1904. a. Orava vallas Vrumaal, pllume- he pojana. Lpetanud, kohaliku alg- kooli astus Vru poeglaste eragm- naasiumi, .j" I":.
Aineliste vimaluste ' puudumisel ji aga kool lpetamata ja A. Karise siirdus 7; jalgve rgementi kaitse- ve sundaega teenima.
Peale sundaja. teenimist ji Kaad-
- ARMAST EMA j A ' V A N A E M A '
sndinud 16, augustil 1900 Taanis surnud 21. juunil 1979 Torontos
mlestavad kurbuses
ttred IE,=JUTA ja ; TIIU lastega
randale libisevad, siis segab see suu-1 n n a kaitsevkke. Lpetas allohvitse- res ti pranda puhtuse muljet. ride kooli, lahingkooli ja mitmed eri-
Eesti Selts kuulub meie rahvale' ja a l a kursused, nagu neid selajal kaad-
i
tema siht on rahvaga sbralik lbi- saamine. Eesti -Selts, kui vanim To- ronto organisatsioon ei saa, ega sobi mrkuste tegemiseks teistele. Koh- vik, peab kuuluma hele isikule, kes saab distsiplineerida klas ta jid va- jaduse korral. Ja seda oli vist vaja. Meie kohvik on iseenesest vike ruum. Mantlid vib riietehoiu ruu- mist; mdudes sinna riputada, sest toolidele : asetatud, /esemed jtavad, kohvikule lohaka laadaplatsi mulje. Tasuta teenindamise puhul vinuks ka publik lahkudes oma kohvitassi puhveti nurgale asetada. Kas sellele meldi?
Lpuks veel Aksel Veedla'le ks ksimus ,,Kas Toronto Eesti Seltsi t kannatas kohviku kiku laskmi- se ajal, sest sellega lisandus seltsi liikmetele; hulk ekstra .ajakulu?''
See oli igatahes huvitav periood seltsi elus. Ma soovitan ka teistele organisatsioonidele kohviku pidami- sega; katsetada. T on kohvikus ker- ge, aga ta vajab ht tervet perekon- da. Rahvaga lood sidemeid, suhtle- misel kuuled ned ja elad palju kaa- sa; millest kodus ilma jd. Aga mul- le meeldib enam ideeline t ja loo- mulikult andis Seltsi kirjavahetuse ts tunda ajapuudus, sest kirjava- hetus kuhjus".
ri-allohvitserilele korraldati. Teenis kuni eesti, kaitseve likvideerimiseni venelaste poolt. . .::/ Oma isamaalise meelsuse, tttu vallandati okupantide paolt teenis- tusest. ';;. ;. - ':
Saksa-Vene: sja. puhkedes haaras jllegi relva seekord omakaitse koosseisus. Sai vahipostide kontrolli- misel partisanide poolt raskesti haa- vata, kuid paranes ja sdis edasi.
Sja lppfaasis taandus politseipa- taljon nr. 44 koosseisus Saksamaale, hiljem Westward-Ho'ga Inglismaale, kus abiellus prl. Tamara Kibbardin- iga ja nende abielust on ttar Urve,
A. Krise veedab oma vanusepevi nd, hes Vancouveri puhkekodus.
'>:' :, r.
ENDIST KAUAAEGSET LEMAAILMSE EESTI KESKNUKOGU ESIMEEST
:snd. 22. novembril 1901 Vana-Suislepas, . surn. 30. juunil 1979 Fort Lee's, N.J.
mlestab sgavas leinas
EESTLASTE KESKNUKOGU KANADAS
SURMA LABI-LAHKUND VILISTLAST:
snd. 22. novembril 1901 surn. 30. juunil 1979 Fort Lee, USA
mlestab sgavas leinas
Maitsvad tordid ja muud kohapeal kpsetatud europamaitselisd
Spetsiaal tordid ja snnipeva kringlid tellimise peale, Euroopa delikatessid, konservid, Juustud, sultsusingid, sitsuriSsidl
ja soolaheeringad. Suitsukalkunid tellimise peale.
SOOME PAGAR. 2851 A#|lENeE AVE. , (Br imley) ; Tel. 261-2238
Ckartered ccountant
Tel. 862-7115 . ^ ' ^ :' mma
petaja Ed. Mgi phitses juuni- kuus 60-stapeva vaimulikuna Seitsmenda-peva Adventistide kiri- kus. Asudes Riverside, Kalif ornias, ta tegutseb ikka veel Kirikute Liidu komitees pgenike 1 alal. Valiti taas Eesti Abi laekuriks. Annab vlja ees- tikeelset vaimulikku kirjandust. K- lastab ja teenib vahetevahel Advent- kogudustes, kaasa arvatud Toronto Eesti Adventkogudus.
Ta liitus Adyeritkirikuga 1919 aas- tal. Ta esimene lesanne oli. olla ko- halik abipetaja ja ajakirja Noorte Sber" toimetaja, p. Mgi on te- gutsenud Vrus, Valgas, Trvas, Rakveres, Tartus, Narvas ja Tallin- nas. Ta valiti Adventkirikute Liidu esimeheks 1939 aastal. Kokku tegut- ses Ed. Mgi Eestis vaimulikuna 33 aastat. Ta tegutses alati heategevus- ts, asutades Tartu kiriku juurde seenioride toitlustamise, korraldades kirikunoori osavtma Tartu ,,,his- abi'f tnavkaorjandusist, samariitlu- se kursusist, tehes noortega klastu :
si puudustkannatajate juurde, asuta- des le saja liikmelise phapeva- kooli lastele jne. Eesti Punane Rist
1 annetas talle Hoolsusmrgi. Septembris, 1944 a. pidi p. Mgi
pgenema Rootsi pgenikelaeva ^Ju- hani" viimasel reisul. Samal laeval
pgenes, ka kh Eduard Kanep, kel- lele muretses E. M. eluaegse pensio- ni dventisti Maailmaliidu poolt t- nuthena, et kolonel oma teenistuse ajal oli vimaldanud adventkiriku noormeestele kaitseves ; teenimise ajal sdametunnistuse vabaduse.
Ligi kaheaastase Rootsis viibimise ajal E, Mgi korraldas eestikeelseid Jumalateenistusi. Stokholmis ja oli Rootsi Adventkirku petajaks feb- ro linnas, Aprillis 1946 ta kutsuti New Yorki Eesti-Vene-Ukraina ko- guduse petajaks. Seal ta alustas p- genike abistamist Euroopas, saates riidepakke Adventkiriku Heategevus^ osakonna poolt. DP pgenikeseaduse lbiviimisel ta phendus abistama immigreerujaid. Tema broo kaudu on aidatud le neljatuhande immi- cireeruda USA-sse, nende seas paljud kaasmaalased. Isiklike kendistega ta on avitanud le kakssada pgenik- ku. New Yorgi linnas tegutses E. M . le 18 aasta, olles ka NY Meeskoor-i liige ja sekretr ja tehes kaasa Eu- roopamatka, koori esimehe Heikki Leesmeriti ajal.
1948 aastal; t asutas Torontosse Adventkoguduse^ olles praegugi sel- lega henduses. Viks Jumal talle ja abikaasale veel lisada tegevusroh- keicl pevi!
^ Olev Tralla
le lihtsama saatelehtede mooduse tollideklareerimiseks.
Uute lehtedega-, mis on plastik- mbrikes, tahetakse 'krvaldada kae- bused mis tulevad niihsti pakisaa- jatelt'kui ka vlismaa postikontori- telt puuduvate vi mitte tielikkude tolli paberite kohta. Sellisel juhul tu- levad pakid avada, mis pikendab kttesaamise aega.
Uus moodus on. lihtsam ja kiirem. Tuleb- tita vaid ks leht, ja kohad, kus,on vajalik enam kui ks eksemb- lar, tuleb see automaatselt uue rae- toodi alusel ilma kopeerpaberita, ;
Vlismaa postiasutuste! on ker- gem kontrollida plastikmbrikes olevaid sajatepabereid. Kik pakid mis postitatakse ilma uute saatekir- jadeta, tagastatakse saatjale vasta- vate uute lehtede .titmiseks. Uus mrgistamine ei ole vajalik paki uuesti postitamisel peale vajaliku saatekirja'titmist.
Pension tusis Tervishoiuminister D. Crombie
teatas, et pensione krgendatakse alates juulikuu algusest.
Phipension tuseb praeguselt 170.39-dt dollarilt 1174.82-le kuus. Ga- ranteeritud sissetuleku lisamaksu mraks ksikisikule; 'kelle abikaasa ei ole puhkepaigal ja ei saa lisatoe- tust, on juuli kuust, alates senise
.89 asemel $143.53.
Abielulistel tuseb garanteeritud sissetuleku lisamaks, kui mlemad on puhkepaigal 116.32 dollarilt Sl 19.34-le ja kogu - sissetulek kuus 3294.16 isikule vi abielupaarile S588.32. .
Garanteeritud sissetuleku lisamak- su saavad pensionrid; kelle sissetu- lek on piiratud ainult puhkepaigaga ja selle suurus oleneb muudest tulu- dest. ; ;^, ;:.;' .
,;Spouse's Allowancc" tstetakse S286.71 pealt S294.16 ja sda makstak- se abielupoolele kelle vanus on 60 65 a. ja kes on abielus puhkepaigal olijaga.
igus s^lle saamiseks ja selle suu- rus^ oleneb isiku sissetulekust..
' H. Kivi