NELJAPEVAL, 29. , NOVEMBER 29 Meie Elu" nr. 48 : (15551 1979
II ! l l . 1 > ; m m w . . _ . M W w - Esfotifan Weekly. Pbshed by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto- nian House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K2R6 Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toirrietaja New Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J., USA, Tel^ (.201)'' 262-0773.
MEIE ELU" vljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. A. Weileri algatusel 1950.
Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave, Toronto,Ont. M4K2R6 Canda Tel. 466-0951.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvtmine igal toop., k l 9 h . -5 p i , emasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 . Laup. kl. 9 h.-l p.l. Tellimishinnad:- Kanadas 1 a. $27.00, 6 k. $14.50, 3 k. $9,00. USA-sse ~ 1 a. $29.00 6 k. $15.50, 3 k. 9.50. lemere- maadesse: 1 a. $33.00,6 k. $17.00, 3 k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri- ja lennupostilisa US-sse: 1 a. $16.50, 6 k. $8.25 Lennupostilisa lemere- maadesse: 1 a. $32;75r 6 k. $16:40.
ksiknumber .50 .^ v
Kulutushinriad: 1 toll hel veerul: esikljel $4.00, teks- tis $3.75, kuulutuste kljel $3.50.
r
iieiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiH
senud ja parast viimaseid valimisi opositsiooni juhina edasigi tegutse- nud Pierre Elliot Trudeau llatas Ka- nadat teatades oma ameti mahapane- kust liberaalide liiderina. Kunagi eeloleval kevadel peavad liberaalid leidma omale uue j juhi, kes neid vi- mule peaks tagasi viima.
Jaatamata ldisele llatusele ei ol- nud see otsus siiski pris ootamata, kuna ka liberaalide endi hlgas valit- ses osaline pettumus oma juhisse p- rast 22. mai valimiste kaotust, mille taga seisis valijaskonna rahulolema- tus oma peaministri poliitikaga. Tru- deau oli reformist, kes ti valitsusse uusi arusaamisi ldloosungi -just society" iglane hiskond mis- te all. Vaatamata tema pdlustele jukuste mberpaigutamisel his- konnas ja eriti provintside vahel, ei muutunud Kanada elanikkonna kesk- mine tase rikkamaks. Vaid pigemini vaesamaks valitsuse suurte kulutus- te tttu sotsiaalhoolekandele, t- piuuduse fondide koormusele ja mit- mesugustele ebaproduktiivsetele pro- jektidele eriti /noorsoo osas.
Vaatamata maksukoormusele riigi aruandelised defitsiidid ja valitsuse vlakoormus ha kasvasid. Prast Trudeau lbikukkumist valimistel pris selle koormuse konservatiivide valitsus.
Trudeau vitles he ja tervikliku Kanada poolt, kuigi ta ei leidnud vor- melit, mille abil Quebeci separatist- likke pdlusi vaigistada^ Pigemini tekkisid suurema detsentraliseerimi- se pdlused ka teiste provintside juures lnes. Tulemuseks oli, et Trudeau pdlused Kanada konsti- tutsiooni mberkujundamisel eraldi Inglismaast ei nihkunud paigast ja seisavad praegu.
Tema valitsusel ei linud korda inflatsioonipidurdamine, kuigi vasta: vait valimiskampaania lubadustele seadis ta sisse palga- ja hinnakont- rolli, mis lpetati alles enne konser- vatiivide vimuletulekut nagu nd nhtub asjata. Niisiis prandab tema valitsus just society" asemel ha vaesestuva elanikkonna ja valit- suse sekkumise ttl eramajandusse ebakindlama majandusliku tegevuse. Trudeau isiklikud pdlused Euroo- pas uusi turge saavutada ei aimud samuti tulemust
Trudeau pidas Kanadat rahvusva- helisel areenil vikseks jutegurik ja selles arusaamises phendas teise- jrgulise thtsuse Kanada kaitseju- dude kulutustele ja moderniseerimi- sele. Selle otseseks sammuks oli Ka-
' nada kaitsejudude osathtsuse v- hendamine 50 protsendi Vrra NATO kaitsejudude raames Euroopas ja sattus sellega kriitika alla vljaspool Kanadat. Loobudes kaitsejudude va- rustuse uuendamisest jooksvas kor- ras, juti lpuks selgusele olukorra nrgenemises ja leiti, et Kanailal tu-
leb kulutada hdaprastele uuendus- tele inflatsioonilises olukorras roh- kem kui 2 miljardi dollari ulatuses. K see koormus on nd uue valit- suse lahendada.
hiskonna parandaja hingeeluga olid Trudeau kallakud vasakpoolsed ja vastavalt sellele kujunesid ka te- ma smpaatiad. Tema valitsus oli esimene, kes astus diplomaatilisse vahekorda Puna-Hiinaga lne maail- male sbralikule Taivanile selja p- ramisega. Ta tegi ka ametliku klas- kigu Moskvasse, mille tulemuseks oli nn. spruslepingu slmimine po- litseiriigi Nukogude Liidu ja demo- kraatliku Kanada vahel.
Selle lepinguga kisid kaasas soo- vid kasutada nukogude eksperte Kanada phjaaladel viimase asusta- miseks, sest Trudeau klastas ka No- rilskit, kus nagi imposantset mood- sat phjamaa linna, mis temale tead- mata oli rajatud sunMtliste luu- dele". Teadmata on, kas see eksperti- de import ji peatama majanduslike , vimaluste vi poliitiliste mberhin- nangute taha.
Moskva spruslepingu slmimise motiiviks Trudeau poolt oli poliitili- se tasakaalu saavutamine Ameerika mandri phjaosas USA majandusli- ku, poliitilise ja kultuurilise domi- neerimise vastu. Kahtlemata ei j- nud see vihje Washingtonis mrka- mata ja ei saanud meeldida suurele, naabrile, kelle kauaaegsed sbrali- kud vahekorrad Kanadaga ei vaja- nud isegi kahe maa vahel piirikait- set.
Trudeau aegsed pdlused Kanada majandust repatrieerida ei ole an- nud suuremaid tulemusi ja on isegi pidurdanud vrkapitali sissevoolu vimalike reformide kartusel. Tru- deua valitsuse heks plussiks tuleb lugeda Kanada rahvusmosaiigis mul- tikultuuri eksistentsi ametlikku tun- nustamist ja vastavalt sellele ka va- litsuse sisepoliitika suunamist. See oh annud rahvsgruppidele varemast kindlama sisetunde ja respekti eriti inglise hiskonna arusaamades.
Trudeau paistis silma oma ldise intellektiga ja juhtis oma valitsust tugeva kega. See panebki pitsati te- ma valitsemise perioodile sellisena
^ nagu ta oli. Tema oma snade jrgi on tema lapseplvest kaasa toonud sisemise tundelikkuse. Seda on ta tismehena pdnud katta vlise ar- rogantsuse j hoolimatusega. Peami- nistrina abiellus ta endast 29 aastat noorema naisega, milline a*bielu an- dis talle kll kolm last, kuigi lppes nnetult lahkuminekuga. Lahkunud naise avalikud snavtud, intervjuud ja kirjutised olid Trudeau sisemisele meelekindlusele kahtlemata raskeks koormuseks, milliseid ta oskas kan- da vlise meelekindluse ja tugevuse- ga oma peaministri vastutusrikaste lesannete krval.
V.
isiiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiit^
nased kui valged on tavaliselt suured marurahvuslased. Kuid de intellektuaalide seas on kaks erandit lexander Solzhenitsn ja Vladimir Bukovski. .
ndalat tagasi,, kes jutustas keelatud droogide sunniviisilisest tarvitami- sest kommunistlikele sportlastele. Teda (Renate Vogel). sunniti tarvita- ma muskli-droogi (anabolikum) ja pidi Iga pev sundkorras ujumist harjutama'5 ja pool tundi pevas.--;' ja ta oli ametlikult amatrsportla- ne! Kui see on tsi, siis Briti sport- lased ei tarvitse valada pisaraid vis- teldes selliste sportlike automaatide vastu". ' / . ' ; ' ;
Tahan ainult shahhi hukata"
USA saatkonna personalist on Teheranis metsikute nn. Iraani lipilaste" pantvangid ja kmned tuhanded demonstreeri- vad saatkonnahoone ees ja karjuvad mnitusi USA presidendi ja rahva arvel. Lbirkimised senini e f l e andnud tulemusi. Hoopis vastupidi r ~ Pakistani USA saatkonna pletamine j a Meka moshee vallutamine Moslemi shiiti$e sekti poolt nitab, et katsutakse v- givalda laiendada ka teistele Araabia riikidele, Jb paljud^ arva- tes jrele ainult konflikti sjaline lahendamine. USA merejud on kogunenud Iraani lhistele ootama ksku.
1 EHTEASJU SKANDINAAVIA | KINKEESEMEID: f LINIKUID, SOHVAPATJUp
23 SAUNASEEPE ja TARBEID |
% %
See kitumine, mis osaks on saa- nud USA saatkonna personelile, on rahvusvahelise iguse reeglite jrgi sjaliste juduse rakendamise phju- seks. Seda isegi praeguse Liitunud Rahvaste Organisatsiooni phikorra jrgi. Kuid antud olukorras vib s- jajudude rakendamine tulla kne alla ainult kige viimase abinuna. ' Kuid see nuab suuri ettevalmistusiv
ja need on praegu kigus. Pentago- nil on selleks omad plaanid.
Teatatakse ainult, et suured USA mere jud on kogunenud Araabia me- res. Mitmed ristlejad on positsioonil ; Prsia lahes. Mdunud ndalal sai 80LOOO tonnine USA lennukitekandja Kitty Hawk" 85-e vitluslennkig pardal ksu Philipiinidelt purjetada Araabia merre. Temaga sitsid kaa- sa rakettidega relvastatud ristleja Jouett", hvitajad ,,'Berkeley", Da- vid R. Rey", fregatid Fanning" ja Wabash". ;
USA ja Briti mere jud pidasid ma- nvreid juba varem ja olid positsi- oonil Prsia' lahes ja Araabia meres juba kriisi alguses. See nitab, et Te- heranis toimub praegu mng tulega.
I.his-I.d lgiksusse kuuluvad li- pulaev La Salle", hulk hvitajaid ja frekatid Prsia lahes Bahraini ja Iraani kaldavetes opereerib 62.000 tonnine USA lennukitekandja Mid- way", millel on 75 F-4 tpi hvitus- lennukit. ,.Midway" saatelaevadeks on pool tosinat USA sjalaeva. Nen- de hulgas rakettidega relvastatud ^Bainhridge". Inglismaa saatis, oma 10 suurt sjalaeva seal asuvatele li- saks. ]: ^Cuid kohal on k N. Liidu mere- juduse lgiksus. Moskva tegi k- va hlt, kiitis algul heaks Teherani lipilaste vgiteod ja hoiatab USA-d sjalise ju tarvitamise eest. Nib, et enne ptakse leida diplomaatilisi teid konflikti lahendamiseks. Kuid kui Iraani revolutsiooniline valitsus hakkab tapma ameeriklasi, siis kasu- tatakse judu.
Pantvangide vabastamine juga on vimatu lesanne, sest enne need hu- katakse, Teheran asub Phja Iraa- nis, peagu Kaspiamere res, ligi 1000 miili merest. Sinna on vimata lennata mrkamata. Kuid USA lae- vastik vib okupeerida Iraani livl- jad; millega on seoses risk, et need sdatakse enne plema. USA lae- vastik vib ka hvitada Iraani livl- jad, mis aga ei tule kne alla sest siis ei saa USA liitlased, Jaapan ja Euroopa riigid, li. USA vib peatada
Iraani liekspordi. USA vib hvita da 77 USA pritoluga F-14 hvituslen- nukit Iraanis,- millest ainult mned on lennukorras. Kikide nende sja- liste abinude rakendamisel on risk, et N. Liit vpib sekkuda hel vi tei- sel viisil Iraani poolele, sest tal on Iraaniga pikk maapiir. ; : USA on saanud palju tagasilke oma.tagasihoidlikkuse tttu ja on ar- vata, et suuri merejude ei koondata ilma phjuseta. Pakistani USA saat- konna mahaplemine ja Meka kige thtsama moshee: okupeerimine shii- tide poolt on vga tsised sndmu- sed. Sda Lhis-Ida liallikate prast vib olla kega, katsu tavas kauguses.
On arvata, et ameeriklased ei ole vimelised osava operatsiooniga oma vange Teheranis vabas tarna. Nende plaanid on liiga suuremdulised ja nad teevad kike liiga suure kraga.
Ksil on mitmed teised plaanid. USA endine kohtuminister. Ramsey Clark taotles luba Khomein juurde psmiseks. Rgiti ka, et endine USA Liitunud Rahvaste Organisatsi- ooni saadik Andrevv Young kavatses situ Teherani; Kuid SA pstab oma no" ainult siis, kui ta sjaliste abinudega sunnib Khomeinit vange vabastama. See on aga vga raske ja riskantne lesanne. Kuid ilma riski- ta ei saa olla maailma suurvim.
Solzhenitsn teatavasti oma raa- matutes The Gulag Archipelago" kirjutab sna mitmes khas kiitvalt- sbralikult vandeadvokaat Arnold Susi'st, kellega ta kohtus Lubjanka vanglas, Leningradis. Ja hiljem, van- gist vabanenud, klastas teda Elvas oma vaha autoloksuga. -Vladimir Bukovski'vabanes 3 aastat tagasi nn. pshhiaatrilisest hospi.talist (vaimu- haiglast) ja pib nd Cambridge'! likoolis bioloogiat. Hiljuti ilmus te- malt Daily Telegraph'is" 3-veeruli- ne juhtkiri teemal: Kuidas Vene- maa murrab Mngude reegleid?" Harva too soliidne konservatiivhe pevaleht avaldab vlismaalaste juht- ja lugejakirju. V. Bukovski ei saa oma asjalikus artiklis vaikselt mduda ka Balti riikidest, kaasa ar- vatud Eesti. Bukovski kirjutab: IOC (Internatsionaalne Olmpia Komitee) reeglid tlevad, et Mnge (olmpiamngud) vib pidada ainult riigis, kus on poliitiline stabiilsus. Mis on rohkem kui mngureeglite punkt kolm:. Mngude juures ei tohi olla rassilist, rahvuslikku, usulist vi poliitilist, diskrimineerimist. On ilmselt kerge tendada, et tnapeva Nukogude* Liidu rezhiim, kus jrg- mised Mngud kavakohaselt peetak- se, ei vasta nende ideaalidele. See on. Riik,% mis on seatud paljude agressi- oonidega.; See on anastanud palju maid ja territooriume. Ja okupatsi- oon kestab ikka veel: Balti riikides, Ukrainas, Moldaavias (193940), ida- kesk-Euroopas. samuti osaliselt Sak- samaal ja Jaapani mnedel saartel.
Mis on imelik, et osa olmpiamn- gudest toimuvad seadusvastaselt anastatud territooriumitel purje- spordi vistlused Eestis - V. Bu- kovski jtkab oma huvitavas artik- lis: ^Nukogude Liit lhtub agres- siivsest vlispoliitikast, mille sihiks
. on stabiliteedi ja vraste maade su- vernsuse nestamine, organiseeri-
- des; vaenulikkust ja toetades revolut- ; ;sione.
Afganistan, Etioopia. Tema (NSVL)' taasrelvstmine' hvardab Nukogu- de bloki naabreid. Nii et Olmpia- mngude pidamine Nukogude Lii- dus ei kvenda rahu ega sbralikke suhteid riikide vahel, vaid nukogu-, de rezhiim kasutab seda oma eba- sbralikes poliitilistes sihtides. Lhtudes punktist, et Mngud ei.to- hi olla mjustatud rassilisest, rah- vuslikest/usulistest vi poliitilistest diskrimineerimisest, meie' teame,, et iga katse rkida iseseisvusest, le saja rahvusele Nukogude Liidus, on karistatav reetmisena. Nende rah- vuste kultuurid, traditsioonid ja ise- gi emakeeled hvivad barbaarsel teel".
V. Bukovski vrikale artiklile on kirjutanud samas ajalehes.kommen- taari lehe juhtkirjanik teemal: Nali ja Mngud". Juhtkirjanik mainib: ..Vastavalt. Mngude Reeglitele neid tuleb pidada riigis, kus valitseb po- liitiline stabiilsus ja ei tohi olla m- justatud rassilisest, natsionalistli- kust, religioossest vi poliitilisest eraldamisest. Nukogude Liit loomu- likult mista on relvastatud laager,' kus valitseb antisemitism/keelatud on piiblid, samuti vabad ametihin- gud ja osa territooriumist ebasea- duslikult anastatud kaasa arvatud Eesti, kus toimuvad Olmpiaadi re- gatt.
Lisaks sellele tuleb siinkohal mai- nidalda-Saksamaa ujuja Renate Heinrich-Vogeli rahpet Lnde, 3
ARTO
LUGEJA KIRJUTAB F I . ' L ' I I I < - I I - . n i n m n i .
Meie Elu" avaldab meelsasti oma lugejate mtteavaldusi ka neid mis ei htu ajalehe seisukoh- tadega. Palume kirjutada kokku- vtlikult ja lisada oma nimi ja aadress. Toimetus jtab endale i- guse lugejate kirju redigeerida ja lhendada ning' mittesobivuse korral jtta avaldamata. '
Liignaisel ei sobi prisnaise ees
uhkustada!
.,ME!E ELU"
Jlgisin huviga poleemikat eesti mehe elukaaslase valiku le (vt. M.E. rir. 42 ja 45). Kahjuks nevad mle- mad autorid seda vga olulist prob- leemi ainult oma kitsast vaateriur- gast.
Elame ajastul, kus valitseb tugev internatsionaalne mtlemisviis ja- suur naissoo lekaal. Sellele lisaks madal kristlik arusaam elust ja abi- elust, krge moraalilagedus ja ldine masinteiga, mis, on inimese, eriti mehe, loiuks muutnud. Mees on kao- tamas oma Jumalast antud vime ot- sida ja leida, armastada ja jumalda-
-da elukaaslast, kellest hoovab rahul- 3 d܊(;j'>hne p'ikaks e'luj:'ks. Mees
abiellub tnapeval tavaliselt selle naisega, kes just parajasti tema nr- gal momendil juhtus keprast ole- ma ja kes oli tahteline ja suuteline teda oma vlu vrkudesse takerdama.
. Muulase-naise enda snad, reeda- vad, millised olid ta vluvrgud, et eesti meest tanu alla panna". Ta p- pis juba aegsasti ra eesti keele ja nd koristab ja kraamib oma kodu ja hoolitseb perekonna eest, ka siis,, kui mehe kukkur on thi, et teda hoida? Paistab, et eesti mehel.on kl- laldaselt 'seda mehe-magneeti, et ks muulane-naine on nus oma rahvu-: se, elu ja illi (juuksed kaasa .arvatud) eesti mehe eest ohverdama! Muulane- naine ei tohiks haavunud olla, kui meie ajakirjandus puudutab, asju, mis on meie rahvale olulised. Valik
oli tema enda teha, kellega ta abiel- -: Eesti hiskorid on neile kllaltki
heatahtlik olnud, et nad end selles . hiskonnas koduselt tunneksid. Neil
ei ole aga mingit igust eesti -naist kritiseerida, kui see muulastenaiste poolt rahellitatud eesti, mehe juu- rest ra jookseb. Eesti naine on suut- nud hoida tema rahvale omaprase
.phjamaiselt kaine hoiaku, lootes ja oodates, et eesti mees leiab seda s- gavat ja nnetoovat armastust, mida ainult ks phjamaine: naine suudab pakkuda. Eesti naine ei ole pretty", mis torkab kiiresti silma1,.aga on v- line, kerge ja thine. Eesti naine on ..beautiful", milles on nii [fsilist kui k hingelist ja vaimset j tuuma, ga mis ei torka nii kergesti silma. Seda tuleb otsida, arendada, hinnata tu- leb vaeva nha ka rahakotti ker- gendada, kui tarvis!
Isiklikult vin ainult niipalju tel- da, et mul on eesti emana palju ko- gemusi, kuivrd pimedad vivad olla eesti noormehed, et nad ei ne muu- las te-neidude rivastel neid sousti plekke, ega taipa, kui, labane on nen- de; armastus", .mis on tegelikult vaid sensuaalne mng. Segaabielud kaotavad vga palju philisi eluvr- tusi, millest nende jrel, plv alati ilma jb. Keeleoskus on igal inime- sel olemas, see ei ole veel lihe rahva omapra, mis on vga oluline, et abi- elu oleks tuumakas ja< viljakas, ka- suks kogu inimkonnale. Segaabielud toovad esile jrelplvedes Vga nega- tiivseid nhteid nii fsilisi, kui ka vaimseid ja, alati emotsionaalseid. (Kitsa vormiga luas suured ja tis- kiilutud hambad, rakkude ebapro- portsionaalsus, narmete hired, ala- ja levrtse kompleksid jne. jne.) See on internatsionaalsuse tulemus, mida ainult internatsionaalne kom- munism, propageerib. T on haige nhe.
Selleprast, eesti noormees, hoia omad silmad pidevalt eesti neiul, kll sa siis leiad elu nne ja armastust, mida kski muulane-naine sulle pak- kuda ei suuda!
Eesti-ema
MeieElu"
Kultuui
KUI
STOKHOl on judnud lik kiri Lenil hulgas olid kirjanikud, sed. Nad p| ku arvami UNESCO a< Nukogude dele. Leningradil Georgi Mihl aastaks kinj tema varandl nud oma koi kunstnike tel kaasa uute seerimisele sess oli kesl njadalat. Kui] tunnistajat, Mihhailovi
Kohtuotsus gi tema koll ja maalide kud asutusectl lcktsioonis o| maali ja rohi oli kige es.il gradi. ndisl kus kirjas r saa srast siti kui amcl
kultuurilise eesmrk on ku, kes riskil
' gelda. Kirja autoj
Uusil NEW YOR1
Vli-Eesti p^ peres ei mrj tes, omab es| Yorgis. Peani liikumise cesc se kaotust kc ilmne Eesti t)| ter kige su] eestlastega oi rohkeid aastal pidu sisustan| ta kaasa ka da,,^viti kn nejate osas. ne Vlis-Ees New Yorgi
Erilist th^ peakneleja navtt. Oma ta konstateeil plvkonna eri ksimuses, n vajaksid kohi jadustele. Kl reas olulistes seisukohti ja | la"ienevaid sc noori prdu! sest) eemalej nit. kodumi kultuurilist sl poolt ja vastij janduses neh on kohati lasi
ELAMUSED
Edasi ta t varemalt vie vr kui ks (I g mlestusi] tarvilik minni noori, nad on des eesti lastel
. musi tles kc| laps kneleb mistma ka II va ^ sili tarnin
STOKHOLr ristid on Ees| ndsest alat( vljarnnu ta| vemini. Kaks nitle (Teet mann-Enehieli nd rkidal mistuvat arve tase tartlase!, 3. oktoobril k| s.duluba, et mast oma abil
Vlisviisade ns oli seletan tlemine, tule mist noore spj ri ik kulutanud! danud survet, buks: vljasit antud Vjrai] rium keeldub releprimiselel
Aare Valli stj ; 'Eesti Pllumc
vljaheidetud nud vljarni| vad vimud haiglasse paigt jekordne proj sdistusega.
9. novembril jooksul juba se Aare Vallist