QtXO
Jutuajamisel Toronto linnapea John Sewdliga selgitasid etm liste ajalehtede esindajad, et linnavalitsus on raskesti kttesaadav rahvgruppidele, kuna seal ei ole isikuid kes oskaks nende keelt. Nuti, et rahvusgruppide hooned, mis teenivad nende kultuuri si- litamist ning kasutatakse kui koolimaju oma rahva keele petami- seks, peaks olema vabad kinnisvaramaksust vi maksma ainult poole praegusest maksust. Linnavalitsus peaks avaldama etnilistes ajalehtedes informatiivseid kuulutusi vhemalt 2 korda kuus linna- valitsuse poliitka ja eesseisva tegevuse selgitamiseks. ^luti kin- nisvaramaksude iglasemat jaotamist ja kontrolli Rahvusvahelise Karavani le, et see arusaamatuste ja lahkhelide tagajrjel ei la- guneks.
Kohal oli 26 ajakirjanikku ja need olid Vilkad ksimuste esitamisega. Linnapea sooviks oli selgitada ajakir- janikele/kui hsti 1 ta on hoolitsenud vhema sissetulekuga kodanike eest, ehitades neile 54 miljoni eest odavaid korterimaju ja omab kava kuidas tmmata linna rajooni viketstusi, suurema arvu tkte rakendami- seks. Linnapea sai nende ksimuste juurde tulla ainult esitatud ksimus- tele vastates.
INFORMATSIOONI EMAKEELEL :
Pakistani, India ja Kesk-Ameerika pritoluga ajakirjanikud nudsid suuremat igust linnavalitsuses oma keele kasutamiseks ja prisid aru kas politsei koosseisus on teostatud nende poolt esitatud nudmised. Lin- napea nimetas 2 ametnikku, kes alati on valmis andma kodanikele vajalik- ku informatsiooni ja vimaluse kor- ras nende emakeeles. Nendeks on Dan Leckie, tel. 367-7001 poliitika ja idinformatsion ja Norm Simon, tel. 367-7341 tpakkumised, jook- sev tegevus ja probleemid. Ta nus- tus kuulutuste avaldamisega etnilis- tes ajalehtedes kuni 2 korda kuus, kui eelarve seda lubab. Norm Simo- ni teluse kohaselt on eelarves sel- leks $60,000. : H
_ __;__ .c___
Meie Elu" esindaja ja leedu aja- kirjanik nudsid, et rahvusgruppide- le kuuluvad hooned, mis teenivad rahvuskultuuri silitamist ja on ra- kendatud oma keele petamiseks kui koolimajad, peaks olema kinnisvara- maksust vabad. Linnapea vaidles vas- tu, et see on vimatu ja lubas selgi- tada,.,kas kinnisvaramaksu, vhenda- mine 50% on vimalik. Ta lisas juur- de, et praegused kinnisvaramaksu alused ldse ei ole iglased ja on
: praegu mberttamisel linnavalitsu- se poolt.
KARAyNI" KSIMUS t
Samade ajakirjanike poolt tsteti les ksimus, et linnavalitsus peaks vtma oma lesandeks arusaamatus- te selgitamise Rahvusvahelise Kara- vani organiseerimise mber j m- raks omalt poolt ks vi kaks direk- torit. Linnapea ei pidanud soovita- vaks otsest sekkumist Karavani juh- timisse, kuid lubas, et tema nuab enesele Karavani rahalised aruanded ja teeb need rhvusgruppidele teata- vaks. htlasi ta lubas kanda hoolt, et rahvusgruppidel oleks rohkem sna- igust kaasarkimiseks, kuidas Ka- ravani organiseerida.
Viketstuste edutamiseks, kes
HOGAM PONTIAC BUICK
SUNBIRXD CENTURY ACADIAN S K Y H A W K .
G.M.C. Veoautod
Pruugitud autod
annavad suhteliselt rohkem tvi- malusi kui suurtstused ja sobivad paremini linna piiridesse, linnapea lubas koostada ja levitada informat- siooni selle kohta mida kohalikud tstused toodavad, millised on ts- tusmaterjalide saamise vimalused ja missugused rajoonid on sobivad tstuste asutamiseks. See oleks vi- ketstuste asutajatele suureks abiks. Viketstusteks t luges et- tevtteid kus ttab vhem kui 20 tlist.
Jutuajamise lpul linnapea andis lubaduse, et ta teostab jrgmise jutu- ajamise etniliste ajakirjanikega mit- te hiljem kui 3 kuu parast.
' Jlyvaheaeg lheneb - yastuseks varemesitatud sooviavaldusele saabus mdunud
reedel mitmekultunlisuse minister Steve E. Paproskilt kooliko- mitee esimees Hans Luppjle kiri, milles minister teatab, et eesti koolile Torontos on otsustatud Tienduskoolide Abistamise Pro- grammi raames anda $3,032.00 toetust.
Kirjas, millega koos saabus ka vas- tav tshekk, avaldatakse lootustj et fderaalvalitsuse1 majanduslik toetus 'kujuneb vrikaks, abiks eesti keele ja kultuuri viljelemise tle. Minis- ter lpetab oma kirja tunnustuse ja edu soovidega senisele tegevusele ning palub need soovid edasi anda ka kopli pilastele^petajatele ja noor- . te vanematele.
Seega on T.E.S. Tienduskoolid saanud viimaste aastate jooksul f- deraalvalitsuselt 'kokkuvttes le $18,200.00 toetust, kusjuures ga sja saabunud summa on esimene peale valitsuste vahetust ja otseseks kinni- tuseks lubadusele, mille min. Papros- ki andjt paari ndala eest rahvus- gruppide esindajatele oma snavtus kui ti rhutas,^ et mitmeklturili- sus onvlahutamata osa Kanada polii- tikast.^ ' I: ' : '
Tienduskooli 30-da juubeliaasta julupuu toimub sel aastal phape- val, 9. dets. kell 14.00 Eesti Maja suu- res saalis. '
Selle, tavaliselt laste- ja klalisroh- ke ritusega algab julude ja aasta- vahetuse hooaeg eesti hiskonnas.
Vana-ndrese kiriku petaja Andres Taul avab julupuu pevakohase vai- muliku sissejuhatusega.
pilaskoori esinemisele jrgnevad snalis-muusikalised ettekanded. Ka- valise osa raskuspunktiks kujuneb aga Endla Komi seatud ja lavastusel ettekantav A.tema kolmes pildis julunidend Kuningas Heasda". Muusika osas abistab Lydia Aruvald ja dekoratsioonide osas Mani vald Meiusi.
Lpuks saabub juluvana kinke-. pakkidega ja kigil noortel on vi- malus oma varem pitud palade esi- tamiseks julutaadile. Paki, m i l l e hind on 11.50, saavad kik, kes sel- leks on juba koolis vi kohapeal va- rem registreeritud. lesse vib anda ka koolis mittekijaid lapsi.
Jlvaheaeg ei alga kohe peale julupuud. Viimaseks koolipevaks on enne julu algkoolis esmapev, 17. ja teisipev, 18. dets. ppet al- gab uuesti uuel aastal esmaspeval, 7. ja teisipeval, 8. jaanuaril. Kesk- koolis on viimaseks koolipevaks ree- de, 14: dets. ja t algab jllegi ree- del, 4. jaanuaril.
A l : mi ^y^:.'^^.'^:^.^\'y.':'\'.'Vy^.'V:^.\^.-:'\':^^'.':-'.':^:-^'.
6. dets. toimub Milwaukee (Wiscon- sin USA) Public Muuseumi.- n.nV E u - roopa kla" avatseremoonia.
Nituse eesti komitee prdus A. Kuuse poole sooviga neil pidustustel kandle mngija esinemiseks.
Kandlemng on ette nhtud ava- mispeval j laupeval, 8-dal dets.
Toronto Skaudi
mn . xm Laenu vajaduse korral kasutage TORONTO EfesTI HISPANGA madalaid laenuintressimrasid.
o o o o o o o o a o o a o a o o o % Intressid arvestatakse veerandaasta viisi. Laenud on lahtised
o o ao e o o o * o o a o o o o-
Personaallaenud .on laenuvtja surma ja jdava tvimetuse puhul kindlustatud $10,000.00 ulatuses.
EDUARD WIIRALTI (18981954) LOO- MINGUT TEMA KUNSTIPINGUTE PERIOODIST. Vana naine", tushi joo- nis ; 1918, kunstniku portreefoto 'ca; 1955,
^Palvetaja ttarlaps" > pliiatsi joonis 1921. ..^ 'Kiviraiuja", pliiatsijoonis 1920.
6ITUSTLI SEOSES TLUNN Mubstbline pimik
iasferacimaf
ygal >,MilE KU" talituses 958 Broadview Ave., Toronto., Ont. M4K-2R6
Toronto Eesti Skaudisprade Selt- si sgis-pidu, mis toimus Toronto Eesti Majas 10. novembril, nnestus le ootuste hsti. Umbes 250 peolist titis Eesti Maja suure saali ning ei- nelauad ja baar sdi ja joodi pea- gu thjaks. Mdi lbi kuus ameeri- ka loteriid vrtuslike auhindadega ja peoklalised nautisid head muusi- kat Kaja" taritsuprkestri esitusel.
Esinesid kaks noorte laulugruppi: ..Positiivsed mehed" koosseisus Mark Teose, Erik Teose, Alar Kivilo ja Martin Aherme ning ..Lanelinnud", kus meeldivate ning moodsate akkor- didega laule esitasid Evi Valge, Helle Sildva^Laikve, Heidi Laikve ja Linda Laikve. Mlemi laulugrypi ettekan- deid kviteeriti kauakestvate aplausi- dega. ' : .
Peo heaks kordaminekuks andsid thusa kaast paljud abilised, kes kik andsid oma panuse ilma tasuta ning paliud isegi lunastasid lisaks tehtud tle htlasi ka peo psme. Peo korraldaja, Toronto Eesti Skau- disprade Seltsi juhatus palub kiki peoklalisi, abilisi, loterii-vitude an- netajaid ning eriti esinejaid vastu vtta seltsi siiras tnu meeldiva s- gispeo nnestumisele 'kaasaaitamise eest. Kaastlisi oli nii palju; et siin- kohal nimeliselt kiki nimetada oleks vimatu.
Tore ja sbralik koost paljude kaasaaitajate vahel on 'kindlasti selt-
. si juhatusele tiivustavaks teguriks ja juhatus on jubasotsustanud, et seltsi nnestunud sgis-pidu kujuneb
:. uueks alguseks meeldivale traditsioo- nile tulevikus.
;;.'Eestlaste Kesknukogu Kanadas Juhatuse kosolekul mdunud nda-" lal jaotati EKN ldkoosolekul vali- tud juhatusliikmete ametid. Esimees V. Petersoo valiti ldkoosolekul eral- di. Ametite jaotamisel jid edasi abi- esimeesteks Torontost H. Lupp ja L. Leivat, abiesimeesteks kohtadelt A. Jurs (Brantford), E. Lepnurm (Vancouver), P. Mldre (Montreal) ja W. Pent (Ottawa). Peasekretriks osi edasi E. Salurand, juhatuse sekret- rideks Eneri Taul ja T. Tsine, laeku- riteks M. Epner ja M. Musta. Ameti- ta liikmeteks on juhatuses K. Jgi, A. Kittask, J. Kivik ja J. Pahapill.
INFORMATSIOON REGATIST
Tegevuskavaliste ksimuste all selgitati koosolekul lhemalt olm- piaadiga henduses Tallinnas toimu- va regati puhul selgitust aktsiooni- de ksimusi. Kavatsetud kuultus- selgituse tekst ja kujundus on vlja- ttamisel ja tulevad lhemalt aru- tusele vliskomisjoni koosolekul. Peale selle on kavas lhiinformatsi- ooniga piltidega voldik, millega tahe- takse varustada regatile sitjaid sportlasi ja ajakirjanikke. Suurema- te kuulutuste avaldamise kulude katteks tahetakse korraldada eriakt- sioon. Kogu regatinaktsiooni ldju- hiks ja koordineerijaks mrati Va- badusfndi esimees Kalju Jgi.
Regati-aktsiooni vastu on eriline huvi Vancouveri eestlastel, kes luba- vad suuremat majanduslikku abi. E K N abiesimehelt Vancuveris E. Lepnurmelt on saadud mitmeid konkreetseid ettepanekuid, mis tule-
; vad rakendamisele vimaluste koha- selt. Vancuveris tahetakse ka koha- peal, koosts teiste Lneranniku eesti keskustega, teha regatiga hen- duses Eesti ksimuses mitmesugust selgitustd.
maailmse Eesti Rahvuskongressiga henduses olevad ksimused. Kuna. Rootsi Eestlaste Esinduselt, kes on Stokholmis Eesti Pevade ajal Rah- vuskongressi korraldamise t lbi- viijaks, ega ka lemaailmselt Eesti Kesknukogult, ei ole seni saadud l- hemat informatsiooni Rahvuskong- ressi eeltdest, otsus . E. Kesk- nukogu kaudu muretseda lhemat informatsiooni praeguse ttegeliku olu- korra kohta Rahvuskongressi etteval- mistamise ksimustes.
Koosolekul konstateeriti, et alanud EKN-ule toetuste kogumise aktsioon on arenenud soodsalt j E K N loodab eestlaskonna suuremale toetusele 1980. a. kavas olevate suuremate va- badusvitlusliku selgitust aktsioo- nide lbiviimiseks.
Ainulaadne
toimub- laupevase loengute ja ette- kannete lpetamiseks samal kor- ral asuvas muusikaruumis muusika- line luulepimik Cantus Firmus" Aleksis Ranniti luuletustest, mis on phendatud Eduard Wiiraltile. Eesti-. keelseks deklamaatoriks on nitleja Lydia Vohu, inglise keelset luulet esi- tab Konservatooriumi draamaklassi pilane Sarah Krze. Muusikalise va- heprogrammi moodustavad lti har- fikunstnik Nora Bumanis, konserva- tooriumi diplomiga Tiina Kiik kont- sert-akkordeonil ja Kuningliku Kon- servatooriumi KammerJkvartett. Ka- vas on Bach, Scarlatti, Debussy j.t. ja Mozarti flodikvartett. Algus kell 6. htul, j
Eesti kunstnikud psevad Wiiralt- Festivalile soodustatud hinnaga ja eesti tienduskoolide pilastele on see tasuta.
Koosolekul oli arutusel tuleval aas- tal Kanada eesti organisatsioonide konverentsi korraldamine, mis oleks ettevalmistuseks lemaailmsele Ees- ti Rahvuskongressile. Konverentsil tulevad lhiettekandeis ksitamisele meie vabadusvitluslikud, rahvuspo- liitilised, rahvuskultuurilised ja noor- soot ksimused. Konverentsi ajaks mrati laupev, 29. mrts. Konve- rentsi lbiviimise t juhatajaks on E K N abiesimees H. Lupp, kes moo- dustab konverentsi korraldava toim- konna.
Kne all olid koosolekul ka le-
muusi Toronto Eesti Baptisti Koguduse
arvult kolmas muusikahtu juubeli- aasta muusikahtute seerias, toimub phap., 2. dets., kl. 6.00. htu, mis kannab nime ..Muusikud Medrid", totab kujuneda sisukaks ning huvi- pakkuvaks, htu kava sisustavad ko- guduse abiprastori . Osvald Medri kuus last: vanim Helgi, snd. 1938. a., kneleb;. vanuselt jrgmine Kalle, snd. 1940. a,, laulab; siis Jaan, snd. 1952. a laulab ning mngib tshellol; . Einar, snd. 1957. a., mngib klaveril ning tshellol; Imbi, snd. 1959. a mngib viiulil, klaveril ja laulab; Senta, snd. 1963.a., mngib viiulil ja laulab. Perekonna seitsmes laps Vel- lo, ei musitseeri ja esine kavas..
Medri muusikutest on kige enam tuntud pianist Einar, kes ppis Stel- la Kersoni juures ja esines mne aas- ta eest iseseisva kontserdiga. Samuti. on hea vastuvtu osaliseks saanud bariton Jaani esinemised, kes on p- pinud; laulu Helmi Betlem ning Joyce Brittoni juures. Pr. Kersoni pilased on ka Helgi ja Imbi. Teis- test Medri muusikute instruktoritest tule;ks mainida Kalle petajat Rudolf Weebi, Imbi instruktoreid Bonnie Jeffreyd ning Clara Schrantzi ja Sen- ta petajaid Christien Prevosti, Mic- hael Fergusoni ja Aino Waldini.
2. dets. kava sisaldab nudliku Bachi kahe viiuli kontserdi teise osa krval, klassikuid, vaimulikke laule ning seadeid. Lpusna tleb Klaris-
dve Andre juhib Tagore meenufamisf
Kuulsa india poeedi ja filosoofi Nobeli laureaadi. Rabindranath Tago- re elut mlestuseks asutati 1975. a. Torontos Rabindranath Tagore Lec- tureship Foundation, mille eesmr- giks on seminaride, loengute ning teiste haridusljke aktiviteetide kau- du silitada, elustada ning austada Tagore panust inimkonna vaimsele arengule.
Lektoraat Sihtasutuse esimene esi- mees prof, B. K. Matilal kutsuti 1976 a. Oxfordi likooli filosoofia ppe- toolile. P ro l Matilali soovitusel vali- ti juhatuse uueks presidendiks Valve Andre. ' ;.
sja toimusid Lektoraat Sihtasutu- se uue juhatuse valimised jrgmiseks kaheks aastaks.
Presidendiks valiti uuesti Valve Andre. bi-ipresidendi j peasekret- ri lesannetesse asub dr. Paul Weinz- weig. Laekuri kohale valiti Toronto likooli usuteaduse professor Joseph T. 0'Connell ning vahendussekret- riks R. K. Ray. Prof. Matilal jb eda- si Sihtasutuse Komiteesse vahendus- liikmeria Inglismaal.
"Juhatuse td toetab 15-liikmeline Nukogu.'
sa Medri sugulane, kirjanik Evald Mnd-Ain Kalmus. Kaaseestlased on lahkelt kutsutud. Sisseps vaba* ki- rikukorjandus;
Meie Elu" nr.
Praegune 10 hlmgii direkt( Raatikainen (sc passi peamiselt | ..prandaaluse ei meeldinud ed Raatikainen'it p| vidualistiks ja s{ sel pahemal tvi
Di rek to r iks s< lane Sa kari K i u l tajaks Arne Wej : l |uc direktori ndatel aastatel ih on.' energia- j Ta ei ole aga n | janiaisesse ,,Mordsat'ises", kide phjamaad] se igal 'pool - S k J heb'.luna kreekl
Hoolimata, e .peadirektor.', Ei- tab Ringhalii heas korras, .tal ka Ringhlingul na muudatus liiga vrvi tuks.
Hels ingis suri] Uis olmpi: iv0| '(Londonis 1948 V,| ;baduur T.apio selt. Ta oli soon j Rauiavaara parij
.. 75.47 m. : Armastatuma
. cianietes sai "Rai| hlega trubadl i i lminit lejana. filmis. Tema lail
'300 nendest jna kestis , t Ta|
aastat. ;.
'kuulus firma koi Tema toodete-
: tal 1958 Siokhol selle edu' phju;] das-oma firma jem ti i tarrid vabariigisse j a
' k a u b a m r k - N| reeri td 56 eri i |
Tanu .temale ! ma laiesii ,uuel \ .Ratia marimekd ) rah vanaisu - l i i i ts i
Olge nnelik oktoobri algul. ja-Amcerika ld maastik. Mt. Mi ter'i meahelikul hestik vimalda) teid, tuhandeid teks, terveks pii seks,
Kuid ka vareil kesk septembrid rinj, on lehestikil parane. M l . Map t tab . terve, siipl rikast situ 4393] lippu. Oktoobri oktoobrini) St^ rah va tantsu pidi |
.Bulgaariast , Saksamaalt ja Mead iw Farmis 'ti, Cold H o l l o w J
malda valmistanl
VAATAMISV1
Vaalamisvar l i l ka Shel.burne nn| tuseua: jelaev jakas, hetoalinel ooteruum, auruv^ tud sild ja palju perekonna; New-'
' koopia on m u u s t ehitatud, sisald| Mnel, Manet, Ih ja Ca s sai ori ginil tes asuvad klaasi de, manguasjadej j.n.e. kogud.
Lhedal "asuv Lj ta talioliimpiaadi misvaarne: oma . s |
i va irve. kahe SL| uisutamise raia' oleva iITluisutami
' ' Ausable^ Charrj osariigi vanemail tuniud vaatamis' avatud' publikule M m e d sajad-tuhl tu\;id sea! igal aa|
' da looduse vljal Chasm asub Ne\\ | depoolses nurgas, liist lunasse, U.!
VIMAS JGI
. jooksul jgi lange] li vrra . Selle j ;
Ausable jel on : kevadiste vihmad^ ajab Kolmel erijuj vadveed tusnud
f i :
