illlillilllllllllllUlllllllllllillllllllllllllillllllllllll
riiwif raiuni
I Aasta suurimad phad julud on jlle lhenemas; | jj Juluphadeks lhetame oma sugulastele ja spradele ju- | I lutervitusi. Sel aastal ootavad meilt hid julusoove ka | I vene sunnitlaagreis viibivad Eesti Vangistatud Vabadus- | | vitlejad/Andkem neile moraalset tuge julutervituste | f saatmisega. Allpool sunnitlaagrite aadressid ja seal kin- | 1 nipeetavad Eesti poliitvangid. | I Sunnitlaagri aadress i- USSR, 431170 Mordovskaya | I SSR, ubovo-Polyansky raion, Posyolok Umorsky/Lesnoi, | 1 Uchrezhdenie ZhKh 385/19. Kinnipeetavad poliitvangid: | Valter Kukk, Kaarel Kboja, Ilmar Li l l , Tnis Merila, Leon- | I hani Must, pugust Mlder, Teodo/Reinhold Sergei olda- | I tov ja Voldemar Unt. ; I I - Sunnitlaagri aadress: USSR 618810 Permskaya oblast, | 1 Chusovskoy raion, Stantsiy Vsesvyatskaya, Uchrezhdenie | 1 VS 389/35. Kinnipeetavad- poliitvangid:; Heino Anijrv, -."| 1 Artem Yuskevych (Artjom Juskevitsh), Mati Kiirend, Ha- | 1 raid Kivilo, Kalju Mtik ja Olav Turu. I 1 Sunnitlaagri aadress: USSR, 618263 Permskaya ob- j 1 last, Chusovskoy raion, Posyolok Kuchino, Uchrezhdenie | | VS 389/36. Kinnipeetavad poliitvangid: A. Lindra ja A , j 1 Matson: %. 1 Poliitvangide keskne aadress Moskvas, kust kirjad van- | | gidele sunnitlaagreisse edasi saadetakse ': USSR, Moskva, | | Uchrezhdenie p/ya 5110/1. 1 Poliitvangid, kelle sunnitlaagrite I Vladimir Eichvald, Viktor Dudarev, Jri Henno^ lo Ird, | 1 Johannes Jaakob, A. Jarvo, Jan : Kalju, Alfred Kirotosk, | 1 Karl Kivilo, David Koop, Richard Laarman, Jaak Leivand, | I Ivan Lven, Artur Mikit, E. Nurmsaar, Teet Papson, Artur | | Johannes Ppart, Poigo Ritson, Kaarel Sillamgi, leksan- | I der Soldatov, Edgar Vaikma, livo Waldman, A. Valdur, | 1 Karl Vares. A. Vetra, Larissa Zaitsev ja Ludmilla Zaitsev. | | On soovitav et julutervituskaart asetataks suletud | 1 mbrikusse, mis postitatakse thituit ja vasvtu tendiga | 1 varustatult. Tagastatud punane vastuvtutend kinnitab, et 1 julutervitus n kohale judnud. |
1 Eesti Vangistatud Vabadusvitlejate Abistamiskeskus | I Box 34018, 10026 Stockholm, Sverige. |
llllilllllllHIIIIIilllM
B S s x B t C K B
afkdt Egiptusesse
Prast konte ja sisikonda phjali- kult vapustavat situ, Kairo lennu- jaamast lbi ennekuulmata autode pasunduste ja lbi relinna viletsu- se ja kesklinna kivirga, judsime lpuks avarale alleele, letasime Mi. luse Ja ikka edasi.. .Juba paistsid vasakult pramiidide tipud ^Tae- va prast! Kuhu ta meid kll viib?' ahastas vaikselt meie kolmas rei- sikaaslane, noor daam Torontost.
Vaike kurve. Ja peatus. Siin see on!" teatas meid giid rahul- dustundega. Lugesime nime: THE MENA HQUSE OBEROI. - ,,OK!" tles Peggy, mul on tiesti ks- kik. Niikaua, kui see on puhas j mul on vood,i kus end vlja siruta-. da." Ei osanud siis uneski aimata, et olime sattunud nii eksklusiivsesse kohta, kus peeti EgiptuseIisraeli vaheline esimene rahukonverents 1977 ja mille nd Egiptuse esimene daam oli valinud avataktiks oma fondi soetamise kampaaniale tema poolt kavandatud Wafa Wal Amad nimelisele rehabiliteerimise tsentru- mile. "
Sndmus ise oli kuulsa prantsuse moelooja Pierre Balmain'1 talve- kollektsiooni esitamine. Ja teadus- tajaks oli moekuulsus isiklikult.
. Avar saal mahutas le 700 klali- se, kus pealauas istus peale Egiptuse, esimese daami ka Frank Sinatra koos abikaasaga. Viimane oli tmbe- numbriks jrgmise htu 'kontserdil sama teema heaks. Aga nd juba i l - lumineeritud pramiidide taustal. . .Moenitus ise jooksis juba 1979 a. stabiliseerunud BalmanVi moe vai- mus: Sale siluett, sageli lhestatud seelikuga, mis laseb jalgu strateegi- liselt vilksatada, rhutatud v-joon ja naiselikkus. Avamnguks ngu ta- valiselt sportlik riietus peamiselt koosnedes kahest osast vrvid valge ja mitmes variandis beezh. Coctail ja htukleidid olid lekaalu- kalt mustad. Materjalide valik vaga mitmekesine: siid, satiin, sammet, lendlev shiffoon. Joonelt kas sirged, liibuvad, kohati drapeeritud ja sage- li kaunistatud raskete sravate ja s- tendavate tikanditega. Vljalige sa- geli lgu paljastav, tihti ilma la- paelteta.htu-likonna. pksid sirgesrelised.
htu krgpunktiks oli see, kui Bal- main kuulutas ametlikult vlja oma uue parfmiIvoire" ja esitas kolm hturiietust egiptuse puuvillast kik joonikud peaaegu valgel phjal.
Kus oleks parem koht tutvustada ut parfmi, kui sellel antiikse tsi- vilisatsiooni maal, milline li kos- meetika ja parfmi", teatas. Bal- main, htlasi kiites egiptuse nooblit puuvilla.
Esimene neist puuvilla inspiratsi- oonidest oli tsine kaheosaline htu- kostm. Kinnise kaelusega jakk ja pikk seelik slitslga taga. Teine oli pkskleit sirgete srtega pksid, mida tiendas lapaeltega tuunik, keskelt kokkutmmatud satiin-v- ga. Kolmas oli nn. hoovkonna kleit. laosa lpaelteta ja rikkalikult ti-
kitud rhinestone'idega" ja laia see- liku osaga, mis kergelt le puistatud kristallidega.
htu viimaseks llatuseks oli MUS materjal, ' ' mida prantsuse moeloomingus ka-
sutati ^smkgelt: Thailandi talu- poegade kootud vrvikllane siid. Viis esitatud modelli olid valmista- tud kuninganna Sirikit'i erilisel pi-, vel, et maailmale tutvustada seda vrvirikast ja huvitava geomeetrilise; mustriga materjali.
Kahjuks pidid egiptuse miljon- ride naised leppima ainult selle kol- lektsiooni vaatamisega.iMmine oli rangelt keelatud!
Tunniajaline nitus lppes Bal- main'1 snavtuga, kes prdus mme SadatT poole lhikese lausega: See oli esitatud teile, Madame, austus- avaldusena Pariisilt Egiptusele."
. H. S.
Mni aeg tagasi vene laevalt Syd- ney sadamas punases bikiinis vette hpanud ja vabadusse psenud stuardess Lilian Gasinskaja, kes on paljude meeste pid segi ajanud, oli jllegi Austraalia ajakirjanduses k- ne all. Selgus, et ta on mnud aja- kirjale Austrlian Penthouse" igu- se avaldada temast alasti vetud lesvtteid ajakirjakaanel ja ka si-
. selehtedel, kokku 16 akti erinevates poosides. 1 .
Palju talle selle eest makseti, ei ole teada, kuid nimetatud ajakirja toi-. metaja tles, et honorar tublisti le- tab koim tuhat dollarit, mis tavali- selt makstakse sellise tehingu eest.
Tema jutu jrgi L. Gasinskaja'esi- algu ei olnud ettepanekuga nus, sest kartis, et ta ema mistab seda huk- ka, kuid peale kahendalist jrele- mtlemist andis oma nusoleku.
Tenoliselt ta oli esimene rahp- paja Nukogude Liidust/kes sai sel- lise dekadentse" riga hakkama.
EI m
s k a
i , loomi, puuvilja, juurvil] iaimi, mulda Agriculfur
Meie Pikesessteem sisaldab pea- le 9 enam-vhem tuntud suurema planeedi ligi 1500 pisi-planeeti ldni- me all asteroiidid ehk planetoiidid. Nende orbiidid asuvad Marsi ja Ju- piteri vahelisel ribal, keskmisel kau- gusel Pikesest u. 3 A.. Heledam neist avastati 180.1 a. ja kannab ni- me Vesta (muistne Rooma pllundu- se jumalanna). Asteroiide. on palju. Neid on senini avastatud vrdlemisi vhe nende tumeduse tttu..likoo- lide tkavade kohaselt leiavad jli- tamist 4. Need on: Ceres (lbimt 1000 km)., Pallas (lbim. 530 km), Ju- no (lbim. 240 km) ja Vesta lbim. 530 km). Kik need raud-nikkel m- rakad ei tarvitse olla just kerakuju- lised nagu seda on suured 9 planeeti: mned neist on tenoliselt ilma kindla vormita mingi Marsi ja Jupi- teri vahel asuva planeedi rusud. Mei-
. le veel tundmatul phjusel i i . 2. bil- jonit aastat tagasi plahvatus planeet pihuks j prmuks. Tkid aga jt- kasid end. orbiiti praeguste asteroii- tidena. Muist kiiludest tmbus ja ab- sorbeerus Jupiteril ja Marsil (immig-
' rierusid sinna nagu sjapgenikud. Peab mrkima, et suurplaneet Jupi- ter mjutab praegugi oma gravitat- siooniga mainitud nisusid. Asterii- dide orbitaarne tiir mber pikese, kestab uuemate uurimiste jrele le 4 aasta. Ceresel, niteks 4,6 meie aas- tat. Asteeroiidid muidugi mista; on eluta taevakehad, nagu seda on me-, teorid.
Detsember kui aasta esimene talve- kuu on vana-rooma kalendris 10-nes. Siit on prit meie Julukuu nimetus detsember (decem th. ladinakeeles 10). Pike madaldub jrjekindlalt. Pevad lhenevad. 14-dl niteks on peva pikkus kiges 9 tundi, aga 15 tundi (Torontos). Talvine pri- pev talve algus, leiab aset 22-sel det-
- sembril kell 6. Algame uut sesooni uute ootuste ja lootustega, et see meid rahuldab... . Kuu faasidest vib nimetada: 3. dets. tiskuu. 19. dets. noorkuu, Kuu apogees .-r- : 11. dets. 404530 km., perigees 368 km 23. dets. - Planeetidest on Merkuur ter\?e kuu otsani nhtav kgu horisondi kohal Pikese tusu ajal. Veenus (3,4) on madalal edela horisondil P. loojumi- se ajal vaadeldav paar tundi hiljem. Huvitavat pilti pakub Kuu detsemb- ris.
Terve rida planeete klastavad, jmuidugi optiliselt Kuud; olles sna
_1 ligidal sellele; ajayahemikl|j|l 021. (Veenus) detsembrini, kuW juures toimub mitu okultatsiooni.
23-dal vib nautida SuurVankri (Ursiidid) thesadu, Sagedus 15 t. Kiirus 34 km/sek.
Okupeeritud Eestis ilmuvas ajakirjas Kultuur ja.Elu" (nr. 9) loendab Eesti NSV; kultuuriministri asetitja' Ilmar Mossi rida puudusi sealses ^kltuuribaasis".
EESTI KOKARAAMAf Koostanud VUvi PiirislM Eesti ja Inglise keeles
Hind
Tuleb otsekoheselt ja avameelselt, tdeda reaalsust, et Eesti NSV-s on kultuuriasutuste materiaalse baasi areng jnud maha rahvamajanduse ldisest arengust. Esiteks, uusi kul- tuurikoldeid ehitame vhe ja aegla- selt. Teiseks, hulk olemasolevatest kultuuriasutustest tegutseb selleks ebasobivates, kohandatud ruumides. Neis ollakse hdas ruumikitsikusega^ vajalikud n rutuline kapitaalremont vi rekonstrueerimine, uued sead- med ja sisustus. Meie teatrite lipu- laev RAT ,,Estonia" on' niteks juba mitu hooaega ttanud remondi ja rekonstrueerimise tingimustes. On jutud uuendada lava tehnilised seadmed ja teha korralik remont teatri phimumides. Ent tielikku asendamist vajavad veel elektri- ja kttessteem, veevrk, tarvis on les seada seni puuduvad automaat- sed tulekustutusseadmed. Nii jtkub Estonias' 'hdavajalikke reknstru- eerimistid mitmeks aastaks.
V. Kingissepa nimelise Riikliku Akadeemilise Draamateatri hoone on sedavrd amortiseerunud, et aas- tatel 19811982 seisab seal ees kapi- taalremont ja seadmete uuendamine tublisti le miljoni rubla eest. Riik- likul Noorsooteatril ei ole teatavasti tnaseni oma teatrimaja. Tsises ruumipuuduses on nukuteater, ja kui ei nnestu toime tulla nende tde- ga, mis on vajalikud hoone tuleohu- tuse tagamiseks, hvardab teatrit reaalne sulgemisohtv RAT ..Vanemui- se" tegevus on sedavrd avardunud, et uus teatrimaja vajab juurdeehi- tust. Samal ajal on tarvis taastada tulekahjus kannatanud ,,Vanemuise'' vana maja. Ugala" teatri kollektiiv ja Viljandi ning selle mbruskonna elanikud ootavad pikisilmi uue teat- rimaja valmimist. Riiklik Filharmoo- nia ttab aastaid kroonilises ruu- mipuuduses. Tsi, Tallinna kultuuri- ja spordipalee valmimine loob suu- reprased vimalused massilise k- lastusega kontsertide korraldami- seks, kuid oma kollektiivide tolu- de parandamiseks ja ka vajalike uu- te 'knstikollektiivide ellukutsumi- seks vajab Filharmoonia tingimata
lisaruume. Reaalsemaks sellekohase- maks perspektiiviks viks olla domi- niiklaste klosjtri restaureerimine.
MILJONID RAAMATUD' ASUVAD KELPREIS. / : ' ; . / :
F. R. Kreutzwaldi nimelise Riikli- ku Raamatukogu ligi kolme miljoni kiteline, fond paikneb kohandatud ruumides, sealhulgas, ka keldreis. Ku- na raamatukogu pole juba 12 aastat saanud juurde hidlapinda; on raa- matud tnaseks le kuhjanud kik nurgad, trjunud peahoonest vlja lugejad ning jtnud peaaegu ilma ruumideta raamatukogu ttajaid/ Oluline osaraamatkogu fondist on pakitud ning seega kasutuselt kr- valdatud. Paljusid raamatuid hvar-
^dab hvimisoht. Sellest meie kultuu- rielu he olulise ligu raskest olu- korrast kirjutati hiljuti ka Pravda" veergudel. Uue raamatuhoidla kasu- tuselevtt kll leevendab olukorda mnevrra, kuid- meie rahvaraamatu- kogu uue hoone ehitamist ei saa enam kuidagi edasi lkata. Gogoli- nimelise Tartu Linna Keskraamatu- kogu hoone on suure lekoormuse ning vajumise tttu praegunenud ja muutunud varisemisohtlikuks. Aga sellele nii vajalik juurdeehtiis ker- kib teosammul. Uut hoonet vajab ka Kohtla-Jrve Linna Keskraamatuko- gu. ;' :" ' -
Ruumipuuduse all kannatavad nii Tallinna kui k Tartu kunstimuuseu- mid. Niguliste (kiriku restaureerimis- tde lpetamine ning tarbekunsti- muuseumi avamine Tallinnas, Aida tnavas rekonstrueeritavas: hoones parandavad mnevrra kunstvr- tuste eksponeerimistingimusi,- kuid kunstimuuseumide ruumiprobleem vajab siiski kardinaalsemat lahen- dust. Riiklik Etnograafiamuuseum Tartus on ammendanud kik sisere- servid. See silmapaistvate ttule^ mus te ja rikkalike, fondidega muu- seum vajab kiiresti hoone remonti, lisaruume ja kavandatud juurdeehi- tuste realiseerimist. Riiklikule Aja- loomuuseumile on Tallinnas le an- tud endine Maarjame loss filiaali tarvis. Ees seisavad ulatuslikud td.
0IMEIE ELU" faSitii^ Broadview Ave. Toronto. Ont
Tallinnas Vene tnavas ootavad pro- jekti ja ehitajaid jlCK>museumi filiaali, komsmolim^mi^^^^^^^:r mid. Aktuaalsed on Vabahumuuseu- mi teise jrjekorra ehitus/Viljandi koduloomuuseumi laiehdamiiie ja juurdeehitus. Praegu oh vimalik kigi muuseumide fondidest ekspo- neerida kuni 5%, millega ei ole taga- tud rahva normaalne juurdeps kultuurivrtustele. a g e K ,
i hoiuruumide ..:n&p^^^--^mi^^^^'.:, naatide kogumiste-" ' * ^ f . . i : ^ ' x / '
Uskumatud loo Soomes ilmus mullu entsklopee-
diline teatmik hmmastavaist juhtu- meist pealkirja all Ukumtu, kuid tsi", mis sisaldaz 516 eriskummalise ja haruldase juhtumi kirjeldust.
Inglise pommilennuk Lancaster sai hutrjepatareist tabamuse.' See juhtus Saksamaal 1944. Lendur Nic- holas Alkemade hppas 5 500 meetri krguselt ilma langevarjuta alla, ar- vates, et see oleks kiirem ja valutum surm: kui kukkuda koos lennukiga, ja tie teadvuse juures. Tema lange- miskiirus pii olnud 190 km tunnis. Ta judis maapinnale vigastamatult Viimastel meetritel see' pidurdus, ku- na ta takerdus noorte mndide latva- desse, psastesse ja kukkus lpuks sgavasse hange.
Juhtumi lkkas mber levinud ar- vamuse, nagu sureksid krgelt kuk- kujad juba enne maapinnale prant- satamist. Selle pidavat phjustama sdame seiskumine shoki tagajr-
Tallinna t ^ p m a M ^ enam kui 430 liigist^kj^ tas 250.000 kurti 3O:(J isteerib 2,7 hektari sruset kianali- satsioonita maaalal tiseerunud hooneist, Mj^^| t ;^! .! ; . ' ' aastasele mahukatele remqn|tovde1e. Ka uue loomaaia ehitus ei^ vi:<edln viibida. Uusi kultuufmju: on- yaj Tallinnas, Prnus, Tartus, Plvas, Paides, Raplas. Seda loeteiu vib jt- kata. Phiprobleem ori/ et tegemata tde, rahuldamata vajaduste Hulk ei vhene, vaid kasvab/' . ^
Alatihti on ehitajal tjust Nap- pus, mistttu plaani? ettenhtud mahud, vhemalt kultuuriobjektidel, jvad titmata. Ehitus venib. Kol- mandal, neljandal ehitusaastal ilm- nevad uue asjaolud. Juba kotman-' dt aastat seisab kasutult uue kul- tuurimaja jaoks soetatud mbel, mis mitteketavas hoiuruumis seis- misest vaevalt paremaks, lheb. Palju energiat kulutatakse oma hal- va t phjuste seletamiseks. Entu- siastliku hoo asemel neme leigust, loidust. Pole kahtlust, tpne asja- ajamine ning plaanide range titmi- ne on eeltingimuseks, et kultuuriasu- tuste kapitaalremondiks eraldataks edaspidi senisest rohkem rahija ni- terjale. ' - - -;v>V-'?-^)^t%^-S?:'
hel oktoobrihtul 1950. aastate lo- pal .plahvatas kki plema ks
:Katane sekretrineiu, kes oli hes 0tidom plaaniklubis tantsimas/ Lee-' J^id;valjus,id seljast ja rinnast, haara-' sidi enda valdusse ka pea ja juuksed. Mne sekundiga oli ta lmav tun- gal, ja enne kui ttarlapse jahmunud kaaslane ja. teised tantsijad judsid leegid kustutada, oli neiu juba sur- nud. Ruumis ei suitsetanud- keegi ning laudadel ei plenud ka knlad. Leegid olevat ilmunud kehast. Ple- mise phjus ji seletamatuks. Sher- dusi juhtumeid on teada rohkemgi.
Kui Elisabeth Andrewsi sr les tursus, arvasid vanemad ja arstid, et see on tingitud reumast. Kuid olu- kord laks ha halvemaks. Kuid ars- tid tegid mitu kuud hiljem rntge- nilesvtted, selgus, et mitu keder- luud oli murdunud. Elisabeth vaid polnud tundnud: kogu s'elle aja sugu- gi valu. See inglise ttarlaps on vii- mase 50 aasta jooksul ks neist he- teistkmnest, kes vaid harva tunne- vad valu, mned isegi mitte kunagi. Kui teised oleksid valu kes kisenda- nud ja ohkinud, kitus Elisabeth nnda, nagu poleks midagi juhtunud.
, Jri Lina
f,Mele Elu" nr
EEST
Eesti Vabari mine 1. detsei sarnanev rootj misega 1632. rist Rootsi Adolphus andi Liivimaale, mi| Tartus Acadei seks, nii 287 a| kooli avamisel kodumaa ka kaitsjad seisid noore vabariij semates trjei nelase leju vitlus diploi nutamisel.
Meie riigi p| . aga k selge,
dusliku 'umbel kuulub haridtil korraldamine.
Academia Gl aastani, s.o. 21 kool lbielanuj ge mitmesugul Juba tema ninl nud mitmel ki de on olnud kl siaegne likool rioodi ja kaks taviana (1632-1 tingitud seisi| Gustavo-Carolil evakueerituna reie.'
LNE ORIEI
}
RainRi Kunstiajalool
teborglsi pidas| kuse sarjas kai merist ja Enno| heb tema helil Ed. Wiiralt' f( detsembrini Tc House'is.
Enne Rain Rj ju huvitasid m| seoses R. Reba; viibimisega, t\ Michel Sitto\v'i| .otsimine siin. se vanimaks d( kunstnikuks ja muse kallal t| Micheli isa tuul tow'i nime all. linna linna endi hanson' 1940. af Michel Sittow p| . N i i klastaski
Yorgi Metropoli asub Sittow'i Kunstiajaloolane kohaselt The Bi on Munga Pori a. paigu Tallinm
Miks on siis tis, tahame .tes Rebas, ja an
'kunstiajaloolaset oma aja kunstit(