ma kskord suureks tnu emale'.
I, II ja III klass. MV ja V klass. Laule iTiisman, klaveril saa- iim. Julgelt astus ette
|s lui^ iletuse Emale". [Meie teeme vid" ja iri" mngis III kl. Sel- ja kindla viisiga lau-
[<olm laulu vike Ran- btud tilluke kannelda-
esitas kandlel kena d. deklameeris: Esi- ^ilvi Leesment oli osav
(itaja ning teisipaeva- bvased klassid kandsid fc:: Seitse paid",
rsuse ipetajad; And- [us fColga, Mark Loit,
David Hogg, Kalju Saks, Sven Linkrus,
[pp, Leida Mae,- Ingrid pterso, Merike Purje, p ja Erik Nolandi said lad astusid layal lbi iha ta ja Iive Vaikla pa-
Jooyiga kaela lpumr- (ja Maret Pajo kneles jmrk ja tunnistus on
kooli lputunnistus, ile lapsele jrgnevad
lunnistused. Lapsed on }iti mnginud, laulnud, lolega ppinud ja. V tdgi teinud. Lapsed
I emakeelt knelnud ja teva kik. lapsed edasi kus nad rohkem, ema- )lge ikka sama head ja siis tulevad teist tub- yahvad eestlased, kes
rmuks! leai 'laul rmsast lau: lias ja eesti keele kne- kik ettekanded said [ aplausi osaliseks. Ipul oli huvitav film 1 ,Esto Power'i" tegevu-
seadnud kokku Jaa k kirjutas hea snastuse :
tiekantud Maret Pajlt, filmile.. /idulikule tkoosviibimi-
Iteaia lastevnemateko- EUen Leivat. Ta tnas
|j aid, kelle- hoole all lap- jooksul oskusi ja tar- md. Eriline tanu'oli ta'1
vsimatule juhatajale . I kelle juhtirnisel laste- 'jvalt kulgenud; Samuti
iMai, Musta olnud eriti Ihusetruu. -Ellen Leivat personahle head suve
lootis 'kiki jlle naha 25. septembril s.a.
bgaid rahvarivas kas-, [gmistele kasvatajatele:
Vaiklale, Pilvi Niidile, Linda Kukele, Helve
(a Siitamile, Aime/Sars- Ene Kirsipuule, Silvia ;t Pajole, Tiiu Kolgale,
|etsale, Tiina Norheimi- pannile, Helle Arrole ja
Nad on kik andnud, lale plvkonnale Toron-
[petust ja htekuuluvus- eesti lastega. Nad on kodul hoida eestlust.
|.d t eest ja indu edas-
late poolt oh korralda- mhlaraud/mudilastele klluslik kj)hvilaud.
Ell i" nr. 20 (1578) 1980 NELJAPEVAL, 15.
>ni Vit lejate
II
I eakoosolek peeti pha- 1 prillil YWCA-ruumides. vtsid osa 50.% liikmes-
Iripunktiks oli praeguse bh e Augus t Jurs ' i vai im i- b . Olles kannud hingu (st koormat pidevalt, ju-
12 aastat, on Hamiltoni hoolitseval ja tasakaal u-
)el arenenud orria tagasi- igusest teotahtelise^ks ja l:oondiseks.'
Itegevus ei piirdu ainult Jinguga. Ohvrimeel ja- er- ^aim on teda kandnud nlmse Vabadusvitlejale
Imehe positsioonile. ' I kulges ksmeelses vai- 5atus kui ka enamus teisi ^ttenhtd organeid valiti 1 atsiooniga. Ka aruanded )eti vastu hel hlel. Sa-
lati hel hlel mningad pd Phikirjas ja Kodu- le osale jrgnenud omava- |viibimisel hiljuti hingu-
Harry Toi (Missfssau- lis huvftava levaate oma
ja; kogemustest Salfcsa [res eesti, lennuve ksjise
fs esimees avaldas tnu E. is li hoolt kannud eine- imutiA. Mlder ja E.Lin- )lid saatnud kodus meis- lipsiseid.
- THURSDY, MAY IS
ALLAN HESS
Sndinud 1955. a. Kitchener'is. Kesk hariduse sai Waterloo-Oxford Secon dary School'is. Lpetas 1979. a. To- ronto likooli arstiteaduskohna M. D. kraadiga. Jtkab pinguid sda- me- ja sisehaiguste erialal. Akadeemi- liselt kuulub Korp! Vironiasse.
HELEN ANN VSU
Sndinud Montrealis. Lpetas Con- cordia likooli 1974 a. B.A. kraadiga cumlaude pshholoogias ja Toronto likooli arstiteaduskonna M.D. kraa- diga 1979 a. kevadel. On praegu St. Michaeri haiglas Torontos koljustus- likul praktikal (intemship). Algab oma eriala ppimist Toronto likoo- li juures 1. juulil. Akadeemiliselt kuulub Eesti Naislipilaste Seltsi.
MARKUS HESS
Sndinud Kitcheneris 1953. a. Kesk- hariduse sai Waterloo-Oxford Secon- dary SchooFis. Jtkas pinguid Wa- terloo likoolis, lpetades mehhaa- nika insenerina 1979. a. B.A.c. kraa- diga. Akadeemiliselt kuulub Vironiasse. ,
ALLAN LIIK
Sndinud Torontos 1956. a. Lpetas East York Collegiate'i 1975. a. ppis York University's majandusteadust, lpetades selle 1979. a. B.UA. kraadi- ga^ Eestlastele hsti tuntud Kaja" orkestrijuht. Ttab General Elect- ric'us. Akadeemiliselt kuulub Korp! Vironiasse.
TOOMAS MARLEY
Sndinud 1953; a. Levis'es, Qebec'is. Keskhariduse saanud Newtonbrook Secondary School'is Torjontos. Lpe- tas 1975. a. Toronto likooli tsius- inseneria BA.Sc. kraadiga. Jtkas pinguid York University igustea- duskonnas ppides samaaegselt ka majandustead i^st magistrikraadi saa- vutamiseks^ Lpetas mlemad 1979. a. LL.B. ja M.B.A. kraadidega, Prak- Sikaaastal ttab Lang, Michener'1 advokaatide kontori^ . Akadeemiliselt kuulub Korp! Vironiasse.
Sisseseaded, uuendused ja paran- dused elumajades vi ettevtetes.
TOOMAS SAAR
Sndinud 1955. a. Hamiltonis. Kesk- hariduse sai Dundas Farkside High Schoolls. Lpetas McMasteri likooli 1978. a. mais Bachelor of Physical Education kraadiga. Akadeemiliselt kuulub Korp! Vironiasse.
ANDRESTEENE' .
Sndinud Montrealis 1956. a. Keskha=^ riduse saanud Amherst Central High- schoQi'is, New York State. Lpetas University of Wterioo elektri-inse- nerina B.A.Sc. kraadiga 1979. a. keva- del. Jtkab pinguid magistrikraadi saavutamiseks, milleks sai National Research Counciri stipendiumi. Aka- deemiliselt kuulub Koi-p! Vironiasse.
Tel 762-9190 Lic; E1044
Sndinud 1957. a. us-Meremaal. Keskhariduse saanud Torontos Vic- toria Park Secondary Schoolls mille lpetas 1975. a. Jtkas piriguid To- rpnto likoolis, lpetades selle 1979. a. elektriinsenerina B.A.c. kraadi- ga, likooli ajal saanud J. Edgar Mc- Allister Foundationi ja Jri Lellepi Mlestusfondi stipendiumeid. Jtkab pinguid magistrikraadi saavtitami- seks, milleks sai National Research Counciri stipendiumi. Akadeemiliselt kuulub KbrplVirpmasse.:,.
Sndinud 1951. a. Keskhariduse sai Don Mills Collegiate Institutels. L- petas Toronto likooli 1979. a. tsiviil- insenerina B.A.Sc. kraadiga. Jtkab pinguid magistrikraadi saavutami- seks. Ttab samaaegselt Stanley Structures Limited, Bellevilie'is de- sigh insenerina. Akadeemiliselt kuu- lub Korp! Vironiasse. '
TOOMAS TREI Sndinud 1950. a. Gteborgis, Root- sis. Keskhariduse sai Don Mills Col- legiate Institute'is.I ppis Toronto likoolis geograafiat, saavutades B.. kraadi 1974. a. Hiljem jtkas pinguid York University's magistri- kraadi saavutamiseks, mille lpetas 1979. a. M.BA kraadiga. Ttab I.B.M.is, Akadeemiliselt kuulub Korp! Vironiasse.
Hiljuti ilmus. Lridis Tulimulla'',' eesti kirjanduse ja kultuuri ajakirja uuef, s.o. 31-se aastakigu avanumber. Sisu'ks on, nagu tavaliselt, artikhd mitmesugusteh aladelt, luulet ja ilu-. kirjanduslikku proosat. Selles numb- ris vaatleb V. Kressaar August Gai- liti loomingu teekonda, A. Roos kir- jutab juhulaende morfoloogilisest 'kohanemisest eesti 'keeles. A.Vilms vaatleb eksHibriseid koguja vaateko- halt, P. Reets ksitleb E. Rga kuns- ti, G. Rnk refereerib dr. F. Oinse. rahvaprimuste uurimusi, E. Uusta- lu arvustab Arvo Mgi ajalooraama- tut jne. Proosapalaks on K. Risti'kivi humoristlik lhijutt ,,Tarzan". Jt- kub ka Ristikivi ja Kangro kirjava- hetus rohiaanist. Seekord on kaasas rohkesti pilte.
Sissejuhatavas artiklis annab toj- metaja levaate ajakirja mduriud kolmekmnest aastakigust. Selles. on esile toodud andmeid ajkirja sii- ani 135;s numbris, 8,568-1 lehekljel avaldatud kaast iseloomu, laadi ja autorite kohta. Neme llatavalt suuri arve: kokku 1981-1 korral ori avaldatud kaastd 412 autori slest. Avaldatud kaasts on 520-1 korral luuletusi, 170-1 korral ilukirjanduslik- ku proosat (lhieepi'kat ja mlestu- si). lejnud kaast ca 1280-1 korral on esseed, artiklid, levaated, arvustused jne- Palju on avaldatud kunstiteoste reproduktsioone ja foto- sid. ra on toodud ka krkide eest- lastest j a eesti spradest kaastlis- te nimekiri.
See kokkuvte TulimulIa" senise tee ja t kohta viitab hele meie kultuurielu thelepandavamale, saa- vutusele eksiilis. See peaks les kut- suma kiki meie kultuuritahtelisi ja -huvijjsi ajakirja teUim ja seniseid saada olevaid aastakike hankima, nii kaua kui see on vimalik. Aja'kir- ja talitus palub teatada, et kesoleva aastakigu hind on Kanadas 118.. Tellida saab aadressil: B. Kangro, Skrdevgen 1, 222 38 Lund, Sweden. Aastas ilmub neli numbrit.. ,
Lahtioleku aj Park avatakse kell lOhom. ja suletakse kell 1 sel (Phapeviti kell 10 htul). Teatrid avatakse kell 10.30 e . l . - - viimane etendus algab kell 9.30 .
Suvine igapevane programm. (15. maist kuni 1|. sept.) park avatud 7,peva ndalas.
Psmeta hinnad*. Tiskasvanud (18 j vanemad) |2.50, "1,00 prast kl. 9 6. Juuniorid (13 kuni 17) 11.50. Lapsed koos vanematega .50 senti, ilma vanemateta |1.50. Pension- rid tasuta.
: *Mrkus: Mned hinnad ja tingimused muutuvad Canadian National Exhibition'i ajal 13. aug.1. sept. Avalikuks transpordiks oh kasutada bussid, trammid, G transport'j erili- sed Ontario Place'i bussid, mis operee- rivad Gray Coach TerminaHst. TTC informatsiooniks helistada 484-4544. Parkimine ettenhtud maismaal ja East Islandil. O * I H 1 KJI I W i M M a a ^ B M M W M W a g
. . M i t m e s u g u s t . . r Invaliididel on soovi korral ikasutada ^ ^ ratastoolid. Ontario Place'i ma-alale ei lubata tuua koduloomi, s'kateboard'e" ja jalgrattaid.
'955LakeshoreBlvdAVestJorontoMtarioXm^ ]. i Crown Corporation of the Government of Ontario. Ministry ofIndustry and Tpurism, Hn. Larry Grossman, Minister.
mm (Meie Elu" kaastliselt) ~ Phja-Soomes i s N, poliitilise ajaloo uurija (spetsialiseerunud 1917
ja Ajaloo Instituudi juht aastast 1974 saadik, profe^
Loengut, mis ksitles okupeeritud Eesti ajalugu marksistliku uurimis- metoodidega, oli tulnud 'kuulama 25 : .30 isikut. Tema snavtt igas t- /piliselt Brezhneyi nime mainimisega. Kuid jtta, poliitiline hing ettekan- dest ra, jid jrele mned huvita- vad asjad.
Arheoloogilisi vljakaevamisi on aastatel 1971-78 sooritatud 80 eri .ko- has Eesti pinnal. Thelepanu vrib leid Prnu lhistel, mis vnb uurijad kuni eesbpreaalse ajastuni. Tuntuks on saanud ka Kunda-kultuur. Suur aarete peidukoht leiti Jymindas 1974 ning avastuste hulgas pii neli rooma- aegset raha prit keiser MarcusAu- reliuse ajalt. 1978. a. leiti Polstve- res kokku 7000 raha/millest vga haruldasena vib pidada Adulf Jaco- bi denaari, mida senini on ainult kolm korda maailmas leitud. Avas- tuste phjal Karl Siilivask jbki ar- vamusele, et esimesed asukad saa-
Mitmesugustel phjustel hilinenud teos, Bernard Kangro uus romaan Kuus peva'' Oli nd trkist ilmu- nud ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi tellijaliikmetele vlja saadetud. Kel- lel pole seda E K K liikmena ette va- rutud, on soovitav telUmisega rutata,, sest nnetul kombel on kitekjas osa poognaid Vigastada saanud ja trkiarv, mis viimastel aastatel ko- handatud tegelikule levikule ja kus eksemplare tagavaraks ei trkita, on
sel korral seega veelgi viksem. Kangro uus teos erineb: suurel
mral ta endistest. See on ajalooli- ne romaan 13. sajandi algusest, val- minud pikemaaegse uurimist vilja- na. Selles vaadeldakse Lundi peapiis- kop Andreas Sunepoja kirjut ning te- gevusrohket elu jrelvaates ta enese pilgu lbi. Peale kige muu puudutab see Eesti saatust muistse vabadus- vitluse ajal.
busid Eestisse kas Leedust vi Valge- Venest. ; . - '
Eestlaste arv tusis aastatel 1700 1850 rohkesti; 485000-st kuni 75.000-ni. Selle phjuseks vib pida- da viljatoodangu 2-kordset tusu, Aastasajandi vahetusel 1900 ^las ju Krimmis, Siberis, Taga-Kaukaasias ning Volgal kokku umbes 190:000 eestlast. ,
Ilmumisel on 1980. a. mahukas raa- mat Tartu likoph ajaloost selle 350 snnipeva puhul (eks see ole juba paguluses trkitud kaua varem?), sa- muti Tartus lheb trkikotta lOosa- line Skandinaavia ja Soome uuri- mus nimega Skandihaavia kogu- mik". Trkitud on juba Eesti kul- tuuriajalugu, mi^ pidavat olema laiem, kui kski soome vastav teos. Tulemusel on ka 3-osaline kommu- nistliku Eesti ajalugu koos samuti 3- osaHse uurimusega EKP ajaloost. Keskendutakse ka 3H0salise talupoe- gade ning 2-osalise tliste ajaloo- raamatute kirjutamisele. ;
HWIAJALOO VASTU ;
Lpuks esitati ka mned ksimu- sed, nagu niteks pagulaseestlaste ajaloouurimustest, Sellest oli Siili- vask ainult lugenud ja sealt olevat ainult vhe uut tulnud. Selles hen- duses t mainis nmed Uustalu, Tnu Parming ning Artur Mgi. Pagulased olevat rohkesti memuaare avalda- nud, peamiselt ajajrgult 191745, kokku umbes 20 raamatut. Teise plvkonna emigrantidelt olevat ilmu- nud vrdlemisi vhe ajaloouurimusi.
PUHASTUS auruga (steamcleahing)
Kikideks kindlustusteks
1462 Bathurst st.,
Tel: 653-7815 ja
Viimane publiku poolt esitatud fk. simus puudutas professori sugunime: seda arvati tulevaks kahest nimest
siir ja vask". Kahest osast kll, vastas Siilivask, tegemist pole aga vasega-', vai dsiili' ja ivaski"^i- mega ja kneleja arvaski, et tema soo ajaloos on keegi venelane oma verd sellesse toonud. Pole aga teada,
kes. - Ajalehe ,>Kaleva' veergudel mainis
ta muuhulgas ajaloo suurest popu- laarsusest Soomelahe lunalfealdal, eritigi just kultuuriajaloo. Tema ar. a^t^ s on neil suhteliselt rohkem aja-
loolasi kui Soomes. Territoriaalselt on eestlased huvitatud just Lne- mere mbruj/konnst, mitte aga nii palju Vene ajaloost, Samuti on spet- sialiseerutud Kaug-Ida kultuuride uurimisele.