lvist sisetegevust 2. okt. Avakoosolek toiimub ^Peetri saalis. Ees seisab noortele ise huvitava tkavaga.
liume 1 ipkonn.a vanemaid lavksolekust osa vtma, illakeste suhtes ''helistada.
I juhile Ingrid Ktt'il^ tel.; midide suhtes lipkorin ju- plita| Valterile tel. 759-2405. pimalik pole .helistada, i l- jd ajal kohale, kus tbimub
l-stuvtt.
alustatakse rahvuslikku- [vkade kudumisega. Igasu- simustes palume helistjads Inge, tel: 438-6500 vi Hilda 1699-1979i On vimalik saa- irrik'u Eesti RahVaroiyas
Etnogr. Ringi Juhatus'
VlaeDonald, kes ksimiist |iit selgitanud, mrgib,! et
linna eiamuteyalitsuses ja aega enne kui B. Rose jjaks mrati. Viimane oli
|l ainult 18 kuud ja lhike-; ei suutnud seal korda ja- he'ks mrkimisvrseks
ivariga' korterite renti- linud nende rentimine isi- |e sissetulek on olnud kau- lesuse joone, ^uni 72.000 itas.:-.-' ite:valhniste tttu, kus J . lideerib teist korda linna-
L ke^ i tuli teha; patoi- [verdada, et linnapea kan- ituks kriitika alla. 5 puhul, nagu alati; kehtib /alitmks osutuvad isikud,
n vrt.
1 .7
Eufrati ja jTigrise jgede vahelisellalal Ees-jasi lased, keda peetakse esiniesekseela iraMvaks maakeral Sinna on mned uurijad paigutanud ka eesti rahva hlli.
Kuni 1979. aastani on ilmunud sumerlastest enam ku^^^^ tea duslikku teost ja le 100 mitteteaduslikku. Toetudes nendele on kunstnik \joann Saarniit koostanud kokkuvtliku Smeiri avasta- mise loo i.'.val
. ,.,Uued .teadlased, u^ed avastused Mippuri, Lagasl'st J^ itud tahvli kiil- kirjadest loeme' Sumeri saagadest, et UriikI linna valitses kangelane Gil- games, ks kolmandik immest ja kaks kolmandikku Jumalat. Saadi
ja, Paabeli torni asukoht linna plaa- niga, kuningate javalitsejate tikkus, kullast hbedast vrtasju.: i
Alates 1934.: aastast. on. kuhjunud niseumidesse ammendamatut in- formatsiooni vanade sumerite kohta. On tnapevani avastatud 800 hau-' d-a, ie 2000 kullast ja hbedast ni-,
Tsirkuraat Eridusi (Rekonstruktsioon , Lloydi jrgi),
teada linnadest mida ei tuntud Piib- dist sumeri. ajast, kaunistatud- harfi Ms ja et esimene iniriiehe Eridu liu nas oli dapaks (Piiblis Aadam). Ku- mlngas I^ esilim, kuninganna Kuba- ba, kes Mi ameti poolest krtsipida- ja, linnade nimed Surupakk, Larsa> Abab j.p.t.
' \ . . " . Prantsuse ; art^eoloog V. Scheil
avastas 1904. a. muistse Sipparia lin- na, Koldeway leidis Borsippa vare-, leyJcaeVs huda^ ^ med, E. J. Banks tegi kindlaks Aba- 58' sulrnukeha avastati, et selles his- bi varemed^ Inglise konsul Taylor hauas olid sdalased kiivrites, 2 kut-
i kaevas vlja Uri varemed, inglased garit, vankril ja hrja luukere, ja Loftus ja; Churchill avastasid Varka - krptis kuninganna katafalgi krval linna varemed, kuni tnapevani ^lid kahe naise luukered, peljas pidu-
Noa, kes- iglane mees, leidis armu sel kinnitusel vis see rahvas kuulu- riismed, kaelaehted, riietus ja isegi';! issandas, tema ksul ehitas laeva, d eurpaafrika rasside hulka, kuid, kindlaks tehtud, et. sumerlased olid lks sisse oma perega ja kogu mais- - et nende jljed ulatuvad iKaukaasias- sinisiimalisedj blondid. ^. - ^^^^^ ' m 5: se: Tuleks oodata aega kui N. Liit lu-:
Tnapeval pole veel keegi loo- Algas veeuputus, vihma sad^^ territooriumile arheolooge, nud peenemaid kullasepakunsti kui cl|j 40 peva, kogu maa ja med ^ Maailmakuulus prantsuse teadlane pii sumedastel, (kirjutas WooMey ^at usid veeialla. : ' / A.; Parrot (1901), kuristiajloola^ I934.ia.). Kfeid elus hvines maa peal 150 ,'arheoloog, avastas Maril tsikuraadi,
Haudade avastamised olid mrgi- pey jooksul, kes aga No^ laevas 'iliigitab jrjekorda v^ ^^ ^^ olid!, elasid edasi. Kui vesi, alanes . :leb oma raamatus ,,Smer". (1946) maandus Noa oma 'laevaga Nisiri . ;,^ pole maailmas teist kohta, kus va-
tud riiimbrite jrjekorras. 'Kui Wool-
EST0 '80 elamused hakkavad osavtjatel ajaratta veeredes muutuma kauniteks mlestusteks ja uued sndmused lkkamas leheveergudelt kirjeldusi sellest suurritusest. Suviste sndmuste veelkordseks meenutamisks anname jtkuvalt sna erakordsele .tunnistajale'*, soomlasele, kes kis kahel laulupecjl Tallinnas ja Stokholmis. Tema muljeid okupeeritu^ Eestist toimunud pidus- tustest avadasime mdunud kuus, nd viib himuvend i,Meie Elu" lgeja lemaailmsetde Eesti Pevadele Stokhlmi; ^
mdud liiga palju - r nii palju, et me olime koos teiste Kanadareestlas- tega snnitud istuma kaugel krval- putkas, kuhu-polnud midagi kuulda- nha. Kaebasime korraldajatele, kes palusid vabandust midagi muud polnud rohkem teha. Kurb asi sel- legi prast, sest Arnold (nagu ka tei- sed) olid oma piletid Kanadas ost- nud liuba veebruaris kindlustamaks head kohad. Pris kallite piletihin- dade tttu oli me lauas istuvateHni- mestel sudatis ja vahel kavatsesin oma kitarrile linna keskele jisele sita, et putkas oma peo korraldada. Matk oleks kestnud aga liiga kaua. ^ nneks toit maitses hsti.. '
; Prast ametlikku kava jtkus pidu, kll toredas meeleolus. Tutvusime; mitme eestlasega, saime uusi spru, laulsime eesti laule jne. (Siinkohal i tervitus hrra Saarnokile Vancouve- risse ja teistele laulumeestele!)
Hvitusena putkas istumise prast vtsin mlestuseks vikese Eesti laualipu ja tin selle Soome. On
Minu kanad-eest'(asest hea sber judis ^Helsingisse 8.1 juuUl, peva hil- jem, kui mina sealt oma kodurajle siirdusin. Nii oli meil seal aega ves- telda sellest, tnis Tallinnas juhtus prast minu arasihu. Kuulsin, et .kodueestlstele kitsendusi ei vhen- datud. Vastupidi j veel 7. juulil ei lastud sisseViru" hotelli. Sama asi ka sadamas. Jumalagajtmine pidi toimuma lahtise taeva all kieaia ta- ga. Nagu meie grupi naised olid juba varem kaevanud, nende/ pesuruumi- des Yirs" polnud kordagi paberit. .Thelepanu ratas k, et^ kusagil pol- nud saadaval telefoniabonenticle. ni- mekirju: mitte hotellitubades, mitte avalikkudes telefoniputkades jne. Paistis, nagu oleks olni^d paberipuu- ds mitmes suhtes.
Meresit Stcykholmi lks, hsti. 9:10. juulil viis tuliuus laevViking Saga" peale Arnoldi ka minu pere ja auto sinna he pevaga. Laeval kohtusin eestlannaga, kes kolm aas- tat tagasi abiellunud soome mehega ; Tallinnas, nd lahku linud ja m i - n d paigutat lipu krvale'
ramaturiiHle.Sdurihtust ji siis- ki tore rnulje, peamiselt hea orkestri '.
tehakse uurimist, et leida valitseja Sargoni residents. >
Kesoleva sjaiidi'algusest on vhe teaduslikke -klpgteoseid; kahjuks . eesti keeles ainult K. A. Hermann (a. 1896) ,,Sumeri akkadlabed", palju hil- jem Kanadas G. Wimel (a.
r riismed. Need inimesed olid maetud koos kuningannaga.
Teiste hishaudade avastamisel leiti korduvalt neid kes oh niaetud koos kuningatega.
iV i^da the.ndasid need leiud? Kas rairvati nee inimesed preestrite ja valibejate ksul, kes sundisid oma ohvreid koguni enesetappu soorita- ma? Kas olid need inimesed' vaba- tahtlikult ennast ohvriks toonud?
Arheoloogid pole lplikku vastust andnud, mrgiVjad neid: haudu eel- dnastlisse perioodi" s.t. kaua.enne
a.e;Kr.s. ::
1958) ingliskeeles The origin of the Maa Rahvas or Estonia",, E. V. Saks
Lne Euroopa himud" (1960) ja 5. Hrmatare^ Sumeri kilde" (. 1976) J. Saarniidu illustratsiobnide-' ga. F.T.Depigin.(1905) Sumeri ja Akadi raidkirjad",'M. Nikolski (1908) Dokumendid Kaldea^ epohhist",' H . de Genouillac (i909) ,,Arhailised su- meri tahvlid", L : W . King (1910) ..Su- meri ja Akkadi ajaloost" j mned teised raamatud. Neis on kiTJutatud selle maa ajaloost kus oli k i ikunud I ,tendi veeuputuse . inimkonna 'kultuuri hll, toodud va- Piiblis, Moosese esimeses raama- litsejate ja ykangelaste. nimed, sda- tus kneldakse veeuputusest: inime- de ja kanalite ehituste kirjeldused, si oli hakanud 'palju saama maapeal, stseenid igapevasest elust, .skulptuu- rid,'ehitised j rie.
me tipule Aravati mestikus. Piib- ..heldus palju kultuure mis endast jl- lis ori see pikemalt kirja panducl-h ,gi jtnud. T nekul^ESTO pevadele. Reis'oiitalleJ 3 peatki Moosese raamatus; Nii juu- e.Kr.s. allapoole minnes kultuuriki- esimeseks Rootsi. Ta tahtis minuga di kui ka kristlike ametlike tlgen- ,hid: sassaniidi, 'partia, selevkiidi, | juttu soome keeles ajada, mina aga ' tttu! duste jrgi tuleb: vita sna^snalt.; ahhmeniii. uusbabloonia ehk ka^ ^ temaga eestikeeles ja liii-tulime toi- S A L K R T S K mis juhtus enne ja prast veeupu- dea, uusassria ja vn^ assria, me ilma raskusteta.
: tust. Veeuputust tuleb vtta faktina kassiidi, vanababloonia ja alles siis j? seda tendas esialgu ka kuulus t^uleb sumeri kiht.^^^simesena us- Woolley. Aastal 1927. kaevas Voolley sumeri, siis akadi, siis vanasumeri: neljanurkse shahti nii sgavale,- et- nende kultuurikihtide h on veelgi polnud jlgigi inimkte- tst s.i. vanemad, millele me^ i saa anda ni- maapind enne veeuputust. Vr- : me rahvuste; jrgi. ^Silmeri kiht ula-
tub; X X sajandist X4XV sajandini B.Kr.s. (Parrot).
UUS EESTI PEALINi^
reidi; kogu Mesopotoomia ulatuses erilisi liivasetteid. Need, olid erine- vad phja:s ja lunas,. millest jrel-
VEEUPUTUSi. ; . .
Woolley oma raamatust Minevik- aevamas" (a. 1930),,: toob va
dus veeuputus' oli ainult kohalik-, Mesopotaamia' uurimisel vga palju ku laadi, mitte lemaailmne, nagu ra teinud alates 1933 a. ja- sakslased Piiblis on kirjutatud. rhitte vhem. Ameerikalaste ekspe-
E.oelberger testas samuti le- ditsiOon kib pidevalt iga khe aas- ujtust) mis kajastub sumeri ja hjl- ta jrele prast Teist maailmasda jem ka babloonia mtides ning veel puutumata, knkaid kjaevamas. saagades ^ ja lpuks sealtkaudu Kikide rahvuste erialatealasi hu- PiibHni.// ' , v^^^ ;
Veeuputusest on ; palju kirjutatud
Rootsis on 'autoga vga kerge si- ta, vrreldes ' seda niteks Helsingi- ga. Kik teeviidad jne. bn omal ko- hal, liiklusdistsipliin krgel tasepel ning teed heas korras. Varsti saim^-
A k e e r i M on sumWite, l t e (R;irgisrllale) ning Kuningalossi; juur- de. Ja siis see unustamatu vaatepilt
Salakrtsis viibisime mned ajad ka, See oli arvatavasti igal htul puu- psti tis lbutsevatest kiilalistest, ega minagi fend vraks tundnud. Seevastu Arnold lks vga noo- reks",, kuuldes Smirnoffi-pudeli hin- da -~ ,425 : krooni ehk umbes 115,66
sensatsioonilise demaatikaga, lahku- . 1) Mida on meile.reetnud sumeri
avanes meid llatas sini-must-val- gete lippude arv, mis seal lehvisid. Vaatasime kik suure hmmastuser ga ja rmu tundes, et selHst pilti oli vinialik veel nha. Olime ju sja naasrtud riigist, kiis need rahvusvr- vid olid rangelt keelatud Eesti NSV-st. Paljude sini-must-valgete lip- pude meri'vaimustas. Sitsime edasi
Siiani on rekonstrueeritud URI tsi- kuraatj (ehk ka templi nimetus j: URI linna' plaan, osatakse lugeda kiilkir-
minevad on laeva mdud ja m a a n - ' ^ ^ ^ ^ , , ^ , . dumise asukoht - (Ingliskeeles'; 2) Kes olid sumerid, millisesse rah- . ja igal pool linna teretasid meid sa- Flod" 1970 a ) '^ ' vusrhma nad kuulusid, millist keelt ,madvryid. Seda elamust,me kna-
kos nendega oli suureks kasvanud / " " " *. nad knelesid? , inirnese kurjus maa -peal,. . m a ta- EI OLNUD SEMIIDID ., 3) kissuguste saavutustega jad- han ir^iniese, kelle mina oleri loonud. Sumerlaste kui kige vanema kui- yustasid nad endid inimkonna ,aja- maapealt, ra kaotada koos lojuste- tuurrahva kohta..von Mndel. et nd ei lukku? ; , ga. . V olnud semiidid. Antropoloogide h i - ; / . 1
HELSINGI (Meie Elu" kaastliselt) Sini-l pud lehvisid sn kikjal 3. septembril, mU phitseti Urho Kaleva Kdkkoneni 80-aasta snnipeva. Juba mi|tu peva varem olid nii vlismaa- kui ka kodumaa ajalehed talle palju thelepanu p hud. Isiklikult kis|d teda snnipevapidiistustel nnitlemas mit- med riaabemikide esindajad presidendilossis. nnesoovidega kaa- sus peamiselt heakskiitev kriitika SQome vlispoliitikale, mille pri- mus mootoriks olevat olnuc^ UKK. Samuti kone all oli tegevus Ph- jamaade koost arendajana ning Soome-Nukogude Liidu vahe- liste suhetie soodustaiana.
Vliskiillised saabusid suurele 'tuletas meelde U K K spordiminevik- v.astuvtule presidendilossi eesotsas kueldes^ et teriia poolt antud kink
Taani printsessi Benedikte'ga. Proto- n meldud UKK-kehakultuuri insti- kolh jrgi tulid siis kohale islandla- tuudi jaoks. Raha'suurus ji saladu- sed eesotsas peaminister Gunnar seks. Kohe prast'neljakmnele dip- Thoroddseniga. :
Kroonprints' Hatald Norrast ti tervitused oma i^, Norra' kuhinga
. Olavi kest. Rootsi kuningas Carl Gustav ja bresi^i^nt on ..vanad kala- sbrad" ja nii lnenaabri kuningal oligi kingiks mlestustahvleid' nende
, khe histelt kalapigimatkadelt.
BREZHNEV
Venelased saabusiiH kohale 79-aas- tase presidendi asetitja Vassili Kuz- Tnetsovi jhil, kes luees KK-le ida- naabri president Brezhneyl isikliku kirja, mis olevat formuleeritud tp- 'se nukogude protokolli jrgi. Mi- dagi uut selle^ polnlid, vaid tava ko-
lomaadile pakutud shampusklaasi lks Kekkonen jalutama krval asu-* vale turule, kus^ - mitmed tavahsed soomlased andsid talle lil l i . ' .
Telegrammiga nnitlesid, presiden- ti veel USA president Jimmy Carter, milles ta pras thelepanu' Kekko- se tegevusele riikide vahelise lahu ja koost tgevdniisel. Seega- oli tele- gramm pris sarnane venelaste oma-
VASTUVTT lOO-LE
miselt on nad majanduselu ..suuru- sed". Lisatagu, et alles 1943. a; Kek- konen kirjutas varjunime Pekka Peitsi" all, et ..Euroopas pole rahu nii kaua, kui seal kski; ryss (-ve- nelane) elab". Tnapeval on see \ ..meloodia" veidi rahulikuriiaks muu- tunud. Presidendil, ori palju vaenlasi ka kohe prast sda toimunud nn. sjasdlaste proises^^ide parast, kus misteti sjaaegsed riigijuhid mit- meks aastaks trellide taha. Kekko- nen oli ks kohtunikest.'
Urho Kaleva Kekkonen on sndi- nud Pielavesi vallas 3. septll900,.va- nemad tjuht Juho ja Emilia JPyl^ vninen. Abikaasaks vttis Sylvi Uino, kes hiljem sai tuntuks kirjani-
',gi ei unulta. Olime tulnlid Eesti Va- bariigi uude pealinna!
Eesti Majps sime hommikueine. Laual oli riigilipp ja soome kohviku- pidajte poolt yalmistatud toit. Mul- ale oli klaskik Eesti Majija teiseks. Vaga Arnoldile esimeseks. Samuti mu pere kis siin juba teist kbrda. Ka- nada-eestlai^ oli llatatud maja hu- basusest ji suurusest. Hiljem sai Eesti Maja meile vga tuttavaks, sest sime seal igai hommikul,
Tallinna iihakombinaadi nokk- mts, mida. mu poeg uhkelt, poliiti- kast teadmata peas kandis, ratas eestlaste hulgas veidi thelepanu. Tekst oli nimelt lugeda soni pealt. ^ Selle ma sain Taliinna laulupeol he toreda Hiiumaa abielupaari kest, kes kuuldes, et olen soomlane, taht-
sid mulle midagi mlestuseks anda. : Mees. tmbas oma peast mtsija an- ' ! dis mullei eldes, et ..nd sinust'
K^ariada dollarit! Oi-oi! Hinnast jtv kus Juttu veel kauaks. ..Salakrtsi" meeleolu oli reibas ning nooruslik. Orkekter hlngis hsti, paljud tant- sijad panid ked klge", jne. Meel- de ji,, kuidas sealt mitme eestlase podltvljp visati ks suur poiss, kes veidi varem Eesti Majast lahkumisel oli mind rootsi ja' vene keeltes s- distaiiud spiooniks. nneks teised himuvennad' olid mu poolt ja tuli- me viitjaks. Peab kll tlema, et o]in solyvinud tolle joodiku sdis- tustest ja tundsin heanieelt, et ta krtsist-'vlja visati. Arvatavasti oli omi sdistusi hakanud seal ka.teis- tele esitama. '
J . .M. - : (Jrgneb)
isti
saab ige lihameister". Tnuvaldu- ' sena pakkusin talle siis auto peale j kleepitava,; mrgi SF", niis on Soo- ^ me rahvustunnuseks ja thendab mitte .;Soviet-Finiand". vaid ..Suomi-
kuna. Sjaves sai temast Helspgi Finland"; Meeleolu oli tollal Autopataljoni seersant. lipilane I919^. tegutses ka EK (Etsiy.:Kes- kuspoliisi) ridades, ajalehetoimeta- jania Kajaanis 1,91921, ..Ylipilak- lehti" toimetaja. 192728, uomalai- suuden Liitto esimehena 193032,
bs, ks parimatest hetkedest kogu laulupeol. Ja niisiis ratas pc/ja nokk-
. mts kahtlust rEesti Majas. Arnold kohtus paljude oma spra-
dega ja. jutud arenesid. Kiki khli- ,si hendas suur ESTO-np rinnal.
pllumajandusministeeriumi noorem^^ ^^ l^ ^^ ^^ ^ mrkeipaistis .olevat peaaegu
Soome president :lLIrho Kekkonen
te snagi mainitud presidendi tege:, vusest sjaeelse ja selleaegse Sooroe- Eesti Seltsi esimehena. Eesti Vaba- riigi sjaaegne saadik Soome Alek- sander Warm kirjutab (soomekeel-
80-aasta snnipev kulmineerus htul presidendilossis. peetud suure vastuvtuga umbps 1000 klalisele.,
Pidutsemist vaadates-lugedes tek- 'haselt nnitleti austatud riigimeest kis fsoonqlastel ksimusj et see oli
i ja suurt N.^ Liidu spra. Venemaal '. liiaidatud show?" Hoolimata teatud peetakse vga lugu Kekkosa vsima- teenetest, tuleb meelde ks teine 80- tut hoojitsusest riikidevahelise usal- aasta snnipev 1950; a. Siis sai tol- duse tugevdamisel. Peale selle puu- leaegne president Juhq Kusti Paasi- dutas JBt-ezhnev oma kirjas YYA-le-, kivi 80-aastaseks nitig snnipeva p-: ses tlkes leheklg 204): ,,1943 aasta pingut, koseksi^teeriimist khe eri-^ hitsetj siin vga- Hhtsalt vrreldes lpupoolel moodustati mne oom^
* - t - ^ - v - i > - . v ndse pevakangelasega. Paasikivi sbraliku toetuse abil Eesti BroO; ei judnud ..jumala, tasemele", nagu millel aga polnud pagulaste olkor-^ Kekkonen nd, kellele 1 phendatud ra parandamise jaoks vajalikku va-;; listused ajakirjanduses, raadios ja: randust. Eesti Broo toimis lihecias. TV-s ja paljud j raamatud (tnavu koosts saatkonnaga. Selle juhata- kokku kolm); t)hesnga kedagi teist pole Soome ajaloos listatud nii palju kui Urho K^ekkost.
valitsussekretr 193343, mberasu- jate hoolduse keskuse direktor 1940 43, Soome Pangadirektor 194656 ine. Soprdialal oh Soome Vimlemis- )a Spordiliidu (SVUL) spordiosakori- na esimees 192931', Soome .Spordi- liidu (SUL)' esimees 193247 ning Soome Olmpiakomitee esimees 193846. Sai kolm Soome meistritiit- lit kergejustikus.
Poliitihses elus Kekkonen liitus
VALGUSFIDU . \
]W. Y.j Times" mrgib, et le saja- , tuhande Kuubast. tulnud pgeniku hulgas on saabunud US-sse umbes kmmetuhat homoseksualisti. Veel nit, neljas sjavebaasis hoitava 32- tuhande kjiubalase seas on umbes 2- tuhat homostksualisti. le kogu SA on hpmcseksualistide iguse grupid" aktiivses aktsioonis, et paa- tidel Kuubast ifeA-sse asunute hui- lgas olevaile homoseksualistidele lei- da ametikohtasid ja kortereid. Seda olevat nad juba niteks Miami piir- konnas leidnud 8-sajle homoseksua'
vigai- ^^stile ja see t jtkuvat, kusjuures ..V heks aktiivseniks grupiks sekes
tegevuses on Metropolitan Commu- nity nimeline kirik", mille baas on Kalifor^nisii ja harupaigad iile maa 113. asukohas, kokku 20-tuhande Hik- ,mega. See i,;jkirik" on annud juba 60- tuhat dollarit homosekside asustami- seks ja ne;nde liikmed on lubanud 4000 Kuuba homoseksualisti oma hoole alla", vtta, millises abistamis- ts nend^ ..pastorid" on agaralt te- gevuses ja kohtasid sja teiste tsi-
; viil-iguse grupi Esindajatega Wash- Valguspidu o^H unustamatuks ela- - ingtonis D.G., et ahitada edaspidiseid
museks meile mlemaile. Vga kah- samme. ' ju, et kusagilt polnud saada (vi : Kuubast saabunud homoseksuahs^ unustasime osta),;kava. Andres Kn- tid on seletanud, et nad' on tulnud gi tervituskne vene keeles ajas UA-sse. et pgeneda nende lahutava
maaerakonna ridadega 1926. a: ning : 1^ ^^ ^^ ^^ vi- oli partei keskvalitsuse liikmeks . ^^ ^^^^^^^dresseerUud. S ^ ^ aastatel 1935-44 ja 1947-56. Temast peida Iko^kidest klalistest^ . i^^^i neljaks aastaks vangla panna. sai partei rahvkLdikal^ ^^^^^^^^^^ ,.v . . - D nus vene keele kuulamisega. Val-nijem Oulu valimisringkonnast. Par- r i ^ - j ,1; v-- ^ J - - I , _ i j . . . ? , gusefekitidega oh Jaastaadionile
Seksuaalselt ebanormaalseid ei vi- malda, aga SA immigratsiooniala eeskirjad- mitte tavalises korras vas- tu vtta. Nende suhtes rakendatakse
neva rii|gisust^emi v^hel rahulikul teel ning Kekkbse algatust rahu ja kindlaks j kujunenud olukorra tugev- damisel Phja-Euroopas. Kuznetsovi kingitusieks olid moka-kohvi'keetja.
. Venelaste pikad kned'ajasid sega- mini protokolli plaani nii. et klalis- te kest veti ra ^ tis shampu^sklaa- sid ning need juhaltati peeglisaalist vlja. Kuznetsoviga koos siis \!'lju- sidkommunikatsioonimiiiister Niko- lai Talyzinv vlisministri asetitja Igor mskov;:koo^ praeguse suur- saadik Vladimir Soboleviga..
Viimasenannit lesid presidenti Soomes elavad suursaadikud. Neid esitas diplomaatliku^korpuse vanim Hollandi' VerdbnckHuffnagel, "
MILLEST V A I O I T K S E : , . ^
K u i siis vaadata U K K eluteed aja- lehtede artiklite valguses, paneb ko- he thele, et peamiselt kik on.
lamedi esimene esirnehe asetitja ^ " ^ ^ V ^ A ^ ' ' : ' " ^ ^ ^ ^^ '^ yaaaidauiuiiuc saa- 1946^7 ja esimees 1948-50. Minist- - - p ^ -
^ rina tegutses U K K kmnes vahtsu- kavast j a i meelde ^ eriUgi Kalev-Es- .erilist, pikendilsegainvestigeerimist.^. ses. oli peaministrina viis korda, see- koos varyi- pressis on juba varemalt thelepanu ga kige TohkemniTir pikemalt kui et Kuubast on teata- . keegi^Lne Soomes. Emmest ^^A^f^"^^^^ ta oh presidendikandidaat 1950. a., 'V;^''^
niuidugi soomlasele: vaga tuttav, on jaid,^^^^^^^ jusee. sama kui meie ^omas. Mitmel seksualkte ja teisi taolisi isikuid, klalisel q)lid laulu kestel pisarad sil-; kellede filtreerimine vtab aega. Vii- mas. Lisatagu, et sama asi toimus .j^atij^^^^^ .(jS-s V Tallmna purjespordiregatil, kui soo- - ees palju spru, kes kasvava gedu- me^purjetaja Esko Rechardt sai ^ega pead tstmas ja pakuvad nd kuldmedali ja too meloodia klas abive saabujail^ toetust. Pirital. Eestlased olevat laulnud seal
aga J. K. Paasikivi valiti edasi ame- tisse. 1956. a. saadik on'Urho Kekko- nen olnud president. Neil valimister .oli ta vastaskandidaadiks karl-Au- gust Fagerholm. Lpptulemus oli
jaks oli Eerik Laid ja. l a abiliseks Krl Ristikivi. Nende'paieast ja b- roo kulude eest vastutas oome-Bes- Kekkosele : 151 j a Fagerholmile 149
! ti Selts omaesimehe kaudu (UrhD hlt. Doktorimtse tai on; praegu Kekkonen). Nii siis neme, et Kek-' le kahekmne,' peamiselt eririiki- kose t on ulatunud sjaaastai] ja dest. UKK sulest pn; ilmuriud mned ennegi' Eesti poole, Sellest aga soor raamatud ja paljud; kirjutised. Ki- me ajalehed midagi ei kirjuta, arva- ge kuulsam varjunjmiolf tal sja- g^fjuRIOHTU
heakskiitvad, dissonantse pole nha. tavasti on -see yeel liiga ..kuum" ii aegne ..Pekka Peitsi'f. kasutas hiljem Eestlusest huvitatud lugejale paistab presidendile endale, ga erigi inimesid ..VehmiesV, Liinvatainen'' aga $ilma. et: n Soome suurimas ,;jrelsuusataj:atel^^ ajalehes ..Helsii^gin Sanomat" kui ka ~ teks siin nimetatakse U K K tippklas- kirjutusi on avaldatud ka mitmes tahtest, ei meeldinud. Phjuseks oli. paljudes teistesajalehitedespolemit-si; kes teda igalpol listavad. Pea- vrkeeles, f , ' " , et millegiprast l o U sinna pileteid
Soome rahvushmni tie sdame ja suure tundepuhanguga.
Sdurihtut klastasime ka, ga selle ametlik osa, hoolimata heast
,MEIE ELU" TALITUSES TORONTO EESTI MAJAS MGIL WINTARIO (|1.0) THE PROVINCIAL (5.C0) LOTO CANAD (110.00) LOTERllPILETro.
M 1