..Meieilu" nr. 42
liine naabar jun-is Ilmus artikkel ras- lest Torontos.
|i'allace on .puhkepaigal- ; laam,/kes elab oma p- ia relinjfis oma -vrke-' -
;i vanaduspevade uhku- sti korras hoitud maja luru. Naabriteks on In-
Jevad sissernnanud pe^ limaseil aastail on Edith liuvit naabritele thele- lud selle, et nende lapsed |e ei pea lugu tema mil- lest, vaid kasutavad mu- ]ia: ja sellega dkuvadte; Dp tulemusi.
tekkinud pahandus |el,-ja Indiast prit olev I prdus Kanada Inim- . r lisjoni pole, kust saadeti : llusametnik-pr. Ghopra. Liulas ra naabri pr;;Ja- fstuse ja seJJ^ j r e k soo- . ca pn.Wallaee seletust
loht. Pr. Waiiace soovi- -; ida oma advokaadi poo- saamiseks, mida aga ' ,
linpfetav; ametnik ei tei- semel prdus ta polit- Ist vlja saadeti eriosa= likud, konstaablid Char : Ija RlphAndreacci. f klastasid pr. Jasuma- la ja .ajles selle ' jrele
Id pn Wliace poole, kes j fllest hvununa ja s- Ixja naab^ji poole hoidmi-: ietmehe4 ei saanud ra- tstuseid pr.. Wllace'ilt, musi toimetarna veel. jcku 'kohalikust politsei- Ices samuti kui eelmised ' ; i jurdlusametnikud, ei , luemist on rasivihkami- lega pf. Wallace poolt, v- I tegu' tavalise naabrite
Teisele arvamisele |ud, Tnimig jd ja nende
iste korais- aktides on
firvilise rassi vihkaja. mT' -reporteri arvates: iinult selles, et ks pool |ine pruun ja nad ei saa
hoiab ennast heas vr- dse jooksmisega, kuna lstab oma misas rat-
iendi valimisega on ka iduskja ning. kuberne- [alimised. Praegu on de- nplema kojas absoluut- bresident R. Nixoni ta^ )ttu.. ldine ^ arvamine ikord muutub eeloleva-
' tublisti Vabariiklaste see. demokraatide le-
silai tabvtublist i psta lkuvaid aktsiaid eelole- [el. Kuigi- praegu osa- arvtakse R. Reaganil
I lekaal valijameeste f:l n ka neid, kes ar- )levad valimised kuju-
Isavgilseks; ,
|d mindud samm kau- iine liberaalide ettepa- linistril, kelle pdevus-
kuuluvadvVib^ksin- missugused tiokjumen- . |ks ja missuguse^ mit- jimit minister vasjtutav. jhaselt on aga see vas-; bd kohtule -^muuda-
oppositsioon praegu- kibedalt vitles, ti nitena ette Infor-
je, kus sjaminister lagneHt ksiti dokis js, andmist, mis ksitsi- dennukeid. Need lein- id,^hendrkidest. Mi- igne vib nude otse- Ikatav kuiia see infor- ^ pab sjalisi saladusi.
on see hendriikide Id infohnatsiori ning Indmirie vib rikkuda Ik suhteid. liyad nuda vabaks IB- jnde eneste kohta. Se-
tdki tehtud teatud [igiiste seaduse alusel, js a^vardab informatsi- (gusi selles mttes, et is edasi kaevata koh-
[liohus leiab, et see in- fieb anda vabaks, siis
on kehtivuse kaota-
t tiitvustade tles lus kriipsutab) alla t^ ^ p valitsust ning on oig- satsioonide kui eraisi-
Ihtlast aga kaitseb ta li," N niteks k9
)vib nha informatsi- Ita^ mis ametihing te- liitsusele Qn andnud, . [ime prduma ameti-
loa saamiseks selle [avalikuks tegemiseks.
informatsiooniga, ioonid valitsusele on ja nha soovivad kpl- I,; sest ka siin tuleb
st ja mitte vasta- ; kes seadust vib iga kitsarinnaliselt.
' 1
taja (City BudgeiGhief) Art Egglenton;Oma gitamiseks Toronto etnilisele hiskonnale ta andis jutaja^^^ niiise pressi esindajatele reedell 10. okt. bma rist, li^ onge tn. 1055.,
aania
Ta mrkis ra oma kauaaegsel praktikat linnavalitsuse teenistuses, jlginud seniste linnapeade tegevust ning veendunud selles, et Toronto linna on vimalik paremini juhtida, et see oleks puhtam, kuritegevus ei kasvaks, ttatlised leiaks paremik "ni td ja korteripuudus vheneks.
Kas Egglenlon kavatseb seda tna- vat puhasta samade tulemustega kui eelmised linnapead? Vastus ji aru- saamatuks kunai temal olla moodus- tatud eriline komisjon ksimuse sel- gitamiseks ja tema tahab teotseda ; sqlle komisjoni soovituste kohaselt.
- Mitmete eniliste jgruppide pea-
141 banforth Ave.; Toronto : Tel. 465-9905
MLEMA RI TOOTED KODUMAINE.M.\ITSE ^ KRGE K V A L J I T E E T ^ SOODSAD HINNAD
Kik endised ja uued kunded teretulnud! Mlemas ris palju Eu- roopa prase maitsega kvaliteet tooteid. Kik vrske, puhas ja meel-
^ O O T A M E TEIDl ; ' . '
Omanikud Ausme ja John Mikelsons..
Eesti kaart vangilaagritega (mustad tpid).
Need kes tegevad turismireise okupeeritud Eestisse viks vaa- tamisvrsustele lisada ka sealsed vangilaagrid. Juhtnre annab endise poliitvang^ vraham Shiirini poolt Iisraelis koostatud ja ligi kmnesse keelde tlgitud erakordne reikijuht N . Liidu vangi- Iaagrites:se. ]V;aevalt aga Inturisti giid oma KGB poolt kinnitatud vlisturistidele, mratud tuuri laiendal? nii et seda .'tuleb iteha omal'^kel .-'^ .- '.
Auior.'vabantiab, et ta teadmised^ ga; Si in valitseb.,karm kord. Laagri- Eesii osas on' puudulikud; Ta on juhiks on mraf td major Kapustin. leadli.k ainult '(|iest |laagrist, kahest Laagris on 8009*00 vangi, vanglast ja .he|St psh|hiaatrilisest ' ' - ' - - - J - - i T ^ _ ^ : haiglasi; : .Pealinnas Tallinnas asub ks laa- ger hariliku (ldva) \korraga umbes tuhande vangiga Tisle[i tnaval 31 ja 32, Laagri juht on major; Kitajev. Laa- ger on meldud krirhinaalkurjategi- jatele, Ikuid seal hoitakse ka inimi- gulasi nii eesli ..kui teistest rahvu- .tesi. Vangid ttavad, tstushoonete ehitamisesa.
lekige ta tahab hoida ra, et To- lekimisel praegune Toronto linna- ronto elai^iklcond, vaatamata rassilis- pea on rnnanud Toronto politseid tele, keelelistele ja:usulistele erine- selle koosseisu muutmist vastavalt vustele eiaks harmoonilises koosts linna etnilisele koosseisule. Kas Egg- ning aitaks hoida krgel Toronto lenton linnapeana; jtkab seda polii- head rahvusvahelist nime. . tikat vi soovib, et politsei teotseks
Andes I sna vabaks ksimuste esi- linna ldise elanikkonna soovide ko- tamiseks, tuli esimene ksimus Hin- ; haselt ning paks hoida ra krite- du lehe esindajalt .miks Egglen-; ton rndas Sewelli 'kigu prast Hol- landi lbumajas? Eggleton vastas, et tem^ ei rnnanud Sewelli vaid To- ronto linnapead, kes oleks pidanud mtrema Toronto vrikusele, enne kui ta sinna lks. Selliseid pisiksi- musi esitati veel mittlnie teise etnilise ajalehe; esindaja poolt. t .
,,Mei^ Elu-' kaastline; ksis:Mi- da m^|leb .:Egglenton linna boid- mise a puhtana, eriti selles osas, mis puutub suurtele ehituskompanii- dele kuuluvate ehituskruntidesse, ku-
vaimuhaigla, kusi leidub poliitvange, hu aastate kestel koguneb igasugust Teatud andmete^jrgi olevat Eesti pra^ oma plaanide- endme president Pats snn yaimu- hastamist seni ei;ole nudnud.'' :
Linnapeana Egglenton lubas sel- lele mtelda. ,
Kik linnapekandidaadid! on lubanud' puhastada Yonge tnava.
Vesne laev .,4
Hamiltoni Eesjti^ Luteri Usu kogu- duse likus-tnupha jumalateenis- tus peeti, rohkearvulise teenistusest
:ievuse linna tnavatelt? Eaelehton' osavtjatega phapeval, 12; oktoob- - kohtu otsusel, arvas, et Toronto linnal on vga hea; politsei ja ta tahab selle hoida seni- sel krgusel, [ : '
Teie lubate. hoida ra Torontos kuritegevuse suurenemise, korteri- puudse ja leida ttutele td, kui- das on see vimalik kui teil, linna- peanaiei ole kontrolli selle le palju inimesi tuleb elama Toronto linna?
: ~ Linnavalitsusel ei ole igus kont- rollida; elanikkonna valgumist linna ega anda nu fderaalvaitisusele im- migratsiooni poliitika, suhtes. Arves-
seda, on testi raske kiki lu-
Ma^kniata vlgade eest hele Ka- nada rimehele Toronto sadamas kinnipeetud vene laev vib lahkuda
kuna venelased mak- $100.000. kohtusse, saadaoleva summa
I26.00.00, intressid, kohtukulud ja laeva kinnipidamisega seoses olevad kulud. ' - ,.;'
J mor
I
Tnis K in l i valitsus eksiilis saatis kigi Majdriidi konverentsist psavt-
haiglas olnud. Tallinnast luna pool Vasalenimas
: asub kaks vangilaagrit. Haril iku kor- raga laager umbes 1500 vangiga ja karmi korraga .laager umbes 700 vangiga.
Tallinnast umbes 30 kilomeetrit
Jutuajamisest ., Egglentoniga vt- tis osa etniliste, Toronto suufajaleh- tede ja raadiojaamade kaastlisi.
Tallinnas on kaks vanglat. ks ;ida suunas asub naisvangide laager neist on urimisvangl umbes 1000 umbes 300400 vangiga. vangiga. See asub Suur-Patarei-tna-. vai ja sinna saab trmmidbg nr. I ja number 2. Vanglas ssitavad va-
.hicl .. kriminaalkurjategijaid i'poliit- varigide vastu.. : . , ' ;i ,
Teine valigla on tuntud KGB-tvang- Fa Pagarit.na\ar.'number 2. Seal t\oi- lakse ainult poliitvange Ja vange on
Tallinnast pisut lne poole Paldis- kis asub nn. hvituslaager, kus van- gid ttavad tuumajuallveelaevade puhastamisega. Puhastust on elu- kardetav radioaktiivse kiirguse tt.
:tu..-- ' -. ;;--^ ' Tartu likooHs ttab Jri Saar-
ma uute arstirohtude vlniistamise-
ri l . Jutlustas koguduse petaja abi- praost T. Nmmik ja teenistusel ai- tas kaasa usuteaduse instituudi pi- lane H, K i v i Torontost. Jumalatee- nistust kaunistas lauludega mezzo- spprn Hilda Sepp. : .
Jumalaeenistusele jrgnes' kogu- duse naisringi poolt korraldatud kohvilaud. Koguduse esimees L Saar"., oma snavtus thendas, et sarr^ a^ aegselt likusetnuphaga thistab kogudus ka oma 29. aastapeva ja t- nas kiki kes on koguduse tle kaa- vate macidei delegatsioonide juhtidele sa aidanud; nimetades, eriti' kgi- ; rhrgukirjav rhutades, et Eesti Va- ; kappide kinkimist kiriklale hr. Vr- bariigi okupeerirnine^N. Vene poolt si poolt ja raamatukogu annetamist^ oli rahvjjsvaheliste kokkulepete vas- J. fallopilt.- petaj;a T Nmiiiiku et^ tane akt ja ,seega illegaalne., Edasi; tepanekul :avaldati tnu lti luteri- jmrg i t aksW et N . Vene okupeeritud. usu kogudusele koosviibimise saali l-Eestis ei respekteeri .elementaarse- moderniseerimise eest. ^ ' ( '^maidki 'inimigusi Ja nu
V ' - . seal olevad riigid astuksid samme. nudes Hl. Vene vgivalla lpetamist Eesti Vabariigi territoriumii Ja ees- ti rahva kallal. htlasi informeeritaks. se osavtvate maade delegatsioone, et Eesti orgailisatsioonid vpbs maailmas saadaviid selles ksimuses vastavaid materjale.
mm&m seal kokkujumbes 500600. Vangla 1 ga, mida. hiljem mentaalpjtsientide- on endine brsimaja. ' le antakse. Shifrini jrgi ori eesmr-
Taris asiub vangilaager, mis tege- giks tervetest inimiguste eest: ieb sjaveliste hoonete ehitamise- jist teha vaimuhaigeid isikuid. . / .. - 1 V " "; :::;;.. .; V ; : ' ;^ > :;.
Erik Liljeberjs^e kuuluv kalatraaler''Jrvs&sir'' on varustatud raa- diotelefoniga, radariga, kajaloodiga ja tarviminevatekalapgiva- mstuseg ning maksab 4 miljoni Smk,
Killamngude otsustava kogu koos- olek, kus juhat^ us andis levaate teh- tud eeltdest. Koosolekul viibis 17
Kolmapeval; 8. oktoobril peeti tuse kava osas, mis koostatud parast kolmekordset kohlkiku. Phinit- teliselt kinnitati esitatud maakohda- de asiukohad,, soovitus parandusega Jrvamaa osas. Lplikud pi ir id ja asukohad, kinnitatakse jrgnlise aasta maikuus kohapjeal. Rajamisele tuleb pidustuste peavrav/ toompea, ma'akondiikud vravad j lipumas-
^id. Maakondlikud ehitused saavad
1100.00 toetuse, vastavalt esitatud ar- vetele. . , ' .
Killamngude kige thtsam osa, programmi koostamine Ja lbiviimi-; ne on. Anhe Liis Tlli ja August Tu- ' vikese hooleks, kes olid suureprase ; ee}t teinud kavade koostamisel, mis esitati koosolekule. Vastavalt in- formatsioonile, eeskavade osas, la- sub pearhk maakondlikul algupraL ja noorte kaasabil. Erilist mrkimist leidis skautlike noorte malevate or-
hleigslikku esindajat. Puudusid Harju-, Tartu- ja Petserimaa esinda- jad. Lhikese levaate juhatuse eel- tdest ja kavade vljattamisest andis koosoleku avamisel esimees Jo- hannes Vihma. Koosolek^ juhiatajaks valiti Anne Liis Ti i l l , kes n htlasi^ Killarni]gue prograimni Juhiks ja kava koostajaks. *
Killamngud toimuvad 8. augustil; , 1981 Monstone suusamgedel. Et te-
gemist on suurema majandusliku : rituse^ga. sijsilslmitakse vas;tav Iie-.
ping Mnstone'i peremehega.. Juha- tus on kolm korda k^^inud kohapeal, et maakondlikku
; jrgmisljeks pidus' ; Koosolekul tul^slajti ja ^kinnitati: Kitlamngude mrgi kavand, mille valmistanud kunstnik ;: Jri Punno. Mrgi phi teema n\oodustavad, rah-
";varivas poiss ja tdrkjning^eesti rahvusvrvid, sini-mst-vlge koos Killamngud '81" nimetusega, Tule- vikujS on kavas- ainult aasta arvu.
^ muuta.; ; .. / ; Jri Punno on tuntud rakenduS-
kunstnik 'eest i / hiskonnas. Eesti
le ja need e ,Julanta" Ja -saar".;-'
Vesteldes endise Aksisaare kaluri ja paadimeistriga Harald Aksbergi- ga, elgub et ka la t ra lerJrvsaar" kuulub eesti vanemaist prinevale Erik Liljebergiie,; kes ei ole unusta- nud ^estit dga eestikeelt. Erik Lilje- bergi vanemad asusid mdunud sa-
i jandi lpul Eestist Soome Jrvsaare- le, kuna Anija misnik maksus tas
' rngalt; kalureid, ja Soomes olid ka- lurid tulumaksuvabad.
Erik Liljeberg kuuulb veteranide hui ka kalatraali j ate huligas j oli esi-
kestri esinemine Killamngude kahe- mesi |calatraalijaid Soomes. Ta las- osalises prograrpmis. ^ kis juba aastal 1963 ehitada esimese
Killmhgud%avamine toirnub kell terastraaleri ,,Aniara" IJansio Laev- 12, mille kestvus leks umbes^ool- tehases, Ja tema juhtnride jrlelf tundi. Esineks koorte orkester,;piis- ehitati Jrvsaar" 1979 Valmeti Lae- kop Karl Raudsepp ja aupeakonsul . vatehases. Ilmar Heinsoo, millele'jrgneb maa- kondlikud klastused. Kell 2:00 al- gaksid rahvamngud, mis, kestaksid kella 4:0-ni. Kella 4:00-4:00 oleks
STOKHOLM (EPL) Eestis n piigil vtab; kik kalad kinni - nii juba aastaid mindud le traalpgi- viksed kui ka suured ja tekib kar- le ja kalapk on intensiivistunud, ts, et i^eri saab kaladest thjaks,
ta siiski kuuluvad Lnemere Selle kaitseks on atstatudri kalatraalerid soomlaste- heline nn. Vrssai^i kokkulepe, kus
on mratud 1980 a. rimepginor' mid Lnemerest- Soomele 80 ntilj. kg, Rootsile 97 milj. kg Ja Nuko'gu- de Liidule 107 milj. kg. i
Helsingi likooli kalamjandse prof. Veikko Sjblom mainib Huf- vudstdsbladeti" reporterile, et L- nemere kesk-Ja lunaosas on rime- ja ki luvarudvl japtud, eriti Eesti rannikul Saaremaa ja Hiiumaa mb-
ruses. ^ Kuid rimi leidub ^ veel kllu- ses Phjalahes (Botnias) Kvarke- niast phjafjoole. Rootslased ei ole eriti hoogsad pdjad selles piirkon- nas ja nd suvel on Soome traaleri- tel seal hea piigiala. Geograafiliselt on Soome eelistatud j seisukorras: saarestikus Ahvenamaa Ja Soohie ranriiku vahel on piajial vesi ning soodsad kaladele kiiderhiskohtade^ks, annavad lisa kalade juurdekasvu- le. Aga kalurid peavad oma huvides ^ ise jlgima kalandusteadlaste ette^
f MEW DELHI Hiljuti pgenes tabulist haiglade, kes seletas, et N . Liidu kaotused Mganistanis suurene- vad. Surma sai ka ukp vene kindral, kelle laip pandi vlja ties vormirii- etuses. Kindralil oli silmad vlja piis- tetud. Samal ajal toodi kogu aeg ve- ne sdureid, kes olid raskesti haava- tud. Nende hulgas sdurite laipu, kellel ^ i d pead maha raiutud. Vene- lased on teinud salajase matusepai- ga, kuhu surmasaanud vene sdurid maetakse, sest kaotused on nii suu- red, et surmjasaanud sdurite laipu d j saadeta ^nam tagasi Veneniaale.
iRisked vitlused toimusid alles hil- juti Afganistani pealinna Kabuli l- hedal. Kaotuse hulgas on ka pool to- sinat Afganistani venemeelse peami- nistri B. Karmali ministreid. Kabuli hospitalis n suur osakond, kus vene^ haiglaed ravivad vene sdureid.
Minister P. Laprte, keda Qebecis separatistide pooU 1970. a. oktoobri- kriisi ajal mrvati on avalikkuse poolt juba junstatud. Eluks ajaks selle mrva teostamise eest vangi mistetu^ Paul Rose esitas vangide enne thtaega vabastamise komisjo- nile palve, et teda vangist i vabasta- takse. Enamik nn. oktoobrikriisis sdistatuid on juba vabaduses.
Kikideks kindlustusteks
Egiptuse president Anwar Sadat keelas ra Egiptuse varaode muumi- ate vljapaneku avalikuks vaatami- seks. President mrkis; et sellega sol- vatakse egiptlaste Usulisi tundeijd. Ta apelleeris nii moslemitele, kristlaste- le Ja ka Juutidele/et kunagised Walit- sejad ja kuningad, kes suure^aug
. maetud jetakse puutumata', nende matmispaikadesse.
14^ 2 Batiiurst St.p Toronta M5P .:653^78i5 ja 653-7816
Carter
skaulidennbiaalr id viiniasel 25 aas^M ametlik sgiaeg. Killamngude pi- la joksul on, tema pdolt kavanda- dulik htune kava oleks kfell 6:00-^ Xud.Skautlikkde kinkide, suuriaag-;: 730 ja tants]eesti viisidel''noorteor-
; riie vi teiste-suui|rituster lendude ; kester KaJalt" oleks kell 8:00. mrkide kavanclidon Jri Punno loo- Kavalises o^as tehti positiivseid et- nud rahvuslikust tundest- j a kutsu- lepanekid. Ervin Aleve ettepanek musest. paljude eesti lippude kasutamine . Killamngude seaduslikuks nu-.I Stokholmi ESTO '80 eeskujul ja H. and jaks on adv; Tnis Laar, kes ai- Neidre soov ^ korraldada lkkehtu tab koostada} vastava lepingu Moon- ^ paralleelselt tlantsule,'sai koosoleku stoneomanikiga; Pidustuste ajal vii- ; tieliku tetuke osaliseks. Jrgmine
maakodade esjndajat4 koosolek toi-: mub 14; jaanuaril 198L
;
. biyad. kohapeal arstidena dr. Vanaselja ja dr^ Jaanus Marley/
Psmele niki jaiparkimist kor- raldama- palutakse vanemgaidid ja skaudid, Psmena kavatsetakse ka- sutada rinnaskanlyat kaarti, mjjlele
.vib kirjutada nimi ja maakond. Kavas on korraldada toitlustami-
ne kahest .^kohast. Vljas on ;barbe-; : cuel" valmistatud soe toit Ja sees; -klmtit- et ra hoida ummikut. Ti-" du. mk toimub vrviliste piletite-^ ga, et kiirendada teenimist. Vastavad lbirkimised on pimunud toitlus-
; tajaga. Et ra hoida arusaamatusi; ametivimudega, avatak^el alkhool- sete jookide serveerimiseks baar.;
Vastavalt peremehe soovile Ja Hu- . tungiks Iraani ja Pakistani. Tema go La teri nuandele',; {'etakse Kil la- teluse jrgi on see tagaukse kaudu mngiidele eriline vstutuskindlus- sissetulek hvarduseks Pakistanile, tus. - kuid kinnitab et kik vimalused
Pikem labirkimirie toimus Juha- vetakse kasutusele venelaste edasi- tuse poolt esitatud 'rnbakondade ase- tungi pidurdamiseks.
Pakistani president M. ;Z ia tleb .,News Week" m^gasinile antud" jutu-
uenduseks ; ,Jrvsaarer ja ,JUT lantal" on see, et nendega saab tra- kirjutusi pginormlde osas. (EPL/ lida ka j alt. Rimeparved varja- E?) vad end tihti ajuj serva all, kuhu " ,, \ ' - ' ' \ - teiste traalidega ligi ei psev 3 ^ ^ - saar" traalib kuni 6-tollipaksuse j alt ja traalivaierid vljuvad laevaaht- rist kuni 4050 mc allpool jkatet. Teiseks Vetakse tralnoot les aht- rist vastava avause kaudu (samuti kui vaalapgi laevadel). Laevnio- tor asub ahtris, vimaldades seega
: suurema lastiruumi kalade sorteeri- miseks j a pakkimiseks. Laevamees- konda kuulub viis meest Ja pgi- alaks on Soomelaht koos Phjalahe- ga. Traallaeva keskmiseks saagiks oii 10 tonni kala pgipevadel aasta
^ v - ; ' - . - . - y - ":;-,^-
- Laevamootoriks on oomeWrt- sil" 1000. hj diiselmootor, miS kivi- tab ka laeva 55 kW dnamot. Ahtri- teki all asuv mootor soojendab kin- nist vahetekki, kus on mnus tta- da klma j a tuulise ilmaga traalnoo^ ; daj lesvtmisel ja kalade sorteeri-
, misel. - ; Traallaeva pikkus on 26.90 m,llaitis':Y,.Meie Elus'Ml^
7.20 m ja kljekrgus lemise tekmi
: MINGIT;.;
K. Pts 1918.
President J. Carter oma valimis* kampaanias teatas, et vaatamata sel- lele, et venelased okupeerisid Afga- nistani tema tagasivalimisel presi- dendi toolile ta taotleb SALT II kin- nitamist ja kige lhemat koostta Moskvaga. Selles sUunas on vlismi- nister E. Muskie olnud knelupi N, Liidu vlisminister A. Gromkoga.
Eesti Vanj yabadusvitlejate Abistamisk^^kuse- le teatati okupeeritud kodumaalt, et kahekmnekuue ..aastane . aktiivne metodist Herbert Murd, kes vahista- ti KGB poolt Tartus 21. irirts ka., misteti 17. juulil Prnu rahvakohtu poolt heks aastaks vabaduskaotuse- Is Eesti NSV kriminaalkoodeksi 201-2 jrgi hulkurluse" prast. Te- ma edasikaebus Eesti NSV lemkoh- tule on jetud rahuldamata. Herbert Mijird asub Tallinna keskvanglas.
^jamises, et; venelastel pole kavat- 6.07 m. Lastiruum on ca 160 m3 ja ; ^ust lahkuda Afganistanist, vaid nad: laevamaht 147 brt. Traallaeva vib '
innitavad; kanda edaspidiseks edasi- juhtida k ipr i kutsetunnistusega. '80 Sooines on ca 160 kalatraalerit,
kuid enamjagu neist on vanad,' ar- vult 50 on ehitatud 1930 vi varem. Aga nd on uus plvkond peale kas-
' varnas,- , \ ;, Tralnoot nii pinna- kui sii
n nha Meie Elu" talituses Toronto Eesti Maja 2. korral. Samas tellimiste vastuvtmine.
Paljud Ameerika erakompaniide juhtivad ametnikud esinevad leme* remaadel Lhis-Idas, kanadlastena, et' vhendada r i sk i pantvangi sattumi- sel terroristide ktte, tles Kanada vlisministeeriumi kaitseo$akonna ametnik oma knes rimeestele. Stan; Carrison vitis, et Kanada ri- meestel on vh^m terroristide kalla- letungide ohtu, ikuidvinralused on alati olemas. l^liselt on raske vahet; teha ja sageli kohalikud terroristid.- nimetavad kiki; sellelt kontinendilt olevaid isikuid ameeriklasteks. Ka- nada on kulutanud viimaste aastate-, jooksulS miljonit dollarit oma saat- . kondade kaitseks lemeremaadel. Kuigi teadaolevaid terroriakte Kana-^ da saatkondade vastu on 1977 aastast ainult kaks, tleb Stan Carrisni et on vimalik, et neid on enam, ku id ,
neh(
MEIE ELU" on asunud oma jr^ jekordse KALENDRI-THTRAA. MATU koostamisele 1981. aastaks.
Kuna: ,JVIEIE ELU" 'KALENDER- THTRAAMAT on organisatsioo- nidele ja Meie Elu" -laialdasele' lugejaskonnale ^ asendamatuks k: siraamtiiks le kogu vaba maail- ma asuvate eesti organisatsiooni- de kohtal siis on oluline, et Tht- raamatus oleksid organisatsiooni- de tielikud iged aadressid.
Organisatsioonide praeguste ige- te aadresside saamiseks palutak- se kiki eesti organisatsioone Ka- nadas ja mujal saata oma tpsed aadrssid Post Code'i; ramrkimi- sega Meie Elu'le'^ HIUEMALT 15. NOVEMBRIKS sa. aadressil:
-..MEIE ELU" ^58 BROADVIEW AVE.,
;.. TORONTO, ONT. ..M4k::2R6 . ,
