ISilOlieilBIIBIIBIIBtlBIIBIIBIIGIIBIlBltOligilQllQllQliailDlIOIIOIIOnQIIOIIDJIQIIQII^ 03 ^ 3
EKSIIUS
Rahvarivaste vilmlstamfse kursusest osavtjad. 1. rida, vasakult: Belliida lose,; Lydia Vngme, Laine Paju, Eha Toomberg (petaja), Endla Komi (kursuse Juhataja), Juta Tambre ja Hilda Hrm. 2. rida: Hardi Bunn, Helle lArro, Susan Mathevvs, Anne lemmel, Asta Kaljuste, Setma Svik, Eha Kaups, (Pildilt pudvsid Helgi S O O M ; Ellen Tanner, Julie'Pama Ja GerardBesjardini.)
11
, KuWvihm Laburnum' on itse- vate hulgas varasuvel ks dekoratiiv- semaid ilupuid. Mnikord kasvata- takse teda ka psana kuid puuna vib ta sirguda kuni 8 m krgeks. Kasvatamisel on neist peamiselt kolm liiki '.Harilik kuldvihm Com- mon Laburnum (Laburnum anagy- | roides), Alpi 'kuWvihm Scotch La- | burnum (Laburnum alpinum) ja Vos- f si kuldvihm Waterer Laburnum | (Laburnum watereri 'Vossii'). Viima- | ne on eelmiste hbriid ja oma silma- paistvamate ite tttu (kobarad le 30 sm pikad) neist kige otsitavami Klmakindluselt on aga Alpi kuld- vihm esimesel kohal, bn kasvatatav ka kodumaal. Kuldvihm eelistab huu- musrikkaid, sooje muldi ja eriti noo- red eas teatud mral 'kaitset pikese eest^ . Viimases ksimuses on arvami- sed ' lahkuminevad. Kuigi teda soovi- tatakse kasvatada ksikuna muru- platsu ja suuri isendeid vib nha kasvamias lagedal, siis tegelikult aed- nikud kipuvad kinnitama, et pike sageli kahjustab ta koort tvel ja j-
potp 0. Haamer ledamatel okstel, heks meeldiva- mamaks nhteks kuldvihmal ongi ta koore roheline vrvus. Peab ga mrkima et kik kuldvihma osad, eri- ti viljad (seemned) on mrgised, si- saldades alkaloidi tstisiini.
Inimese suhtumine rahasse reedab ta karakteri. On teatud isikuid, kes viivad jutu esimesel vimalusel rahakoti peale. On ka
viisil elus edasi judmine ei ole mduandev.
Siinmaal on rahal ka kahesu- gune vrtus, lle, jalgpallivist-
neid, kel raha nagu' pletab pk- ^luse, bulvaarilehe vi auto peale sitaskusse augu sisse, enne kui antud rahal on palju madalam
o 5 a 5 5 5
5
5
a 5
Q
a 29. mrtsi!
Laine Paju ja ttar Linda, mlemad otsustasid omale teha Kadrina Ilume
Jri likonna.
E.V. 63. aastapeva pidulik jumala- teenistus peeti 1. mrtsil Christ Lut- heran Church'is Fort Lauderdales.
Osavtjate arvu ppolest oli see re- kordiline^ kaugelt le saja kirikulise, nende hulgas suur arv Kanada ja Miami eestlasi.
Teenis petaja Rudolf Reinaru La- kewoodist, kes oma jutluse motiiviks oli valinud Eesti Luteriusu kiriku thtsuse meie rahuvslikus elus kuni tnapevani. Solistina esines sopran Anadie Allik, Erich AMik esitles oma sjaorganiseeritud meesansamblit. Sellele lisandus August Liivoja trom- peti soolod. Teenistus lppes Eesti hmni laulmisega. .
Jumalateenistusele, jrgnes kiriku krvalruumis Budde Hallis koguduse tiskogu koosolek, mida juhatas nu- kogu esimees Eerik Maldur ja proto- kollis sekretr Helmi Kaur. Peva- korras oli nukogu koosseisu tien- damine. Valiti viis uut nukogu lii- get: Magda Ermaste, Hedy Jensen, Erika ICari, Paul Kaur ja Evald Vis- napuu,
Uus nukogu omakorda valis juha- tusse jrgmised liikmed: esimees Ee- rik Maldur, abiesimehed Paul Kaur ja Nigul Ermaste, sekretr Helmi Kaur ja laekur Hedy Jensen. Kiri- 'kuvanemaks valiti Evald Visnapuu ja perenaiseks Magda Ermaste. Re^ visjonikomisjoni valiti Mart Martin- son (esimees), Evald Laager ja Eri-
St. Petersburgis Bayfront Centeris toimus International Folk Fair", kus le 36,000 maksulisele klalisele kolme peva jooksul kanti laval ette rahvuslike tantse ja laule. See kestis hommikust kuni hihs htuni.'Reedel, 20. veebruaril hommikul kl. 10 algas osavtvate rahvusgrupi>ide paraad, kus meie ridades oli 11 liikmeline Baltimore'i ,'yVanaranna" rahvatant- su grupp oma muusikamehega, ja kohapealseid eestlasi rahvainiv^s. Suur areena oli rahvast tis ja a^ p- laus meie rahvusgrupile oli tugev. Reede! lisaks rahvatantsijatele esines 'kohapealne muusikaline duo r- Evald Pohl, tenor, Ludwig Wahteri akordioni saatel. Eesti vljapanek sai esimese Dick Bothwell QAT auhinna. Peeter Tiisler tegi kulisside kavandid ja ehitas ning vrvis need oma g- raashis. Rakenduskunstnik Erika Tiisler oli. nituse
; Mnikord ilmub kuldvihma lehte- dele pruune laike mis muudavad puu notuks ja teatud mral mjusta- vad ta kasvugi. Soovitav on igal ju- | hui lasta kahjustuse phjustaja kind- laks mrata kuid sageli on siin tege- mist seenhaigusega Gloesporium, mis enam kui saja liigina vib kah- justada arvukaid taimeperekondi. Ta tekitatud kahjustust kuldvihmal v- ga tsiselt ei veta ja peetakse kl- laldaseks varisenud fehtede kokku kogumist ja pletamist sgisel, kuna haigus talvitub lehtedel ja infekt- sioon toimub kevadel lenduvate spooride kaudu.
see pole muudetud kustutus- yeeks. Teised jllegi peavad ra- hakogumist isiklikuks otstar- beks thtsamaks kui rahvuslik^ ku vitlust, kultuurilist ja selts- 'kondlikku tegevust. Nii praalis ks mees, kes oli segastel aega- del kahtlaste ridga rahame- heks saanud, nimeka seltskonna- tegelase ees:
Mul on juba kakssada tuhat pangas, aga mis oled sina saa- vutanud?"
On vimalik, et tal polnud pea- 16 pangaraamatu kodus midagi .loetavat. Muud kommentaarid vib ra jtta. ,
ks teine kaUis kaasaegne ar- mastas seltskonnas krtsiarvet maksta ainult sajamargasega, ehkki paar-kolme lut oleks ka viieline ra iendanud. Huvitav oleks teada, mida ta tegi vahe- tusrahaga. Vimalik, et ta va- hetas selle hiljem pangas suure- mate vastu mber^ et kaasmaa- laste ja krtsitdrukute ees laia lehte mngida.
ks vanu ametivendi labida- serya pevilt kandis alati suurt rahapatakat tengelpunga vahel.
' Krtsis arvet makstes tmbas enne pidlaga le rahaservade just nagu ssavahtija enne kakr-
1 tide segamist. Aga see sai talle a > 5 5
E 5
kurss. Umbes selline nagu Sak- sa margal enne vringureformi. ga heategevaks otstarbeks, ko- hustuste titmiseks hiskonna vastu, rkimata kultuuri vi rahvusliku vitluse jaoks soovi- tud rahal on kohutavalt krge kurss. Kui tuletada mnele raha- huvilisele meelde kirikumaksu vi mnda muud pisikest kohus- tust, siis teeb no phe, nagu tu- leks see tasuda tsaariaegsetes kuldrublades.
ks eestisoost hrra ostis en- dale siin aastapileti, et nha jalg- palli togimist metsikult prka- va publikumi hulgas, Pilet mak- sis mjtiisada marka. Sndmuse pealtngijaks juhtus olema ks julge sna ja kuldse huumoriga eesti vaimulik. Ta ksis, et kui- das on lood kirikumaksuga.
Palju seda on?" ksis jalg- pallihaige.
,,Viis marka aastas ttajate- le."
Ei ole raha", vastas fanaatik . ja jutt oli otsas. Hiljem sneles
sama mees jalgpalli klubiruumis kaashaigega, kelle hvardas ra- hakotiga surnuks la.
Eesti vanarahva tarkuse jrgi ori raha hea sulane, aga paha pe- remees. Aga kas meie hulgas ei ole ka neid, kes pole ksnes raha
a s S 5 5 5 I S s n
5
5
n
5 5
saatuslikuks. hel l leiti ta sulased, vaid prisorjad. On see
Tsisem kuid mitte nii sagedane | haigus kuldvihmal on koorepletik (Fusarium latiritium). Koorele ilmu- vad uha laienevad pruunid laigud, rais juhul kui tabavad noort tve vivad varsti puu surmata. Trjeks haiged oksad tikamise teel eemalda- da ja pletada ning kevadel puud mned korrad pritsida bordoo vedeli- kuga (Bordeaux mixture) paari n- dalaste vaheaegadega. Kuldvihma ae- da istutamine toimugu ainult vara-
ikrtsi lhedalt lhutud silmno ja thja tengelpungaga. On ka siinmaal pasatskeid, kes passi- vad peale, kui palju ligimisel ra- ha kaasas, et tasub ra koputa-
,da., Leidub ka neid, kel pangaarve
nagu elusisuks. Ei saa muidu i- get inimesetunnet naha vahele, kui peab olema vhemalt viie nulliga summa pangas. On lp- pude-lpuks krvaline asi, et vas- tav indiviid elab nagu viimane kerjus ja prast surma prib kas Saksa vi Vene riik.; Kik neetsinatsed arriisad kaas-
maalased hindavad inimese vr- tust vastavalt rahakoti raskuse- le. Viksemate kukrutega inime- sed on nende silmis kas varesed vi muidu randunud tbid, kes ei oska elus edasi juda. Teisel
rike elu seda vrt? Eriti siis, kui on tegemist ksiku vanapoisi vi -tdrukuga. Mni kogub, korjab ja kraabib eluotsani, ei tee testamenti ja siis tuleb kki minek sinna suurde igavikku. Vimalik, et need inimesed arva- vad, et kui maa peal on palju ra- ha pangas, siis saab taevariigis parema loozhiplatsi ostz^ . Vi saab ehk isegi patud andeks. Vi, kui minna prgusse, sns saab ehk vanakurjale veidi altke- maksuks sokutada, et keeduvesi oleks leigem vi tangid-orad ja- hedamad.
Jah see raha. Pris kahju vaadata, kuidas nined orjavad raha. Aga tleme nnda, et iga ngu saab omal kombel ndsaks. Vibolla talitavad kik teised va- lesti. - '
tal
' 5
i mrtsU lo SOoti
. Northern Secondary Schoori e^sti tikandi klass on annud kolme aasta jooksul rahvariva valmistamise alal j u u K . u M ^ i i v x u i v . vouu..^ lestusmisplia jumalateenistus ^lees Mido Kari. Aktuse kavas oli mopolitai haid jrglasi. Kohnanda aa t^a i u i ^ EELK LpunaJ^lorida koguduses pee-; ^trt^^ugosM ettekandeid. Kokku t a f f sel oh pearhk azhuu^tlkandl alg- phapeval, 19. aprillil kl. 3 t n l m ^ mkordiline hulk r . h v i K . k n teatri
^ ^ E ^ . a aastape^^^t l ls / to^^^ ^ loeng ,JCotkajrve looduslilled" Ees- bimme leidis aset SPIFFsi hoones 1. ti Majas algusega kl. 8 . mrtsil. Aktuse peaknelejaks ingli- se ja eesti keelets oli ERKU abiesi- llr Reedel 7, Ja laup. 28. mrtsil Cos-
sel oli pearhk azhuur-tikandi alg; teadmiste andmisel ja meeste rivaste valmistamisel. :
. Kursusi: juhatas seekord Endla Ko- mi ja Erika Kolli petas vkudu-
. mist. Terve talve ,^ iiidas vastu'" mees- pilane prantslane Gerard Desjar- dins, kes huviga ppis eesti tikandit
ja oli klassis abivalmis kavaleriks. Rahvarivaste valmistamise klass
on Phj arToronto keskkoolis ka tule- val 1981/82 ppeaastal eelarvesse ve- tud ja. seega on noortele [tagatud vi- malus meie tekstiil-kunsti ppimi- seks ja oma lastele edasi petami-
seks. V-
EHA TARMET TOOMBERG
takse phapeval, 19. aprillil kl. 3 peval Ghrit Luth. kirikus 1955 E. OaMandPark Blvd'il Fort Lauderda- les. Jutlustab petaja Priit Rebane
:eemstus j^ ggg j^ido Kari. Aktuse kavas oli mopolitan Opera esitab G. Verdi ' Toronto likooli
teatris algusega kl. 8 . oli tulnud rekordiline hulk rahvus- kaaslasi ja klalist kaugetelt randa- delt. Nagu alati, dii Kanada eestlas-. kond tugevalt esindatud. Aktmele
St. Petersburgist. Orelil E. Allik. So- jrgnes kohalik eine. listid. Laululehed. Jrgneb koosvii- bimine kohvilauaga kiriku krvalsaa- iis... . '
, . P.K.'
:'S. * -
Mrtsikuu vlja- mk 1030% hinnaalandusi ^ Suletekid, padjad, ja voodipesu
Ostke otse tstusest suletekid,. sulgvoodid, padjad ja voodi- pesu. ^ ParanHamine ja mber- tegemine. '
ASTER DOWN
teenistus on Suurel Reedel, 17. ap- ^Jtsi kevadpidu Eesti Majas alguse- rillil kl. 2 p.l. TriiiUy Lutheran gaJ^L? . ^ ^ ^ Chui^ , 401 Fifth|St.^ ^^^^^ Phap., 29. mrtsil Lasteaia Moe^
PRODUCTS 4544 Dufferin St., Unit 25, pownsview i(lunapol Finchl)
Telefon: (coliect) (4^^^^ ri avatud: ndalapevad kella 106, neljap. 109, laup. 104
J
c i l
Edev vanaproua ostab endale dzhiinpksid, moodsa kanipsuni ja laseb teha omale noorusliku soengu. Kodus demonstreerib ta enda uut vlimust ttrettrele ja ksib:
,^ Kas ma nen nd veel nagu na naine vlja?" '
Ei", vastab terame laps. sa vlja nagu vana mees/
Saamatu kavaler istub nitsikuga diivanil. Neiu julgustab:
tle mulle nd midagi erutavat." Meie jalgpallimeeskond kaotas t-
na 5:0."v
nn he kindlustusseltsi oma agentidele:
'Peaegu iga ndal saame kirju ta- gasi mrkusega, et kindlustatu on kas etteteatamatult kolinud vi sa- muti etteteatamatult surnud. Selli- sed asjad tulevad lpetada,"
-Austraalia Eesti Seltside Liit km^ lutas kesolevaga vlja eestiainellsis televisioonisaate stsenaariumi koos- tamiseks vistluse, millest vivad osa vtta kik, eesti pritoluga isi- kud, "kas iiksinda vi grupina.
Stsenaarium vib olla kirjutatud kas eesti, vi/Ja inglise keeles. Saate teema peab olema huvitav Ja sobiv Eesti ja eestlaste tutvustamiseks vljaspool Eestit. Teema vib olla dokumentaalne vi ilukirjanduslik. Stsenaariumiks vib kasutada ka mnd Juba ilmunud eesti autoH teost, kusjuures elavalt autorilt tule^ juba selleks luba nutada, tete kestvus olgu ks tund.
Stsenaariumi hindamine toimub elleks valitud zhrii poolt.
1. auhind on $500,2. $200 ja 3. $1(HJ. Selgitavat informatsiooni annab
Tiiu Salasoo, 75 Abingdon M . , Mose- ville, 2069; Australiffi,
Eikkalikus vali- )' kus krge kva-
liteediga mb- lusmasinad ja tarbed. mblusmasi- nate ja tolmuimejate parandus. K- ride, nugade tpsusteritus. WHITE-^LM 'SEWING CENTRE . 2235 Bloor St. West (Rnnymede
peatus) Td. 766-2740
burgis. Sellele jrgno unme Konvi- nitus Eesti Majas algusega kl. 2.30 laud, . n
_ Fhap.,29. mrtsil kontsert-juma- lateenistus Hamiltonis algusega kl. 4 . . - :
. li^ Phap., 29, mrt Invaliidel Toe-^ tava Naisringi loterii Eesti Majas, al- gusega kl. 12 p.
^ Laup. 4. aprillil E4isti Rahvus- teater esitab komdia Trges t-
Lne-Saksamaa vlismaalaste YQ- i^^^^^^^Me HighSchooris, 200 Han- gister nitab,: et Liiduvabariigis on " algusega kl. 7 .
1^ Laup. 4., 5., 6. apr. Endel Rubergi seitse protsemi elamkkonna totaalar- 25. kunstinitus Peetri kiriku saali- "^ ust. des '
Ainuksi mdunud aastal suure- nes vlismaalaste arv Lne-Saksas ^ Phap., B. aprillil Toronto Eesti 310 000 sissernduriga." Vrdlusena Meeskoori kontsert Eesti Majas algu- vib nimetada, et Shveitsis on vlisr ^^v^ maalasi 14 protsenti, Belgias heksa Laup. I L Ja 12. apr. I. Saamiit'5 protsenti ja Prantsusmaal kaheksa nitus Lakewoodi Eesti Majas.
aiiiiiifi',in!i''iimi'
TIM'S AUTO BODY LTD. 4^-28 Howard Park Ave, Toronto, Ont. M6R IVS
Tel 533-8451 - 533-8452
AUTODE PRANDAMINE KERETD VRVIMINE KUMEN- DUS AHJU KASUTAMISEGA 9 TUNEUPS IRAVED.
Lic. MEHAANIK. SBRALIK TEENINDUS JA NUANNE. FUtsos Bros. & Associate
arsti piiratud arvul
Mis on teie maja vrtus? Helistage meile! Meie anname teile tnase turuhtoa. Meie mme MLS kaudu vi eksklusiivselt.
: ; M E I M O p R M S - EstateBroker
R EAL E ST ATE LTD . ReoltO*
1014 Queen St. E. (sissekik 8 Boston Ave.) Toronto, Ont. M2M2T9 1^ 'kogemusikinnisvarade vahendamisel ~
. ' -^ eesti.
likooli ppeju dr. l. August Annist*a tlkes. Originaal-
tekst ilmus esmakordsek Eestis-1939. a.
Raamatu laustriikk ilmub suures lornidadis (@ X 0^ tolli) kolme^vrvi trkisi happe-v!aba prgament < paberil kood vastavate ommei\taal-joomst)ga
Hind $45. U S A 388 lk. Kva$ kite;
Proovlieheklje ja teliimis-informatsioosii saamiseks Krjutage; SYMPOSIA PRESS^ P.O. BOX 418
MOORESTOWN, NEW JERSEY 08057 USA.
ms