. INMEMORIAM
Vib aga jda igavesti nooreks oma sdames, kuid see nnestub ainult vhestel ja see on kige toredam niorus."
V.P.G. pevaraamatust 4. septembril 1913
Vera Poska-Grnthal on lahkunud elavate kirjast. Liding saare haiglas, Stockholmi eeslinnas, kustus tema pikk ja tegevusrohke elu. Sndinud eelmise sajandi lpul advokaadi, hili- s.ema eesti vlisministri ja rahusaat- konna juhi Jaan Poska ja ter|ia abi- kaasa Constance teise lapsena, kirju- tas ta juba 1913.a. noore lapsena oma pevaraamatus, et tahab astuda i- gusteaduskonda, olgugi et naistel i- gusi juristina teotsemiseks veel ei olnud. ' ^
Nii sai Verast jurist, kellena vitis lugupidamise nii advokaadina tta- des kui ka oma laial tegevusvljal hiskondlikul ja samuti teadusliku t alar Tartu likoolis. Juba sna noorena alustas ta Eesti Akadeemi- liste Naiste hingu organiseerimist, hiljem vttes sidemeid vastava, rah- vusvahelise organisatsiooniga. Aas- tatega lisandud ikka ja jlle uusi lesandeid noorele naisjuristile, kes oma andeid ja energiat vga laialdas- tel huvialadelrakendas, olles seejuu- res abikaasa (alatep 1919. abielus kaasjuristi Timotheus Grnthliga) ja viie lapse ema.
Esimesi samme naisiglusluse suunas astus Vera Poska-Grnthal juba 1926.a., mil asuti Eelsti uue tsi- viilkoodeksi eelnu koostamisele.
Vera Poska-Grnthal esitas Eesti Akadeemiliste Naiste hingu esin- dajana uusi, moodsais skandinaavia maades kehtivaid pereknnaiguse phimtteid, kus abikaasade he- vrsus ja heiguslus on kindlusta- tud.
Esimene kontakt he rahvusvahe- lise organisatsiooni Rahvusvahe- lise Naisliiduga toimus V.P|.G -1 1928.a. suvel Pariisis, kus ta Eesti Naisliidu he esindajana Sotsiaalt Kongressist osa vttis. Sl selgus talle rahvusvahelise koost suur thtsus. Eriti paelus V.P.G -d noorte ja laste igusliku kaitse ksimus, millisel teemal ta hiljem nii magistri- kui ka doktorit Tartu likooli juu- res kirjutas. oktoritp, teemal
Noortekohtud'', ji kll sjaolude tttu kaitsmata.
V.P.G. t ei piirdunud vaid oma kutsealaga, olles Tartus aastaid Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Ttarlaste Gmnaasiumi vanemate komitee ju^ hataja, oli ta tutvunud maalt kooli tulnud ttarlaste korteriprobleemi- dega ja leidis vajaliku ttarlaste in- ternaati asutada. y.P.G. oli tegev ka laste- ja emadekaitse ts.
P-genes Rootsi koos afeikaksa ja lastega suure pgenikevooluga 1944.a. sgisel. Arhiivit krval Stockholmi likoolis ttas ta eesti pgenike abistamisorganisatsiooni- des ja Eesti Komitee Naissektsiponi asutaja ning juhatajana. Oli naiste ja kodude ajakiri Triinu asutaja ja pea- toimetaja. Oli hutaja ja innustaja igalpool, kus tksi ja mtlevat pead vaja. Vera Poska-Grnthal oli tuntud ja austatud mitte ainult oma asukohamaal Rootsis, vaid oma sa- gedaste reiside kaudu ^ ka paljudel teistel maadel, kus eestlasi elab, Ala- ti vsimatu kommunismi vastu vit- leja ja kommunistide Balti maade lekohtuse okupatsiooni tutvustaja nii rootslastele kui ka kariaalastele ja ameeriklastele. :
Ikka lesehitaja, optimist, entusi- ast, nii jb see tubli eesti naine igavesti nooreks tulihingeks meie mlestuses.
Puhka rahus, kallis sber!
ERMI SOOMET KS VSIMATU TMEES
Selle kuu 15-1 peval titub 75 aastat Ermi Soometi snnist. Sel pu^ hui on phjust vaadelda selle tubli eestlase mitmepalgelist elu ja tege- vust niihsti isiklikul kui rahvuslikul pinnal."
Ermi omade snade kohaseU ta on alati elanud kaksikelu: isiklikku ja hiskondlikku.
Moodne hiskonnateadus vidab, et he inimese elu on tiuslik ainult siis, kui osa sellest elust.on phenda- tud oma kaasinimeste teenimisele.
Selle teooria phjal peaks Ermi Soometi elukik olema sna lhedal tiuslikkusele, sest kogu oma elu jooksul on ta end hel vi teisel viisil rakendanud hiskondliku lesanne- te titmisele.
Peale Tartu likooli lpetamist i- gusteadlasena 1938-1 aastal rakendus ta Eesti politseiaparatuuri teenistus- se mitmetel ametkohtadel, judes l- hikese ajaga tendada oma vlja- paistvat organiseerimisvimet sise- kaitse lema kantselei juhatajana, Lnemaa prefektina ja Vlispolitsei Peaosakonna juhatajana.
Samaaegselt oli ta haldusiguse ja kutse-eetika lektoriks vlispolitsei koolis ja avaldas igusteadusalalisi kirjutusi vastavais ajakirjades.
Kanadasse emigreerus E. Soomet 1947-1 aastal, kus ta asus he tstus- liku ettevtte teenistusse Montrealis kontorijuhatajana ja materjalide sis- seostjana. Peale Sir George Williams CoUege lpetamist majandusteadla- sena lendatakase teda ka arvepida- mise osakonna juhatajaks.
Puhkepaigale siirdununa asub t^ Torontosse elama, tegeldes tulumak- sualaliste ksimuste nuandjana abi- vajajaile ja paljude erialaliste artikli- te autorina eesti ajalehis.
Paralleelselt oma kutsealalise te- gevusega phendub Ermi Soomet erilise andumusega skautlikule liiku- misele, millega ta hines kodumaal 1925-1 aastal ja mis on kestnud tna- seni, Kanadas oli ta Skautmasterite Kogu asutajaks ja^cauaaegseks esi- meheks. Peale.konsul Markuse sur- ma valiti E. Soomet Eesti Skautide Malev Kanadas vanemaks.
Lisaks skautlusele jtkub tal aega kateistele meie rahvusliku tegevuse aladele. Montrealis aitab ta elustada sealset Eesti Seltsi ja saab selle esi- meheks. Ta on Kanada Eestlaste Aja- loo Komisjoni esimees. Eesti Liit Ka- nadas juhatuse liige, EKN-i Valimis- te Peakomitee esimees kahel korral, jne.
E. Soometi vilgas hiskondlik te- gevus on kestnud tnaseni, andes eeskuju teistele pensionridele ra- kendumiseks organiseeritud eestlas- konna tegevusse.
Ermi Soometit iseloomustab kohu- setundlikkus, edasipdlikkus ja ta- sakaalukus. Ta on teiste suhtes tole- rantne, eelistab olulist ebaolulise ees ja ldhuvisid isiklike huvide ees.
Need iseloomuomadused ja tema vljapaistev, panus, on teinud Ermi Soometist meie hiskonna ldiselt respekteeritud liikme.
Akadeemiliselt kuulub ta kauaa- egse liikmena Korporatsioon Frater- nitas Esticasse.
Sinu auvrsel juubelipeval hi- nevad minuga Sinu sbrad, kaasvit- lejad ja kaasattajad eesti his- kondlikus ja skautlikus rivis, soovi- des Sulle jtkuvat head tervist, judu, ja indu eestluse eesmrkide teenimi- sel.
. ILMAR HEINSOO
llllllllllHIIIIIIIIIBlIDIirilllBIIQIIIlllllOIIIHOIlOlllllDIIOIlOIIIIIBIIOIIBlIOIlDIlOllOllOllflIIBIIOIIOim
satajate maailmamaratonist pee takse viis Alpides. Nendest viiest moodustavad vabaltvalitd kolm Alpentrisi nimelise vistlussarja. Austria DolomitenlaufS Itaalia MarGialong" ja Saksamaa K ning Ludwig Lauf V toimuvad kol- mel ksteisele jrgneval phape- val ja moodustavad seega eelista- tud Alpentrisi kaugemalt Euroopa nurkadest, Phja-Ameerikast ja Austraallast tulevaile osavtjaile.
Tuhandeile suusatajaile on Al- pentris kolm ndalat kestvaks tree- nimiseks, vistlusteks ja toredate elamuste, kogumiseks. Aga need s^uu- samratonid ei ole suursndmuseks mitte ainult vistlejaile. Juba terve ndal enne vistluspeva valitseb suusarajarseis asulais peomeele- . olu. Pstitatakse lipumaste, heias- takse lippe ja ehitatakse auvravaid asulaidlbivaile vistleja le. htupi- meduses peetakse lhimaa vistlusi trvikutest valgustatud rajal. Pealt- vaatajaile keedetakse lkketuledel vorste vi pakutakse truuta suurtel restidel rstitud kalu ja k mma veini.
AUSTKIAS Kuuekmne kilomeetri pikkune
...Dolomitenlauf" ja viksemate am- bitsioonidega vistlejaile meldud 25-kilomeetriline Lienz Lauf" alga- vad samaaegselt Lienzi linnarsel heinamaal vastasuundades pha-, peval 19. jaanuaril. Juba eelneval peval on aiaga mbritsetud stardi- vljal iga osavtja ikoht kindlaks mratud vistlusnumbrit kandva li- pukesega. l enne phapeva on. veoautod, buldooserid ja rajamasi- nad vilkas tegevuses, et hommikuks katta kiki vistlusrajaks .mratud tnavaid kllaldase lumekihiga. Kel- la kaheksa ajal kihab stardivlja mbrus vistlejaist proovitakse mret, soendatakse keha ja pakitak- se sooje liriideid nummerdatud kot- tidesse, mis varsti kinnistes veoauto- des lpp-punkti toimetatakse. Stardi- aeda sisenedes tembeldatakse vist- lusnumbrile kinnitatud kontrollkaart ja osalejad asuvad lipukestega mr- gitud kohtadele. Valjuhldajaist tu- leb vaheldumisi juhtnre vistlejai- le, tnusnu vabatahtlikele abistajai- le ja hoogsaid rahvaviise.
Krgel kraanaplatvormil ja vlja- ku kohal tiirlevas helikopteris on fotograafid ja kaameramehed usi- nasti ametis kogu sndmuse edasi- andmiseks ajakirjanduse ja televi- siooni kaudu leriigilises ulatuses. , Tpselt kell 9.00 klab stardipauk ja kmned sdurid avavad snkroni- seeritult stardivljaku vravad ning le 3500 vistleja tormavad teele. Maailmaklassi kuuluvad eliitsuusata- jad moodustavad peagi kiirelt liikuva hanerea, kuid vhemate vimetega suusatajad liiguvad kirju jena, 10 kuhi 15 inimest krvuti kuni esimese viie kilomeetri lpuni. Vhese lume, suhteliselt kitsa raja ja suure osavt- jate arvu tttu lbivad esimest jr- semat allasitu. paljud kuk- kudes ja veeredes. Asulais palis- tavad pealtvaatajad tiheda mrina vistlusrajaks muudetud tnavaid ja havad ergutusi nii ldiselt, kuid ka osavtjate nimekirja jlgides n mit- melgi juhul nimeliselt just mduva- le suusatajale. Joogipunktides antak- se ergutavat sooja teed, viinamarj- suhkrut ja apelsinilike rajalpu poole ka suppi ja vileibu neire,kellel puudub jaks kiirelt lppu juda, jk kigele sellele lisaks paras jagu hoogsat muusikat olgu siis kas helilindilt vi klamoosekantidelt. Sdalinnas asuvas lpp-punktis regi- streeritakse vistleja aeg elktroonili-
salandiku sekundi tjnsnooqa
ning htlast vormiriietust kandvad neiud mssivad higise vistleja sooja sjavetekki. Suures telgis pakutak- se sooje jooke, suppi, leiba ja vorsti. Ja kui suurem nlg kustutatud, on teadetahvlil juba vljas raalil trki- tud vistlustagajrjed.
Ndal aega hiljem kordub phili- selt kik Lienzis toimunu paarsada kilomeetrit lunapool olevas Di Fiemme eFassa orus Marcialonga" nimelisel vistlusel. Kuna siin on lund veelgi < vhem kui Lienzis, siis khveldavad mitmed kmned inimesed paaril pe- val mitmelpool lund rajale, et kive ja puujuuri vhemalt hukesegi lume- korraga katta. Me varjus olevail raja- osadel on^ lund kllaltki palju, kuid pidevalt paikese kes olevais paika- des on lumekate sna huke ja hom- mikupoolsel peval vga jine. Vistluse lhtepunktiks on Moena linn. Siin toimub vistlusele eelneval htul rongkik, thtsad tegelased t- levad tervitusi ja krgel menlval moodustavad trvikukandjad leeki- va ,,XV Marcialonga". Vimas tule- vrk ja tasuta juust ja vein kigile soovijaile lpetavad meeldiva av- talituse.
Vistluspeva hommikul titub to- hutu suur parkimisvljak moodsate turistibussidega, mis kahekmnes erinevas klas vi linnas bivad vistlejad starti toovad. Sjaveor- kestri helide saatel koguneb kaugelt le 7000 suusataja stardiaeda. Star- diaia ees olev vljak kitseneb juba paarisaja meetri prast kolmeks suh- teliselt kitsaks rajaks. Ja nii, suusa- taja-suusatajast kinni, lbivad vist- lejad Moena linna erinevatel radadel lespoole rhkides. Mnes kohas kitseneb kuristiku serval kulgev rada ainult paari suusataja laiuseks ja siis tuleb aeg-aj alt seisatada ja edasip- semise jrjekorda oodata. Prast 2^1 km on radadel ainult 3-4 suusatajat krvuti ja eelsitjast mdumiseks on peaaegu kllaldaselt ruumi. Sra- ga kla kohal tuseb kitsas, me- nlval kulgev rada jrsult 100 meet- rit, et siis kohe niisama palju meet- reid allpoololevasse jesngi lange- da. Siit 10 km edasi asuv Predazzo linn on lpp-punktiks, neile, kes ainult 45 km soovivad sita. Teistel on ees veel sna kerge les-alla kulgev rada kuni viimaste kilomeetriteni Cavale- se linnas. Siin tuleb enne lppu jud- mist sik-sakiliselt kulgeval linnat- navail 5 km jooksul tusta 200 meet- rit. Paljud vtavad suusad alt, et kii- remini ja kergema vaga les saa- da, kuid enamus pressivad nii nagu kord ja kohus higist nretades suus- kadel lpuni vlja.
SAKSAMAAL Varakult viimasele Alpentrisi
vistlusele Oberammergaus saabu- jaid tervitab lausa jululiselt uhkes lumers maastik. Pikesepaisteli- sed pevad, parajalt karge ilm ja suu- repraseh lumised rajad totavad to- redat finaali selle"=;t vistlussarjast osavtjaile. Paraku aga hakkab nel- japeva htupoolikul puhuma soe mgestikutuul ning laupeval on korraldajad sunnitud teatama, et vistlusrada onlumepuudusel lhen- datud 50 km-le. Raja lhendamise tttu jvad lbimata Altenau ja Un- terammergau klad ja kuulmata pealtvaatajate hiked ja alpikellade klistamised, mis Austrias ja Itaalias lid meeldiva meeleolu. Ja tolle tore- da tunde puudumist ei korva ka ku- ningas Ludwigule kuulunud Linder- hofi lossiaiast lbisuusatamine. Loo- mulikult ei mjuta sellised meeleolu- lised asjaolud mingil viisil eliitklassi
"mis siin on pa-
Q
CD
5 .
E 5 m n 5 m m m m
m c 5
. m
m E' 5 5 5
m
5 a 5 o a n 5 m ID
D
D
n n c 5 a 5
m 5 n 5 5 a a a
2 m m S n m
m i
5
a E
n n n
0111944. aasta varasugis. Ped- ro Krusten oli lpetanud para- jasti Suurupi neeme ees laeva- sidu Leaga. Astudes laevalt ma- ha, ngi ta, et Tallinna poolt tuli tagurpidi sudes Evald Uustalu. Paadi vastaspingil istus mureli- ku suuga Marie nder. Tema krval oli mees, kes ngi vlja nagu klaassilmadega Kristus. Krusten tervitas tuttavaid kol- leege ja tegi ettepaneku:
jjLheme Vehklemisa aeda. Seal on tna aiapidu lampiooni-
,,Kus see Vehklemisa ieti on?" ksis Uustalu.
Krusten nitas npuga lunas- se, kust paistis torn le metsa. See pidi olema Vehklemis suu- re rohuaiaga.
Kik neli astusid Suurupi tule- torni juures krget kallast mda les. Tuletorni juures ootas neid suurem seltskond kik kirja- nikud. Suurupi merekindlusest kostus vgev sdurite rivilaul Peeter Lindsaar tles:
Ja sdurid laulavad." ,,See on hea mrk," snas kee-
gi. Kui sdurid laulavad, siis nad veel ei tee kand ja varvas."
Kogu seltskond vttis isuuna Muraste misa poole. Teel tuli vastu Voldemar un viis paari susse npu otsas. Raimond Kolk ksis:
,,Kas see on vallavanema p- randustomp?"
,,Ei ole," vastas un. ,,Vib- olla on see meie uus evangeeli- um," lisas ta mistu juurde.
Rutsi poe ees seisis vike poiss tee res ja tinas.tlest krist.
,, Vikemees, miks nutad?" p- ris Kolk kaastundlikult.
,,Ei lasta elada," nuuksus poiss ja nitas rannale, kus ks kla ples kahest otsast. Bernard Kangro vaatas ka rannale, vis- kas pilgu Naissaarele ja tegi kindlaks:
,,Puu saarel on alles."
Muraste misa aed oli ehitud lampioonidega. Kirjanikud vt- sid istet puude varjus. Valev Ui- bpuu mngis kitarril Toselli serenaadi", Arvi Kork oli tulnud rvlijahilt ja rkis relvalugu- sid, Heino- Susi jutustas sidust
le lahe, August Gailit unistas muinasmaast. Kiki aga rusus sgav mure, sest kaugelt kostus kahurimrinat. Arvo Mgi ar- vas:
,.Tulevad vist uued isandad." Ei ole need uued isandad,,
vaid surma ratsanikud," vaidles Kari Ristikivi vastu.
,,Aga meil Oli igus hlma all," arvas Arvo Mgi. Tuleb lippu- de vahetus. Haakrist alla, sirp ja vasar vardasse." s,J^sta meid ra kurjast," palvetas Ainn Kalmus.
Ehk tulevad inglased appi," arvas keegi. ^
Arvad sa," snas Valev Ui- bopuu. ,,Keegi ei kuule meid."
Jah," lisas juurde Arno Raag. Elame saatuslikus kolmnur- gas."
Tsise olemise lpetas kasvav kahurimrin. Jrsku ilmus uele Evald Voitk jalgrattaga ning kuulutas:
Maa pleb!" Kirjanikud vtsid oma vhe-
sed pambud ning ruttasid ranna- le, kus seisis vaike laev Suurupi sireenijaama akna taga. Teel tuli vastu Konstantin Reemets, kes nis olevat ebausklik. Ta jutustas kassist, kes jooksnud - le tee. Ta liitus teistega ning kik ruttasid randa. Seal tsus rahu- tui veel vike laev, millega Pedro Krusten ja Lea olid teinud lbu- sidu. Kik piidlesid laeva veidi umbusklikult. Gerd Helbeme arvas: i
,,See on ohvrilaev." Aga viib ehk le rahutu vee,"
lootis Gailit. Aga meie leegitsev sda jb kodumaale."
,Ja ristideta hauad," lisas Viir- laid juurde.
,,Kas see laev pole huupi vali- tud?" ksis Krusten.
Lnemere isandad pgene- vad maalt," ironiseeris August Mlk.
,,Aga ainult ajutiseks," kinni- tas Helbeme.
,,Lheme teisele rannale," loo- tis Aino Thoen.
Kirjanikud astusid laevale. Maha jid ainult Heino Susi ja Ruth Eliaser. Esimesel oli veel sulasekaup sarvikuga ja teine oli unustanud koju passi ja paja.
n
n n
.n 5 n n D
a 5 p 5 a S D
iii n n i i S n a m t
1' 01
i i
a n Si m 5 S in n i i
s n 3 a a n
m m i m
n il a
s 5 m m S n 5 S
n m ni m
c 5 m a 5 5
S m 3 01 j m n-
i u n n 5 i
s 3
EELMISE NDALA RISTSNA LAHENDUS
1. Vala, 5. Kurgi, 10. Arvas, 15. Kaal, 19. Ihar, 20. Oleng, 21. Raibe, 22. Aste, 23. Koed, 24. Padur, 25. Abist, 26. Tule, 27. Sinna, 29. Kuue, 30. Rebi, 31. Sudak, 32. Ablas, 34. Kaa, 36. Endas, 38. Ado, 41. Ots, 42. Pista, 44. Tom, 45. Oli, 48. Kokard, 50. Mtsiga, 52. Neptun, 54. Roost, 55. Tiree, 56. Aim, 58. Tasun, 59. Osme,
remad kui kahel eelmisel vistlusel. Philiselt terve tee viimase moe ko- haselt uisutades on parima vitleja aeg 50 km rajal 1 tund ja 55 minutit. Marcialonga" 70 km lbis vitja 3.04-ga ja Dolomitenlaufi" 60 knii parim aeg oli 2.59.
Harva snnib maailmas midagi, millest eestlased hel vi teisel viisil osa ei vta. Ni i osales ka sellel A l - pentrisil vhamalt kolm eestlast jrg- miste tagajrgedega: Dolomiten- lauf": Mehis Kivilo - 4.24, Harri Kivilo - 5.19. Lienz Lauf" (25 km): Maimo Kivilo 2.32. ,,Marcialon- ga" (70 km): Mehis Kivilo - 5.31, Harri Kivilo 6.36.,,Marcialonga" (45 km): Maimo Kivilo. - 5.12. Kning Ludwig Lauf': Mehis Kivilo - 3.03, Harri Kivilo - 3.32. Vist- lusrajal kohatud rootslaste andmeil olid ka Rootsi eestlased Alpentrisil esindatud, ning osavtjate nimekiri lubab oletada, et ka okupeeritud ko- dumaalt oli keegi vljas.