- V - .
Oleva aasta esimese poole rituste hooaeg hakkab lpW lhenema. Se- laini on see olnud rituste osas ige tihe j intensiivne.'Kujutava kunsti osas mitte ja pole mrke, et see vas- ftu kevadet ja suve elavneks. Nelja tagasihoidlikku mrkust viksime siiski ra mrkida.
Esimesena -esines-'MAIE: LANDRA mrtsis Karu of Ganada Gallery's, See galerii on kunstnik Alfred Karu raamitstusega hises hoones Markhamis, esinduslik ja avar> mis avati aasta tagasi. Maie Lndra oh meie noorema plvkonna kunstnik, kelle kunstipingud kulgenud To- rontos Ontario Art Collegels, mille lpetanud AvO.CA. kraadiga. Siit peale oli aktiivne ja esines sageli nitustel. Mletame tema suuri V^ maale plahvatavas vrvirikkuses. Hea joonistajana siirdus aga varsti graafikale ja joonistustele. Neit^ ^n kunstnik silitanud c>sa oma vlja- antud kunsmapis| Immortal Wood"; Mne aastase Vaheaja jrele, esinemistest tagasitmbunud, lla- tas ta oma uue iaga kunstipras- te seinavaipadega ning antud nitu- sel olid; need teiste eksponaatide hulgas domineerivad^ ^eed kuigi kuuluvad rakehduskunsti liiki kunst-
: ksitdena, on neis abstraktset maalilisust. Uue krval pole Maie loobunud otsesest kujutavast kuns tost, J^itusel vrivad thelpanu va- lla hoonete^ otse dokumentaalne jdviistammei mis taandunud ja kadumas utfe ja uue stiili eest.
LEM (LEMBIT) ^OOTS esines sa= mai ajal Merton Gallery's, m^ on vneni ja kunstnikele eelistatud ga= leriiKs. Soots n asunud pidevamalt kunsti juures alles vanemas eas. Na- gu thtub galeriis tema tutvustamis. kirjeldusest, on ta keskeas, 1975. a. paiku alustanud Torontos Ontario Art Cllege's kursustel nmg siirdu- nud seejrel pidevJmalt pingutele Experimental and Firie Arts osakon- nas kuni 1980. aastani. Ta on esine- nud grupinitustel ja mullu erini- tusega Merton Gallery's; "
V Tal on julget; hakkamist. Seekord- ne nitus, ca 20 suuremtmelist teostust hispealkirjaga Les pseu^ ses" (poosid), pastellis ja koUaazhi lisandustega. Teliselt ori need vaid iaktijoonied nii nagu neid kunsti pingute ' eelastnies lbivetakse anatoomia ja liikumise tundma p- piniiseks. Sootsi inimfiguuride p-
' sidest pole htki tispoosi r tervik- likku figuuri, vaid ksikud osad ning et eelistab esile tuua naisfiguu- ride maraid osi. Seejuures pn ilm- irae joonistuslik sujuv joon ja koloriit di turirietus. Ees seisab veel kllalt pikk tee kunstnikuni.
OSVALD TIMMS oli samal ajal Cambridge (Ont.) Art Centreis esi- nemas oma tdega hispealkirjaga New Directions" (uued suunad). Sellest on tieada vid galerii infor-
matsioonist, et on esitatud tid nel- jelt Kanada tnapeiv juhtivalt ak- varellistilt, igalt viis td> mis vaM-
y t u d galerii kuraatori poolt.
^;:^:;;:AEL : L E E ' t arvult :30,:EkK, korraldusel olid esitatud Tartu Gol- legel saalis hel htul (1. aprillil) seoses samas Tartu Instituudi jloen- gu htul, mil kneles Abel IM tee- mal y,Kobpamaalide$t kuni renessan- smi" ning teistkordselt phapeval, 4. aprillil seoses Liina Purje ja Je- remy Viinalassi kontserdiga. See m ikka E K K maneer pista mne ritu- se juurde mned kunstiteosed ja ni- metada esitist kunstinituseks> mida oma aruandeis .loendatud le veel- randsaja. Tegelikult on need vid piiratud ajaga ja vaid teatavast ri- tusest osvtjaile. Laiemale kui^ iftir huviliste ringile jvad aga ngema- ta. Abel Lee td nuaksid kll ht telist kunstinitust! 1
Seekord td Tar^u Gollegel sei- nai oli ivik^formadilised, sisult fantaasial ja aknad, Leele omases vrviklluses ja vormikindlad, phi- liselt poeetilise-lrilise alatooniga, poolabstraktse jsr abstraktse kalla^ kuga. .
. P E E T E R KAUFSI '^ O n^est tst, koosnev nitus toimus ndalalpul
16. ja 17. aprillil E. Baptisti Kogu- duse noorte ruumis. See oli intiimne nitus nii ruumi kui maalilaadilt. Ei midagi prutavat, otsivat ja mitte leidvat, ega eksperimenteerivat. Pee. ter Kaups teab, mida tal on ja mida
muudab. Ta on realist, ieti natura- list. Mtvid maastikud, maalituna otse loodusest, heas vormis ksitlu- ses ja vrvi tunnetuses. Ta ei paku le ega jta midagi puudu, mis an- nab tdele intiimse ja mjuva vr- vingu. Menetluslaadilt on ta see kord avaram, senine akvarelltelpka oleks nagu jnud tagaplaanile. 30- nest teostusest on vaid 8 akvarellis. Akrlis ja lis maalimine on eelis- tunud (15 td). Ka segatehnika ja monotpia on esindatud. Parimad teostused nivad olevat siiski akva- rellis. Neis on enam kunstniku impn ressiooni, distantsi, hulisust ja vr- vimuljeid - gisvrvid Musko- kas", > Jalvehelends", ./Talvevai^ kus" jt. lides tuntub ledetailseeri- mist ja liigset kinnitust motiivi.
ILMUS
Hinnad temjaliikmeile: ksik raamat brosh. 9.50, kites ^11.70. Poolsati brsh. $53;00, kites' $66.00. ^.KaamieMMd mniitteliikHmeile:
' 1112.00, kites $16.00 , .
GVIKU kuues kogu luuletusi 112 Ihk. $10.00
Esiridai ad: A. Viiriaid, 63 Glen Davis Cres Toronto, Ontario M4E 1X7; Estonian Publishing Go., ,^ Ifeie Elu" 9!8 Broadview Ave., Toron- to, Ontario, M4K 2R6; V. Kokla, 86 Stirlmg Ave. N., Kitche^er, Onta- fio; El Kivestu. 588 Westluke Ave., Montreal, Que. H4X 1P7; tel. 484- 0685; V. Kurm, 368 Toledo St., Thunder Bay, Ont.; V. Lerik, 51 j Lawr son IlfcLoridon, nt., N6G l Y l ; W. Metski, 6 Bawn Rd., St. Cathari- nes, Ont. L2N 4M6; Mrs. LvNormet, 343 Cannon St. E., Hamilton, Ont. l iL 2C1; K . Pikker, 3876 Pandora St., N. Bumaby, B.G.^ Veed- Ieiv47 ie, Ot
[Cent Ave., Sault Ste. Marie, Ont.; V. Spargue, 2313 SMfnuel Dri- iwa, Ont. KIG 3G3.
E E L K Tartu Pauluse koguduse 70. aastapeva klalisi 31. okt. 1981. a. Vaimulikest on lesvttel: Alumine rida: aseop. E. Serm Avinurme, p. H . Tammur pastor loci. asep. F:. Ilja emer.;, aseop. Rahamgi ^ L a i u s e . Keskmine, rida: .asep. A . E I j a r i Kodavere, asepj. K. Mesila Tartu Peetrj, p. A. Ein emer., praost A . Jnni
emer., peapiiskop E, Hark, p. J! Selliov^-, emer. lemine rida: p. Eenok Haa- mer Mustvee; p. Harry Haamer Tarvastu, p. 0 . Tallinn Tartu-TVl Pudilt puuduvad: praost K. Kasemaa Vnnu ja asep. Mikker Kru kogudus,
P a r t i i Pauluse kogudus phitises oma 70; aastapeva: Usupuhstusp- M 31. oktoobril 1981. a. piduliku jumalateenistusega kus jutlustas peapiiskop E . Hark. Kirik oli rah- vast tulvil.
Peeter Kaups oma tde nitu- sel. Seinal limaalid Vanas Tallinnas", TaIvine tee Musko- kas" ' Foto B . Piirik
KURIOOSUM. Nii ^ viks- -alljrgne- vat pealkirjastada. Kmnenda Balti htu kavva oli sel aastal esmakord- selt kavandatud ka kunstinitus. Iga Balti Liidu raihvusgrupp osavtus oma kmne kuhstnikug* Niisiis oli hea juhus laiemalt ka eesti kunsti paremikku esitada krgel foorumil ja nituse kuu aega (16. veebr, kuni 13. mrtsini) lahtiolles ka muu pea- linna kunstihuvilistele ja publikule Public Archives of Ganada nituse ruumes.
Nende ridade kirjutajal on vaid kasutada selle nituse kataloog. Sel- le phjal nhtub meie poolset hooli- matust ja diletantlikust. Esitatud on kll 10 kunstnikku tdega, kuid; pooled ndst on tundmatud vi alga- jad. Tuntumaist vaid Andres (kata- loogis Jaan) Kingissepp, Abel Lee, Merike Lugus, Eric Pehap, Joann Saarniit /kataloogis Jaan Saarniit). Teadaolevalt meiepoolseks korralda- jaks oli EKN kultuuri toimkonna juhataja StellaKersn, kes on, ka EKK president. Kas siis E K K kuns- tikogudes, millele i)tsiti juba aastaid tagasi poolemiljonilist pnipaika, ei olnud htki td esitada Ottawas? i
ESTO '84 kavandatava kunstini- tuse teadaannet-leskutset, niis aval- datud kigis eestikeelseis ajalehte- des, nituse toimkonna juhataja Ants Vommi allkirjaga, on vras- tav lugeda. Selles on; mrgitud, et nitusest vivad osa vtta ka kik muulased kunstnikud, kel abielusi- demed eestlasega, rahvuse ja rassile vaatamata. Pole teada ega ka usu- tav,; et ESTO '84 peakomitee sellise uudsuse meie rahvusliku suuriiritu^ se lbiviimisel on omaks vtnud. Nib, et see on he toimkonna vi isiku mte ja algatus. Taolised ja ldse kik phimttelised ksimu* sed peaksid olema pidustuste peako- mite aktsepteeritud, kontrollitud ja maksma pandud, mitte aga ksi toimkonna heaksarvamisel \ja ran- gemisel. , :
Eestikeelsed teatrietendused on viimasel ajal kujunenud harukord- seiks srilmusil^s, huviga oodatuiks Ja tniigE.: vastuvetuiks. Tundiib Ssegi, nau oleks meie professionaal-, sie nitu atepere end energiast, et- tevtlitki sest ja riginaalseist ideist thjaks inmiutanuid. Seda rmul- tavam n kogeda he tuntud vane- maplve nitleja originaalse lava- teose esiiakordet esitamist, vaata- mata sellele, et ta, on ise juba loo- bunud ai ;tysest nitlemisest ja la- vastamisest. Ta mte tegeleb aga edasi U |at ja loova draama juu- res, puil es omalt poolt aidata meie pasi teatrielu elustada ja edasf kasvada.
Lbi tormi" on Kaarel don esiknidehdj arvatavasti aga mitte ainuke ega viimane. Nidendi peal- kiri kapseldab endasse lhidalt teo- se idee, nii autori kui ka kogu meie rahva elurnne I jiud ja on ka. kajastal kesel
Euid vihjab laiemas mistes
J >omuIik, et ta esiknaidend liku sellest ajastust, vi-
SEJkrel kusgii maismaa vahe- tus lheduses. Nii miljlt kui kom? bestilcult tundub tegevus aga toimu- vst k|auj[es minevikus, niipalju ori ajad, lriisaamad ja elulaad vahepeal muu
Vdi leituste mstik liijtliku lijelt J
id. uha lbi autori noorusem- rosade prillide, on simd- |ugevasti romantilise ja idea- ooniga, ja seigad dramaatik urendatud proportsioonlder
i tormi" on javiitenidend sille pi^ temas mttes, pakkudes p- nvusmpmente, romantikat^ mles- tusi kaugesi Eestist ja seitsme ini- mese lngad n tiivad
u igaval saarekesel, kelle elu- yiivuks pooljuhuslikult pi- ja siis jllegi omaette laiali
hargneyad. Sel saarel ei juhtu palju ndagi, seal omandab iga sndmus elanike ie erilise thtsuse, isegi nii, et vah(5l tuleb sndmusi provotsee- rida iargipeva elustamiseks.
Saaje kuningaks" kutsuti tuletor- r i leipat, errulinud merevekap- tenit, keda kehastas Ernst Vhi ki- l i t i vrikalt. Seda domineerivat rolliiellistas ta mdukalt Ja inimli- luItilleiBbelt. Hea rht, sujuv lavali- sus, vajliet kontakti saavut^ine n!l laashptlejate kui publikuga, elusta- tud jrolii sisseelamise dnaamikast, {ndsid usutava Ja meeldejva ka- lakterpsa.
Tema noort, igavlevat Ja tujukat
iiaist ringis Oudi Kalm sijure ahip-ituijdi ja vilumuslikkusega. Ilusa ja toketeeriva naisena valis ta oma hjade pevade ajaviiteks noore iijaten ja, lipilase Ilmar Tamme-
i, aimamata sellest johtuvat kriitt- ist konflikti ja oma teliste tunne- e ra undniisele judmist. Nitleja- :ar mngis eriti oma dramaatilisi Stseenfe balanseeritud temperamen-i
ka rannamehena, kes oli parajaks paarimeheks koristaja Amaliele; Nende dialoogid olid nauditavad ja nidendi pariniad, kutsudes esile sdamlikke naeruhooge publikust. Kahjuks ljks osa dialoogi kaotsi. Leida Jrvi maliena oli jrjekord- selt nauditav tema poolt kehastatud oiyliste karakteriseeringute pikas reas. Ta rahvaprane naljasoon ja sdelev$ haarasid kohe publiku poolehoiu. Kaarel Sdof tenda taas, et ta pn vimeline pulslikut l- bustama mntia huumoriga;
Lavastaja teeneks tuleb pidada dramatiseeringu tiheakoelit snd- mustekiku, pinge dramaatilist tu- su ja osakarakterite detailset vlja- volimit. Vaatamata algvaatuse aeglasele arengule, tousid hoog Ja pinge juba esunese pildi lpupoolel, kulgedes dramaatilises haripunktis ja raugedes nrielikus lpus". Teat ripua all kannatav publik titis pe^gu kogu Leaside'i keskkooli aula; elas innukalt kaasa tegevusele ja vttis esitatu vastu tnulike aplau- side ja lilledega/
Sobivalt ajakohased kostmid^ olid Endla Komi'lt. Meeldiva lavak- junduse autorks oli 'vanameister Arthur Mihkelsoo, pakkudes sobi- vaid merepanoraame. Lydia Vph plvis suurima kiituse nidendi la^ vakohastamiset ja nitlejatekaadri htlaselt tiuslikuks ansambliks su latamise eest. Mrkimata ei saa ka- jtta iJeli. Ja valgusefektide loojaid ning jteisi ngematuid lavaabilisi, kelleta' lavastus ppleks tiele mju- le psenud.
Nidferidi lppedes said rambitule ette reastunud osalised hulgaliselt lillii Erika Veskimets tnas sooja- snaliseUlavasitaJt Lydia Vohu't, ulatades lilli temale ja lavakujunda- jale Arthur Mhkelsoole. l ipuks meelitati aplausi saatel lavale ka au. tor Kaarel Sdor, keda austati n lillede kui kingituse ja tugeva plau-
, Tervitusi tid Tartu prastkonri praosti k;t. Ja Vnnu koguduse ,p' tja Kalle Kasemaa^ kes mrkis, et Pauluse kogudus bn^viimase kmne aasta kestel kaevanud suurimaks praostkonnas, emakoguduse Tartu- Maarja nimel p. 0. Tallinn, p. J. SeHiov (koguduse p. 19591979) p- hendas oma tervitussnad kigile kaastlistele /koguduse ts. Prae- gune koguduse hingekarjane H. Tammur mlestas endisi hiTigekarja- seid . Habichti, A . Jrgensoni ja A. Vsut. V.
Jumalateenistuse pihtikne pidas p. Harri Haamer (kog. op, 1933
kelle lul olid ka esimesed uurmured kirikuhoone taastamisel.
Jumalateenistusel osalesid veel petajad Mesik Tartu-Peetrist, ]Ee- nok Haamer 'Mustveest, Eljad Ko- daverest, Rahamgi Laiuselt, Serm Avinurmest ja p. emeritused Ein, Ilja ja Jaoni. Kirik oli rahvast tul- vil. Esinesid koguduse laulukoorid, perek. Haameri vokaaltertsett ja pr. M. Haarnlr soololauluga.
. Pidulikult lunalauast vtsid osa ka koguduse juhtivad tegelased ja kutsutud . klalised eesotsas peapiis- kopiga. : -
Koguduse juubelit' arvestati see- kord tema riiklikust registreerimi- sest aastal 1911.;
(Selle snumi'ja pildi Tartu Pati- lus<?_koguduse 70. aastapevast aval"- das Stokhoimis ilrtiuv Eesti Kirik.. Autorina mrgitud J. Selliov.)
Kantsler Helmut Schmidt selgitas mdunud laupeval, et USA-s toot- miselolevad keskmis^ lennuulatuse- ga tuumlaenguga raketi(jl tuleb tuua Euroopasse selle ^ kcii^inendi kait- seks. See on ainukene moodus kui- das saab ra hoida, et N. Liidul ei teki tahet rnnata NATO riikide territooriume. N. Liit respekteerib ainult sjalist judu ja eda peab lneriikidel kllaldaselt olema, k! hakatakse N. Liiduga rkima rel- vastuse vhendamisest. Lneriikide ebavrdsus relvastuse alal N. Liidu- ga on suuremaks ohuks rahu taga- misele Euroopas.
N. Liit lpetas hiljuti 30 keskmise lennukaugusega tuumlaenguga rake- ti (SS-20) positsioonidele asetamise oma territooriumil. Igal nendest m 3 eriti suure lhkevimega tuura!^ pommi, mis suunatud Lhe-Euroo pa poliitiliste ja sjaliste keskuste vastu. Kantsler Schmidt luges eba- igeks lneriikides relvastumise keelustamiseks korraldatavaid de- monstratsioone. Neid teenivad N. Liidu huve.
-J - he magamistoaga
Helistada peale kella 6 j tel. 787-4338.
Soome kasvab ta
UAAEG 2 S . aprillist kuni 31/oktoobrini 1 9 8 2
Linnapea pn proklameerinud suvise kellaaja Toronto lin- nas 1981 .aastaks. leininek suvisele kellaajale toimub
phapeval, 25. aprillil kell 2 sel ja
kestab kuni 31. oktoobrini kella 2 sel Palutakse'kellad ks tund edasi lkata. ^ .
EOY^V. HEMDERSON . City Clerk
unnetusega. Harri Mrki kehastuses kujunes
noore merevelase osa pshholoogi, iselt lbunelduks ja realistlikuks. Ometi paistaks 25 aastane noormees tnapeval vheusutav oma elukoge- nematuse, romantilise idealiseerimi- se ja kergesti naise vrgutusis^e lahi gemisj poolest. Samuti on raske us- kuda, et thise flirdi tagajrjena meese salised mlgutavad mtteid enesesurmast vi mrvast, mis on motiveerimatu.
Meievelage Troosti krvalosas esine^ Tnu Naelapea thelepandava hoo, ^larjise ja puhtaima eesti keele- ga. Samuti oli tubli Allan Teder tei- se mpevelase osas. Tuleb rhuta- da, et kik kohn noort nitlejat oii lootusrikkalt andekad ja lavaliselt head, neid peaks vimaluse korral h? enam lavatsse rakendama eesti teatri tuleviku huvides.
Erik Kastein oli jukohane motc rist. nmimsrina, toredalt ^ l^mosi
Eestlaste Kesknukogu Kanadas rahvuslikku tegevust toetasid oma majandusliku panu^ga 1982. a. veebruaris ja mrtsis aUjrgnevadl kaasmaalased r
Martin H. Alaots, Milvi Amo,lins, Vino Brambat.
J. Haiko, Ilmar Heinsoo, Telma Holmberg. ^
Sven Ehvert, Heino Elken,M. Jen- ..sen.
E. Kalkis, Fritz Karnask,J. Karu, Jaak ja Marta Kivik, E. Kopa, Amo Koppel, Hilja Kuutma, H. Krb, K . ' Krgesaar, Alm Kvaski prandus- tomp.
Arnold La,as, Robert ja Olga Laats, Hella Leivat, Aleksander ja Hilda Lepismaa, Paul Lepmets, Kustas Lii-
' varnagi, V. LinarinLinholm, G. Lind- strm, Elfriede Loosberg, Aksel ja Tiiu Loospere, Hilda Luukas. ' Joomas Metsala, Liina Mripeal.
Rudolf ja Irene OUjum, Fileida .Ozog. f
. H. Raudvee, V . Reiljan, A. Rump, Alver Rika.
aSarlaste hing Xorontos, Volde- niar Salurand, Leo Sepa, Harald SeT ren, Aino Soots, Ants Soots. '
t). ja E. Tamre, E . E J L . K . Thunder Bay kogudus, Toronto Eesti Pensio- nride Klubi, Konstantin Treialt.
Oskar Viia, Kalle Viires, Jri Vil- lem, Julius Vhi.
Arne unapuu, Alfred leoja. Toetuste laekuminei Jtkub, i
aasta rahu-kasvatuse auhind on annetatud . skaudiliikumisele UNESGO (hendatud Rahvaste kas- vatuse, teaduse ja kultuuri organi- .satsiooni) poolt.
See oli esimene aasta selle, auhinna annetamiseks/ milline vrdselt ja(-. gati Helena Kekkoneniga, Soomest tema vimete ja oskuste eest kas- vatuse radadel.
Skaudiliikumise oli auhinna peale esitanud dr. Abdullah Nasseef, ku-
mingas Abdulazize likooli president Saudi-Araabiast. heksa tiikmelise zhrii, erimaadelt, otsus oli heh- leline. 1 Kasvatus rahuks on skautluse p- hiline juhend jai,petus''i tles Laszio Nagy, skjautluse maailmaor- ganisatsiooni (Rahvusvahel. Skaut. Broo) peasekretr. Tema oli kne-
Kesoieva aasta algusest saadik on Soome ; pindalaks 338 127 ruutkilo- meetrit, _ seega IICO ruutkilomeetrit rohkem kui 1934. a. Lnidest on kige enam kasvanud Vaasa, teisele kohale paigutub Oulu ln, :
Maad on uuest pindalast momen- dil 304 643 j vett 33487 ruutkilo> meetrit. -l ^ -- ^
Aga kui niteks Vaasa ln kas- vas 457 ruutkilomeetri vrra ja Oulu 429, oli seevastu Lapimaa areng vas tupidine. See vhenes 261 ruutkilo- meetrit, millest on miadf 93 062 ja vatt 5875 ruutkilomeetrit. . Vhene- mine sltub uute mtmis- ja kaar- distamisviiside tpsustumisest 50 aasta jooksul. ' '
Soome Phjalahe i rannikualadel tuseb maa umbes 90 sm saja aas- ta kestel ja nii soonilased valluta- vad" pidevalt maad ilma relvadeta, rahulikult. i '
lejaks UNESCO rahu-auliinna' le= andmise tseremoonial Pariisis,
Briti skautide organisatsiqon avas skautluse 75 a. juubeli aasta jaanua- ris Briti Saadikutekojas (Hue of Common). ,
Juhataja .(The Speaker) kutsel olid kohale: ilmunud 74 maa tuntu- mad skauditegelased. Kohal olid ka end peaminister Harold Wilson ja auklalisena (The Str Guest) Arthur Prinlmer, veel ainukesena Baden-Powelli esimesest laagrist Brownsea saarelt ^ 75 aasta eest.
H. MICHELSON
Sulte 60,55 University Ave., Toronto, Ontario, M5J 2H7 Tel. 8627115
Meie Elu" nr. 16 (1677) 1M2
KIRIKLIKKE TEATEID
Toronto. Ont. M4P 2L1 (Op. 0. Puhni (pikaajalisel puhkusel)
Hooldaja petaja Udo Petersoo Organist dr. Roman Toi
' "Laupeval, 24. ^aprillil SINODI JU- MAUTEENISTU kell 5 pl. Jutlus-
. tab pastor P. Vanker. Teenivad sino- dist osavtvad petajad. Laulab T.E. Meeskoor C. Kipperi juhatusel.
Phapeval, 25. aprillil petaja OS- KAR PUHMI 70 AASTA SNNIPE- VA JA ERRUMINEKU THISTAMI- SE PIISKOPLIK JUMALATEENIS- TUS. Jutlustab piiskop Kl Raudsepp.
, Leerieelsed. Teenivad, praost R. Ki- viranna ja praostkonna petajad. Laulavad Cantate Doriiino G. Kippe- ri^ juhatusel ja noortekoor, ..Lootus" ReetVoksepp-Lindau juhatusel. Lee- rieelsed. /.;;,
Ingliskeelne jmatoteenistus kell 9.30. Teenib pastor E. Hahn; .
Phapeval. 2. mail LEERILASTE NNISTAMINE kell .2 ,pl. St. Paul'! 'kirikus. Teenivad piiskop K. Raud- sepp ja pastorid U. Petersoo ja E. Phn. Laulav,ad Helmi Betlem ja Cantate Domino. ' , _
" Igal phapeval PHBLlfUND kell 10, PHAPEVAKOOL kell 11. NAIS- RING kolmapkiti kell 5\pl.-:
Pastor U. Petersoo KNETUNNID tel. 624-6128 esmasp. ja neljap. kl 79. Kantselei tunnid teisip. 68 ja neljap. kell 2-4. Kiriku te efon 483 5847. : i "-^
TORONTO EELK JAKOBI / KOGUDUS
Op. T. Nmmik 501 Davlsvillej^ve., Toronto M4S V
Tel: 483-2478 ja 1.327-0410
Phapeval, 2.. mail kell 17.00 ElMi DBPEVA JUMALATEENISTUS PHAPVAKOOL. Solist Kad N ^ riimik. Jrgneb Emadepeva t histamine. .
PETAJA KNETUNNID: ig ne japeval kell 18.00-19.30 m; kodus 501 Dayisville Ave,, Toront ning iga esmaspeval kell 18.00^ 19.00 Hamiltoni kiriklas,' 3 Mapi side Ave.. Hamilton, tel. 527-0410.
E E L K TORONTO VANAANDRES ^ KOGUDUS
Vana-ndrcse kirik Garl^ ohl ja Jrvise nurgal.
Op.jAndres Taul 17 Frank Cr^s., Toronto M6G SKl
Tel. 656.52ji8, kirikus: 023-5171
Phapeval, 25. aprillil kogudu AASTAPEVA JUMALATEENISTl keil 4 pl. Jutlustab praost Rudolf 1 viranna. Solist sopran Liina Pur Kohvilaud, i Eeskava: Liina Pur Tna Kk, Kristina Nops.
Phapeval, 2. mail JUMAUTE NISTUS kell II hommikul.
PETAJA! K N E T U N N I D teisip vai ja neljapeval kl. 68 . kiri krkambris.
OTTAWA E E S T I EV. LUTERI USU PAULUSE KOdUDUS
Kirik: King Edwardi Ja Wilbitn tJKnavAte nurgal
JUMALATEENISTUS on laup vi, 1. man kell 4.pl. Klalisena 1 nib. petaja Aulis Jalonen.
Mina olen les- tusmine ja elu.
ARMAST K
MA sndin