,;Meie Elu" nr; 49 (1710) 1982
iU 85 A< Ksimusele, miks mmargustel
thtpevadel peapiiseBt melhif esiile tstetakse, viks seletuseks olla vast seei et mehed senini suuremal m- ral kui naised, on seisnud hiskond- liku elualade juhtivatel kohtadel ja seega igustatult v-rivad avalikku se thelepanu.
Kuna, meie tsivilisatsiooni aluseks n olnud perekond ja eesti arusaa- mise jrele naine, s.t. ema on ol- nud perekonna 'kandjaks ja kasvata- jaks; siis ei tohiks olla learune siin^ kohal ra mrkida he tubli ja v- ^ rika eesti ema, vanaema ja vanava-'. naema krgearvulist snnipeva, millist ta hiljuti thistas Hamilto- nis, oma ligidalt ja kaugelt kohale sitijiud arvukate perekonnaliikmete osavtvil.
Maria i,Kgu (Allman) sndis 15. nov: 1897 Paides, Jrvamaal, Salik- !a misa tdejuhataja ttrena.
Huvi vrkeelte ja kaugete maade vastu, viis 17 aastase ttarlapse lc- sinda Petrogradi, kus t ttas ja p- pis tsaar Nikolai H kapellmeistri perekonnas. - Revolutsiooni mllust pses ta 1917. a. nnelikult tagasi kodumaale. Jrgnes abielu Mihkel Kgu'ga. Pesapaigaks valiti Rakvere linn, kus lesse kasvatati ja koolitati kaks ttart Irene ja Ellen.
1944. a. >^ punaste" eest pgenemi- sel, pses ema ttardega laevale R0 22:, milline vaatamata purustu- sele vene torpeedo poolt, siiski suure hilinemisega judis Gothenhafeni sa- damasse. 'Sjakeerises kaduma j- nud abikaasa kohta saadi teateid al- les aastaid hiljem. Tema maine tee- kond oli lppenud 1967. a., ipil ta oli asetatud viimsele puhkusede P,- Eesti valgete kaskede alla. Saksa- maalt viis paglasteekond M.K. Ing- lismaale, ja sealt edasi Kanadasse.
Marie 'Kgu ehk Memm", nagu te- da tuntakse ja htakse perekonna- liikmete keskel, on oma elupuu ok- si" annud Saksamaale, Inglismaale, Kanadasse ja USAsse. Vanema tiit- re, Irene tee viis OSA-sse, kus prast oma esin e^se mehe (Pervi) kaotust, olles abiellunud bariton Harry Ver- deriga, asutati uus kdu Lakewoodi. Nende kolme pQ;ja kasvatamisel on Memm aastate jooksul olnud suu- rdcs abiks.
- ' - 1. . ^ - Vanema poja Antsu (Vietnami
SQJa veteran) peres on Memmel juba kasvamas neljas plvkond pisittre Kristina noL Keskmine^ poeg Erik, dab abikaasaga Torontos ja on tuntud, 1 nagu ta isagi, tubli lau- lumehena. Mati, kige noorem on l- petamas likooli/SAns:.
iMemme noorem ttar, Ellen, kes ! on abius Endel Lindajaga, elab
Hamiiltonis, Ontarios. Aasta tagasi said nemadki vanavanemateks, siis kui nende vanemal ttrel, Helle Mal- le!, kes on abielus Tnu Tsisega ja elab Torontos, sndis ttar, Katrin Aime. Torontos elab ja ttab ka Lindjate noorem ttar Virge Kai.
Imetlema peab seda panust, jmida Memm on osutanud oma lastelaste eest hoolitsemisele ja kasvatamisele. Kuigi ta phi-^lukoht on olnud Ha- miltonis pole ta kunagi rai telnud pikast ja vstavast reisu^t Lake- woodi, kuf seal tema abistavat ktt on^vajatud.' Tulise isamaalasena on ta oma jreletulijatele eda^i annud sgava rahvusliku meelsuse. Juba va- ilasest, lapseplvest peale, on nad kik innukilt kaasa ttanud eest- luse silitamise a}al paguluses, osa wttes rahvuslikkude organisatsioo- nide tst '(skautlus, gaidlus, rahva^ tants j.m.).i
Ta ise on samuti laialdaselt tuntud energilise ja teadliku kaa^aaitaj ana rahvuslikkudel ritustel. Olgu see Isiis omal ajal riietuse muretsemisel vangilaagrist vabanenud sduripois- tele; kokana gaidilaagrite hisk- kides; vitlejate pidude einelauda- des ja mujal. Alati abivalmis, teotah- teline, vsimatu, heatuijuline,- sib-
. ralik. ja naljameelne sellisena tun= takse Memme.
Tema aupeva puhul tervitavad se- da auvrset eesti ema, ta jreletu^ Iljad ja sbrad ning tuttavad mit- melt mandrilt, aga eriti Hamiltoni
. Vitlejate hingu ja Pensionride Klubi ]'kmed. Hoidku Kigevge-
vam t6d'a veel kaua erksana ja elu- rmsana meie laskel, et ka siis, kui tema snnipeva numbrit idrjutatak-
\ se kahe nulliga selle thistamisel, Memm viks seista endiselt sravana ja uhkena oma kes teab siis juba kui suure suguvsa keskel.
Maleklubi mnguhtul, 18. novembril visteldi vel a E . Rand, V. Puna ja P. Smeelen, V. Pikkand ja A.
L Vasakult: E. Aavik ja E. r. Viimane paremal . Loo-
Foto-0. Haamer
Toronto Eesti Maleklubi novemb '^" rikuu maiehtul peeti sprusmnge ja kaks maleturniiri. Vlkmale tur- niip (2x5 min.) vitis A. Loorits saa- vutades 4 punkti viiest vimalikust. TeisTise'- kohal'e Ituli Jaak Jnlve 3 punktiga. Kiirmale turniiril (2x10 min.) jagas kaks maletajat esikoh- ta, Valter Puna ja Endel Talve said kumbki 4 i/j punkti 6 vimaliku&t. Kolmas oli Jaak Jrve 4 punktiga. Malehtust vtsid osa veel jrgmi- sed maletajadl: H. Aavik, L. Jose- lin, A. Kresaar, E. Pajo, V. Pikkand, M. Rand,iP. Smeelfen'ja E. Tani,
Jrgmine malehtu toimub 16. det- sembril kell 7 htul Toronto Eesti Majas. Kik on teretulnud nii turnii- ridest kui ka sprusmngudest osa vtma.
Aeg "
STOKHOLM (EPL) - sja Ees- tit klastanud soome turistide jrgi, liigub Tallinnas teprasena tunduv jutt 2123 aastasest eesti noorme- hest, kellest oli saanud inimsja (kannibal). Tema mrvad olevat saa- nud avalikuks saladuseks kikjal. Massuneediumid loomulikult vaiki- vad sellest.,
Abielus olnud noormees, kelle unis-'' tuseks olnud saada kas taksojuhiks vi kelneriks, oli vangistatud kuu aja
~ eest ja kohtuotsusega surma miste- tud ja maha lastud. Ta kodust kl- metuskapist oli leitud suurel hulgal liha ja reieluid.''Need olid osutunud inimestele kuuluvaiks. Korterist oli
. leitud ka Jiulgaliset tundmata isikui- le kuuluvaid riideid.
;ja uurimise ajal oli noormees ttanud veel 'kekierina 10 peva enne kui ta arreteeriti. Kannibalism oli paljastunud umbes kuu aega va- rem. Arvatakse, et inimsmine oli toimunud 23 aasta vltel.
'Noormehe abilcaasa, kes pidi sa- mas korteris elades teadma mehe toimingutest, misteti 15 aastaks vangi.
STOKHOLM Tartu likooli juu^ beli thistamine algas ajalooprofes- sor Sulev Vahtre loenguga 1. no- vembril Stokholnii universiteedi au- ditooriumis Frescatis Eesti vanema ajaloo Lcjemal. Teise loenguga esines klalisteadlane Tartust Balti Insti- tuudis. Neljapeval, 4. nov. algas sa- mas Stokholmi universiteedi !Balti Uurimiskeskuse korraldusel! ..kahe- pevane smpoosion eesti, < rootsi, soome, lti ja leedu teadlaste ette- kannetega Tartu likooli ajaloo tee- madel.
Uppsalas- likooli rektoir. Martin Hrson Ho^idahl avas 26. oktoobril likooli raamatukogu Carolisia Redi. viva ruumes Tartu likooli ajalugu ksitleva nituse, mille teaduslikuks korraldajaks on prof. A. Loit. Kunin- galossis Stokholmis avati Gustav Adolfi peva! samalaadne nitus Liv- rustkammares, mis jb avatuks veel mneks ajaks. Uppsalas toimus <5. novembril likooli aulas pidulik aktus kus Tartu likooli poolt tles tervitusi rektor Arnold V. Koop ^ ja teadusliku ettekandega esines Upp- sala likooli audoktor prot Hehnut Prime.
.'Hiljem toimus' am s teine pidlk koosolek, Gustav Ac^rlfi Akadeemja poolt, millest osa vttis ka Rootsi'Au- mnga,paar. htul oli Uppsala lossis pidulik bankett kuningapaari ja kol- me maahrra osav^i'1.. Baniketil olid auklalisteks ka Ta tust saabunud eesti teadlased, samuti oli pidulikust htusgist osavtj ate hulgas arvu- kalt Rootsis elunevaid altadeemilii eestlasi.
UPPSALAS Uppsala universiteet ja Gustav
Adolfi Akadeemia thistasid 350 aas- tat tagasi Ltzeni lahingus langenud kuninga mlestust rohkeaiivuliste loengute, teadusliku smpoosioni ja mitme ajaloolise nitusega, fcde pidustuste raames, mis algasid ieti juba 15. septembril, toimus 4. no- vembril juubelikontsert, kus osalesid smfoonia orkester Akademiska' ka-
pellet ja koorid Akadeemiline kam- merkoor Albnnna sngen, solist oli ooperilauljatar Kerstin Meyer. I Phapeval, 7. novembril oli kavas ka The Eariy Music Gonsert Hortus
FTikontsert Uppsala univer- siteedi aulas, mis aga ra ji, kna nukogude. okupatsioonivimud ei lasknud kuulsat ansamblit Eestist vlja. Samuti jid ra HrtusMusi- cuse esinemised pidulikui bahketil Gustav Adolfi peval 6. - novembril Uppsala lossi Riigisaalis, miillest osa vtsid 'Rootsi kuningas ja kuningan-
na ja umbes viissada teist klalist, nende hulgas Tartu likooli ja siin- sete eesti teadlaste esindajad.
Gustav n Adolfi mlestuspeva pi. duliku aktuse likooli aulas avas rek- tor prof. Martin H:son Holmdahl, tervitades ka klalisi Tartust. Jrg- nes Tartu likooli rektori Amld V. Koopi eestikeelne tervitus Uppsala likoolile, mille veidi pikema rootsi- keelse tlkevariandi esitas prof. . Loit Stokholmi likoolist.
Jrgnes prof. Helmut Piirime rootsikeelne teaduslik ettekanne tee. mai: Tartu likooli asutamise osa- thtsus kultuurisidemeis Rootsi ja Eesti vahel. Ettekane voeti, vastu kii- duavaldus tega.
KUMINGALAUAS^ ; ' ? v , , htusel banlcetil Uppsala lossi Rii= gisaalis viibisid kuninga ja kunin- ganna lauas eestlastest Tartu likooli rektor Arnold Koop, prorektor Ants Kallikorm, prof. Helmut Piirime, rektori abikaasa Hilja;Koop, kes on ingliise filoloog, eesti ajakirjanduse ajaloo professor Juhan Peegel, Tartu lik,muuseumi juhataja H. Martis, ajalooprof. S. Vahtre,' neurokirur- gia prof. Ernst Raudam, Eesti Tea- duslik 'Selts Rootsis esiim. tekn.lic. Enno Penno abikaasa B/laretiga,pp- .sala liikooli prof. Tarnio Oja, dr.^ med. Enn Nu abikaasaga, pfpf. Sten Kariing abikaasaga, Stokholmi li- kooli Balti Uurimiskeskuse juhataja prof, Aleksander Loit ja Balti .Insti- tuudi kantseleilem Imant Rebane.
VLIS EESTI"
Ootamatult avastati tuttavate i noolt 24. novembril omas kodus sur-: nuna, istuvana leentoolis, meie ma- pegne ooperisolist Eedo Karrisoo. Kadunu prines Tartust. Ta sai m- dunud 11. oktoobril 75 a. vanaks.
Arstlikul levaatel selgus esialg- selt, et kadunu jv lahkumine vis olla saabunud juba paar peva va- ,rem, 22. novembril. Kuna ta elas ^ksinda, ji surm avastamata. Tema leidmise phjustas see, et teda pol- nud nhtud paar peva ja et ta tele- fonilistele primistele ei vastanud.
Surm arvatakse olevat saabunud Edmeataki tagajrjel.
Eedo Karrisoo oli abielus ltlanna- ga. Abielupoolte mittesobivuse tt^ tu elati lahus mned ajad. Ta tege- les kuni viimase ajani petajana lau- lu .alal, organiseerides aeg-ajlt ka oma pilaste esinemisi, i
. TAMTSU M MEELEOLU MUUSIKAT PIDUDEKS
pluss liikmeline orkester olet^ evalt piduliste arvule vi soovile. Tasu kokkuleppel. Helistada prast kella 6 htul.
Tel. 469-1287, ksida Werner.
2238, BLOOR ST. W. TORONTO, OMT. M6S 1M6 TEL. 763-1093
a kalkunid suitsetatud vastavalt teie Rikkalik valik vorste, lihalike, j^ ^^ ^' kalatooteid, pagart-
saaduseid ja Euroopa konserve.
SAT J U L U K U U D JA RMSAT PHADE ^ AEGA /. : SOOVIB RISPRADELE;.- ^
ASTRAMEAT
samuti akende pesemine. ,3cotch gtainguard" Mmia s^. Sgituba, elutuba ja koridor $59.95. Pension-
ride koi^ erltele hinna-alandus. PEETER VALING ~ Tel. 69(M961
SOBIVAID JULUKINK! ,0 P E W T M : . H B E E H I E D ROOSTEVABA ESEMED K L A A S K R I S T A L L L A M B I D KtmSlAD o SERVIISID KGITARBED SAUNAT-ARBEB)
JLUPNAD,-LINIKUD;-DEKORATSIOON^
im
suurep- rane j julukingitus oma kallimale vi endale juludeks. Kasukad, ja- kid, keebid ja mtsid.
Kliknioodsad stiilid ja vrvid. Muudatused ta- suta nd t^ i prast p- hi.iTulge ja.valige tna 1
Master FUntef sbi^IBSO
191 Egllnton^ AvB. E Tel. (416) 488-1701
Lnepool Mt; Pleasaiit \ v H W ^ Roa4'i. Avatud kella 6-ni,
k v V v M . 14 ^ ^ neljap. 7>ni. laup. 3-iii.
Kahekordse pikkusega stereo kasett (60 minutit)
1. osa: Eesti helindeid: H. Eller; J . Aavik, J i ; Saar, R. 2. osa,: Venetsueela ja Hispaania klaverimuusikat
SADAVAL.:EESTI-
Sndinud 1953. a. Mntfealis. L- petas McGilli' likooli B.Sc. kraa- diga. Tegi magistri (M.Sc.) t To- ronto likooli juures neurc-keehiias 1979 a. Kaitses edukalt oma viteldr= ja ja sai doktori (Ph.D.) kraadi 1982 a. Toronto likooli juures pychfa^ makploogias. n osa vtnud rahvus- vahelistest Neurscience konverent- sidest USA-s, Kanadas ja Jaapanis, neist kahel korral esinenud ettekan- dega oma teaduslikust tst. Ttab Glarke Instituudis iiurimisteadlase" na.'---"
Tulge kokky Ixirtmaa rhvs
Mitte kll Emaje;kaldale, kuid Eesti Majja Torontos 10. dets. kell 8,30. Asetame sildi alia esikusse, kus on nimetatud koosoleku mimi.
Killapeoi, mis toibus hiljuti Eesti Majas, tuii Tartumaa punktide alusel T kohale. 'Tartumaa nituse Osa oli ' ?.idetud Etnograafifise Ringi poolt, ?f^ a kiis olid tartlased oma seltsiga? Kus olid Tartumaa daamid, keS: Tar- tumaa nituse osa oleks kindlasti ke- irama teinud, kui see oli. . 1,
ESTO '84 tuleb lennates lhemale.' Royai York'is' on ette nhtud maa- kondade kokkutulek. Esiteks iga maakond omas ruumis, hiljem hine htusk.
Kuidas meie, Kanada tartlased suu- daksime seda pnlikku olukorda ta- luda, kui meie kaastartlased le 'Tiaailma kokku ^ tulevad' ja Royal York'is koridoremda tartlaste ko- gunemiskohta otsivad ja kes teab, jksidki Qtsima! Ning " millise maakonna sappa ; meie tartlased peaksime siis endid haakinia?
Selieprst, tartlased, pead psti, iad sirgeks, sihid, selgeks ja meiegi selts saab loodud! lauluga: Sl ku Emajgi voolab..;
V , " . .TARTUNE^' .
siiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiliiiiiiiiiisiiiii
SHOPPi 279 Danforth Ave., Toronto, Ont M4K INJ Tel 4*9.3886 Oma-Hcud s t W
Mned inimesed kasutavad oma in- telligentsust asja lihtsustamiseks, teised komplitseerituks tegemiseks.
On inimesi;- kelle ainsaks teeneks; on lollus| rkida ja rumalusi korda saata.'v'!)'
* Kui vana mees noore tdrukuga abiellub, siis on see vrdne raamatu ostmisega teistele lugemiseks.
ilr Phap;, 12. dets. Tienduskooli Julupuu Eesti Majas algusega kl. 2
Tr Reedel, 17. dets. Capricornus Ju- lupuu Tartu Gol!ege's algusega kl. 8 . -r Phap., 18, dets. Nonnan Riein-
, tammi Julukontsert Peetri kirikus algiisega kl. 2.
Laup., 18, ja 19. dets., JalUnh 1982" rne Roosmani mginitus, 8 Was- cria Ave. Toronto. i( Phap., 19. iets. EKK iluknt- sert Vana-Andrese kirikus algusega
.k i . ; i ;p . : : -v; . ;V: ' ; -
-^Reedel, 3L dets. uueaasta-vastu- vtu ball Eesti Majas. ir Reedel, 31. dets. Toronto Eesti Meeskoori Aastavahetuse ball hotel- iiG Inn On Tfee Park algusega kl. 7 .
lll!ilHlliIIIIII)!II!8lliiil4llllil!illl^