laf ional Library 56255 ilen.Acquisitions Section vOttawa.^ Ont^ KiA cm
1 -,-a";-r'-;r5"-CT*^'^
JA NELJAPEVAL
Nr 26 (2469) XXVII aastakik nirmrum%\tar
Neljapeval, 6. aprillil 1918 vApr 6, im ksiknumbri hind 35 ceiit!
WASHINGTON ~ heiffidriiMdevaMtsiise esmdajate infornmi- iopni kohaselt on president Garter teiinM otsuse neutronpom- mi produtseeriniisestloobunseks. Mainitakse, t president tegs oma otsuse vaatamata sellele, et tema thtsamad viispoliitslisedl nuandjad teda selle sammu tegemise eest Matasid.
; Asjaomastest ^ Thigkcmdadet Iviimitataikse, et Cajteri otsuse phjustas tema poliitika, , mis teotleb kigi tuuiriarelvde tie- likku keelustamist.
Otsusel on kahtlemata suured tagajrjed hendriikide Kong- ressis, kus presidendi riigikait- sepoliitikat on juba varem te-
ravait:kritiseeritud,- " .; eriti prast seda kui ta t|ihistas B1 ponuriileiiiiuiki prodtiktsioo- fii:aindinise.
Valgest- Majast saadud infor- rnattsiooni kohaselt teeb president onm otsuse neutronpommi suh- tes peatselt ametlikult teatavaks ning esitab;samal ajal N. Liidule
leskutse aimeeriklaste eeskujule jrgnemiseks ning tuumarelvade produiktsiooni pidurdamiseks.
Neutronpommi vastu on seni gedat propagandat teinud N. Liit, kes kardab, et neutronpomm tugevdab mrgatavalt hendrii- kide sjalist vimsust, kuna ve- nelastel seda relva ei ole.
Poliitilistest ringkondadest mai- nitakse, et presidendi otsusele olid gedalt vastu Iwik kolm tema thtsamat vlispoMtilist nuandjat, y
riikliku julgeolekunukogu esi- mees Zbigniew Brzezinski, vlis- ministjBir Cyms Vance ja kaitse- minister Harold Brown.
Skautide Ja gaidide lipuvalve Noorte-asta jumalateenistusel mdunud phapeval Torontos Vana Andrese sakul tidavad-esimesed- pinkide -read skautide rivid. VasalmlMrIku kooril -VanemgaiM Koor.
kiriku altara ees.. Vsir Foto: T. Sgi
WASHINGTON Ameeriklaste liitlased Euroopas on riti Mi- litud hendrlade ajakirjanduses ilmunud teadetest, et pjfesi-? dent Garter on neutronpommi produktsioonist loobumise phi- mtteliselt juba ra otsustanud ning teeb selle otsuse lhemate pevade jooksul teatavaks. Lne-Saksamaa valitsus sisiatls nen- de teadete phjal kihremas korras oma vlisministri Hans-Biet- rich Genscheri Washingtoni/kus ta lesandeks oli presidendi Ja hendriikide valitsuse mjutamiiie.
Vlisiminister Gensoher kohtus Washingtonis esmajoones; vlis- minister Vaflcelga, kes mainis, et president Garter ei ole neutron- pommi 'ksimust siiski veel lpli- kult otsustanud.
Vlismuiiteeriumis arvatakse, t Garter otsustab neutronpom- mi ksimuse lplikult prast Gehscheri lahkumist ja teeb oma otsuse teatavaks eeloleval ndalavahetusei. , hendrkide ajalrjanduses
avaldaitud teated, et president on joobunud neutronpommi prodt-
: seerimisest, n. tekitanud suure meelepaha Lne-Eproopas pre- sidendi vastu. Kuna neutron-
pomm on selline relv, mille ab oleks vimalik peatada suuri niikogude tankilayiine venelaste vimaliku riinnak puhul, siis'k- sitakse erutatult, miks president selle relva produtseerimisest loo- bus;.;;,' / ^
Samuti toonitatakse, et ronpommi abil oleks Carteril vimalik olnud venelastelt suu- remaid kontsessioon vlja pres- sida SLTI ibirkunistel.
President on saanud kibeda kriitika osaliseks ka Kongressis, kus senaitorid ja Esindajatekoja liikmed tema kikuvat riigikait- sepoltikat teravalt kritiseerivad.
!ut; itakse eriti alla, et mdu- nud aastal produtseeris N. Liit; v- hem malmimssi, terast, mineraal- vetisi, traktoreid, triistu ja ehi- tusmaterjale kui tstuse kapatsi- teet seda Vimaldab.
Lisaks sellele.kaotas N. Liit tlt phjuseta puudumiste tttu roh- kem kui 4 miljardit dollarit Ja kmneid miljoneid tpevi.
Sellele kirjale eelnevalt kostis juba N. Liidu juhtidelt eeotsa Brezh- neviga hoiatavaid hli, et vene vabrikutes j tstustes pole kik parimas korras ning et N. Liidu produktsioon; kannatab tunduvalt selle .minnalaskmise: mentaliteedi
. WASHINGTON. hendriikide president Garter lpetas m- dunud esmaspeval oma klaskigu Aafrikasse, tehes lhikese peatuse Ubeeri pealinnas Monroovias. Garter mai^ auks sintud lautsil peetud knes, e i hendrgid toetavad tielilcult Luna-Aafrikas vimu leandmist valgetelt mustadele. Ta pidas vajalikuks alla kriipsutada, et hendriikide Ja Lna-Aafrika valitsuse vahel tekivad suured lahkhelid kui Luma-Aafrika Jb oma senise rass^oliitika juurde.
Poliitised vaatlejad on imes- tarvitusele vtta Lima-Aafrikale taniud, et Garter on vtnud nii tu- surve avaldamiseks kui valgete geva hoiaku Aafrika valgete valit- valitsus jtkab oma apartheidi suSe vastu. Vaaitamata oma tuge- poliitikat. Nigeerias peetud knes vasnalistele vljendustele. avaldas president muret Kuuba
ei andnud Garter siiski Nigee- sjavgede suurendamise prast xia riigipeale kindral Obanan- Etioopias, Jole lubadust majanduslikkude j kuna nd n kuubalaste arv vahekordade katkestamiseks Luna-Aafrikaga. President jttis ka selgitamata,
millised vahendid ta kavatseb
seal kasvanud juba 17.000 s- durile, keda kavatsetakse te- noliselt rakendada Eritrea vas-
.iu.v:
Paljud lnemaailma eksperdid, kelledele kommunismi ja selle arengu uurimine on elu'kutseks, on juhtkonna knede ja artiklite sna- de ja ridade vahelt avastanud hoiatusi, mis kinnitavad nukogu- de elanikkonnale, et lemmek te- lisele klassideta hislconnale", kus palgad on kigile vrdsed ja tlised kontrUivad produktsiooni, cn veel kaugel.
Lneriikidesse saabunud and- meil saabus N. Liidu uue pl- eaduse kehtima panemisel m- dunud suvel partei juhtkonnale ja ajalehtedele pi Ju kriti seeri- vaid kirju, milledes avaldati oma rahulolematust parteiga nimg .selle 300.000 pealise kdrs-
ning selleg_ seoses ka poliitilise kontrolli kaotamise masside le. Samuti vib sellega kaasuda, nat- sionalismi kasvamine pi'iriikides, millele vaadatakse Kremlis kui eriti ohtlikule sndmuste arengule.
MOSKVA Vaatamata N. Ldii suurtele edusammudele vlipoliitisel areenil, ei ole kommunisti- parteil ega Kremli yimumeestel erilist phjust rmustada oma sisepoliitilise ja majanduselu
arengu le. Seda probleemi iseloomustab eriti kujukalt sja kigis suuremates N. Liidu ajalehtedes avaldatud artikkel ,,Kirirahyale*\miUesapeUeed|aks nukogud elanikkomia poiDle produktsioeni suurendamiseks Ja ;seile kvaliteed^ naranaiajEsSseks, /
Appijidele sarnanevas kirjas j ning need arvamised olid shokeeri- vaks llatuseks partei juhtkonnale.
Eksperdid mainivad, et N. Liidu majanduselu areng on liikunud kige ohtlikumasse faasi prast 1917, aastal toimunud oktoobrirevo- lutsiooni, kuna majanduselu kasv oleneb tielikult tliskonna pro- duMiivsusest, efektiivsusest,: ja Imliteedist, mitte ainult kvanti- teedist nagu seda seni ajani tooni- tati. Majanduseli^ . kasv on linud, samm-sammult tagasi ning kui midagi majanduselu:selle tnvusta- miseks ei suudeta ette vtta, siis vrdub see. 1980-nendate aastate kestel nullile. Omaette problee- miks on ka toormaterjalide lisi- mus. Neid leidub N. Liidus suurel hulgal kuid kergemini kttesaada- vad materjalid on lbi kulutatud ja kaugemates kohtades asuvate ta- gavarade vljatoomine osutub v- ga kulukaks.
Riik maksab partei populaar- suse silitamiseks suuri summa- sid Juurde toiduainetele Ja ri- hindadele, et hoida neid vima- iikuli madalaL
Need, juurdemaksud lhevad aas- tas maksma 40 mjardit dollarit, mis moodustab umbes 7 pro.tsenti rahvuslikiist sissetulekust,
Paljud lneriikide vaatlejad on arvamisel, et Brezhnev ei ole jul- genud vajalikke reforme lbi viia kartuses, et need toovad kaasa tsentraalse juhtimise nrgenemise
OTTAWA Kanada dollari vrtuse pidev langus on sundi- nud Kanada Rgipanka tstma oma intressimra laenudelt se- niselt 8 protsendt 8,5 protsendi- le. Riigipainga samm toob kaasa intressimm suurenemise ri" laenudelt, hpoteklaenudelt jne. Kanada finantsmihister Jean Chretien tegi teatavaks, et Kana-' da valitsus on teinud hendrki- dest jrjekordselt laenu, nile suurus ulatub 750 m j oni dolir riie.;. .
LOS NGELES Los ngelesis toimus mdunud esmas|>e- val kesoleva aasta scari auhindade vljaandmine parhnatele nitlejatele, filmidele, lavastajatele, muusikutele ja teistele filmi- asjandusegaseo;ses olevatele tegelastele. Parima naisnitleja tiit- l i pris Dine Keaton, parimaks meesnitlejaks tunnistati Ric- hard Dreytes ja parima filmina auhinnati me Hall".
: Solist tenor HEINZ RIIVALP, Juhatab HARRI TOS; : P^^ keU 3p.l.
Toronto likooli Edward Johnson Building'u Walter Hallis ;./; ; . ; ; :80;Queen's,Park'Cresc.
Kontserdi psmed saadaval T.E.M. liikmete kes Vi kontserdi peval koha peal.
Auiiindade vljajagamisel tek- kis ika poliitine intsident, mille lavastaijaks oli inglise nitlejatar Vanessa Redgrave, \
kes tunnistati parimaks krva- lise naisnitleja osa kandjaks poliitilise tendentsiga liimis
',Julia",^-- mis on fmitnd hendriikide tun- tud iMiempoolse kirjaniku ja kommunistide smpatisri Lil- iiaii Hellmani raamatu Penti- nient'' jiele, : Vanessa Redgrave, kes on tun- tud oma poliitistelt vaadetelt trotskistina ja aktvse kommu- nistliku agitaatorina, mahiis au- hinna kttesaamisel, et ta jtkab oma vitlust fashismi vastu, kuid samal j ai mistis ta hukka auhin- . dade vlj aj gamise aj aj tnaval demonstreerivad juudid, keda t nimetas ^sionistlikeks kaabaka- t0kS'f.':'-.:--"^-"V,-
Nitlejanna aitas pahempool- sena finantseerida ja produtsee- rida dokementaalfilmi Pales- tiinlane", milles muu hulgas esines ka Palestna yabastami- se Orgaiiisatsiooni juht Yasser Arafat.-;, .. ' .
hendriikide juudi organisatsi- oonid : korraldasid Vanessa Red- grave'1 poliitise tegevuse ja selle dcikumentaalf ilmi vastu proteste^ rimiseks demonstratsioone, mil- ledele nitlej atar pidas vajalikui^ auhinna kttesaamisel mrgiselt vastata.
WASHINGTON ; Sisembls- teerim ms mrtsikuu tei- sed poolel enampakkumise teel lipuurimise igused kitlandi' oo- keani phjas USA Idaranniku l- histel kogusummas 1 miljon 270^ tuhandel aakril.
meljap., 27. apr. kell 7.30 o. Central Tecfanical . kooli auditooriumis, 725 Bathurt St. '
|a
aas
Saame kokku Ja tutvume Tartu College^ is reedely 21. ap^ kell 8 5. .
Klalised teretulnud! Sisseps $5. isikult koos kohvilauaga
Informatsioon -r- pr. , Trk, tel, 461-5859