Neljapeval, 7. septembril 1978 -- Thursday, Sept^ 7, 1978
sdistavad, et amdavad reaitatiiv- larmuikid xm pohjustcmud MgSIis- maale tnavu vilimasema suve, oiis viimasrtelaataitd olnud. iSTeed 700 mii l i TUIMUS lendavad i^tiivlesnriulkid, alaliselt tusul j inaaindumas I n g l ^ dd, lhuvad pllveniodustused ja toovad pidvalitTasfeBt vihniay arval? meteroloog Arnold Wilson inglise ajaleihes Evening :News, S e M e feGttninfeniteerib ks pensio-
neeritud pangajuhtaj,^ ;^^ ^^ nutab, et 1924. a. inglased sdis- tasid i r a a d i d f e i d viiMiiase suve plijustajan. ks mees oli siis^ sdistaaiud BBC-d, it I selLe makiiolained cdid p c ^ nud ta hammaste lahitltuleteu.
NEW OBK--,.Naiste v a t e tamise" tagajrjel n naiste riie- temdud muutunud, kinnitab Sears & ISoebudki ahelkaubmaja lsrete osakonna juhja. E in - namt' olevat nd pool ibolli vikslem, M d puui^^ ja v pool, toUi suurem. Kuidas vabas- tamisliikumine n seotud keha-r mtudega, seda ei seteteta.
GHIGAGO Ohicago likooli igusteaduse professor Philip ICurlaijid on uuriiiud kohtuprot- esssjide leliigse aegluse pbjsi ja leidnud, et igasuguste thiste protsesside ttituJcannaJb ldine iguse mistomirie. N oil Was- hingtoiiis jalgpalli fasiaatifeud alustanud ikolituprotstessi kohtu- niku vastu, <kes plevat olnud era- pooletu, ks Detroidi autotstu- se tline esitas noiidnse Ford autokompaai vastu 60. dolla- r i suuruses, kuna^ olevat tema kulul nalju, ks San Frahciseo airve- ametaiik andis kdhtu alla oma t- >ariajpse nudes sellelt 138 kahju- tasu: kohtumisele tulemata jtmi- se prast. lowas ks surma mis- tetud mrvar vttis vangivalvurilt revolvri, surrnas kaiks inimest ja ahistab rgi vastu sdistust^ ku- na, riik o l i palganud sellise vdvu- r i kes polevat olnud kllalt val- vel oma relva kaitsel. .
Praha kevad" oli lhike, jaanuarist maikuuni 1978, aga alusmng oli pikk ja mjutused idas ja lnes ulatavad tnase pevasvTshehhoslovakkia oli esimene ko""^' "^*^^^ vimuga^^^ ^^ kus kommuniistlik partei ffitas kiiltilisis ksimusis kasutada oma vimu ja otsis nendele ka lahendu- si ning vastuseid. ,iPrhakevaii** oli euro-konmiunisrni isa; mitmed lane-euroopa parteid maadle- vad praegu samade prohlrnnidega, v ^ ^
MskomiakffMtikud et ole vaiklaud^ ^^ I^
avataistiks Pra- ha fkevjadele" o l i sgisel movemb- ris 1962 Prahas Moldau kaldal asetsenud Stalini ausamba hki- mine. Seeo l i kooslkiias hovi knega, ikes oli alustanud Stalini-mdi kummutamjst. Aga plahvatuse jrel jid Staiini-eg- sed vimulolijad piinlikult pta- mia peva, m i l nmdelgi t t ^ tiida krvale.
. -Eriti tlikad olid meed ksimu- sed konservatvsele ie ja parteijuhile
Novtny laskis siiski organisee- rida komisjoni, kes eittevatlikult haJkkas uurima, 50-ndate aastate alul peetud poltilisi niaprotsiss- se. Seda alustati intervjuude kor- raldamisega ja elavate nimed pu- hastati kahtlustest. Samal ajal prati politsei vimupiire ja pal- jud tlikad tippmehed kadusid miikamatult. Slo^^akki sai uue parteijuhri963. a. aprlis, kelleks oli Alexander Dubcek.
Tshehhoslovakkia majandus oli olnud kriisiolulkorras 60-iendate aatate algusest peale ja, vimul olevad riigitegelased /miikasid.
WASHINGTON kandjad on
SA kirja- streigi
t riigiaparaat ttab halvasti.
olid uuendu- sed vltimatud, kuld ta astus vga ettevaatlikke samme. .
Arvustavad nuanded tulid siis riigia{paraadi ,,litamiseks" vlis- ja seestpoolt. Novotny valitsus tmbas paar saimmu tagasi ja tsensuuri kruvisid keerati maie keeru vrra ldvemale.
Kultuurielus loovus j a andnus said tegutsemiseks ruumi. Ida uuendusmeelsed intellektuaalid ,ja lne refonnimeelsedkonimti- nistid alustasid lbirildmisi. Thtis vahesmm oli Tshehhosl- vakkias 1963. a. peetud smpoo- sion, ku ida aa la^ marksistli- kud t e o r ^ i k u d vestlesid Franz Kaikast. Kokkutuleku poliitiline vrtus seisnes selles, et Kafka poliitiline nimi puhastati. Kuid ka muus asjus hakkas kommunistli- ke dogmaatikute ja reformistide
^ - . . . . .
2%, koos kaks korda aastas lisa- tavate elkallidustuudega.
R E Y K j k v i K Islandi kom- munistid on saavitanud kahe tei- se parteiga Islandi valitsuse moo- dustamiseks (kokkuleppe ja on loobunud nende katsest meerik- laste vlja: sundimiseks saare strateegilistest NATO-baasidest, eldakse poliitilistes ringkonda- des. Islandi kommunistliku i>ar- fcei juht Ludvik Josepsson saab uueks peaministriks.: -
:: ^LOS ANGELES Maailmakuu-^ k s lladina^ameeriklto rtmiga taintsumuusika orkestri juhataja Zavier Cugat, keUe muusika. levis heliplaatide kaudu le maailma- juba* enne II maailmasda, on pra^egu 78^aastane. isja : lahutas ta oma eelmisest naisest Charost ja alustas kohe kurameerimist
^ uue iludusega, 22-astase laditia- ameeri'amia Yvnne Martinez- iga. Gugklitervis pole siiski enam eriti hea; 'kuna ta kannatab krge vererhuga!:
PORT MORESBY Kolm su- guharu liiget, kes sid ihe oma surnud sbra liha, inisteti 15 kuuks vanglasse saarel, ka- gu ,Pajyuas, Uus^Guiiieal. Kolme teismelise le peeti kohut lgka- tusega kohtumajas. Neil jb vanglas o l a vaid 3 kuud, kuna nad on juba aasta olnud vangistuses. Kolm noormeest seletasid, et nad olid kinud ainult oma esivane- mate traditsiooni kohaselt, ega polnud teinud midagi vriti su- guharu 'tavade vastu. Kohtunik
seda- j^i kamibalismlfcs.
See oli alguseks Lne-Euroopa : ffevisjonlstlilrale. kommunismile
TshehhslovaJkkia probleemide tuuni d i ; majanduskriisis. Era - korraiine teadlaste trhm pan- di uuendusettepanekuid koosta- ma. Rhma juhatas prof. Ota Sik, kes praegu n maapaos. Par- tei keskkomntee (kiitis heaks need uuendusettepanekud jaanuaris 1965 ja otsustas esitaks katseta- da , neid mnes selleks vljavali- tud ligus. 1967: a. alul hakati neiij sobitama kogu toodngu- elus. Uuendus thendas pika, ajali- selt nhtud de-^tsentraliseerimist. Ota Sik kinnitas, et majandusli- kud uuenduses on vim'atud ilma poliitilise demokraatiata.
. Kirjiiiike , Ludu kongressil 1967. a. prkusid kultuuripo- litrkid ja kirjanikud gedalt kokku.
Novotny aheiidatud organisatsi- oon murenes kild-klult. Keskko- mitee konverentsil 1968. a. jaa- nuaris Novotny lahkus parteijuhi kohalt ja tema asemele tuli A. Dubcek. Mned ndalad hjem tsensuur lakkas senisest vaate- kohasit nhtuna peaaegu tielikult. Veebruaris lahkus Novotny ka presidendi lesandeist.. Umbes hte kolmandikku kekkomiitee liikmeist peeti konservatEvseiks, teise kolmandiku poliitilist meele- olu ei tuntud. Uuenduste tegijad said kindalt toetuda vaid ihele kiniandikuile. I t o i e poliitiline ius li selleprast nrk ja lisaks oli oht revolutsiooniks, millega vidi katsuda .vana taastadar .
Et ha tugevamaks muutuivaid uuendusnudeid rakendada ja sa- mas k a nidata, et iksimusefi oli teldne suunamuutus, ga mitte ainult juhikohtade isikuvahetus, pandi komitee tegevuskava koos- tama. (Keskkomitee ktis selle heaks, aprli alul kompromissi- versioonina.
_ Selles tegevuskavas, mis-" on Prahai kevade" thtsan doku- ment, sisaldub ettevaatlik kat- se heMadla.feommunisiii ja vabadust.
Lksnaks saiininmoline sot- sia,lism". Selle dokumendi pea- punktid olid:
.i
Kommimistliku partei siseimi- jie demckratiseerimiine. Partei ei loobuks sski oma julitiva t^ osast" hiskonnas. Mingit amet- likku opositsiooni ei lubataks j kigu poliitilistel gparteidel tuli toetada hist tegevuskava. Parlamendil ja teistel valitsus- organite! tuM olla {rippumatu k- na . progressvst demokraatiat tiendatakse ttajate omaalga- tuslike ritustega. Aastal -1987 l- biviidud majanduslikke uuendusi laiendatakse ja svendatakse. Tshehhoslovakkia riigist moo- dustatakse liiduriik, mille osadeks oleksid tsheliihide ja slovakkide osariigid.
N. Liidule sarnanevas kraatlikus hiskonnas parlam&nt, ametihingud ja muud rganist- sioohid on keskse ;parteivimu(^- ganid millist vimax ifcasutat^ tliste nimel. Sel^ phjusel Mt maaJtikute silmis Praha ettevaat-' lik tegevuskava: sisaldas poliitilist dnarmiti. '
: Kevadel ja suve! lisandus teistes Varssavi liidu maades, vljaarvatud Rumeenia, Tsheh- hoslovakkia vastu suunatucl ,kriitika ja'^.surve.
Juulikuu keskpaiku saatsid Vars- savi liitlasriigid kir ja Praha pa -^ teijhtidele. See oli iseenesest leskutse partei vanameelsele tii- vale uuenduste arengu katkesta- miseks./ Aga; midagi ei juhtunud ja juuli-augustikuu vahepeal koh- tusid Moskva., ja Fr,aha parteiju- hid. .
Kohtumine viis mned pevad hjem uuele kokkusaamisele Slovakkia pealinnas Bratislavas, mlest vtsid osa N . Ldu^ Poola, Ida-Saksa, Tshehhoslovakkia, Un- gari ja Bulgaaria parteijuhid. Bratislava elanikud listasid Dub- cek'it ja ironiseerisid Ida-Saksa juhi Walter Ulbrichi le. Konye- rentsil avaldati komnikee, kus muuhugas eldi, et sotsialistlike riikide rahvusvaheline kohustus on kaitsta hiselt oma .hiskond- likku korda Ida-Europas.; selli- selt oli vormitud Brezhnevi pe-
Sellest hoolimata arvas Tshehhoslovakkia parteijuht, et
esticiste Kesknukogu Kanadas koiitktic! i kokkulepete |lgimlse legaalse
ta oSi saanud Mugamisacga. si- semiseks kindlustamiseks.
Parteikongress pidi kokku tuls ma 9. sept. Sel puhul o l i kavatsus oma teqkii olevat uuendustekava matena panna ja uuendusi kor- raldav parteirhm lootis pseda tugevale alusele.
ga 21. augusti vastasel l 1968. a. mrsslMd viie ,,vennas- rgi" veosad le Tshehhoslovak- kia piiri. Praha kevad" oli m- das. Kuid Praha kevad" rajas intellektuaalselt ja .poliitiliselt tee eur-kommuhismile. Enne tshehhi okupeerimist ja selle j- rel,; mitmed Lne-Europ kom- munistlikud parteid toetasid tu- gevasti Dubceki l i ini .
Viimastel aastatel om meed ker- gendanud mne! viisil dissidenr iide elu ja tegevust Tshehhis.
. Uuendused katkesid okupeeri- mise jrel Id^Eurpopas, aga areng ei oli jnud seisma ei idas ega lnes. Ida-Euroopa kommu- nistlikud parteid pidasid 1976. a. juunis konverentsi Ida-Berliinis, Pikaajaline ja mitmeklgne ette- valmistus ning konverentsi snd- mused nitasid, et paljud lne- maade parteid ei ripu Moskva
otsas.
Ie vimu poolt.
hab seista valvel ja astuda legaal- seid samme selleks, et ka Nuko- gude Ldu poole tidetakse Hel- singi deklaratsiooni phimtteid inimiguste ksimustes. Sellesse komisjoni kuuluvad silmapaist- vad juristid mitmetest riikidest. Komisjoni lheks asutajaks liik- meks Oh tuntud Toronto advo- kaat .Joseph Pomerant, kes on annud oma nusoleku okupeeri- tud Eestis philiste inimiguste nudmise prast vangistatute le- gaalseks abistamiseks.
Eestlaste Kesknukogu Kana- das on andnud ady. J. Pome- ranfe selleks vajaliku volitu- se ja ta tahab Eestis vaigista- tute kaitseks teha, mis oii vi-;.
. '.mallk.-.
Konverentsi tulemuseks oli r i - da kompromisse, mis osalt kur- vastasid: Mosikvat. Uusi Praha kevade" taolisi sndmusi ajga peer takse pra;egu vaevalt vimalikuks.
Selle tttu ei - saa Tshehhoslo- vaikkia X968. a. ndiniusi veel \ unustada. Selle tttu rkis kogu maailma ajaldrjandus, et 21. aug. on mdunud kmme aastat Tshehhoslovakkia okupeerimisest, Sellest kirjiUtame meie lehe jrg- mises numbris^
Senine thelepanu juhtimiae Eestis ja teistes Balti riikides toimuvale vgivallale ei ole aga veel kllaldane, kuigi henduse^ ^^ ^ Venemaal hjuti lavastatud prot- sessidega ii maailma thelepanu juhitud Shtsharanski ja Orlovi isikue ki siteapaitvaile dissi- dentidele, ji Leedu vabadusvit- leja Viktoras Fetkuse. rasike ka- ristamine balti rahvastele vaba- duse nudmise prast tahaplaani- :ie [^'^^^^
- ja Eestis viimastel aastatel tol- muBiud vangistamised ja taga- kiusamised ei ole vaba maail- ma ajakirjanduses leidnud kl- Mdast ksitamist. Eestis mne aasta eest vangis-
tatud vabadusvitlejad Mati K i i - rend. Kal ju Mtik, Sergei; Solda- tov ja teised vaevlevad praegugi Permi vahgaagrites, S. Soldato- VI olles raskelt tiisikushaige. Sven Kreeki kiusati nu taga, et ta vaimuhaiglasse paigutatult oma elu lpetas. Mart Nikluse j Enn Tartu tagakiusamine jtkub veel praegugi.
Kik need vastuolus Helsingi deklaratsi- ooni inimiguste phimtetega. Eesitlaste Kesknukogu Ka.na-
das on loonud hendusi New Yorgis hjuti loodud rahvusvahe- lise Helsingi kokkulepete jlgin-
ta^:
Adv. J . Pomerant on tegelenud inimiguste ksimusitega Ida-Eu- raapa. maades ja ta tahab nd suuremat thelepanu prata okupeeritud: Eesti itoimunud ta- gakiusamitele j a vaigistamisitele. Ta kavatseb themal ajal teosta- da reisi Euroopasse ja kohata ka eestlaste esindajaid, et kuulda nende,soove. Adv. J . Pomerant tahab astuda hendusse Kanada valitsuse ja parlknendi liikmete- ga ja ka hendriikide valitsus- asutustega ja Kongressi liikmete- ga, et taotleda legaalset kaitset inimiguste rikkumiste all kan- natavaile.
KLAVERI JA TEOORIA TUNNID alates 15. septembrist
pr. REET MARTEN-SEHR B.A., B.Ed., B.F.A. muusikas
254 Hillsdale Ave. E (Peetri kiriku lhedal) Tel. 484-0495
Esmaspeval, 11. sept. Eaton Gentre | alumisel korral Lana Ori- ginal sulekunsti nitus. Avatud ri lahtiolegu aegadel, kestab kU' ni 16. septeriibrini.
. Esmaspeval,,. 11.. sept. Civic Garden Centre ruumides (Ed- ward's Gardenis, Leslie ja Lav7- rendeT nurgal) Lana Original su- lekunsti nitus/ Jb avatuks 2. septembrini, igal peval kell 104 p.l., kolmap. keM 9-m ., phap. kell lL
Lbusad saarlased saarlaste vljasidul. Vasakult: Saarlaste tJhingu abiesimees . Rosin, maasikafarmi omanik Puusme
kokkutulek Jekriii Laupeval, 26. august toimus Jekru suvekodu maa-alal saar- laste traditsiooniline suvelpu kokkutulek, mis ilusa ma ja rohkearvulise osavtjate tttu hsti nnestus.
varakult olid kohal Saarlaste hingu juhatuse liikmed j a k- gi personal, eesotsas Valve Rosi- na ja ta abi Maimo Varikuga. Kgist pakuti soovijatele eesti- praseid toite, kohvi ja suupis- teid.
MeeMahutusHmuusika ja his- laulude korraldamine oli esimehe mureks kuna tantsuks mngis saare-meest^e akordionide ja ltsplide orkester.
Vesteldi plisvahtrate kaitsva- te kroonide all kus plimeeste saabumisel algas tants haljal'mU- rul. Pimeduse saabudes titusid Jekru saalid rahvast. Korral- dati rikkalik loterii, kus hinnali- semaks esemeks oli K a i Kridi maal. Prast loteriid algas tants ja klasid hislaulud, hislaulud algasid saarlaste hnmiga Meie isad j a emad on saarlased, mere- tuuled meie mngukaaslased...
Lihtne on saarlaste hmn nii snade kui ka viisi poolest. Selle laulu on loonud Saaremaa gaidi- juht pr. Klaas. Aga kui saarerah- vas seda laulu laulab, siis snnib see teesklemata sdamesoojuse- ga, vahetu ja otsekohese oma'kodukoha vastu.
Prast kehskinnitamist ja laulude laulmist kestis suures saalis jalakeerutus. kuni varajas- te hommikutundideni, kuni vsi- mus nudis oma osa. Paljud siirr duid peval lesseatud telkides^ se vsimust puhkama kuid oli ka kojusitjaid.
Mitmed kohtusid Jekrul jl- le le paljude aastate. Peolisi oli tulnud isegi Ottawast, oli noori ja vanu kuid kige nooremaks saarerahva pere liikmeks osutus Vana Andrese koguduse esimehe . Roosti 3-aastahe. pj a ttar Lindsid, kes oma lapseliku lbusa ja erksa olemisega valmistas r- mu paljudele.
kditajad vtsid
Foto: J . Sgi
O A K L A N D - b a k l a n d i s , Kalifor- nias, tunnistasid endised Symbio- nese Liberation Army terroristide organisatsiooni lkmed William ja Emily Harris endid sdi Pat- ricia Hearsti kditaniises. M- leihad kaebealused aga kinnita- sid, et nad ei ole Patricia Hearsti terroriseerinud ega teda hirmu- tanud. Mjonri ttar Patricia Hearst hitus teatavasti prast kditamist terroristide organi- satsiooniga; j a , kis koos organi- satsiooni liikmetega panka r- vimas, mille eest ta seitsmeks aastaks vangi misteti.
sodure J E R U U S A L E M M lisrae
peaminister Menachem Begin, lkkas kategooriselt tagasi idee, et Jordani je lnekaldale ja Gaza maakitsusele tulete paigu- tada Kesk-Ida lpliku rahuplaani kohaselt hendriikide sjavek- sused. Samal ajal aga kinnitas Begin, et ta oleks valmis slmi- ma hendriikidega vastastikust kaitsepakti kui t a kohtab Gamp Davidis president Carteriga ja Egiptuse president Sadatiga. Be- gin tles, et ta ei vaja Jordani lnekaldale vraid veksusi oma rahva kaitsete kuna Iisrael on ise vimeline oma inimesi kaitsma.
Poola tline nitab Gdingeni sadamas lne turistile kaubalae- va loosungiga kljel: Poola kau- bad meie vene spradele".
Mida saadavad venelased teile vastu-" ksib turist.
,,Nad spdavad mnikord thja laeva tagasi."
Alati rbalas vormis olnud jalg- pallimeeskonna kesktormaja ko- putab prast surana taevavrava- le. Peetrus imestab:
tle mulle, armas inimene, kuidas sa vrava les leidsid?"