Nr. 39 Nr;
lex Mil i ts , Peter, b a m av ett eel on se kergestiloetav raamat k r i g . F o r u m ,19?8.185 lk .
Pika;ajalise jooksul
Sisevistluste Bud. Viimaseks sisevistluste tipp- tulemuseks oli soomlase Reijo
, Sthlbergi kuulituge 20.54, millega ta tusis maailmatabelis kolman- dale kohale. Temast ees on amee- rlklane Colin And^rson 20.57 ja ve- nelane Anatoli Jarosh 20.62. Ainult kaheksa meest letasid 20 meetrit.
Teivashppes ol i hooajal pari- maks maailmarekordimees Dais Ripley tulemusega 5.63, talle jrg- nesid poolakas KozakievTicz 5.58, venelane Prohorjenko 5.57, prants- lane badalla 5.52, lne-sakslane Lohrelj ameeriklane Jeff Taylor
5.50.,' " v - :
Helene Tiidus vimlejad thistavad ma tegevuse va peohtuga 2. juunil kel l 7.30 htu! Leedu Majas, 1021 College i . Rikkalikus kavas antakse labige aastate jooksul pitud vimlemise j a tantsude numbrelst. iPUdil nel i vimlejat tantsS- ;Ms, vasakult Ingrid Soams, Mefffce Eenmsel, Viive Raamat j a Rita Valter. Foto Tiidus
Prnpuu 10 punktiga. Talle jrgne- sid L . Shevtshenko ja T. Limberg; mlemad 9,5 punktiga.
Jalgratturite tnayasidprneistri- vistluste kolmas, viimane etapp peeti Tallinnas/ Eesti meistri ti itl i omandas kokne etapi kokkuvttes 58 punktiga J . Veeranna, teise ko- ha V Trdcsler ja l>lmanda R^ Ruubel Prnust, mlemail oli vrdselt 43 punkti. Noorte vistlu- sel oli parimaks M . Joosep Elvast.
Viiekmnendat korda; toimus t- navu vistlus mber Viljandi jrve jooksus, osavtjaid oli le 500. Vi- tis kohalik sportlane U . Mr, aja^ ga 38.25, teiseks ji T. Purorien 38.51-ga ja khnas V. Heerik 39.01- ga. Naisvistlejte hulgast oli par r i m . I . E u k k 47.50.;
Pir ita velodroomil visteldi Ees- t i jalgrattaspordi veteranide auhin- dadele. Grupisidus oli tiskasva- nuist parim Tallinna kalevlane V. Kukko, noortest vitis T- Teesalu.
r Pari is i lhedal toimunud kimis- vistlustel lbis prantslane H . Le- lievre tunniga 14 654 m ja 20 km ajaga 1.22.19,4. Mlemad on m tippmari
Lissabonis peetud rahvusvahelis- tel vistlustel oh 50(K) m distantsil kiireim tartlane Enn ellik, sa-
,des ajaks 13,45,0.
Eestis peetud naiste malemngu- vistlustel osutus parimaks L .
on ihiHienud muudatusi meie kir- janduslikus elus. K u i eestikeelset kirjandust l o o v ^ vanenias, m i nel pufiiui k a keskeas olevad 'kir- janikud j a luuletajad^ siis leidub noor to te 'hu lgas neidki, k ^ oma loovat annet,v^raljento asuko- hamaade keeles. Just viimaseil aastail ori Rootsis mned eesti soost k ir janikud v^ oma teoseid rpotsi keeles: K u i inglise koel nagu annaks vdmaluse ena- musele vliseestlasist sellega tut- vumiseks, siis rootsi keeleala on i d t m n , j-des eestlastelegi ingli- se keelega maades kttesaaiina- tUikS.;
Mdunud aasta lpul ilmus Alex Militsa- ronman ^J^ter, bam av tt k r i g " . See on lugu noorest pssast, kes kasvas les Eestis en- ne ja II maailmasja ajal. Poisil o l i ta vanemate e lukohalt Petseri j a vhemal miral ka, Tartu. S- jaaegse Petseri elu kirjeldamisel on See ainus e^tlasite poolt kirju- tatud teos.
A. MiUts on ise pal ju sellest l- b i elanud mHlest t jujtustab. Ta on sndinud 19S2; a. Pankjavitsas, PetserimaM. B&d on huvitava maailma (kirjeldamine, kus nos Peter kogeb lu j a teeb thelepa- neitouid oma i t o b r u s k o n n ^ Kuu- ludes minoriteedi gruppi, on selle elu tavaliselt e r t o v . VenSe emi- grantide elu esimese nukogude okupatsiooni ajal pakkus toaks vimalust, 'kas koost pkup^^^ dega vi vangistamsne; mlema suima valijaid o l i oleonas. Kiki sajaga kaasnevaid raskusi ja sel- le taustal normaalset elutahet si- saldavaid sindmusi on Peter ni- nud oma noorte^ silmade kaudu, oma vanemat petuseks saanud iguse miste kaudu/kogedes ise, et maailm ei M nende reeglite jrel. K u i d ta ori 'katsunud inimes- te tegevust mista. Sellest lhte- plnnait on 'teosel sugulust mitme maailmakirjandusse kuuluva teo- sega. ^ ;. \
A. Mil i ts on varm olniud kaas- autor mnele teosele ja vaadel- n u d usku ja vimu N . Liidus. rna esimeses ilukirjanduslikus teoses ori thelepandav ta elav jutustamisoskus, mis l u g ^ s e ka siinsel mandril aastakmneid viibinuile kergeks teeb. EST0-8
otse.
Romaan
vrskendami-
Petr! judmisega Rootsi. PEt esimestest kohtyumis- test sbralike j a uudishimulike rootslastega on aga vti jrgne- vasse teose osasse, mis kuulduste kohaselt on autoril juba lpeta-
Kir jandusl iku jaosmaa p i i r i - tmbaja,d ipole veel selgust too- nud, kas selline teos kuulub ka eesti kirjandusse vi tuleb see esti keelde (tlkida ja meie keeles avaldada. Esimene tutvumine A. Militsa norusipevade sndmus- tega o l i riaeeldiv, otss huviga lbi- loetay r^jamat.
eesficiste
i m i S I D M O N I ^
J A N I M E G A Do&amentaalteos andekiEdmast eest! soost spioonist Arthur Ha- Man Juhan Tnldavast, kes pgenes** 1955. a. Rootsi ja sfaftV1^ tas pagulaskonna usalduse, kuni 1963. a . N . J ? ^ * AMt<3r mrimine . phineb paljn^e dokumentidele
W Uk. IM!it $12.50 saaleksBlia S@ <smU
Pir i ta olimpiaehituste j u u r ^ ei liigu asjad n i i krestti M vaja. E t tid (kiiremini edasi viia, kis ehitustel abiks M n m e l i i k i n ^ Muhu kolhoosi noorte grupp. P- olmpiaehitustel Muhu kolho rasit td, riiHle kohta pole tp- sid olid esimesed kes kisid koos sutatd andmeid, veti osa ka';olmpiaehitusel abiks. Paistab, 01mpiamajaka" htust j a ki-,' et see oli sissejuhatuseks ka teis- d i ekskursioonidel k a teistel tele sellesamastele.
STOKHQLM - Rootsi raadio programm 1 ksitles saates 0 m spionage" ni. eestlaste letoomist wmest seoses Soome - - - N . rahlepiBguga. Intervjueeriti prae- gu Mallorcas elunevat endist soo- me vastulureohvitseri Otto Kume- niust, kes selle aktsiooni juures oli tegev ja kellest hiljem sai patu- oinas" venelaste ees. Selle- tttu pgenes ta Rootsi j a kui ka Rootsi ta peatusluba ei pikendanud, lks Hispaaniasse. (Tema mlestused sellest tegeviisest musid paar aas- tat tagasi k a ,,Vaba Eestlase" veergudel.)
Otto Kumeiitis jutustas ksik- asju helt poolt eesti pritoluga soome kirjaniku Hella Vuolijoki paljastamisest sja ajal vene agendi peitjana ja kohtulikku ka- ristamist, mlest teda pstis va- herahu, kus ta N . Liidu sbrana edutati kohe Soome ringhlingu direktoriks, teiselt poolt aga eest- laste dramaatilist leviimist Soo- mest Rootsi, kus heks juhtivaks tegelaseks o E r i k Suurvli, hil - jem Stokholmis paljastatud vene spioonina.
Kumenius puudutas kontakte n Suurvliga kui ka teiste eestlaste- ga, mrkides esimese osas; et see oli koos soomlastega ette valmista- mas koonduslaagrit teatud balti pgei^ikele, kes pidid itulema vlja- andmisele venelastele.
Soome ametlLkud ringkonnad pdsid ennast kigiti eestlaste psteaktsioonist eemal hoida, ku- na oli teada, et see uues olukorras on kompromiteeriv venelaste eri- se huvi tttu saamiseks.
See on mned aastad tagasi eesti keeles mnnad ja snnrt ^anu leidnud dohnmenta^tustose M K G B kntsnb Evet** keehie vljaanne. Eestikeelse teose flmnmisd nimetati seda rohkem koi testi sndinud looks, vaid hoopis kigne kodomaad klastajaile vajalikaksk^hraamataks. Vrastest rahvustest sf raMe oleks se heaks niteks KGB agentide toost
224 lk. Hisud $12.50 saatekola 50 mM
Rein Moor Evald UtasialE
Johan Pitka
Kofaeselt pmst Eesti Vabadussda kirjutatud mlestusraamat ^vrskete** elamustega Eesti vabaduse eest vitlemisest aastail 19141919. Raaniat ilmus 1972. a. admiral J . P i ^ 109. snnl-
aastaks.' - ^ ; 237 lk . -Hind $8.80 pluss 50 d
just eestlaste ktte-
Evald Uustalu
MGIL VABA EESTLASE TALITUSES
8. jaanuaril tehti Otepl sov- kult soojustamata, mistttu talvls- hoosi sigalas keevitustd. M klmadega osa loomi keevitusaipai^adi juhtmeii oli si- hukkus. Tsiste puuduste eest kar- semine rike, sattus 220-voldiiine J ja letalvepidamisel. karistati sov- elektrivool seasulgudele. 57 siga; hoosi juhtkonda, rgile tekitatud said elektrilgi, nneks Juti 45-le' kahjij sdlastelt sissenudmiseks neist teha hdatapmine ja hoiti ra suurem majanduslik kahju. Uurimisel selgus, et keevitust- del r ikut i ohutuseeeskirju.
esitati materjalid rajooni prokorar-
Oleks teadagi tagasiminek kUi si- duda ennast valgustusaja kivistu- nud valemitega. Sotsiaalne dogma- tism jtab meid tiesti abituks meie aja katsumiste ees.
K a siis, kui meie oleme sstetud sja hvingust, peab meie eluviis muutuma^ kui me tahame psta elu enesehvitusest. Meie ei saa hoiduda revideerimat inimelu ja hiskonna philisi definitsioone. On see tsi, et inhnene bn kigest krgemal? Kas ei ole Ergemat Vaimu tema le? On see igus, et
, Inimese elu ja hiskonna tegevus peab olema esmajoones ettekirju- tatud materiaalse ekspansiooni poolt? On see lubatav soodustada
sellist ekspansiooni^ mis me hinge- list tervikhist kahjustab? ; KXii maailm ei ole judnud veel oma l- pule, siis on t vhemalt lhenenud suurimale ajaloolisele prdele, mis on thtsuselt vrdne prdega
eskajast renessanssi. See-nuab meilt hingelist lestusu; meie peame tusma uuele krgemaile ngemusele, uuele elutasemele, kus meie fsiline natuur ei oleks mitte neetud, nagu keskajal, aga mis veel thtsam, et meie hingeli- ne olemus ei saaks mitte jalgade alla stkutud, nagu moodsal ajas-
See lesminek sarnaneb ronimi- sele jrgmisse antropoloogia ast^ messe. Kellelegi ei ole maa peal teist teed jetud, kui lespoole.
Haapsalu rajooni ajalehes T- rahva Lipp' ' kajastub rajooni loo- makasvatajate saavutusi, pdlusi ning muresid talvisel piimatootmi- sel. PllumajandusValitsuse spet- sialistid on mitmel korral kontrol- linud karja talvist pidamist. Far- mide kontrollimisel Kasari kolhoo- sis, Lihula, ja Ridala sovhoosides- leiti rida "tsiseid puudusi, nagu v- hene varustamine okssdaga, s- tade lohakas hoidmine, joogivee puudus, ruumide'vhene soojus jm. Selline olukord oli phjuseks tera- vale 'fcriitikaile majandite looma- kasvatusjhtidele. Samasuguseid vig^ leiti Karuse, Tuudi, Nva jt. kolhoosides, kus leiti veel, et m- nes laudas olid lehmad snnikused, ilaudauksed lagunenud. Muidugi nutakse puuduste kohest krval- dainist, Nende majandite juhte aga, kes olid loomakasvatuse juh- timise lasknud kest minna, kutsu- ti aruandma rajooni titevkomitee vi rahvakontrolli istungile. |
Rahvakontrolli istungil ku i iati Ridala sovhoosi ttajate sele|usi selle kohta,Vmikskai^pi^^ n kehval jrjel Suur hooletus oli see, et laudad jeti talveks vajali-
, Tartu linna ametlik asub linnast umbes 3 k m kaugusel Eeola soos, kuhu kik olmejtmed ja tstusheitmed peavad judma. Koht lepiti kokku kigi vastavate ifeivalveasutustega ja veti kasu- tusele 1970. a. Teinei prgiheito koht on lubatud Emaje luha pii - rides Ropkal, kuid seda ksnes vljakaevatud titemuliale ja ehi^ tusprgile. Kuid juba mnda aega puudub igasugune kontroll ja jrel- valve mainitud tegevuse le. N i i on viimase poole aasta jooksul nime- tatud kohta veetud sadu koormaid igasuguseid tstus- ja olmejt- meid, mUlega reostatakse mitte ksnes Emaje kaldapealset, vid ka jge. See olukord ei hn-ivat siiski mitte prmugi Tartu jesa- dama juhtkonda ega Linna Titev-
selt olevat vga soliidsed. Paarin- dallise kasutamise jrele on osa ukseklaase puruks linud^vi pra- gunenud. Nd olgu majavalitsus hea ja pangu uued asemele. Aga kuna tegemist on suurte klaasipin- ddega, siis valitsusi:el ei jtkuvat (jlle )lihtslt vahendeid, et klaase nii tihti vahetada. Seetttu asenda- takse klaas (lihtsalt) vineeriga, mis aga igas majas olevat erivrvi.
REAllYtlilDA m CARCr" Eoch Momber offIce Indopsndtntly
; oWned and opsratad
MARK T. MANKrN
Tallimas on probleemi korteri- mja ustega. On arvestatud, et he 15 korteriga trepikojas ava- takse ja suletakse vlisust vhe-, mait 200 korda pevas ja Uste ja piitade konstruktsioon lihtsalt ei pea vastu niisu^Sele koormusele. Mnedes majades on vlisuksed peaaegu leni klaasist, mis valimu-
A p d l l i keskel toimus Eestis asu- vate kalurikolhooside neljas taidr lusfestival ehk kunstipidustus- Pidustusel ol i , prast viimast sel- lelaadilist ritust kaks aastat ta- gasi, esile kerkinud hulgaliselt uusi gruppe. Vistlusel tulid par i - niaiiks S.M. K i rov nimelise nidis- kalurikolhoosi lastering, ^aina majandi sjaveteramde ansambel, ,;Lne K a l u r i " segarahvatajnitsu- i t o n " , ,|rnu kaluri** estraad^ orkester j a etnograafilise etdi esitajad K i h n u saarelt. Kik nad saavad iguse osa vtta olmpia purjeregati kultuuriprogrammist.
Eesti Ri ikl ikus Nukuteatris esi- tati 24. ajprillil kompositsioon M a - rie nderi luulest ,yK5ik on j u inie". Luulet esitasid V i i u Hn^, Hel ju Tauk ja Mare Teearu.
Apr i l l i ipul toinius Tallinnas Eesti R i ik l iku Konservatooriumi dotsendi k.t. Ada Kuuseoksa en- diste pilaste kontsert. Viie esine-
2670A Yonge St. (at Lytton Blvd.)
Kinnisvara ostu vi mgi korral helistage
Toomas Mankin, tel. 487-4477 kodus 447-2017
ja hulgas oli ainult ks eesti nime- ga, pianist Toivo Pesake, lej- nud ko lm Nataliat j a i iks Ir ina kandsid ehtsaid vene nimesid. Kar vas o l i Debussy preldid.
Vga suure survega tahetakse kodumaal lastesse sisendada, et nende kodumaa on N . Lt. 21. j a 22. aprUl toimus Tartus Eest i N S V Haridusministeeriumi Lasta Eksikursiopni j a Turismi Valitsu-
, se algatusel Eesti ulatusega koo- linoorte kodu-uurijate konverents,
I millele Oli nimeks antud Minu j kodupaa N S V L i i t " . SeHeks o l i ; pilastel valminud le saja kod- uurimistQ, mida tutvustati viies sektsioonis; Zhr. esimees o l i raamatu ajaloolane ja kodu-uuri- j a Voldemar Miller.
Rf
36
T