Nr. 69 <aaa
^MADE EESTLASTE IMLEMNBM
V M J M T O J A : O/ Vaba Eestian, 135 Tecumsetb St Tmits. PEATOIMETAJA: Karl too .
mmm km.Bm % S^. C, tamm 3, Oit. MiU SM flLEFONIB: toimeis 384-7521/ talitus (tellimised, kuulutusi.
eksipsditFioon) 3IS4-7875
AD Kanadas: aastas $32,, veeraxidaastas $9.50, kiripostiga aastas $53., poolaastas $28.
Ja veerandaastas $15^. TEU 'I tas $19. > veerandaastas $10.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$^., poolaastas $30. ja veerandaastas $16.50. ISNHPOSilA laemer^-maadesse: a a s ^
I34J0 j v e e ^ ^
10' c.   tJksikniambri hind 40 e.
R^bed by Free Estonian Pblasher; Ltd., laSTecOTiseii St., 1V>ronto
sja Havmias timimiid kol- snanda ma^Oma raJivaste konve- rente, tas' Kuuba dlktaate Cast- ro tegi /suuremaid pingutusi, e i N . LiiduSe' uusi liitlasi anga^ee^ rida ning vene regulaararmee i k - sste avasiamine Kuubal on teki- tanud olukorra, kus Phjan Ja Lar dina-meerikal tuleb tsiselt'ar- vestada kommunistliku Kuuba uut agressiivset roUl lne he- misfaris.:  ' ;
hendriikide. vallitsus on seni vaadanud vrdSeniisi kskikselt Fidel Castro manipulatsioonidele kommunistlikkude rezhmide ra- kendamiseks Ladinarmeerikas Ja N . Liidule uute liitlaste soeta- miseks. Prast Qie Guevara eba- nnestunud operatsioone Ja tema surma Luna-Ameerikas vttis Washingtonis maad arvamine, et Castro vimed on lehinnatud ning et Ameerika kontinendil ei oie karta kommiiniStlildnide rez- limide nute kannaklnnitmiste vimalusi
Olukord on md muutunud. Kuuba agressiivne Ja kaaluv osa Aafrikas, kus Castro rakendab kuuba sdureid Moskva im^perialistlike plaanide ellu v- miseks ning Kuuba toetus Nika- raagua marksistidele pahempool- se rezhmi rakendamiseks on Jt- nud mulje, et Castro ei ole pabe- rist tiiger, vaid ttab sihikind- lalt Ja mjuvaite tagajrgedega Moskva pealetungirinde esirida- des punase katku levitamiseks le kogu maailma.
Havannas lppenud konverents kinnitab, tEuub on saavutanud viimasel ajal ka silmapaistvaid dijllomaatllisi vite oma mjuvi- mu suurendamiseks Ladinarmee- rikas^ K u i Havanna oli varematel aegadel Ladina-meerika riikidele k^latud linnaks",: siis saabusid nd Kuuba pealinna 22 Ladina- meerika riikide delegatsioonid, millest Vib Jreldada, et Kuuba ei ole enam isoleeritud ning Ladi- na-meerika riigid katsuvad vlja pseda hendriikide mju Ja eestkostmise a!t. Seda meeleolu Ja uusi arusaamisi vljendab ki- ge paremini Ja tabavamalt Gua- jaana peaminister Forbes B u m ham, kes kinnitab: Kui suured poisid ajavad detente poltikat  miks ei viks samasugust poliiti- kat ajada viksed poisid. ..
Castro edu baseerub mral tenm eduJkatd vspolii-- tilistel sammudel. .Kuuba palga^ sdur on teinud endale nime al- rikas ning Kuubale Luna-meerikas kUi thtsale Jutegurile, kellega tuleb tsiselt arvestada. Sealjuu- res unustatakse sageli, et Kuuba ilma Kremli toetuseta oleks Juba ammu majanduslikkude raskuste tttu kokku varisenud ming et ve- nelased on valmis Kuubat toeta- ma mitte Castro ilusate silmade prast vaid et neil on vaja hoida tugevat toetuspunkti hendriikide kIJe/all..  '
Viimased teated N . , Liidu regu- laararmee ksustest Kuubal ei ole dritillatavad nendele polti- listele vaatlejatele, kellede arva- tes; ameeriklased: on seni. olnud silmatorkavalt kskiksed Kuubal arenevate sndmustte Ja Castro rahvusvaheliste mahhinatsioonide vastu. Tundub otse paradoksaal- sena, et samal ajal kui Castro tur- gutab venelasi Ja N . Liidu sdu- reid, viibivad tuhanded suvitajad hendriikidest Ja Kanadast Kuu- bal, viies sinna valuutat, mida Castro hdasti vajab oma diktaa- torliku rezliiimi Jalul hoidmiseks Ja. venelaste .almustele" lisa': and- miseks..:  
: Kahitlemata '. on ameeriklased hiritud, kuuldes N . Liidu puna- armee regulaarksuste saabumi- sest Kuubale, kuid seni ei ole pre-
asuvaid piirkondi, rUimati nuko- ga vita", siis ei vasta neesd var gude poolt Talvesjas. Prast bandiisM ajaloolistele tdedele, vaprat vastupanu vtoese ja iir- N . Liit ei vtnud ksnes osa Hit^ gema raiiva pooHf lippes' sda leri valluituspoliitikast, millega ta 1940 varaikevadel Karjala ja V  - . l ^ oma osa saagist. Ta tegi buri kaotamisega. Poleks_ soomla-; selle vallutuspoliitika alles vima- sed vastupanu ayaldanud, oleksid ilikuiks selle lbi, et hoidis Kol- nad tookord nagu naabrid lunas manda Rgi seljataguse vaba.
150NN (EPL)  Suur osa saksa ajalehtedest lks 23. aug ffitler-Stalini pakti s  l m i ^ ^ tapevast vaikides mda. Bonnis ilmuv nimekas pevaleht Die Welf * avaldas sel Ja Carl Gustav Strhmi sulest pealkirja all bi StaUni lbi". Selles eldakse:
,,Mne peva .prast mdub 40 aastat pevast, mil Hitler ps- tis rnnakuga Poolale valla Teise maailmasja. Sel puihui avalda- takse nii lnes kui ka idas ^ ^^  lestusartiMeid ja proklamatsioo- ne. Hitleri ihukikamistmlsel pea- sdlasena pole kalitlust
Raskemaks kujuneb, kui ksi- da toMeaegsete kaassdlaste nimesid ning vtta arvesse Ju- dusid Ja arengut, mis selle saa- tusliku peva ldse vimali^iks
: tegid.-
40 aastat tagasi 23. august 1939 slmis tookordne: riigi vlis- minister Ribbentrop . tolleaegse vlisasjade rahvaikOimissaii Wjt- sheslav Molotviga pahaendelise Hitler-Stalini pakti. Selles pak- tis olevas slalefpingus polnud ksnes ette nhtud Poola, vid kogu Ida-Euroopa jagamine Hi1>, leri-Saksamaa ja N . Liidu vahel. Hitler sai Poola feuni Bugi ja Na- revi jeni  peagu tpselt selle sident Carter. ega ^ vlisminister
Vance hegi snagagi mrku jooneni, mis moodustab praeguse andnud, kuidas nad mtlevad neist kutsumata klalistest lahti saada. Kas Juga? See on vhe usutav, kuna ameeriklastel ei ole prast Vietnami enam enesekindr lust vajalikul Juhu! Ju tarvitami- seks. Kas lbirkimisftega? Ka see moodus annab kigi eelduste kohaselt vhe tulemusi kui lbi- rkimiste taga ei peitu kinnipi- gistatud rusikat. .- Vene sjaveosade .toomine Kuubale Ja Castro diplomaatilised vidud Ladina-meerikas on uueks suureks probleemiks Amee- rika- henrkidele J selle Juht-' konnale, kelle ksutuses on suu- red Jud Ja vimalused, kuid kel- ledel puuduvad ilmselt vimed Ja oskus nende rakendaraiseks.'
 : KA.
Poola idapiiri. Poola alad, mis asuvad sellest ida pool nagu Lem- berg, Volna,^ Brest-Litovsk, sai N. Liit.;
Ilma selle paktita N.. Liiduga poleks Hitler vinud soda Poo- la vastu ldse vita.
MOSKVA  Nukogude Ludu ajaleht Pravda avaldas artlMi, kus eldakse, <dt lnemaailma Jud on peamiselt sdi II maar ilmasja sttimises Ja lisab, et Ameerika hendriigid Ja teised lneriigid pole veel MiMali ppinud oma-senistest ppekS- desft.;
teist kapitalistlikku ri iki N.Ldu asemel..
Pravda toob esile N . Liidu sei- sukoha, et lnemaailma keeldu- mine Mokv antifashistllk- l i i - duga hinemielks ja .
Pjikas artiklis, mille mrgitalkse II maailmasja alguse 40. aasta- ^eva , toob Pravda se N . Liidu rgunlendi, et Prantsusmaa, Ing- lismaa ja Ameerika hendriigid olid- julgustanud Hitleri lootuse-' pa, et Hitler viks prduda just
Liidu vastu, V .1 -.Edasi.;eldakse, -.et - sjaline konflikt 1939. a. kahe kapita- lisfliku grupi vahel ei muuda seile nukogude vastast suun- da sjaeelses imperialistlike Judude poliitikas;
Ajaleht tleb, et see oli ajalpoli- : fie, paradoks", et Hitler niindas
Prantsuse-Inglismaa kokkulepe Mnchenis Htilerig 1938. a. sundis N . Liidu 1939. a. Hit- leriga mittekallaletungUepingu slmimia,
saades ,,kingiiks" poole Poolat ja selleile jrgnevalt Baltimaad. Vi i - mast .fafeti Pravda siiski ei mr-
Veidi aega prast saksilaste rn- naikut alustas ka punaarmee lii- kumist Poola vastu. Muikogude aktsioon lppes Poola lne-uk- raina ja valgevene prkondade amikteerimisega ning. kmnete tuhandete poola sdurite ja tsivi- listide vangivtmisega ja kdi- tamisega . Tuhanded poola ohvit- serid mrvati Katni metsas Sta- lini salapolitsei pooit. ,
Aga see on ainult a l^s . Balti riigid Eesti, Lti j a Leedu vallu- tati hoolimata slmitud sprus- j a mittekallaletungilepingutest oo- tamata kallaletungiga tiduikogade ksuste ipoolt ning kaotasid oma iseseisvuse. Massdeporteerimised ja nukogude salapolitsei; kirjel damatu terror oli esimesteks re- sultaatideks vabastamisele*' pu- naarmee pooltj mis jrgnes vasta- valt Hitleriga slmitud lisaproto- kollile. ; ^
Rumeenia- sunniti Hitler-Sta- lini Jagamislepuigu phjal 1940 suvel loovutama N ; Ludule Bes- saraabia Ja PhJarBukvna.
Soomet, kes keeldus alguses and- mast maanljasele N . Liidule Karjalat ja Leningradi lhistel
N . Ldu poolt neelatud ja sovjeti-, seeritud.
Konflikt Hitleri ja Stalini vahel igas alles siis, kui mlemad dik- taatorid ei judnud kokkuleppele uute saaikide jagamisel  nrmeilt Molotovi klaskigu puiiul Ber- lni novembris 1940. Enne seda valitses kommunistliku Moskva j rahvussotsialistliku Berliini va- hel otse uskumatu ja;imestamis- vrne ksmeel. Mned ndalad prast sja puhkemist Hitleri j lneriikide vahel tegi Molotov Inglismaa ja Prantsusmaa avali- ikult naeruvrseks, ikuna, need tahtsid videlda rahvussotsialist- liku ideoloogia vastu relvadega.
Saksa vitude puhul lnes n- nitlesid krgemad nukogude funktsionrid rahvussotsialist- likku Juhtkonda.
Euroopa kommunistlikud parteid, kaasa arvatud nukogude ekslis vegeteerunud saiksa kompartei, olid, vhesed erandid vlja arva- tud, Stalin-Hitleri paktiga pri. Prantsuse kompartei sheff Mau- rice Thorez nudis oma parteilt koguni ; Prantsusmka sjaliste pingutuste saboteerimist. .
K a vimaldasid nukogude v Ja- Ja lisaadetised Hitleril marssida Norra, Taani, Hollan- di, Beiga, Luksemburgi Ja Prantsusmaa vastu.
Palju vihjab sellele, et Kreml pdis Hitleri Ikonflikti lneriiki- dega forsseerida, et ise sakslaste kumamis- ja hvitussjast Inglis- maa' vastu profti ligata; ning seega taotleda nukogude lem- valitsust Euroopas. Hitleri rn nak 22. juunil 1941 tmbas nu- kogude kavadele esialgu kriipsu peale. Aga lpuks saavutas Stalin oma . suurima triumfi : , Moskva lemvalitsuse Euroopas Elbe j i  e n i , / 
23. augustil, mil 40 aasta eest hiljem Nrnbergis  hukatud Rib bentrbp Moskvaga nii edukalt i- birJkimisi pidas, pea'ks ka sellele mtlema, et Stalin unistas oma elu viimastel pevadel sellest, et hutada konflikti Saksa Liidu- vbaTgi ja lneriikide vahey.et sellega stabiliseerida nukogude valitsust.  ^
iVlatonir Nikonov kuulub Bolshoi balletitrupi koosseisu solistma ning talle OH' annetatud Vene nukogu- de vabargi rahvakunstnitoi auni- metus. Vib oletada, et NikonovI lesanne on oma vledate jalgade- ga' rahvamasse lbustada ja r- mustada, kuid tantsuineistcr ei le- pi sski ainult selle osaga ja sek- kub ka poliitikasse. Tile on antud eriline osa nd, kus Bolshoi bal- lett sattus oina ringreisil hendrii- kides esitantsija Aleksander Go- dunvi ralippamisega ning tema abikaasa balerri Ludmilla Vlaso- va dramaatilise tagasiviimisega N. Liitu suurte seikluste ja afride keerisesse, mis ei ole kuigi heaks reklaamik|s nukogude rezhiimile;
Vladimir Nikonov on pandud Tassi kaudu seda prestiizhi jalule upitama kuid ta teeb seda nuko- gude tuima ja paindumata prpa- gandaliini kohaselt vga kohma- kalt ja navselt. Noukogude ar- tistid suunduvad vlismaale kla- lisesinemistele hea tahte missioo- niga", kuulutab Nikonov. Neme oma eesmrki selles, et kiinstiva- henditega kindlustada rahvaste spnist ja ksteisemistmist ja teenida rahuritust. Nugune lesanne oli ka Suure Teatri (Bolshoi) tnavustel klalisesme* mistel USA-s, mis kulgesid nagu alati tohutu menuga. Vga kahju, et ookeani taga on inimesi, kellele ei meeldi meie maade head suh- ted ning kes ei kohku tagasi mIe- gi ees, et neid halvendada." :
See tde"i mida Nikonov kim- lutab tinidub lga kroonulikuna ja huliselt kerge propagandana, mil-
Kui tnapeval katsutakse nu- kogude poolt varjata tookordset liitu Hitleri ja Stalini vahel ja kui levitatakse versiooni nagu taht- nuks Moskva seHe lepinguga ae-
lel vib kaalu olla vib' Ua pime- Kui melda 1. septembrile 1939, duses hoitud vene masside hulgas
ei tohiks seda saatuslikku augusti peva Moskvas unustada. K . Liit ei saa ennast alatiseks ksimusest vlja pigeld  .miks ta Hitiere hes otsustavas faasis tee ette val- mistas^ . 
lEPL/KK) :
Relvavennad kohtuvad. Natsistliku Saksamaa Ja kommunistHku Nukogude Ldu iihise kallaletungi tagajrjel hvitati P*oola iseseisvus Ja riik Jagati Jrjekordselt kahe imperialistliku suur- vimu vahel 1939. a. septembri lpul, 40 aastat tagasi. Pildil pu- navelased Ja saksa sjavelased vennastuvad soomusauto
"Juures*
kuid mitt lnemaaUmas. Bolshoi ballet ei tule lnde rahvaste sjp- riist kindlustama ega rahu teeni- ma, vaid kommunistlikule rezhii- me lnes propagandat tegema. E i saa ju kneleda N. Liidu rahu- armastusest kui ta vallutab he abitu riigi teise jrele ning jagab nendele riikidele, kes tema eest on vabnis sdima, lahkel kel relvi. Nikonov rgib vene tantsijate il- satest eesmrkidest lnemaaU- mas eisinemisel, kuid tegelilnilt ei ole balletitrupi liikmed kaugetki kantud kommunistlikest ideaali- dest ega Kremli rezhiimi teenuni- sest vaid nad tahavad Venemaa suurest vanglast viivuks psemi- sel oma silmaga nha vlismaa- ma ning soodsa juhuse avamisel ra hpata nuig sa elama jda.
Sakslastel on erilist phjust m- lestada ja meenutada Teise maail- masja alguse 40. astapeva. See oli 1. septembril 1939 icui Hitleri soomusmasinate kolonnid tungisid mitmes kohas le SaksaPoola piiri ring Poola vastupanu lmma- tati mne ndalaga, kuid sakslas- te thelepanu keskpunktis ei ole vit Pola le Ja selle jr^rnevad vcidud, vaid sja lpufaasis toi- munud suured kaotused, mis vsid
(Jrglk-sK,
J'
22. Ja t d . 921-1
OTTA\1 nister J( vaks, et kesolev^ ress on protsenc Sondide na vri-e]| si m.1 vastavalt! tendile v^ tsta Valitsus ta on td (1. aprilli sul 5,8 defitsiidil protsenti! aastal Valitsi kuks esij olid K a i mad, dollaril&l
Saksams misele le.
1. sepi Lne-Sal knedegal Helmut Sj ter Hans-l toonitas ieidnud k({ giti vltis on vaja] pinevuse Umbes vlismini mokraatlJ teinud ji rakendaiii korra j a mis taot kindlustab
^ ^ ^ ^ ^