m
VABA 10. juul 1980 - Thursday, July 10, 1980 Nr.- 52 Nr.
V A B A D E E E S T L A S T E H M L E I
VLJAANDJA: O/ Vaba Eestlane, 135.Tecumssth m, Toronfeos. PEATOIMETAJA; Karl Arr '
I TOIMETAJA: Hames Oja POS'|IAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toroito Oat. M6J 3M7 TELFONID: toimetus 364-7521, talitus ( te l l imM, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
$61.--, poolaastas $32.50 ja veerandaastas $17. LENNUPOSTIGA lemere-maadesse: aastas $72., poolaasts^
$36. ja veerandaastas $19.. V
i l i
1^ mm
3 s
Lne-Saksamaa kantsler Hei- . mut Sclimldti. sjane klaskik 'Moskvasse ja nupidamised Krem- l i juhtkosmaga on pannad lne- riikide pealinnades riigimehed Ja foliitilised eksperdid uusi plaane tegema Euroopa relvastuse vhen- damiseks ning sellega seoses ka ietente uuesti jalule upitamiseks ning N. -Liidu ja NATO^ riikide va-, heliste vahekordade korraMami- seks. Ehkki hendriikide president Carter ja tema poliitilised nuand- jad on esialgu Schmidti inforinat- siooni ja lootuste suhtes skeptili- sed, k^dub ldine arvamine siiski liikuma venelastega kontaktide ot- simise ja leidmise suunas.
President Carieri ja hendrii- kide vlispoltiliste ekspertide et- tevaatlikkus Schmidti optimistlik- kudele seisukohtadele lhenemisel on mistetav, kuna Lane-Saksa- maa kantsler ei toonud Moskvast koju konk2'eetseid ettepanekuid ega seisukohti vaid Kremli poolt lendu lastud ldsnalise katsesar- vede vljaajamise, mille sisu peaks jselguma alles siiskui amee- riklased koos venelastega lbir- kimiste laua taha istuvad.
Schmidti lldtute sisu on liht- nerfemron loobunud oma sehis- test eeltingimustest Euroopas rel-
vastuse vhendamiseks-: lbirki- miste alustamiseks ning on valmis arutama Lne-Saksamaa ja teis- te Euroopa riikide. territoriumide- le paigutatavate rakettide problee- mi seoses N. Ludus lesseatud Lne-Euroop pealinnadele suu- natud keskmise lennukaugusega rakettidega. Kui venelased seni nudsid, et selliste lbirkimiste alustamise eelmnguna peaksi
: ameeriklased kinnitama ' ALT".II kokkuleppe strateegiliste tuumar relvade vhendamiseks ja Euroo- pa riigid peaksid tagasi lkkama ameeriklaste ettepaneku keskmise lennukaugusega .rakettide paiguta- miseks Lne-Euroopasse, siis
Vnijd: teab, Schmidt' .Mimitada, et Kreml. on. 'loobunud - nendest, nud- mistest;, nmg see;,,on,loonud vi-. mai|!ise mlemalt poolt" konstruk-
. tiivsete ja;uute- ettepanekute esita;. miseks.
Ehkki Schmidt oma nupidamis- te tulemused lneriikide valitsus- tele diplomaatiliselt meeldival ku-
kistjad iga'Mniia eest;heidrilM^.; de keskmise lennukaugusega ra- kettide piaigutamist Lne-Euroopa pinnale, kuna Lne-iSaksamaa omakorda ei taha katkestada talle kasulikke majanduslikke tehinguid N. Luduga, mis aitavad Lne-Sak- samaa majanduselu kigus hoida ning kindlustavad sakslastele nen- de praeguse krge elustandardi. - ' Ei> ole meldav,' et Schmidt ko-
ja.
Hdlaste Seltsi juhatus pidas oma koosolekut Tallinn Festivali ajal Eesti Maja kohvikus. P i hiidla- sed! meremotvilise maali ees, vasakult L.Wahtras, Helme Kaju, Edhaik^ E . Kaju, Ehm Kungl,. L . Pihlberg ja E . Liik. Juhatus, tegi sjase jaanihtu aruandeid, " Foto: .Vaba Eestlane.
sja toimunud Seedrioru 25. aastapeva jubelipidustustel esines aktuseknega prof. Kari Aun, kel- :ie.kne-anname alljrgnevalt edasi kokkuve^ ; \ . ;
vrdlemisi kahtlasena Ja lhnab helt poolt N. Ldu ja teiselt poolt Lne.-Saksmaa.; huvide Jrel^. -Moskva suurimaks sooviks on ta^
ei tunneks ega teaks alustatava mngu tagaphja ja venelaste soo- ve, eriti kui N . Liidu kaitseminis- ter Dimitri Ustinov talle kinnitas, et N. Lt ei ole valmis oma Euroo- pa suurlinnadele suunatud rakette vhendama kui ta selle eest irtidagi vastu ei saa. See hind vib kuju- neda aga vga krgeks, kuna selle arvel vivad venelased nuda, et keskmise lennuraadiusega tuuma- rakette tilde Euroopa pinnale ei asetata ning; et lbirkimiste raaT- midesse paigutatakse ka Euroopas asuvad hendrkide kerged pom- mi- ja vitluslennukid, mis on va- rustatud tuumapommidega. Kuid nhtavasti olid venelaste pakku- mised kantslerile vga meelitavad, kuna ta shnis Kremliga kokku- lepped saksa tehnolppgi ndnid- seks venelastele automatiseerimi- se, elektronarvutite, aatomienergia ja livljade ekspluateerimise ia- del. Kigele krooniks Oli aga 13,3 miljardi dollarile kalkuleeritud gaasijuhtmestiku rajamine Sibe- rist Lne-Sksamaale. -
Kuid nende uute katsearvede vl- jaajamisel ning Lne-Saksamaa- ga kombineerimisel on Kremlil veel teine eesmrk ^ Euroopa k- simuste tulipunkti tstmisega loo- detakse Afganistani probleemi ma- nverdada teisejrgulisele koha- le. Kui Euroopa rakettide ksimus kuidagi lahendatakse, mis on nh- tavasti kantsler Schmidti praegu- seks suuremaks vlispoliitiliseks eesmrgiks, siis toob see parata- matult kaasa ka uue detente elus- tamise laine, mis matab Afganis- tani ksimuse tielikult oma alla.
Nib, et Moskva on pannud kantsler Schmidti kaudu jlle suu- red asjad kiku ning asub lnerii- kide, vahe! . Oma' .meeHtutega .Ja hvardustega manverdama. Mi- nevikus on need tehingud venelas- tele soovitavat v i Ja kandnud ja Jb ainult ksida miks ei peaks see ka.. seekord .nnestima? ^.
Seedrioru snd algas sellest kui nelja Luna-Ontario eesti seltsi eestlased leidsid, et nende lastele oli vaja suvekodu ja siinseile eest- lastele oli vaja kohta, kus his'elt kokku tulla ja hisritusi lbi viia, eriti suvepevi. Nnda algas Seed- rioru ajalugu veerandsada aastat tagasi sellest momendist kui kahe esimese eestlase jalg astus sellele siinsele pinnale.
STKHOLM (EPL) Hiljuti moodustati ajutine komitee, et olmpiaadi eel Eesti kohta mater- jali levitada. Komiteesse kuuluvad noored eesti pltilaid Andres Eng, Peeter Luksep, Anneli Kop- pel, lo Ignats ja.Andres Krik. Komitee on nd hakanud mater- jali valmistama olmpiaaadi eel levitamiseks. Ainult osa materja- list on siiani valmis, aga allpool toome ra materjali nimeldrjas ka .esemeid, mis veel pole valminud, vaid saadetakse ktte alles siis, kui on valminud.
Kuna eestlased on toetanud komi-
teed nii hsti, on nd vimalik levitada mitmesugust materjali ta- suta. Aga pihinitteks on, et ma- terjali igale tellijale anda igast sordist limalt 10 eksemplari. Sel m'oel on vimalik materjalile anda laiem levik. Erand on Eesti Peva- lehe lisa, mida ka komitee kaudu saab tellida ja mis on tegelikult kige ulatuslikum selgitusmaterjal. Siiani on.kavandatud jrgmine ma- terjal:
TDmtoosid tekstiga- Sovjet ut ur Estland".
tMishsh Eesti lipuga ja teks- tiga Sovjet ut ur Estland" (va- rem on seda leidunud mgil pak- sid paberil, nd saadame vlja hukesel paberil).
See maa oli mahajetud talu pllud, knkad ja jerne vesi- ne soo koos seedrisaluga, koht, kus praegu seisame.
Veerandsaja kestel pn see maa- tkk saanud palju td ja hoolt, mis tema ilmet on 'tundmatuseni muutnud, ka seda kohta, kus sei- same, mis ei ole mitte enam vesi- ne soo. Vibolla, et sellele, kes se- da metamorfoosi ise ei ole ninud vi ka sellele melnud, ei tule et- tegi, et kik mis siin praegu pn, ei ole mitte olnud juba Aadamast Ja tema paradiisi ajast peale. Veerandsaja jooksul on siin suve- kodust lbi kinud le pooletuhan- d^ ^ eesti noore, sajad eestlased on siin jaganud hiseid muresid ja rme, mitmed kmned tuhanded klastajad on igaks siit kaasa vii- nud midagi, ka kaugele ja vgagi kaugele. Seedrioru on andnud kor- damineku rahuldust ja rahvusliku- le uhkusele ning iseteadvusele kin- nitust.;
See vibolla olekski lhidalt el- des kogu Seedrioru ajalugu il^a ksikasju puudutamata. Aga sellli- sena see Seedrioru ajalugu on ka osa eesti rahva ajaloost.
Veel eriti, Seedrioru om olnud he erie j ainulaadse ajajrgu vili.
ige oleks isegi elda, et see erili- ne ajajrk eesti rahva elus ongi Seedrioru loonud. Kes iganes kuna- gi kord vrsil asetleidnud eesti rahva ajalugu kirja peaks panema, see ei saa ka vaikides Seedriorust mda minna.
Vaatleksime seda ajajrku lhe- malt. Sellino meeldetuletus oleks kasuks kigile, kuid eriti vajalik neUe kes ise ei ole seda ties ulatu- ses lbi elanud ega sgavamalt tunnetanud,
Oma aastatuhandeisse ulatuva eluea kestel on eesti rahval tulnud kanda raskusi ja kannatusi, aga jlle ja jlle on' olnud ka uuesti
tusmisi. See on toimunud sellel Lnemere idakaldal, kus tuuli ja torme on puhunud idast, lunast ja lnest. Alati-pole need tuuled too- nud; ainult halba, ka maama rk- samad kultuurilained on uhtunud seda kodumaa kallast ja on mitmel- gi, korral ning mitmelgi viisil vii- nud sinna suuri varandusi.
' Mitte 'alati pole see rahvas olnud ainult alasiks vraile hamrei- le, vaid rahvas, kes on olnud vaimselt tugev ja kultuurselt ri- kas on amuid ni2ig i^ ahetanud ka teistele, Juba ykingite ajast pea-
Aga kik need kaomsjsd ja vi- dud, mured ja rmud, saamised Ja andmised pn olnud rahva enese kpdumal, sellel tuulisel Lneme- re kaid ai. Teis e m a aUm a s j a tuu- led ja tormid, esimest korda kogu selles pikas ajaloos, lhkusid rah- va kaheks, hermeetiliselt sulguva raudrimbaga nende kahe osa va- hel. ks kmnendik sellest rahvast valis vprad rajad kodumaa koha- le vajuva pilkase asemel. Kui- gi ainult - Mimnendik,.See osa oli kaaluvam itui arvud nitavad, see tihti peaaegu ammendas . juhtiva vi silmapaistva osa mitmeltki
:alalt..'- ' . . - v Sjajrgse aastail khveldati
seda rahyaosa veel maast maasse kuni lpuks igaks neist sai vima- luse oma isiklikku elu uuesti otsast alati uuel asukohamaal. Kinnitati pnia; jalgealune uuesti nii majan- duslikult kui muude vajaduste ko- haselt, kuid mitte ilma raskusteta ja mitte ilma pettumuse ja kibes- tuse tundeta rahvale tehtud lekoh- tu prast. Juured olid jnud L- nemere kaldale. Kodumaalt ratul-
les olid vhesed ette aimanud, et see ratiek vis saada eluks ajaks mitte ainult enestele vaid ka lastele ja lastelastele.
Kuiga tekkisid uuesti majad Ja varadusedy vhemalt oma mt- tes oldi tagasiminekuks valmis kui kodumaa saab uuesti vabaks,
.' ;;n|ida ka .loodeti. / See lootus pohid sugugi mitte alu- seta, sest tuletame meelde klma s-5ja meeleolusid ja; sndmusi; Un- garis ning mjal^
, Mnda kus iganes neid pagulasi kogunes, oma hiskond seal tek- kis ja oma kultuurikolle loodi, siit Kanadast kuni Austraaliani ja Kootslst kuni Ameerika Vaikse ookeani kaldani.
Neid kultuurikoldeid oli sna iges mttes sadasid, paljud kU vike- sed kuid teised; suuremad ja m- ned pris suured nagu Stokholm, New York ja Toronto. Neid ei hoid^ nud koos mitte vline vim voi va- litsus, nende valitsuseks Pii igahe enese sisemine kutsumus ja kohu- setunne.
Aga elame muutuvates aegades ja muutume k ise koos ajaga. Uus ajastu on juba saabunud, vga erinev sellest mis oli veerandsada aastat tagasi. Sellel ajastiil puudu- vad veel kindlad piirjooned^ kuid vhemalt kolme olulist, otse dras- tilist alust sellele viksime sski kindlaks teha. Esiteks, kogu maa- ilma on vahepeal jnud palju vik- semaks. Teiseks, mitmed laias maamas loodud eesti kultuurikol- ded on hakanud nitama vsimuse vi yananeinise mrke. J kolman- daks, eestlusele on juurde tulnud uus jutegur, mida varem ei ole kunagi veel ohiud.
(Jrg lk. 7)
Kleepmrgid . mitmesuguste tekstidega.
Postkaardid mitmesuguste tekstidega.
, '
Eestlaste smpaatia hendriiki- de presidendivalimistel on alati kaldunud konservatvse vabaik- laste partei kandidaatidele. Meie rahvusgrupi liikmed on arvamisel, et vabariiklased kaitsevad thu- samalt ikestatud rahvaste huvisid j aitavad nende vabanemisele kommunistlikust ikkest thusa- malt kaasa kui demokraadid.
Phiselt on selles arvamises kindlasti oma tetera, biid elu nitab ja kogemused kinnitavad, et vabariiklaste parteisse laiulu- vad presidendid ei ole alati kige gedamad kommunismivastased poliitikud ja on valmis isegi roh- kem kompromisse slmima kui demoki-aatlikud riigipead. Meil tarvitseb sim ainult meenutada suuri lootusi eestlaste hulgas ra- tanud Richard Nixoni, kellest aga nukogude vastase jrjekindla ja thusa poliitika viljeleja asemel sai hoopis venelastega koostta- ja ja detente poliitika raamides kompromisside tegija, millega anti Moskvale thusat majanduslikku ja tehnoloogilist abi ning lnutati lnemaaUm ndsasse unistuste maailma.
Kuid kuidas on lood praeguse va^ bariiklaste partei presidendikandi- daadiga Ronald Reaganiga, kes ties purjes Valge Maja poole trib ning kellel asjatimdjate ar- vates on isegi suured vljavaated demokraatide kandidaadi praegu- se presidendi Jnmy Cai'teri l- miseks? Paljud Reagani snavtud venelaste arvel ja hendriikide sjalise tugevuse tstmiseks on julgustavad, kuid samal ajal esi- neb Reagani snavttudes ja sei- sukohtades ka lnkasid, mis teda Moskva vastasena eriti julises valguses ei lase paista. Kriitikud, kes Reagani snavtte jlgivad, mainivad, et vabariiklaste kandi- daat mgib ldistes fraasides, kuid tema seisukohtades puudub lbipaistev selgus ja kindlus, mis lasevad paista teda ebamrases valguses.
Kuivrd kikuv on Keagani an- tikommunistlik poliitika, selgub tema sjasest vitest, et presi- dendiks saamisel thistab t pre- sident Carteri keelu ameerika te- ravilja eksportimiseks N. Liitu. Reagani phjendus selle sammu ti^ostamisel oh vga lihtne: venela- sed ei kannata selle karistusabi- hu rakendamisel, kuna nad saa- vad teray ja teistest riikidest ning tegelikuks kannatajaks on hend- rkide farmerid, kes jvad ilma suurtest rahadest.
Reagani seisukoh tundub auWi- kirna, kuna hendriikidesse saabu- nud andme kaimatab N. Liit praegu suure toidunappuse all, mis on tingitud suurelt osalt hendrii- kide teravilja ekspordi prami- sest N. Ltu. Seda auku ei suuda tita teiste maade viljaekspordi koguste suurendamine, kuna koi- hoosnajanduse tttu ei ole vene toiduainete kot phja all ning sinna kaob jljetult iga vlis- maalt saabunud viljatera.
hendriikide valitsus; maksab viljaekspordi pi-amise tttu far- meritele kompensatsiooniks 1 mp- jard dollarit. Reagan tleb, et see on mahavisatud raha ja ta oleks selle summa ra kasutanud hend- rkide relvastuse thustamiseks. See vide tundub pealiskaudse pro- pagandafraasina, kuna N. Liidui praegune tugevus baseerub pea- asjalikult sellel tehnoloogilisel ja majanduslikul ab, mis ta on saa- nud kapitalistlikust maaUmst. Ja kui seda abi ei pinata, ss on Rea- gani he mjardine relvastuse suurendamine amult naljanumb- riks, mlele Kremlis iiieolevalt muiatakse.
Keegi ei tea enam, mis juhtub Iisraelis. Begini igeusklik ja konservatiivne valitsus lheb Iis- raeli vimupiiride laiendamisega Ja uute asunduste rajamisega Jor- dani je okupeeritud lnekaldal isegi n kaugele, et hendrkide juudid on hakanud Begmi operat- sioonidele altkulmu vaatamata ja manitsevad teda tagasihoidlikku- sc|le.
Begini uueks hirivaks plaaniks on nsraeltide asula rajamine Je- nmsalemma pjbijaosas, mlihe ala vallutati araablastelt 1967. aasta
751
92i
ma
01
vm
