E E S T L A N E teisipeval, 28 . oktoobril 1^80^ Tuesday, October 28, Lk.
munistliku partei istlike propaganda- meksimatuks riigi-
ameeritud Leonid lasel partei keskko- [J Moskvas vrdle- ujus ja kurtis pris kogude rahval, kel- parima valitsemis- s kiki klluslikult ole enam liha ega
nria. Parteijuht ar- Jada uusi program- atoodangu suuren-
jttis targu ja ette- mata, millised need * iaksid olema. igem
et ta jttis need itamata, sel liht- tal neid ei ole. ende programmie ja nukogude kol-
ade ideede etteia- oliitbrpo liikmeks ail Gorbatshevile. liige on nukogude
tiesti verinoor aastane, kuid nh-
and parteibosside enida partei pllu- iia juhatajana, ml- ga vastutusrikkaks' es 1978. aastal oli thtsuseta isik ja
la nimi ei esine e EntsMopjeedias
ites.;'
V endale selle vas- nde vttis, siis ei ti veel selgey et ve- use allakik kom- orra juures ei ole ede ja programmi- vaid lihtsalt kom-
teemist, mis ytalj usvimje ja vastii- esti llatav, et kul-
oii kommunistliku a pUumajanduse
evalt valusalt pek- le neil ikkagi veel vene ja allaheide-
majanduse Achil- oleks igem oleta- ige paandumitele on juba selge, et reng viib lpuks usse, kuid nad lihi- midagi mistlikku
;aIopeeriva hobuse a murdmata maha
shevil oli omal ajal /oimas, andekas ja
eelkija, kelle ni- jljanski. See partel-
|3 aastaselt poltb- ig tegi kiiret kar-
lanski thelend Icip- ta nimetati 1973.
u pllumajanduse Il kohal sai ta psi- lastat ning siis pee- I tagandada ministri [litada ka poltbi- [il oli vaja patuol- ja ajada kmmu- k tulemusena pank- jumajandust ja sel-
oli Poljanski, kes lele" N. Liidu saat-
Samuti nagu tehti resti suurt karjri la Kommunistliku [ga ja Eesti poliit-
Vino Vljaseg, Rattus uue Moskva
Vaino silmis eb- |aadeti jalust ra itkonda Venetsuee-
itedest vime luge- ionservatiivide par- le kik asjad pare- Husid parteiliikmeid Ivos vimul oleva
valitsuse juht pea- hi Davis ei jrgne jiileriigilisele partei-
'ile ja ajab Kana- Inglisraaalt koju-
[iseaduse muutmine iisvat poliitikat. Ja
jrvatiividele on eri jis toetab tiel m- (ieskvalitsuse juhi
phiseaduse muut- mida peetakse sur-
^alitseb igas poliiti- 71 a distsidiin, kuid Ige, et alati ei saa ehtivatelt parteililk- \i juhi leskutsele,, iekspidam istele ja
jrgnemiseL Joe
i@fi arhitekt M^m
Balti Identsuse Silitamise smposlom teise osama oli etmilise iaeii^"se silitamise movatsiom kodus, koolis Ja hiskonnas. Esimese vga phjaliku mevaate andis Ontari Institute ior Stu^^ cation-juures ttav Solveiga MiezitISo
Ta puudutas etnilise identsuse as- Jrgnevat laudkonnavestlust Ju-= piiinal tuleviku vljavaated? heks pekte immigrantide hulgas ja tege- hatas prof. dr. 0. Trass, laudkon- oluliseks, aspektiks on spruse va- ' vust lti hiskonnas, kus on etnili- na liikmeiks olid prof. Robert F . jadus mis j^aalub les kik muud Iie vajalikkus mitmesugusel kas Hamey Multicultural; History So- suhted.
Star'i" pha- isiklikul, sotsiaalsel vi kollektiivv ciety of Ontario and University of K U I ee kontekst seob etnilist es ^oday" - se grupi; - tasemel, mles on tead- Toronto, Solyeiga Miezitis, prof. Mskw^^ a siis see '
Toronto ajalehe pevases vljaandes mus pikem piltidega varkstatud ar- vus etnilisest prandist nii o b j e k - V e U o S e r m a t Y o r dust^
:^ i.i n - i i - i - i - ^ A Tv^^ i . r < _ . 1 1 i i i i i? T t r ^ ^ t r ^ t - . - ^ / , rP-n.^rif' l i l l - . til^eleestrarmtektist Harri Sagu-tiivsest kui ^s^^ i rist ja tema originaalsest eluma- hast. Sellele olemusele rajatakse koolist. Ludkonnaliikmed ksita- Etriilisse perekonda kuulumine on jast, mille ta ehitas 45 .aakrilisele kultuursed grupid, vrtused. Kui- sid etnilise identsuse silumise selle tasu. ' maa-alale Ontarios. Oshawa lhe- turigrupp saab olla ainult siis et- probleeme, dal. Harri agur vttis enda ka- lUline kui sellel n rahvuslik tead- heks aastaks tkohalt lahti; ja p- vus oma vajalikkusest.
jKulumisie .oa isiklik niiiseks eksistentsiks.
-et-hendas enda koos oma isaga maja ehitamisele,: mille prandapind hlmab^SOOOruutjalga. htlasi val-- mistas ta majja ka ise suurema osa mblist. J ; '
Maja seinad on suuremalt osalt ksides kas etniline identsus juab pllukivist, millede lhkumise ja kolmanda generatsiooni teadvusse?
Prof. R. Vstokas katsus vaadata Prof. E . F . Harney' tutvustas tulevikku. Ameerika sotsioloogia
oma organisatsiooni tegevust etni- tegeleb sulatupoti ssteemiga, listes gruppides nende ajalooma- Kuidas me ise- vaatame etnilise terjaUde kogumisel. T a tles, et identsuse kaotWsd^^
; tunneb smpaatiat baltlastele kat- reaa^ ^^ ^ et S. Miezitis puudutas Balti im oma identsuse sitamiseMs. oleme keeleksimuses juba kaota-
gratsiooni H maailmasja jarel, ggiiigg^ rahvad pole ohuks" Kanad hiskonnale. Avalikud institutsioo- meile oma karmi halastamatusega nid, nagu koolid peaksid sellele nitavad. Ta tles, et etmlisse
mrit tegi Harri Sagr ise, la- Ilmingud nagu vhene k e e l e o s k u s ^ i ivhictn^^Vv ^ u - u - ; ,"1.. ion f.; Ln.^^fi^,sv. w;..,,.,, kaasa aitama. Praegu pn koolid hiskonda kuulumine voib pohjusta-
kahjulikud etnistele pdlustele, aa eneseusalduse kaotust laiemas ^ v . . u u x . . . . ^ . . a . u . a . . . vaijavaaoereie, . a a . a . n . . . . u u . - ^ ^ ^ ^ ^^^^^^"1^"^^^^ kohta tpne kirjeldus, samuti esi- tele on vimald e vi nende kultuuride petamise ^ ^ ^ i t a poim iisest msr . lei-
. dudes les 130 tonni graniitkive, toovad kaasa hirmutavaid mjutu- mis moodustavad 5000 ruutjalga si etniliste hiskondade tuleviku kivimiiri. Ajakirjas antakse maja vljavaadetele, vaatamata et nor-
tatakse sellest pilte ja tuuakse hoo-, peasutused, ltlastel oma taisaja- ne phiplaan. line gmnaasium, ltlasistlipi-
^^^^^^^^^^
tienduskoolidesse, pole veel selgu- ^^^^ P o^lt mjutaks rahvusgrupi nud kumb on tulemusrohkem. suurus nende keelele vrtusastme;
andmist, kuid baltlased pole seni Ees on palju probleeme etniliste midagi-hiselt teinud, ehkki sellest ainete petamisega kanada kooli- on rgitud, des, kui tahetakse mitmekultuuri-
'. lisi vrtusi klassiruumidesse
otsustanud anda stipendiumi heli- looja Harry Oltile tema raamatu Estonin Music" ilmumise puhul.
arvas, et efektiivseim; vits oleks eraldumme teistest his- kondadest, ngu baltlased on oi-
Teisena prof. V. Sermat tles, et tegelikult lheneme identsusele tunnete ja yaadetega kuidas nhak- se, kuidas soovitakse riha etnUist
VmasenaS.. Miezitis vaatles , kes oma keele on kaotanud
kllaldaselt oma
Lpuks toimus diskussioon laud-
T . E . Seltsi sgispeol oli heks UatusesineJaks Eha Luik oma mus- itakunstitrikkidega, keda abistas he esinemise Juures toeline kunst-
J . Saarniit, Foto: Vaba Eestlane
mitmeklgsust, kuidas kanada ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ Praeguse suguplve juures on as- hiskonnas tegeled
(D Geislingenis thistas 25. sep- tembril oma 95-a. snnipeva AdeleRutenberg, olles heks vani- maks kaasmaalaseks siinset^ eest-
i laste grupis. Juubilar on veel kl- STKHOLM (EPL) - Stokholmii^jj-kihea tervise juures,
eesti pensionridel oli jrjekordsel
Jyhan Acivik pensiG'
111 xidi uiudut; B-uiaiiuc i ic iu .uuja , _ prof. Juhan Aavik, kes on kahtle- se algust, nii et Juhan Aavikul oli
Stipendiumiga Sidab Harry Olt esitamiseks. Vestks lppes s^^ ^^ ^^ Miincheni ja Vtab R^ ^^ ^^ ^ mitmekultuurisusega m Yas\^l- ^ ^ ^ ^ ^ ^
'na osa kunstikoUeegimist seoses ^i^tj^^gg^ 300. Luna-Amee- t u i k u m a d mjutusele, kuid on ^ ^^^^ ' f ^ - ? . J ^ ^ ^ f ^ ^ ' ^ ' kokkutulekul teisipeval, 7. oktob- Second World Gongress on Soviet j-Ucas on lastel vga krge sotsi- demokraatidena paremad, seega ta ^uidas^etmhst identsust paremi- j. haruldane klaline - helooja and East EuropeanStudies, Gar-^al^g gg^^^ .
mich ao; krgemaks Idassiks, kuid ometi on i^oh^^ Smpoosione jrgne segaabielusid. Oleks vaja hiseid Lhemal :aa^^^ vtavad ja seltskondlik osa, kUs ltiaed aastaga. Ta viibib juba aastaid ^ohalviB)^ kultuuriprogramme perekondadele, praegused noored vanema generat-laufisid muuseas ka vga hea dikt- Kandeni pikaravihaigla, kus teda ^^^t paljud on laulmd-^v lti laste vanenaaile seminare. Kuid siooni le ja mis vivad olla nende sioonig eesti keeles Kalle Kusta" mnikord klastavad endised pi- "luusikat tema taktikepi^aU,j)mud ei ole htid kindlat vastust nee vaated siis etnilisele tegevusele? ja ,,MatsalationtubU mees",kuna lased, tema kooride ksimusile. Mnel on identsuse Nad ksivad, mis thendab ^ u l u - 0;'Trass organiseeris kaheminuti- kainimesed ja need kaasmaalased, olemise ajal vi lihtsalt armast miste seotud lojaalsusega, teistel daetnilissehiskondav mis tunnus- lisi miniloenguid,^ ^ Insurance
Agerlcy aga muudel phjustel. tuse see annab, missugused on sel selt meelelahutusliku sisuga.
23 WESTMORE Dr., Site 200 Rexdale; Ont.l M9V 3Y7
t e L 745-4622
sa maestro vliskontaktide korral- Juhan Aavikul pn likrge va- damise. riaduse tttu ngemis- ja kuulde-
Seekord aga pii pensionride hireid, kuid mitte sel mral, et hing teda omale klla kutsunud see takistaks temaga kontakti. Ta ja ta saabus haigla eestiannast ku- mlu on suureprane ja ta mletas raatori Reet Grnbergi seltskonnas, hsti kiki, kellega ta ehis on Kllalt aegsasti enne koosviibimi- mas kontaktis olnud; '
nJuba vikese tdrukuna tahtsin maaMa.heksa-astaselt tlesin sbrannale, et tui mu Joomis- tan sind. Teised mngisid, aga mina muudlnd joonistsm oma spra," kirjeldab Torontot klastav kunst- l ik Vaike Liibus oma sattumist kujutavkunstniku elukutsumisele. Ta lisab, et tal qM otse sundus maa- limiseks Ja see m tal alati plimd, pdes ikka paremaks Ja paremaks saada.
(Algus lk. 2) Vaike Lbus on igesti Austraa- Clark on teinud minevikus suuri po-^^^ vana-eestiane, keUe vanemad liitilisi vigu, mida ta ka ise omaks emigreerusid sinna 1932. aastal, kui vtnud Ja momend kerkib ksi- ^"^^^ine kunstnik oH alles noor t- mus, kas tema seisukohti, videlda ^^^l^PS'kes tahtis kangesti end va-
nii-teld knte Ja hammastega "^^^^ ^ ^ ^ ^ Trudeau phiseaduse kojutoomise ^^^^^^^^^^^^te retust. Aga ta
JTa kui ta nd maalis aupeakom- vs, et suudab torontos oma t-^ sul L Heinsoodj siis selgus, et: ga valmis saada kolme ndalaga, see maal on sobivaks kingituseks kuid nd on siin olnud juba le konsuHameti kmnendaks Jube- kahe kuu. Aga ta ori kord varem
ninud bntaro sgiseselt vrviri- kast maastikku ja tahaks meeleldi seekord sedagi maalida. Need on
Maksab Kanadas s as'
Tnavune suvi on aga olnud na- gu reisiraamat, alustades reisi
plaanide vastu, on rgimehelik Ja^ttis aktii^^ Austi-aaliast T ^ma K^^^^ pikemas t ^ ^ ^ ^ vi on.see ainult vikestest grupi- ^^^^y^^^^' ^^^^^ ^^^^ -'"^^^^'^^^ tal on kontakte ka fmiinimestega^ ^^^^^^^^^^^^^^ huvidest kantud tuulepuhang. 4 hul^^^^^^^^^ pidurdab ja hirib Kanada kolonf.^^^v^^^^^^^ teUimised, Pariisis osavtt Inter- aalstaatuse viimaste sugemete lik- Kunstihuvi aga viis teda kunsti- national; Women's' Exhibition ni-
Mgi, E . Soometit, Stella Kersoni ja ees on veel Victoria Kassi ja
$21,. $11.-
42. 23.
videerimist Ja Kanada htsusele Ja pinguile, saades vastava hariduse kusest juha neljandat aastat.jrjes- 56^^^<>htla_{)ortreede^m^^ tulevikule kindlamate alustugede National Art rajamist. v..^ ^^^^^^^^ ;^^ ^^^^^^^^ ,^^ ^^^^M^
Ontario peaministek-wmiam Da- M i a n Ashton.School of Art juures, p^ ^^ ^^ ^^ he t nituseks vi i - ^^ '^^ ^ ^^^^ vis vttis Oma jioliilise filosoofia lisaks vttes mitmeid erik^^^^^ bis kaks kuud Pariisis leides'selle ^^^^^^^ '^^ ^^^ maastikumaale ja
V - 1 1 1 "u V ' 1- ' X muudes laadides nagu meenub ta. Ta hakkas esinema kuistinitus^ aja jooksul ka uhe kunstiaastaraa- Toronto nitusel nhtud tdest tel Ja sai arvukaE auhmduning m
selle tttu Veti ta 1949. a. Eoyal filised ^ ^ ^ ^ ^ Art Society Ja i W s s o m t e o f m a a h , ,Ema ja laps ' reproduktsi- jj^^^ Bahamas, Mehhikos Eoyal Art Sooietjr liikmeks., oon. . ja tallaks |gal aastal he uue m^^
Poof aeistcis $33w
phiseaduses ksimuses vga liht- salt kokku mdunud kolmapeval Ontario ,jWeIcome House" piduli- kul avamisel, kus ta kinnitas, et Kanadas ei domineeri enam anglo- sakside ja prantslaste grupid, vaid Kanada on muutunud teliseks pal- Rnnuiha h talle omaseks saa- ^ealt judis Stkholmi, ESTO-80-,,avastada" kui mitte enne sda Rannuiha.)n talle o m a ^ ^ kus/temalt oli kaks td Aust- ei tule''. Aga ka kodus ootab vana
hei oled ksi Ja reid ise kandma.
oma
Judestrahvusgruppidestkoosnevaks/nud. Kui varem piirdusid ^ n . maaks seUeler arengule kaasuva siinserm
. t l -J . . . . f . i . t e hulgas. Talle jattis see ndala- nud) porfr i^pr^ tohn sei^itnvsusega 3a prob^^^ rahvuslik sndmus unusta- ' ^ ' ^ ' ' ^ ' ^ ^ Kuid see areng ^n toonud kaasa ka joudis ta ka Torontosse ja japgne^ -^^ .^^ j muljeid- ^a siis Hsbki ta veidi melan- uue arusaamise K^adst Ja Kana- v aastail pn ta igal aastal See oli niisugune haarav ^^m, et ega& reisimisega soo- da kodakondsusest ning meie pea- siia judnud. Tekkisid kontaktid tunne, et seal olid eestiased hine- koik ei ole lbus, vaheteva me leidma teid kuidas ksmeelselt uhe simse galeriiga, aasta, hi^em ^ud tervikuks, kes demonstreeri- edasi sammuda seUe asemel, et (1978) toimus esimene kunstmaits,g.^gyyj,gj^^jQ^^^ lasta endid ksteisest eraldatult si^ ^^ nurka suruda. te portreteerimiseks ja nii on pidor
Joe ClarM ja William Davise eri- vlt kontakid tihenenud ja siinne nevafet seisukohtadest vib Jrel- eestlaskond tuttavaks saanud. dada, et esimene neist vitleb Ka- ^ . , . , . .' ;
Soov Torontoga sidemeid pidada oli tal juba varem, teades siinset suurt eestiste keskust oma elava Elamus oli nii suur, et pisar tuli se hellitanud.
" T ^ T T ^ ^ j i " T ^ ^ ^ i r ^ I i ^ A tegevusega. Ta tundis, et peab silma. separatisthkest ideedest vallutatud . , ^ - ^ u ^ ^ -.^ siia tulema ja oma loommguttut- Vahepeal vubis ta uhe
$35.50 :ii8.50
AadressiMiudatus 5^^^(^ ksiknumbri hind 50 ce
lanada aadressidele palume mrkida POSTAL C O B E " j a USA aadressidele ,,ZIPCOb^^^
Pangatshekk vi talmkaarit kirjutada Free Estonian Publishers nimele.
?.0, Sxl@, Pstal Stn,>C,.Tornto 3
nada tkeldamise Ja erihuvide kaitsmise eest, kuna teine pooldab Kanada terviklikuse silitamist J
Vhest oli imelik tuihe, et eest- Vhemalt 50% tuleb olla ksi Ja "se- lased on testi kange rahvas, ^ ttades. Ja selletttu ongi kuigi torm neid mnikord maha tore Torontos olla, kuna siin on painutab, on nad peagi Jlle ps-P^^^ eestlasi ja juba arvukalt tut- ti tusnud; \ : tavaid inimesi, kes teda suure lah^
kusega ori vastu vtnud ja sn ot-
Quebeci provitsi Kanada fderat sioonis hoidmist. Erinevused mle
paeya . .; , . . . ;,. _ vustama. Tnavu pidi ta siia juba Soomes ja sealt sitis Marokosse, Helsingborgi Naisringi kokkutu-
ma poliiku vaadetes on s u u r e m o . . ^ ^ ^ ^ i i i i c l i i c f t i ioc f fiiiAin.T7fflW Ira enne lopetama, et need saaks kord Rootsi. Sus labi New Yorgi Sergo oma muljeist ja tahelepane- uuiisea ja seuesi imeiievaiic Kd gtokholmis toimuval ESTO-80- augusti keskel Torontosse. St on kuist ^ skauUai nooruse maama-
kunstinitusel vlja panna, aga ettenha sit Los Angelisesse ja laagris Vikerkaare*S mis ei titunud. siis lpuks koju Sydneysse, T a ar- tnavu suvel Metsakods.
Palun miiHe saata VABA E E S T M N E a a ^ / poolaastaks /
veerandaastaks tavalise / kiripostiga alates - - - - -
rahas / tehekiga / rahakiaardiga. (
