noorte- lii kauneid baste me-
ilmingu f^ t sellega fastele ja ttud eesti
vaimu v . . . . .
isid oma la ajakir-
maailma ^agu vaik- ib ja siis /arju. J a Ita enam, [ksi, mis )lilastest,
Idada ja innatama fm tulevi- lotsused''
arutusel
vabadu- lul testi ja kan- trotsides
leks vga lks nen-
|e mrtri-
tesoleval misatsioo-
la. prob- l , sest se- isti maail- Hi sellest la praegu
lltki huvi- s;te Poola fipilaste b noored aluse jl-
i l viksed ritd Ees- laste noo- Istratsioon jde a U " iNd tu- il peksmi- lest, sisse lirtud r i - i, ei esi- Jtile juur-
nitama Ime tule-
)red ei vraste
ja ra
lulutatud loosungi
kastaneid isti riigi-, ititutsioo- Hu miilit- 1 knel- lad kasta- is olidki. Ble sildid la tttu
lk. 3)
^ ; A B A E E S T L A N E teisipcvpl, 18. novembril 1930 Tuesday, November 18, 1980 lk. t
Vastavalt kokkuleppele juhatab Neeme Jrvi Bostoni Smfooniaor- kestrit viiel peval jaanuaris. Kont- serdid on 7., 8., 9., 10. ja 13. jaa- nuaril.
Selleks puhuks sidab Ameeri- kasse ka helilooja Eduard Tubin Rootsist, kuna Bostoni Smfoonia- orkester esitab tema Kmnenda smfoonia". ... esmakordselt Ameerikas.
Neeme Jrvi debdi ' p u h u l New Yorgi Filhamioonia Orkestri- ga k.a. veebruaris helilindistti ko- gu kontsert. Selle esimese osa le- kanne toimus teadaolevalt esma- kordselt oktoobri kolmandal nda- laipuV ,,New Y o r k Times'i" raa- diojaama::WQXP poolt. Esitamisele tuli Sibeliuse helind Lemminkise naasmine" ja sBma komponisti kontsert viiulile jaorkestrile, D -mi - noor, milles soleeris Sidney Harth.
nnestunud lekande algul on Neeme Jrvi knelnud oma Eestist laskumise phjusist. Selle lpul On saatejaama teadustaja tutvustanud Jrvit kui eesti dirigenti, kellele esi- nemine N . y . filharmoonikutega oli debdiks ameerika smfoonia- orkestriga. Ametlik kontserdi kor- damine toimub 7. veebruar kell 3.05 p.l . sama jaama kaudu.
IIV2 10V2% largmi
Ont. M5P 3H1
T .E .S . Lasteaia Jitto erinevast juiarvil,
esitasid 3. Ja .4. Mass i pilased laulu r,Sgis aias", taigas'laulusalmis oli vike siM|a;.|)irgaiiditega;;,:; / '. ~, ; Foto: Vaba Eestlane.
S T O K E O L M (EPi . ) Paistafo, et kardetud vhistamislame Eestis nd on algamas,^ Bagens Nyheteri Moskva-korresponclent Staffan teste. Ndala alguses vahistati kaks isikut, M a s- distatakse kontrrevolutsioonises tegevuses ja kriminaalseadustiktt paragrahv TS-mda rikkumises. Eesti opositsioomilistes mgkoBdade^ kardetakse, et uusi vahistamisi jr
Rootsi vlisminister 01a Ullsten vtus teisipeval, 4. novembril va- tB Balti Koost Komisjomdelegatsiom, kuhu kwalwsid broojnhataja Ahti Pae Rootsi Eesasfe Esinduse, ins. ImanteFrei^ KeskEokogolains, ValentMss Yilkenas^ ^ '
23 WESTMORE Dr., Site 209 RexdaJe; Ont. M9V 3Yt;
. : tel.--7454622. . .
Teste tuletab meelde ametivi- mude hoiatusi Eestis ilmuvates leh- tedes, et kavatsetakse abinousid tarvitusele vtta rahutuste tegijate ja lesssitajate vastu"; Uued va- histamised on ilmselt esimeseks astmeks nende abinude osas.
ks vahisttuist n Veljo Ealep, kes pikemat aega on taotlenud vl- japsuluba kas Rootsi vi Kana- dasse, kus elab tema isa. Seda lu- ba ei ole ia l l e antud.
Kalep on kirjas ametivimudele taotlenud luba sotsiaaldemokraat- liku erakonna asutamiseks Ees-
tis.' Prast seda.' on- teda .ttiitmel korralle kuulatud.
Kalep on olnud ka allakirjutajaks Jri Kuke ja Mart Nikluse Vangis- tusest vabastamise esildisele, ta on ohiud ka poola streigijuhile Lech Vlesle saadetud telegrammile al-
lakirjutajaks, .paarikmne teise eestlase hulgas. Kalepi vahistami- ne toimus 20. oktoobril, telegramm saadeti vlja 11. oktoobrU.
Teste teatab, et Jri Kukk oa praegu veel mentaaluurimisd ku- rikuulsas Serbski-instituudis, kuna Mart Niklus istub Tallinnas kesk- vanglas. Vanas 18-nda sajandi kind- luses. Detsembriks valmistatavat ette protsessi tema vastu.
'Staffan Teste mrgib, et Tartu elanikud kinnitavad eksiileestlaste kaudu lnes levlnenud teateid ra- hutustest k a Tartus. Sealses traktorivabrikiiis on t-
lised streikinud, kuna nende pree- , .ml^^^ .taheti ra vtta prast va^-
Kahe peva prast taastatud pree- miad ja senine ttaks. Prast streiki kutsuti vabriku direktor
Moskvasse. Aktsiooni ei ole seini seganud ennast miilitsavim ja' streiklnud tliste vastu ei ole veei kasutusele vetud mingeid abi- nusid.
Korrespondent kinnitab ka tea- teid, et Tartus koolinoored meelt avaldasid, mh; vene keele petuse vastu koolides. Nuti, et vene kee- le petust vhendataks. .
Militsionre olevat he pilase vanem hoiatanud ette, - et noored 10. oktoobril kavatse^ vad.demonstreerida. Selle tttu pidi hsti ette valmista- tud ja meeleavaldus suruti kiires- ti -.maha.,-"-; 'V^ 'v.:
Nii nagu Tallinnas, Oli demonst- reerinud pilaste vanemad ka Tar- tus sunnitud olnud alla kirjutama kohustusele, et nad edaspidi vatu- Uvad oma laste kitumise eest. .
Delegatsioon esitas Rootsi valit- susele Balti Maailmaliidu memo- randumi Euroopa Julgeoleku- ja Koostkonverentsi istungi puhul Madriidis. Memorandumile oli ko- misjoni poolt lisatud hsafnaterjalid, hlmamaks konkreetseid niteid Helsingi kokkuleppe jrjekindla ja pideva rikkumise kohta >Iukogude L i i d u poolt, eesti, lti ja leedu van- gistatud vabadusvitlejate nimekir- jad ning levaated viipastest snd- mustest Eestis.
Vlisminister 01a Usten ja Rootsi Madri idi delegatsiooni abi- juhataja Jan Luiidvik suhtusid hea- tahtlikult Balti ksimusi selgitavas- se materjali ja delegatsiooni liikme- telt antud lisaseletustesse.
Rootsi delegatsioonile anti sikiillakiiitse Balti htnie riidis, 18. novembril ning
: ti: broo koosseis seal. ; Delegatsiooniga liitunud Leonid Niedre tnas vhsmimstri kaudu Rootsi valitsust diplomaatilise abi eest, mille lbi tal nnestus vabane- da N . Li idu vanglast prast heksa- kuulist kinnipidamist viimase turis- tireisi puhul Tallinna.
Balti memorandum esitati kol- mapevali 5. novembr Kopenhaa- genis ja Osbs Taani ja Norra vlis- ministritele ja kirjalikult Soome v- lisministrile. Meniorrtdumist ja 11- samaterjalist esitati inforniatsiooE ka rootsi demokraatlike parteide riigipevagruppidele.
DLMUS TEINE TRKE INGLISKEELSEST
iCiiikigeifi |5y Raamatu-Aastal (1976) tles R A kasvas ja psis is^ arenda-
aupatroonE.V. esindaja, p e a t o ^ p ^ ^ sid, vttis: ka raamatukuuta^^^^ sul Ernst Jaakson: ,y^aamatu Paratamatult katkes see kik uues 4)inda. E r i t i elustavalt teos- Aasta ritused visid kll avada jrgnenud okupatsiooni aastail, ukse meie kirjandusliku varasalve Juurde, kuid selle edaspidine kasu- tamine oleneb meist kigist."
sjane juubilar 80 a . R A pea- komitee auliige dr. ph Helmuth Weiss, kui esimese eesti raamatu avastaja^ tles
voi kem huvi raamatute hvitami- sest, selleks Ja: kirvest, ksitades.'
ts raamatukudel mitmeklgseid ritusi Inglismaal ja Rootsis, hi l - jem ka teistel eestlaste asundus- maadel.
Ema armastuseta eesti raama Su vastu ei oleks olnud Eesti Ise seisvusi.: >
.^nult austus ja krgesti hindaml ne emakeelse kirjanduse vastu
rahvuslikku. ja kultuurset omap- ra, mi i need jlle vabalt vi- vad areneda." 1 ]
Eesti red. Emakeele oskus snas Ja kirjas on mrava thtsusega. Kuid vaevalt saab keelt se mral
Noorte ankeedi punkt 4 tleb (372 vastajalt), et eesti kodudes
Kirjastused likvideeriti, eesktt suurkirjastus K/ Loodus*', mil l i - se rajaja j a hing Hans Mnnik al- gulvangitrni" ja ssasumise- le " saadeti, kust polnud tagasi- prdumist.
Vmase Raamatu-Aasta jreH- ..^ kitusena ilmunud sja lahkunud rgivad eesti keelt ainult 110, vib tna le maama liajutatud. ^ j^^ ^^^^g j^^ u ^ j . j^j^^j^ ^or^ eesti keelt i lbisegi eestlaskonda aidata sitada oma t imus ,,le 80 aasta ujumas raa- kneleb 234 js ainult vrkeelt 28.
' m a t u t e ookeanis", on omaette Lugeniise oskuses on olu^ ^^ ^^ ^ pri, virgutuseks nooremaile. K- l parem. KurVeini tde on see lastasin tema avarat eluniaj 1940 (ank. punkt 13), et iioortel ei ole aasta paiku Tartus. Mind paelus kodus nimetamisvrselt neid hu-
Raamatukuu ple kunsthk leit^- ^g^jj^ ^var^^ eestikeelseid raamatuid, tis, kll aga just ise elulisisthw^^ neli seina laeni ulatuvate tammis- Haamatu-astapeako^^^^^ dest ja vajadusist vlja kujunenud. \Q riiulitega' tihedalt raamatutega me Li l ian Esopi koostatud Vlis- Raamatukuu tegelikuks alguseks tidetud. Kneldes oma tst ta Eestis 19451975 munud laste- Ja oli 1935/36. aastate Eesti Raamatu ta ise korraldanud noorsooraamatute nimestik sisal- Aasta jrelmju. OU juba kujune- seadnud koos arhiivimaterjali- dab '125 trkist (tegelikult on ioh- nud elulise tavana algupraste Ees- Ainult oma doktori vitekirja kem munud). Kuid ankeedi and- ti kirjanike uudisteoste soetamine^^^^^^ temal abine, me on noorte poolt^^^M trkis- kodudesse kingituseks, eriti julu- ^^Yiubx statistisematerji kasuta- te nimeline loetehi ainult 75 tr- deks. misel Eesti laste inteUigents" ai - kist .V
Suure tuke seUeks andis _kind, nestikul. V Ankeedi vastus ksimusele nr. 9; lasti ka Raamatu Aasta mojutus K^astasin Brsselis 1977. aastal _ kumma mju on eesti keele^
. Soome ingliskeelses ajakirjas Boo^s "from Finland" (Helsingi 14. 3, 1980) kirjutab Austin Flint pikema artikli ,,Perspectives on Finnish Literature" (Soome kirjan- duse perspektiivid). Selles vaadel- dakse World Literature Today mdunud kevadel ilmunud Soome kirjanduste erinumbrit ,The Two Literatures on Finland Today". ,
Autor leiab, et Soome kirjandus on maailmas leidnud vhem thele- panu kui arhitektuf, disain v5 i muusika, kuid on positiivseid ilmin- guid, et see olukord vib muutuda. Tlkeid soome kirjandusest on ha- kanud sagedamini ilmuma. heks suureks sammuks on I. Ivaski toi- metatud ajakirja Soome erinumber, kus on kogu artikleid, mis vaatle- vad soome- ja rootsikeelsete kir - janduste olemust, arenguteid ja si- sulisi aspekte. See erinumber on andnud ingliskeelsele maailmale vrtuslikku informatsiooni kahest
kaasaegsest kirjandusest Soomes. Et ratatud huvi saaks edasi aren- dada, vajatakse rohkem tlkeid inglise keelde.
retsepti ^ Hinc! koos saatekuluga Can. $ I S ^
Tellimisi vtab vastu Vaba Eestlase** tUtuSo Raamatud saadetakse vlja Los Mgelesist.
38.- $21.-
$42. $23w
I R I P 0 S T I G A US-0
$67. $35.
0 0 <
(Algus lk. 2)
L E N N W O S T I G A lemer-B $76., poolaastas $38., veerandaastas
Aadressi muiidatus 50 centi. ksi lmun
: KffiHMa aadressidele patae>irMa:v,POSTAL USA aadressidele ZIP^CODE** ;
FaagjMekk vL Free Estonian Publishersnto
a
tukaupluste vaateakendele uudiste- na, samuti ka mgilaudadele s- giskuudel, peamiselt novembris
jb revolutsioon tna ra.'" Jrg- misel hommikul teatasid uued l i - pakad plankudel: Kastanid m-
, gil piiramata: koguses igas miit- ginaalset tema nimelist raamatute kasuks vahekorras 270:194 (sageli sajaosknrias.
Tartu, Prnu, Paide ja teiste^to^ nade noored ei tee ainult solidaar- susdemonstratsioorie Tallinna kooli- vendalele:
auinnatud algupraste teoste i l - humanisti ja petlase Desi- gema petamisel suurem,: kas kO' mumine. - ^ ^ ' darius Erasmuse (14661536) ori- dul vi koolil, langeb siiski kodu
f nuvrse projekti sel alal teos- ginaalset tema nimeUst raamatute kasuks vahefo ' ^ - ' ' tas esijoones K/ ,,Lodas*S ja muude vrtuste avarat muuseu- ka mlemad), ltades vlja ukirjandusbke
Nnda et lpplahendus moortele eesti keele lugemisvara soetainiiie':on- eesktt^ kodu les- anne. -
Seda. kike oli'taganud tema ek - tde vi loosung Kui saan na- t ike raha, ostan raamatuid; kui raha iMC: jb, ostan , deid.*^ - Samuti lasub sama lesanne orga^
ISS^Ra^s^pS^^^ Snadega kike nhtut ja tajutut fisatsioonidel, noortehuviistd himu uute teoste vastu o l i suur. ei saaksid kirjeldada, ni i huvitav koo^ ^^ ^^ ^^ Neidoodati ja teoste mumisel oli ja mitmeklgne see kik seal on. Jf^^^^^ raamatukauplustes taas suuremat Tsistele asjahuvilistele tasuks m ^ t u t o l ja joulukmi ^pevadel devust Ajakirjandus ei olnud kit- selle klastamine mitmeti. seisnebki. Emkigem eesti raama-
'' LAry.{a<c^ ic^<ii^ u\f^rrMik^ * tuld; eesktt uoortelc cestl Taama* si ruumi andmisel teoste laiemaKs ' 1 - j - - i v j, -L J tutvustamiseks. Aastail, m eesti raamatute M r - tmd, millised neid huvitavad.
idrjariduslikud vistlused jtku- jas^^^^ sid" Ja. huvi eesti, raamatu .vastM seerida J a Rootsis; ka-^ckaks,siaure-
see on pshlHO-fsikaline loodus- seadus, et samad phjused sama- des tmgimustes kutsuvad esile samad tagajrjed. Keegi ei k i i -
/ r u s t a . Kik kpseb seni, k r a i ta om. '
K a noorsugu Ja kastanid. Nad on juba tiiles. Kes nad tulest vlja toob? Pole selleks vaja Lafon- taine'i kast. Uustsarismi mustsa- jalised ja karistussalkade pealikud svad aeed., tuliselt Ja .lausa tulest.
Palun mune saata VABA EESTLANE aastaks /
veeraiidaastakS:--tavalise/kiri^
Nimi: .
