Nr. 40
imeniaarid la postiteenistus on jnbsi I olnud Kanada Talitsnsel [ale suureks Talnlapseks.
streigid, postiteenijate ja ^metitihingute lakkamatud id ning seadiisevastased
Id on lnud Kanada pos- |se paiguti tielikult segi Ja suutnud seni-ajanl saadud
toibuda. Postiteenindus [endiselt, kii jad Ja teised letised juavad sihtkohta- ire hilinemisega ning pos ttab suurte kahjudega,
gHt igal aastal sadn mil joUareid juurdemaksu,
on tekkinud siiski suured tekkiirad ummikust ja
^lja psemiseks. Selleks iravaks lootusekiSreks oim Ristuse viimine uue struk- ssteemi raamidesse. K u i
^indus seni allus otseselt kontrollile Ja tema prob-
I lahendamisega tei^eles mS- ^erinmit, siis nd viiak-
b^nindus krooni, komorat- lamidesse, mis annab pos- a^se Juhtidele sunred VI-
iseseisvalt tegutsemiseks [sti risele alusele viiniH- |ma ssteemi alusel tta- ised riigi ettevtted nagu
A i r Canada ja Petroean. je kavatsuste kohaselt loo- I see suur muudatus teosta
kesoleva aasta 1. s^n-
kas see uue ssteemi ra- fne postiteeninduses toob
muudatusi ja pstab Ka losti praegusest sejgaduste l? Lootusi selleks on kuid ^otused on ehitatud siiski jsi kikuvatele jfilgadele pmustada, et postiteenijate
Jb ikka samaks, kelle^ iil on vimalus tutvnneda iljude metsikute j lesaal- jikide kestel Sam^ki i- need ametihinpnd, kuhu
^ijad kuuluvad }a krooni iooni alla viimine P i ee-
THJstiteenijate ametihingu! hal i ka Jean-Glande Par- ts teenis endale surematu
sellega, et ta lp^"<' novjfi- les Kanada parfemendn
;noreerima ning 1 Jk<! elle |i prast isegi ameHnMngu isena" vangjasse* Prttitee- ametihingra nudmised:
cmetele krgete ebarea- le palkade v||a lrnni^e=
|i>n ldtuntud Ja nei*^ am- ei snuda ilmselt krval-
crooni komoratrfnon e?a luu ssteem, miks viks Istiteeninduse korraldamise
Id vaatlejad ja nostJteeiiin" |9l< j^nd nanevad nostitee-
korraldamisel sinri lootu- teeninduse kfooni knrnor^t- (jahile Mirhael W<rren'ile [a vimetele. Wa^p^n m pimetesa ratanud t^belena- [vnto avaliku transnor*?! kor- jsel kuid temale usaldatud lmde lahendamisel ku5- lijfa pankroti hvardusest >s toimuvat Kanada rhvus- liiumitust  nole ta olnud tidlik. Ta tegi et^^^ninekm
tulude snurendnini^ieks lrgu avamisega fa stamne- isele toomisega, ki?d mle" tenanekud on vnloisred ja
lised. K u i tulevikus Kjnada postiolnsid samalaadsete hakatakse korraldama,
|eme vist sattunud vihma Usta alla.
terroristi Mehmet AIS A g - lllaletung paavst Johannes f-le oli kogu maailmale suu- - lokiks. Kuidas on see vt- et mni inimene soendab
(Jrg lk. 3)
l kirjutati Reimsis ja Ber- Ija mis lplikult maksma
8. ma 1945 kell 24? bitleme meie ja koos meiega |miljoneid inimesi, kes iht-" )ma kaanatavatele kodumaa-
oli ainult signaal relvade
lai 1945 ei toonud telist ra- irskeim sjahutajate ohver laseks Afganistan.
Nr. 4 V A B A E E S T L A N E neljapeval, 23. mail - Thursday, May 28,1981 ' Lk. 3
' OEDB
nnnsi
fuhid Moskvcas H E L S I N G I  Kasulikuks ja
edukaks nimetasid Soome K o m - munistliku Partei juhatusliikmed H . Li idu juhtivate kommunisiide- dega peetud lbirkimisi Mosk- vas. Lbirkimistel oli puuduta- tud nelja probleemi, mis ksitlesid rahvusvahelist olukorda, rahvusva-  hejise kommuiliistliku liikumise k- sja toimus CaMate Domino korraldusel retk mletiisfte radadel** simusiy Soome j a N; . L i idu vliseid vaade GanitateB^ ees koorijimliit. Charles Kipper. . . suhteid ja nende parteide vahelisi vahekordi.Kummagi maa punased olid sama hinnangu andnud rah- vusvahelisele olukorrale. Rahvus- vahelise tegevuse alal suunati eri- line thelepanu histle. Poola ksimust puudutades oli Soome Kommunistlik Partei avaldanud f y g e V d t   S t U S  Poola tlisparteile oma usaldust ja solidaarsust ning lootust selleks, S T O K H O L M (EPL)  AjaMri 
' C H E V R Q L E T  9 L D S M 0 B l t E
..ROBERTSON MTO f^lS LTD~ ^ 1555 DANFORTR ^AVENUE -  _ > TORONTO. >0NT''.ivi4J 1N7 . T E L E F O N 4 6 6.- 1 1 3 5
Pildi l Foto: Vaba Eestlane
luseki Eesti paadiehitagcid arendasid
^^^^^^^^^ m^ ^ ; . /ROTTERDAM- j.
lehtedes on finunud mai algul tea^ teid, et Neeme Jrvi asb jliata-
, >^4^ X rahvusvahelist N֊ dirigentide ^ ^ / ' C I / w i t Ajaleht l[iotterdams
et Poola kommunistid teiste r i ik i - iMastreentnd reportaazhi paadifirmast Storebro Briik. Selles jutustab -^^^^.^^^^^ Uxmi^h 6. mai l : de isamaalike jududega kindlus- ^"^^ taksid riigi arengut'sotsialistlikul ^lehitajaid ja rakendas need oma stusses HILVERSUM ( A N P ) , ' Ees- teel.- Socfme osas vaadeldi lhe- ^p^edensborgi Gisseni nimelise Ta pgenes M-aastasena koos '^'^f Ameerikas elav diri- mait majanduslikke ksimus,. ^rve ligidale, mitte kaugel Store vanematega Be Lnemere. Isa ^ . ^ ^ ^ ^ ^ Jaryi juhatab N O S i
  brost, tuli eesti pagulasi. asus tle Storebro Bmki . "^ ^^ / ! ? " " ^ ! f .^^ .^^ ^irM^ A ^ M a jalutasin hel htul koos Herbert Hinnist oli kaheksa aas- ^ / " f '^^^ ^^ ^^ " l ^ !
abikaasaga. Lksime eestlastest tat merel. 1955 asus ka tema koos ^^^^^"^d vene dirigendi K y n l mda ja ngime, kuidas nad ai- isaga paate ehitama. Alguses t- Kondrashm'i^^M^^ nult kirvega ehitasid sudepadti. tas seal 15 eestlast, nd on ainult ^askaconcertgebouw orkestrit
Ja see polnud mingi tavaline veel 'kaks teise plvkonna meest M^tades. Kursus kestab 3.; kurn ~L "c . i iVcIf l 'o " irwT" paat  see oli lbini hea stan= ales. 29. augustini ja ksitab smfooni- tlfn P^^^^^^^^^ Irdiga ksit. Mletan hsti neid esimesi ^ repertuaari. Siiani on regist- 1 L T . T V ^ l i Z ! Paljudel eestlastel oli seljataga aastaid. Meie oli paatide ehitami- reerinud le paarikmne kandidaa- na on paavst. M^ ^^ ^ paadiehitamise traditsioon, ne alati meeldinud. ri lks hsti, di le maailma. Ainult kaheksal ja inmikonnast loiiterronstide ka- i v . . . .n i ^  ^ n i
 *R u u  Nad olid Eestis enne soda olnud paate osteti ikka rohkem la roh- neist on vimalik kursusest osa Sl tuseb koige suuremate vaimse- i i J f J i u , - i te autoriteetide vastu kellede tege- P^adiehitajad, kalurid voi mereme- kem. . vtta. Need kaheksa valitakse valja
" ' ^J '^*^ s^ii,i,..^ * l^ed". 50-ndate8 aastatel tuli teha pai- 25-st parimast eksami teel. vus on seotud samndite pakKuste .   n . , . . . . , f -traditsioonidega*^ ^^ ^^ voimeid, ju letunnitd, aga me tegime ^ ' oskusi ja energiat, avas ta neile seda rmuga. Ja teeme ka ^
Need ksimusedl on kabtlemata kohe paadifirma uksed. Nad said praegin, kuS omi vaja. 1., 2. ja 3. juulU ori Neeme Jr- phjendatnd ja valusalt likavad ruumid ttamiseks, nii et nad M e oleme alati olnud nagu suur vir'concertgebouw orkestriga heli- kuid tegelikult ei] ole see esma- said tiesti phenduda paadiehita- perekond ja see on arvatavasti fir- pjaadistamine Amsterdamis. 4. kordseks juhtumiks kus paavsti elu misele. Eestlastele oli varem pa- ma edu phjuseks. Peale selle n jy^n^ dirigeerib ta Concertgebouw kallale on kiputud. Ajalugu esitab kutud vabrikutd, aga see ei sor siin sna ttus tundmata, seni po- y^j^ gg^ j.!^ suurel muusikapidustuel selle kohta sna masendavaid and- binud neile. Paadiehitamine selle le htki tlist vallandatud". (rahvusvaheline) Kerkrade's Hoi mejd, kuna 264.st krgemast k i r i - vastu vgagi ^ Art ikl i alapealkirjaks on ajaJdr-. j ^ ^ ^ . ^ p^^^^ ^^ ^^ ^^ ^ ^^ .^ kupeas^^ on ule 30-ne lahkunud Herbert Hinnist, praegu viie- jas pandud: .Alustas koduse ehi- ^^ .^^ ^^ ^^^^^^ elust vgivaldse ^^rma tagajrjel kmnene raagib sellega seoses tamisega -~ ekspordib praegu luk- ^^ ^^ ^^^^ . .^ ^^ sagivaid krgete kinkupeadevas- oma mlestusi. suspaate kogu maailmale . tu algas juba Pha Peetruse risti lmisega Roomas 64 vi 67 aas- tat prast Kristust. K i r iku ajaloo kohaselt langesid ka Peetrusele jrgnenud 14 krgemat usumeest
; S t e ' !  S Rsksed kodumoS piim, ja lihasaaduste ohvritena, mis valitsesid Rooma produtseerimiSel perekondade Ja Euroopa valitseja- , . ^
vahp? Aajfal 882 mrvati Kodumaal teh esimese veerandaasta lpul kokkuvtteid piima- ja paavst Johb v m ning nrast seda J^^^asaadusie plaani titmisest. Sellejuures loomi ja linde mdi 3379 S T O K H O L M  Eesti Kultuuri leidus keskaial vheseid paavste "^"^ -vBhmk kui ettenhtud, kanamune produtseeriti _sski Koondis pidas Stokholmi Eesti kes surid vaikselt oma voodis. Toodangu juurdekasv ji loodetust viksemaks, seda eriti liha Majas 29. aprillil oma aastakoos- leasugiised i i i t r i i a d w kolhoosi Ja .sov- olekut, millest osa vttis erakord-
,  . L   i : u  , J hoosi. selt rohkesti liikmeid. , -gused ning avaukud voimuvoistiu- Aruanded te evuskava eelarve
sed said paavstidele sageli saatus- piaani mittetitvaid majandeid damine. Viksekaaluliste sigade X V v a s t u  h e 4 S t ^^ ^^ likeks. Olukord paranes^ tunduvalt oli kigis rajoonides peale H i i u - leandmine teeb raskeks tulevase ' . renessansiajast alates ja ajalngu ^ a a , kusjuures Rapla/rajooni 22 mgilesande titmise, pealegi Esimeheks valiti Alur Reinans. tunheb prast seda ^ainult hte majandist titis loomade-lindude kui Eestimaa Kommunistliku Par- Juhatusse '^'valiti: Harri Hrm, paavstL kes langes vgivalla ohv- varumise plaani vaid 4. L iha r i i - tei kongressil anti eeskirjad, mille Kristina Kauri (uus), Mart K i k e r - riks. Selleks katoliku kiriku peaks ge mgi kvartalilesandega tu- kohaselt veiseid ei tohi ma alla puu, Leonid Laid, Maia Mathie- oli Piws V J , kes lpetas oma elu- \[^ toime ainult Harju, Hiiumaa, 450 kg ja sigu mitte alla 103 sen, Viljar Naeris (uus), Alfred P i - pe\;ad Napoleon Bonaparte van- Kingissepa (Saaremaa) ja Prnu 105 kg raskusena. suke (uus), Zoja Raskasov, Lensi gina. Napoleon kartis, et paavst rajooni loomakasvatajad. Mujal seUeg^ eeskirjast kinni ei Rmmer, Lea Trepp (uus), Jaan vib org^niseerida tema vastu re- muudeti seda tita vaid 81-85%. peeta, pole vHmalik aastaies- Viival (uus), volntsiooni ning ta lasi 82-aastase heks phjuseks, miks.loomade , anne tito paavsti Weteerida ning tuna le \ja lindude mgiplaane ei suude- i anrillil oli F p . t k V n l h m . i d e . ^"^^^"'^ asemikeks valiti Dag Ainide Prantsusmaale kus ta sud ^ tita, oli o l X r d , et mdu- ja sovh'ooL^^^^ ^^^^ 1799. aastal. nud aasta lpukuudel viidi aasta- ,es 1277 lehma ja 31856 siga roh- '
Viimased paar aastasada on plaani titmise huvides karjast ^g^^ i^^j aasta tagasi. Rohkem oli' Esimest korda valiti E K K - l e va- paavstid^le olnud rahulikud, kuid vlja planeeritust rohkem loomi. lambaid ja linde. Noorkarja limiskomisjon, mille liikmeteks nagu nitab sjane kallaletung Jo- Loomade arv oli kM olemas, arengut aga takistavat asjaolu, et said Senta Karup, Hans Krn-
kuid neid ei suudetud vajalikul emaste loomade paaritamise arv strm, Adelaide Lemberg, Alfred mral nuumata ning veiste J a oli paljudes kohtades vhenenud. Pldma-ja Eldur yellite.:, sigade pevane kaaluilve Jfl
Toronto Eesti hispaidc 958 Broadview Ave. Toronto, nt^M4K2RI Tel. 465-4650 vi 4654659 Pank avatud: peval, 19.00 ^ 3.10 (esmasp.
Dhendnses on jud reedeni), htul 5.3 - 8.00 (esmasp. Ja ndjap.) LimJD SOODSATEL T I N G I I ^ S T E L K A A S M A A L A S T E L E
Informatsiooni saab pangast lahtioleku aegadeL Kik uued laenud on laenuvtja surma puhul kindlustatud Innd $30.000. ulatuses, jdava tvimetuse puhul on kindlustatad
knni $10.000^ ulatuses vastavalt kindlustuste tingimnstele.
hooajal. Tal tuleb dirigeerida le 20 kontserdi.
Kultuuri Koondis
liannes Paul Il-le, on nndanime- tatud moodne aeg" toonud uusi ohtusid ka kirikupeadele ning maailmas leidub inimesi, kelle ksi luseb pris kellelt miljomte Ini- ^ ^^^ ^^navu pole uusi loomi ker- meste vaimse jnhi elnkuunla kus- ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^ u^a tootmise tutamfsks. ,Ning ndsed kallale- j^eks reserviks kujundada tungid paavstile on palju ohtliku- ^^j^^^  nuumamise paran- mad ldsuse moraalile ja kinkule kui kauges minevikus, mil kmmu- -    -   . ..  nikatsioonivahendid olid algelised ning sndmus ei olnud oma ties ulatuses ni i selgepiiriliselt |a detai- lides masside silmade ees nagu praegu.
Talitame, @t meie praktikogo O uhiiiieBudl
Nagu nitavad paavstidele elu kallale kippumised mdunud ae- gadel olid inSmesed minevikus sa- ma elad najain praegu. Praegused relvad J a supred masskogumised palkuvad aga mrvaritele hoopis paremaid vljavaateid oma musta- de tegude sooritamiseks kui aas-
H.KIRiK tosuranee .
JiUri Remmelgas
Vrskemad uudised loete ..VABA E E S T L A S E S T "
Hambaarstid
Dr. PIRET TRUVERT Dr. ANNE TNISSON Dr. MARET TRUVERT, loste eriarst
. ARJA PELTONIEMI, laste eriarst
2259 Bloor Street West, Telefon 766-1391. 766-5623
VASTUVTT K O K K U L E P P E L
MANKIN REALESIFE REALTOR
MRK T. MANKIN REALTOR ^70A Yonge 8t. (at Lytton Blvd) Toronto M4P 2JS
Kinnisvars^ ostu vi mgi korral helistage TOOMAS M A N K I N . tel. 487-4477. kodus 447-2017
Alcan ^ Building
Illi Products rALCAN Authorized Dealer
V I H M A V E E R E N N I D J A TORUD ALUMIINIUM A K N A D J A U K S E D RSTAALUSED J A PIKESE V A R J U D
' 20 A A S T A GAMANTIII LTI ETTEVTE
2226 Bundas St. W. Toronto, Ont. M 6 R 1X3 Telefon 534-2864
Omanik A R T U R S M I M E
Vtke hendust firma omanikuga.  E i mingit Vahemeest.
ESTLNE
$38." $21-
Veerandaastas $11.- 1 K I R 3 P O S T I G A
Vljaspool KansdffiD'
$42.7- $23.~
LENNUPOSTIGA lemere-maadesse: Aastas $76., poolaastas $38., veerandaastas $20
Aadressi muudatus 50 centi. ' tTksiknumbri hind m eent!-
Kanada aadressidele palume mrkida ..POSTAL C O D E " Isi USA aadressidele ZIP C O D E "
Pgatshekk vi rahakaart kirjutada. Free Estonian Publishers nimele.
$6L $33.
Veerandaastas $17.
TeJ/imine
P.O. Box 70, Postal Stn. C, Toronto 3, Ont. M6J 3M7
Palua mulle saata VABA E E S T L A N E aastaks / poolaastaka / veerandaastaks  tavalise / kiripostiga alates    
19 . Tellimise katteks lisan $ siiijuurw rahas / tshekiga. / rahakaardiga. (Raha saata ainult thtfcirjai).
Nimi  - -