EESTLANE teisipeval, 5. oktoobril 1982  Tuesday, October 5, 1982  Hr. 74
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ 1 ^
TOIMETAJA: Hannes Oja TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Je, Olev
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised,.kuulutused, ekspeditsioon) 444-483?:
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas-^45.^, poola^^ ja veerandaastas $13..
TELLIMISHINNAD vljaspool Kanadat: aastas $55., aastas $29.-^ ja v^rsmdaaim^
Aadressi muudatus 50 c.  ksiknumbri hind 60 c.
FREE PuWished by Free Estonian Publisher Ltd., 1955 Leslie St Don Mills, Ont. M3B2M3
illlHIililillllillllillllllllllllllillilliilililllllillJlilliE^
Eanadalased elavad iile praegi vallid rkamises FderaalvalitsD- e otsus riigiteenijate palgatusu piiramiseks esimesel aastal 5 ja jrgmisel aastal 6 protsendi ulatu- ses ning Ontario provintsivalitsuse lrgnemine keskvalitsuse algatusele aiigiteenijate palkade piiramiseks 5 protsendile jrgmise aasta jooksul, on virgutanud kanadalased rkvele ilusate unengude vallast ning vii- Bud nad karmi maailma jise te- lisuse atmosfri, kus senised 15 20 protsendilised palgatusud ja nendega kaasuv ,,magus elu" on kaugenenud minevikku. Keskvalit- sus ja talle jrjgnevad provintsiva- litsused loodavad, et majanduselu erasektor jrgneb nendele drastilis- ele sammudele samalaadsete piira- vate kitsendistega ning loob selle- ga vajalikud eeldused inflatsiooni jkurvi pidurdamiseks ning praegu- sest majanduslikust ummikust vl- ja psemiseks.
SelUsed sissetulelmte piiraimiised on palgateenijatele kahtlemata ras- feed kanda, mida kinnitavad paljud protetimeelevaldused ja demon- stratsioonid nii Ottawas kui ka To- pntos. Riigiteenijate meelepaha on seda arusaadavam, et m^jandusli- Iku minnalaskmse ja raha vlja- andmisel lahtise ke poliitika isaks li fderaalvalitsus Ottawas, kes aastate jooksul pole piiranud oma suuri vljaminekuid ning n alati jrele andnud suurtele palganud- Eiistele. Riigitewiijate protestide raamides nutakse ka kitsenduste ja sissetulekute piiramise poliitika rakendamist kigile tlistele-tee- nistujatele ja kigile seltskonnad tidele. Ontarios juhitakse eriti te- Favalt thelepanu valitsuse suurtele jreleandmiistele arstide nudmiste r^uldamiseks, kuna valitsus Eustus hiljuti arstide tasude tst- misega 14 protsendi idatUlses.
Vaatamata protestidele, nurina- tele ning keskvalitsuse ja provintsi- de majanduspoliidka kritiseerimise- le peavad majandusksimuste eks- perdid praegust tagalsihoidlikkuse ja kokkuhoiupoliitikat ainsaks teeks Kanada praegusest majan- duskriisist vlja viimiseks, Keskva- litsuse majanduspoliitika praegune ^und Mnnital), et valitsus on hl- janud seni rakendatud teooriad, millede alusel valitsus on vimeline Majanduselu suunamisega vimal- dama kigile td ning hoolitsema kigi > kodanike majandusliku hea- olu eest. Nd, ku!s ttute arV Kanadas on kasvanud 12,2 prot- sendile tju ldisest ^kogusest. Jb valitsusel iile ainult ksi lao- tada ning peaminister Trudeau on avameelselt sunnitud tunnistama, et Ottawa ei ole vimeline tle rakendama tta jnud 1.388.000 I kanadalast  selleks peavad eraet- tevtted oma abistava ke ulata-
Panga esimees Rowland Frazee, on Kanada liberaalide valitisus sat- tunud ummikusse majanduspoliiti- kaga, mis on taotlenud vaatamata suurtele eelarve defitsiitidele ma- janduselu elustamist. Sealjuures puudusid valitsusel tagavarasum- mad, mis oleksid tulnud reserveeri- da heade aastate lejkidest hal- bade aastate defitsiitide katteks ja inflatsiooni pidurdamiseks. Selle asemel suurendas valitsus pidevalt oma vlgasid ja eelarvete defitsii- did takistavad nd intresside lan-
Defitsdid svad ra ka
KOMMENTAARID Kanada on leidnud endale lpuks nib hendriikide National Canceir
rahvuskangelase, keda ta kaua ae- Institute direktor dr. yincent De- ga on otsmud. Selleks on mdunud Vita. N on paremate ravimeeto- aastal surnud noor 22-aastane Ter- dite rakendamisega suudetud vhi- ry Fox, kes vaatamata sellele, et ta haiguse ohvrite arvu vhendada, oli kaotanud vhihaiguse tulemu- Statistiliste arvude kohaselt on alla sena oma parema jala, otsustas 30ne aastaste vhihaigete suremus vhihaiguse vastu vitlemise vaja- langenud viimase kmne aasta dusele thelepanu Juhtimiseks ja jooksul 30 protsenti, alla 50-ne aas- selleks raha kogumiseks jooksta tastel 15 protsenti. Erilisi edusam- hel jalal ja amputeeritud Jala me tehakse ka selliste vhihaiguste proteesil le kontinendi Kanada lkide ravimisel, mis viis aastat idaramiikult lnerannikule. Terry tagasi lppesid peaaegu sajaprot- Fox oli sunnitud oma, matka prast sendiselt surmaga. Siia kuulub 3339 miili seljataha Jtmist haigu- niteks noorte inimeste juures avas- se tttu katkestama, kuid ta kange- tatud luuvhk, mille ohvrid terve- laslik ritus oli vitnud rahva t- nevad slo protsendi ulatuses kolme helepanu Ja sdamed nmg tema ai- aasta Jooksul prast haiguse avas- gatuse tulemusena voolasid vhi- tamist. haiguse uurimise abistamiseks kok- Mis on vhihaiguse phjustajaks? ku suuremad summad. Ka sellele ksimusele annab dr.
w  . - V m ^ . ... BeVita vastuse, maiides, et tema Asja toimusid Terry Fosi mles- rvates on SO protsenti vhihaiguse
Juhtumitest (Phjustatud keskkon' . . .J, , .. nas valitsevatest teguritest laiemas m.mesed kogusid sp lega raha va- ^ . ^ ^ _ .^g^^ j^^ ^^
tuseks le kogu Kanada massijook- sud, millest osa vtnud tuhanded
hihaiguse uurimise fondi .Tulemu sed olid erakorralised, kuna aktsi
setamisest, kokkupuudetest vhi- haigust phjustavate kemikaalide-
oon ti kokku le 3 mUjoni dollari, thtsamaks teguriks mis kasutatakse mimsoo suurima vaenlase  vhihaiguse  uurimi- seks Ja selle vastaseks vitluseks.
kik need summad mis valitSBjs vajaks majanduselu produktiiv- seks elustamiseks.
" Royai Panga juhata|a nuab ka ettevtete kui ka ksikisikute lae- nude kokkutnibamist, kuna vla- summad on kasvanud ig kr- geks. Produktsioonikulude ja pal- kade kre tus on omakorda ph- justanud olukorra, kus Kanada ei ole enam vimelme rahvusvaheli- sel turul vistlema. Praegu on pii- narikkaks probleemiks nende vr- nhete vljallitamine Kanada ma- jandusssteemist. See saab toimu- da ainult sel teel kui rilised ette- vtted ja ksikisikud oma vlja- minekuid pihlad.
See mberorganiseerimise prot- sess vaJstavalt olukordadele on nd alanud kuigi eelolev rnnak on pikk, raske ja vaevaline. Row- land Frazee hinnangul n Kanada majanduselus juba esimesi parane- mise tuimuseid mrgata, kuna paur kade intressimrad on hakanud langema ning ka inflatsiooni spi- raal nitab languse teiidentSi, ehk- ki see langus n praegu veel vrd- lemisi tagasihoidlik. Kik oleneb siiski sellest, kas kik kanadalased tulevad valitsuse poliitikaga kaasa ning nustuvad vabatahtliku palga- nudmiSe piiramisega.
Nende ennustuste ja kalkulatsi- oonide juures ei sa siisM unustada, et tervenemisprtsess Kanada ma^ Janduselus oleneb suurel mral ka rahvusvahelisest majanduslikust olukorrast. Ehkki hendriikide va- litsus on tuleviku suhtes vrdle- misi optimistlik, on paranemise tunnused praegii veel vga kidurad ja mmimaalsed ning Torontos asja toimunud Maailma Panga ning Rahvusvahelise Rahafondi esinda- jate meeleolude ja kommentaaride jrele otsustades ootab maailma majandust lhemate kuude jooksul veel erakordselt aeglane kasv, stag- neerunud kaubavahetus, suur t- puudus nmg krged mtressim- rad. Kigi nende tunnusmrkide jrele Otsustades ei ole suuremat paranemiSprotsessi enne kui 1983. aasta keskpaiku.
on sski toit, mis vib phjustada 35 protsenti vhihaigustest; 30 prot- senti haigusjuhtiimitet. on tingitud
Seoses Terry^fc^ i - l O protsenti ke- seks korraldatud aktsioomdega^wUfaadest^^ j on ajaMrJanduses viimasel ajal
Eesti Vabadusvitlejate Liit hendriikides esimees koi. Ylo nson, kes saavutat tulemusi vhihaiguse toithistamisesse, sus kinnitavad alati vtab osa siinsete sjaveteranide ritustest. vastu vitlemisel. Need tulemused rimused, et need inimesed, kes
svad suuremal hulgal tumerclie- lisi kgivilju langevad vhemal ai^ ^ yul vhihaiguse ohvriks kui tavalis- te toitude sjad.
Igal Juhul --- Terry Fox oma drmtUise lemandri lonkamise- ga tuli toime kahe suursaavutuse- ga: ta vitis endale kanada rahvs- kangelase ttli, kuid krvuti selle- ga avas ta suurte rahvamasside ked Ja sdamed vhihaiguse uuri-
TfYiu J   ! - J J - . i : j *.t.  . . 1 ^ . . . . misfeks suuremate summade ari^ ^ hendrukide endine president Richard Nixon ksitles uheshjutises,,,New York TimesW^ avalda- j^^ggijg
tud artiklis analsivalt Ida-Lne vahelist kaubandust. Ta juMbthel^^^ hendriikide ja tema liitlaste vahel Ida-Lne vahelises kaubanduses jai rhutab tundvat tarvidust seH^ ^ 'r^.  :^ alase poUitika^ htlustamiseks. Nixon tsitem^^ kes tles kord i950-ndatel aastatel, klnia sja krgperioodil: Me vime ma Nukogude Liidule kike, mida nd ei saa meie pihte^ Iisraeli peaminister Menachem gaSi tulistada"^ ja lisab omalt poolt, et see idee hlmas mitte ainult relvade, vaid ka krgtehnoloogia Begin keeldus erilise uurimisko- toodete miiki, mis viks N. Liidu relvastumist soodustada.
hendriikide ja
virgutab uinuva liitlasteii)hutu ma
Endine president Nixon tleb, seks et kaubanduse suhtes N.y Liidyga mitte abi on,vga mitmesuguseid seisk<7hti.
tet 
siooni meiega heade suhete silita- jeidnud massimrvade uurimiseks, miseks. Nixon tleb, et teraviljaem- Ta suutis isegi pariaihendi n kau- bargo rakendamine N . L i idu vastu gele va ja manverdada,: et see
kaubandus^oii alati kasulik, kuna ^ a l   n e n ^ ^ need maad, kes omavahel kaubit- ^ ^ ^ ^ majanusiiKKe liuve, tai- A / T ^ C W O I s e v a d  ' a ; u ' v ^ t  '  ^ sevaa ei asu yastastiJcku sojajalale. vimalik saada vilja teistelt maa- dustamise^ ^^ ^^ ^^ Ajalugu on aga selle tielikult Nixon juhib thelepanu sellele, delt. Palju suuremaks osutunuks ta sellele, et ^ Beiruti veresauna kummutanud. Teise rmuse fnoo- et N A T O liikmesmaad Ja Jaapan mju, tleb Nixon, k u i meievahe- taustal oA rganud tuhandete lis- dustab seisukoht, et N . Liidu blo- toodavad N . Liidust enam. kui Une kaubandus olnuks laialdasem re elanike sdam^^ kiga ei tohiks olla mingit kauban- kolm korda rohkem, ja et majan- ja: hlmanuks palju kaupu, mis on nad nuavad demonstratsioonidega dust, kuna seUest hoidumine ph- duslikult on meie ssteem thus. Nukogude Liidule hdavajalikud. Ja p r f e jstaks sealse brutaalse poliitilise nende oma aga niitte. Seda asja- Seejuures rhutab endine p^ ^^ ^ Ja sdlaste vas- gsteemi kokkuvarisemise. Ka see olu tuleks tulusalt ra ksutada, kindlakelise kaubanduspoliitika ttusele vtmist. on iUusioon, leiab Nixon, eldes, Md^ ^^ ^^ ^ et tulemuseks oleks.ainult N . L i i - kahjuks aga ainult uinuv h i i g l a n e / ^ ^ ^ g j ^ y ^ g g i j g ^ V a  t s u S e l e avaldatud surve du elanikkonna vtmine veelgi ti- tleb Richard Nixon. Ta leiab, et mis me neile pknie^ ^^ ^^ e hedmate pihtide vahele. mida tihedamalt on N . Li i t hlma- omalt poolt midagi vastu.
MHline peaks, siis olema Lne tud keerukasse kaubandusvrku, Olies ksitlenud kaubandust kui hine lhenemisviis? / seda rohkem suurendame Moskva;mjuvat v a h ^ Li idu julitide
Nixon nimetab selles osas alu- huvi rahu vastu ja samuti motivat- sundimiseks jreleandmistele ja kui
Niklysele Eesti vangistatud vabadusvitleja
Mart Niklus thistas 22. septemb- ril 48-dat snnipeva. Pool oma eluajast on ta rahvusliku ja inini- igusliku tegevuse prast oimu! okupatsioonivimu poolt tagakiu- satud. Peaaegu kmme aastat on ta pidanud vaevlema nukogude vanglais ja oijatlaagreis. Okupat- sioonivim on keeldunud talle and- mast haridusele vastavat td, te- da on korduvalt vahistatud, temia kodu lbiotsitud Ja lemale kuulu- vat konfiskeeritud.
Vaatamata kigile kannatusttk pple Mart Niklus kunagi vsinnd nudmast oma kodumaale ja rah- vale enesemramise ieust ja
MRT NIKLUS
Valitsusele avaldatud siiski asjad nii kaugele viinudi^et Begini kaitsealune J aatekaaslane kaitseminister Ariel harn on l- puks omaks vtnud srali sjaju- dude osa selles tragdias. Nimelt
SDodustustegurit htoimalsS * j  ! f t^Una laagrW mber pii- muutustelelt. Liidu blokis, kirju- " " l l ' ' . ^ ^ tam Nixon edas' 01 j^ ne^ ^^ ^^ ^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^ mSandusUk j o u d ^ i ' t u | ; kui ^ : f r  , , ^ . 1 . f 1 le siirdumiseks ]a seal palestima hes, osutub see siiski relvana kasu- ; . . , . . , 1; . , . ^ , . . ^ terronstide" otsimiseks. Begm km-tuks, kui me ei astu oma samme - . \  . .
1  1 u nitab, et see pole iisraellaste asi hises koosts. K u i me lubame  , , i . , , . , KT T - J 1 J 1XU . j  it \ km uhed lubanonlased hakkasid N . L u d u l end lhestada ia valluta- J .. . J . - . * , teisi liibanonlasi tapma, da, sus ei suuda miski seda yalti- , da, Mis puutub hendriikidesse^ See vide on selleks liiga laps^ siis ei ole me leidnud tihist meelt Ja lbe, et seda kaaluka vabahdu- oma majandusliku ju kasutami- sena aktsepteerida. Kui i israel i seks prast Teist maihnasda. sjajud vaherahu tinginiusi hlja-
T H - J j - . J , tes Lne-Beirutisse tungisid ja na^ Presidendina hamsid^nnnd^suu. j^ ^^^^^ rel maaral sagedased Sisevoitlu- ^ ^ kohustusks ka sed valitsuse mmisfeeriumidej laagrites asuvate tsiviilisikute iseseisvate agentuuride vahel, kaitsmine Ja kahtlemata olid Bogin kes tegelesid majandusalase va- tema sjalised Juhid v  ^ hsti liSpohitikaga. teadlikud, et falangistide tsiviilisi-
Kneldes v e n e l a s i vi ka me ^^^^ endi liitlastega, peavad hendrii- ^"^^""^^^^ lanibakarjaaia gid vljendama end ksmeelselt ja ^^ ^^ ^^ see hl peab olema autoriteetne. Kogu sellfe: asja mbei^ hljub^v^^^ Vaidlus maagaasijuhtmetiku raja- gahib ja: paha ^^ I^ mise parast Siberist Lne-Euroo- suuda Begin krvaldada 0^ passe vib osutuda hirekellaks, rabravuuritsemisega. Vib-oUa an^ mis ratab uinuva hiiglase mis nabloote^ ^^ ^^  teeb l^nele lpuks ometigi sel- selle igesse per^ ^^ ^ geks tungiva vajaduse kasutada sjajudude lemjuhataja kindral oma majanduslikku jjidu ja teha Rafael Eitan, kui ta masimrva  seda koordineeritult, kirjutab avastamisel mainis: ,,See, mis tu-
immoiguste taastamist. Raskelt hai- gen jtkab ta nukogude orjat- laagri ebainimlikes tingimustes vitlust te ja iguse eest.
Prdume kigi rahvslikul. mtlevate eestlaste poole leskist- sega saata Mart Niklusele snni- tendiga varustatud tervitusku-ja- ^ ^ ^ " ^ ^ " ^ i ^ ^ ^ " ^ i " ^ Pi'esident Ric- leb^^^^ B^ ^^ peva ja lhenevate juluphade de, teryituspostkaartid^ hard Nixon ajalehes New York takse." puhul tervitusi jrgmisel sunnit- miseks. mbrikud on tasuta, posti kagri aadressil: USSR, 61B263 kulude eest saadaval eesti ajalehte- Permskaya oblast, Ghusovskov de talitustes |a Eesti poltvangide raion, PosyolokKuchino, chrezh- lemaamse abistaihisrganisatsi- deme VS-389/36. ooni tohnkondade ning hooldus-
Eesti Vangistatud Vabdusvli^ gnippide kest. Mart Nikl^ ^^ ^^ lejate Abistaniiskeskus on selleks vitusmbrikute pealadu: Eesti Van- puhuks lasknud trkkida lalnmie gistatud Vabadusvitlejate Abista- tatud sunnitlaagri venekeelse miskeskus, Box 34018,: S-1026 aadressiga mbrikud, milliseid Stockhobn, Sweden,
 saab .'.kasutada; thitud, vastuvtu- 50010,4-5^..:..
T i m e s " v
l i l l
dr. R.
ialti rll konser
heudi-iil Events" ki] 26. juuni kide saati pevast 14| suur maa! on ka eri Leedu. A i aastast ah Leedu maa ku,i vabad I kolm riiki NuJtogudj Nations l i| usu- ja tuli aga l| ja Ribber slmisid o| ne ja Natj sa selles k Nukogud] j- varsti ^ bariiki oki ne poolt,
; 1941 aal asuvad str; halBal t i muga le ja siiani vim ise timic; le.|
Kuigi Sl ole teadlik! sest,;mle!| badusest c baltlastel, gi ttinusj ne okupat seisvusele > na mlcmi sid hel h| kuulutada, .pevaks.
B a l t i / Vi j ni lbiviiml du t vii oma mb( on mures nikkudc n| Balti riikidj
: liks Baiti | riigikoiTa liikmed vi kide riigiail ga Ja urnil vita ltl ifi iseseisvusel
T O R O N ^ scivja vabil
limde kndi sel, paljViUi aga Iraagi
. viimasel / k | / : tundi- 40
; plija- j u ^ ^ tiacics; : ;
011; vga' i] oleku ' p  r a | p;hja sel
 peaksid olcl ma ;onia Jc|
:Olekuje ja; ; :-.se:minekutJ
: - m i s - H : ( n ! v a i
' teha kindl]   teaks, ku i ' l l
vita:b ta a| / graafilist
osata :ncid : Lpiiks'
sumleks:.:! o h k i i V  I hendab, etl neid- ' r ah V I I k a ise p j tada.
Toronto Star'^ avale dala