Lk. 6 V A B A E E S T L A N E teisipeval, 1. septembril 1987 - Tuesday, September 1, 1987 Nr. 65
angDCOQZEDCSDC
Hbemedali vikekaliibrilise vabapssi |askrnises kolmes asen- dis individuaalselt. Vistluse
Nn. V,Weltklasse" vistlused ZricJhis kuuluvad igai^ hooaja thtsamate sndmuste hul- ka n i n g b h a 1 at i an dn u d krgeklassilisi saavutusi; Ka tnavused vistlused ei olnud lerandiks. Kanada jpoksutht Ben M n s o n lbis kolmandat korda IDO meetrid ajaga alla 10 sekundi. (Aiiisa jooksjana maaflms). Aeg 9.97 se^. oli saavutatud tugeva Vastutuulega. Lubatud tagant- tuulega (kni 2 m/sek.) vi isegi; tieliku tuulevaikuse puhul oleks tenialt tenoliselt tulnud uus maailmarekord. Saiiias jooksus saavutas teine kanadalane, Desai Willirii viienda kohaga oma tnavusfe [iafima resultaadi 10,25. Koos Mahotni ja Sharpega jooksid nad ilusa aja 38,49 4 x l 00 m teatejooksus. Vitis SA mees-
Ka naiste lO meetris tuli esi- koht Kanadasse  Angela Iss-
vpitis 1 l,3-ga.
tasavgisu^est annab pildi tsiasi, et kuldmedali vitnud ameerikla- ne edestas M 1,5 punktiga ja Mart edestas kolman- daks jnud ameeriklast ainult 0,5
;:|}unktiga,.  '.- - - Hbemedali Kanada kolme-
liikmelise meeskonna koosseisus vikekaliibrilise vabapssi lask- mises kolmes asendis.
l i i k m e l i s e meeskonna koosseisus hupssist laskmises.
luuresoleval pildil on Mart kahe hbemedaliga, kuna kuidme-
; dali vitmine toimus kaks peva hiljem. Kahtlemata on ta oma videtud aladel parim vlis-eest- lsest laskur ja ks paremaist kogu maailmas, kuna tpsed and- meid kodunia 'laskurite kohta
aastat kestnud pingud Hkolis jtsid talle vhe aega treeninguks, kuid nd- phendab ta ennast tiajaliselt treeningule, et osaleda Koreas toiniu Olmpiamngudel tuleval aastal;
Septembri teisel poolel vtab ta osa Koreas - t g i m  v a t e s t laskevistlustest ja oktoobri teisel poolel Ungar is toimuvaist SAaai 1 makrika \ (World Gup) vistlustest. Konkurents Ungaris
Laskevistluste tagajrjed Jekru Laste
Suured poisid (lamades kelt)  1. Valev Rebassoo - 100/100 (7. sdamikku), 2. Hillar Ling  100/100; 3: Margus Koiga - 100/100, 4. David Hogg. iQO/m.
1. Paul Jomm 
97/100, 2. Daniel Schaer - 87/100, 3. Martin Luud ~ ,86/l0:.r:;.' /Iz/v: :^
Telt- 1 . M a r t Kaljurand - 100/100 (4 sdamikku), 2. Martin L u u d - 1^ ^ sdamikku),?. Toivo] Milles  99/100.
Suured tdrukud (lamades kelt)  1. Monika Phn  98/100, 2. Monika Medri ^ 97/100, 3 ; Katrin Kng ; 9 3 / W O . . ; : y ; , ! ; ' ;
Keskmised tdrukud (lamades  1. -Tiiu illavere 
97/100, 2. :97/ioo.;-:;v: ^
Toelt  l . Tiiu i l lavere , - 100/100 (2 sdamikku), 2; Viive Kittask - 99/100 (5 sdamikku).
CIL kuldmrgi omandasid: Hillar Ling, Valev Rebassoo, Peeter Pirn ja Merike Luud. 
Vrske Wimbledoni lltusvit- ja austraallane PatGsh ei saanud
kujuneb kindlasti raskeks, sest eurooplased on olnud alati tugevad laskespordis.
kuigi kaua oma loorberitel puhata. Mned ndalad hiljem kaotas ta V e r m o n t i s tundmatule 17-aastasele ameeriklasele Andre Agassile 6:7,: 6:7. Ning Varsti paast seda tli kaotus teisele ameeriklasele, Pat Currenile. Viirnane kuulub maailma 20 parima hulka.
GIL hbemrgi 'omandasid: David Hogg, Heikki Novek; Mar- cus Koiga ja Monika Phn.
CIL pronksmrgi rriandasid: Monika Phn, Tiiu SihaVere, Viive Kittask, Monika Medri, katrin Kng, Katrin Hiir ja Kadri Sandy, Paul Jomm ja Martin
Mahutatakse ennast kuidagi moodi kahe kuni kolme ka^ voodisse. Ni i et, kokku okupeerib h viis kuni kuus poissi. Vib karta, et kllaltki nadi vlimusega nri kkiu variseb. Seda nneks s
Kella seitsme paiku hakkavad ohvitserid tulema, loevad nimekirja ette ja Vtavad vajalikud mehed kaasa. Mina satun gruppi, mis lheb Leisnigisse.^M nii nagu loot- sime, jmegi kokku poisiga, kes mulle Lasnamel koha kinni paniv M e lenieainufeed eestlase niinevast pundist. Hea, et niigi l  k s , o l e k s ksi venelaste ja pilusilmade keskele sattuda.
Seekord juhtub ime: sidame inimestele meldud rongiga. Nojah, neil on vist hbi meid pevavalgel loomavagunis vedada;
S A A B U M I N E LEISNIGI GARNISONI ; J D A - S A K S A M A A L . ^^^^
Saabume Leisnigisse, millest peab saama minu Ja jude teiste kodulinn, paariks aastaks, Meie veosa asub umbes viie kilomeetri kaugusel jaamast. Enamus teest tuleb pressida vastumge. Paganara vsitab. Jalad on juba Ton- dil puruks hrdunud, saapad loksuvad, nii kuradi valus on, et klm higi on otsaees. Ohvitser astub kii^ vaevalt, et tal vale numbri saapad on. Ja meie .peame tem- post kinni pidama. Istuks hea meelega teeservale aga rivist omavoliline vljumine ei ole ette nhtud. Midagi pole teha, peab aga hambad ristis edasi riihkim.
Ja nii ngu alati, kohale judnult, ootame ja passime; lenselieg juba haijund. Jrelikult vene sj^^^ see nii viisi olema. Kui aeg on parajaks tehtud, viiakse meid siali. Ruumi hes otsas paikneva laua re^^ vtavad istet ohvitserid. Ootame suure huviga, mis nd tehakse. Ohvitserid vestlevad omavahel, ei tee meist mitte vljagi,
s siiski pannakse meie kohalolekut thele. Saan aru, autotranspordi pataljoni.
Vtab veidi imestarna, et rniks^^^V juhtunud. Hakatakse kirja panema, mis liigi juhiload kellelgion. Kkitakse minu kest. Mul ei juhtu mingisugust liiki olema. lemused vahivad nutult ksteisele otsa ja konstateerivad fakti, et on testi eksitus Juhtunud. Nd on juba hilja midagi muuta. Mtlevad ja arutavad tkk aega mis muga peiale hakata. Lpuks otsustatakse, et hakkan teenima staabis kihutajana. Viimaks ometi olen paika pan- dud . Vande andmine pidavat olema kuu aja prast. Prast seda algab see ige teenistus: Aga enne , ,prisjagat" on noorte aeg, see on see kige raskem periood sduri elus.
Prast neid jutuajamisi on ette nhtud saun. Mtlen, et see on ju pris mnus, pole mitu pev pesta saanud. Kigile paistab ettepanek meeldivat. Marsime rmsal meelei sauna poole. Vtame musta pesu seljast ra ja viskame nurka. Peale yeeprtseduri lubatakse uus anda. Astume hanereas pimedasse ruumi. Kes veidi aeglasemalt ennast liigutab, saab krval seisvalt seersandilt jalaga hoobi vastu tagumist kehaosa. Paistab, et sellest on kasu, teist korda ei taheta saada. Kurat, peaaegu^^d jali. Seebid vedelevad maas aga kus nad mujal olema peavadki, vastavat kohta Ju ei o le . ;
Vaatan lesse, et kus see vesi siis on. Sealt see hak- kabki nirisema. Lae alla on tmmatud torud, augud on sees
Ja klma Vett soriseb phe; Kakskmmend viis meest tun- monu. on nii et ei
liikunia. Seepi ei Julge maast vtta, armeenlane^ ^^ v^^ jataga olla. Seersandil on vist kiire, ei lase meil kuigi kaua saunamnusid nautida. Ajab meid ropult karjudes vlja. Ni i nagu oli lubatud, antaksegi puhas pesu. Ei tea, kas mu silmangemine on kehvaks Jnud aga too puhas pesu on tunduvalt mustem kui eelmine. Tean juba; kuhu mind saadetakse kui nurisema hakkan. Jn ootama, millal ktertik antakse. Ksin. eldkse,^^ ole. A g a ikJcagi on imelik pesu mij ihu peale panna, mis sellest, et kodus ei ole. Pan selgitada. E i aita. Mis teha, peab olukorraga leppinia, Panen lhkis ,^ puhta** pesu selgaJ keeran mrchmud nartsud veriste jalgade mber. Ni i .vmnusas-'^  varem kinud.
htuks oleme tubadesse ra paigutatud. Kstakse magama heita. Mul on hea meel, saab ometi le tki aja linade vahele. Olen just uinunud kui aetakse jlle les. Uus krae on vaja peale 'mmelda. 'Ei 'saa .hsti^'mttest aru;
Tahtsin juba enne magama heitmist selle t ra teha, siis ei lubatud. Eks siis nd on ige aeg, seersam targem, teda: peab j uskuma.
Puhas krae kljes, ritan uuesti silma looja lasta. Pagana pihta, ei tule midagi vOa, Jalad ajavad^^ Uni on siiski valust tugevam ja lpuks jn magama. Nen udseid unengusid.
H A I G E S T U M I N E LEISNIGIS y ; ^
rkan, pea valutab. Katsun srmega pulssi, mis see siis on, olen vist haige. Jah, otsaesine on ka kuum. Olen juba paar peva khinud, sgavalt hingates ragiseb midagi kusagil sisemuses. Ega see eelmise peva saun ka kige pareniihi ei mjunud. Mida nd teha? Kaua ei anta aega melda. Algab hommikune rivistus. Seisan, jalad vrisevad, pea kib ringi. Olen vist omadega pris lbi. Mida teha? Peab ohvitserile tlema. Lhen, rgin loo ra. tleb, et praegu ei ole aega arsti juurde minna, hom- mikusk on varsti. Mis mind see sk huvitab, isu ei ole. Aga ega ksinda ei saa ka meditsiini punkti minna. Pole midagi parata, eks siis lhen peale ski.
Sklasse mineku suhtes ei tehta mulle mingisugust erandit. Pean joostes marssi tegema, nagu kik teised. Jalad valutavad jubedalt, pea kib ringi. Ahmin klma hku sisse, kopsud ragisevad, ajab hirmsasti khima. Pole ennast kunagi varem nii ebamugavalt tundnud. Pool teed on joostud, rohkem ei jua. Astun rivist vlja. Seersant on kohe juures. Saan simata, et mis, omavolitsemine see niisugune on. Katsun talle selgitada. Tstab rusikad psti; T on minust palju turskem, ei ole erilist mtet kaklema hakata, srgin edasi;
Istun sklas, sda ligib. Naaber imestab, miks ma ;et leiba j vid ei taha. See ori jumaiuspala. Annan
selle temale, tal on hea meel. Prast ski ilmneb, et on veel teisigi haigeid. Meid pannakse rivisse ja komberdame med. punkti. Ootame, ootame^ ootame. : . Lpuks suvatseb doktor hakata vastu vtma, i Kurdan oma vigu. Arst keerutab pliiatsit nppude vahel, mtleb, et mis see poiss luiskab, pole tal viga midagi, t^ ^ igak^ juhuks annab mulle siiski kraadiklaasi. Ja siis muutub tsisemaks. Palavik on le 39C.^^^K^^ luisanudki, talx)n testi vist midagi viga, enne, korispb jah kusagil kopsu piirkonnas. Lubatakse haiglasse saata. Kuid momendil ei Juhtu autotranspordi veosas olema htegi
autot, peab ootama. Jrgneb
Mdunud Vabariigi aa tutvustamise aasta". Selle jf seda kuulda? Tsiselt?
Eesti tutvustamiseks on mil meid mooduseid. hele lau] teisele rahvatants, kolmanda] vimlemine. Mnele aitab meri tusest ja heast snast. Arvata oi et mni on mjustatav isej trkisnaga. Sest on veel neid j kes usuvad, et ,,kiri ei petaj Tnapeval lehti ja pamflet lugedes seda enam" uskuda maksa. Kir i tihti valetab, ja pi elalt kohe. Selle vastu ei aj omaette kirumine. Parem on vae anda meile usutavat kirjasna.
Eestit tutvustavat kirjandust kahte eriliiki: raamatud ja ajal jad. Mlemaid meil on, mitte k| niipalju kui vaja, kuid rohkem enamus meist aimab. Kautai neid! Raamatute kttesaamine ju kll tlikas, ja maksab isj raha aga . . .
Ksimusele, mida on lj saadaval, annab tieliku vast Northern Publications vi jaa j ESTONICA - B A L T I C A : Selection of Source Matel 1972-1986''. Selles on kahel temaatilises grupis kokku' teost, peamiselt inglise, kuidl teistes keeltes. Selle referentsf se hind on viis dollarit, ps kuus dollarit. Saadaval Ab | miskomitee ris vi otse jastuselt (telefon 416/477-89^
Juhiksime thelepanu ka Eestlases hr. 62 ilmunud tosil pealkirjale ja loodetavasti lh( ajal Torontossegi judvale fessor Toivo Rauna uuele teol ESTONIA A N D T H E E! NIANS. (llataval kombel dub tolles nimekirjas prof. Aun'a ,THE POLITICAL Rl GEES: AHistoryoftheEsK in Canada. Selle esimene pe| seletab lhidalt ehk kik tavaline kanadalane viitsiks lugeda!)
Mis ajakirjandusse ja b| nidesse puutub, siis meie T( lehti lugedes neid ldse m eksisteeri. Eestikeelsest pei kast on jrjekindlalt sisi toodud, kuid hulgal ajall midagi kuulda olnud vrkj poliitilisest kirjasnast misf toob jooksvaid uudiseid olul Eestis, vi soliidsete ajakirj alleshoitavatena jdavana tuseg  levaa te id . Nj A A B S J J O U R N A L OF B.
S T U D I E S : Rootsis ilmu^ U S A - s toimetatud B F O R U M ; juba 31 aastat | Eesti Rahvusfondi N E ^ T E R F R O M B E H I N D I R O N C U R T A I N , millel I saksa- ja prantsuskeelsed] anded; Balti-Ameerika Vi liidu (Los Angeles) B| B U L L E T I N ;  B A T  N :
(New York); Astraaliaj B A L T I C B U L L E T I N