territooriumi Teise fppfaasis okupeeri- pigid ja N. Lt eri (maa raketispetsia- lele tmbamisest ja lisest erilesamiete ikukkuski vlja, e4 [aketispetsialiste ji le poolele, kui teine
Wernher von mes kiiresti amee-
ja andis end nutusesse.
Inelastega maaflma- ' liseks esialgu tsS-
llis, kui venelase# lasta oktoobris oma [ailmaruumi, saadi |iru, et maailmaruu- (S on alanud vidu-
resti tle hakata, (rele juda, hend- jadlaste ttempot
kosmonaudi Juri Imaailmaruumi 1961o jgi kerkis pevakor lillutamise ksimus.
jhendrkide krgele i^ olnud ameeriklas jid kogemusi raket- rimise alal, mida sed. Ning nd rav Jr von Braun tl I kik vimalused ja lad hiigelrakettide ;ks. Von Brauni toe- \%s selle suure les- pel oli saksa raketid J ftudolph, kes samu- lailmasja ajal tege- fttide konstmeerimi- )roduktsiooni andmi-
|d kroonis edu i;1a t tulemiusena itum5 hiigelrakett,
lasta augustis hend- iudid Kuule. Venela-
ja ei <)le vaatama- pingutustele veel
st lgist toibunud!
Srselt konstateerida, : spetsialistidele tasuti
tses sellest alandn- atakeeritakse nd liir RdoIph'it, keda sjakuritegudes. l i - stat pJ*ast seda kui tudolph olid saatnud lega ameeriklased
kkiy et Rudolph on isja ajal olnud Har- saksa raketitstuses
ning on kasutanud \; Iptseerimisel teistest Hatlisi ning kont- [agritesf kohale too- Jutakse, et vahepeal I kodakondsuse oman- Wi tuleb vastutusele
sjakuritegude eest
ib kategooriliselt te- atud sdistusi, mai-
pii t^hnise ia eks- je produktsiooni eest le organisaatoi*. Kuid Ipigusniinisteerium ei seletusega ning uuri-
Imetlik kikw Rdolph ii ole nii palju raha, pikkade protsesside
laksta ning ta pidas lendriikide kodakond-
ja Saksamaale tga^
[olphi lugu on vga pitab, et hendriikide I on midagi tsiselt
li nimi ei ^ eksisteeri- lide poolt nrast Teist koostatud s jakurjate-
jikus j ameeriklased J1 kes vastu, kasuta-
|[iri teadmisi ja koge- test ette judmiseks, lesanne ja eesmrk siis visatakse suure
md lihtsalt nii^telda Las ameeriklased tes- J seda, et neil on prae- (vheliselt pmevas hi- jiste abi ja teadmisi ka
on Tor^ ldiselt Varematel aegadel pa- Ihlestatud linnahu- jlinnapea ning viimasel
.Ja 11. nov. dr. T. M
17. ja 18. nov. dr. M.
W t f W  W W t f W t f
Teadacefit pensioridek
Pen^oride Klubi mardipeva koosviibimine toimub neljapeval 15. novembril algus^ a kell 2 p.l. Eesti 'Maja saonres ^ ssialls. Eik -te* iretulnud!
Eskilstuna kunstimuuseumis toi- mus nitus Teema Baltikum". Nituse raames korraldati loeng, kus fil.lie. Mai Raud esines ette- kandega Me tuliine 40 aastat ta-^ gasi". Viru rahvatantsurhm esi- laes eesti rahvatantsudegai Aksel Ti- moleoni juhatusel. Klalistele pa- kuti kohvi juurde eesti, ja lti algu- praga suupisteid.
TES Tienduskooli 35. aastapeva rastavjook. Pildil vasakult Hella rima Kng ja petaja Endla Komi
jagati igale pilasele kild snmpevakringlist ja krvale ka- Ingrid Laari UiMVesMmetSjV
Foto: Vaba Eesane
mistetu vorjas e r a d 30 aastat
LYON, Prantsusmaa Paul Touvier, endine Lyoni mlitsalem Saksa okupatsiooni ajal, kes oli ta- gaotsitav kuritegude prast inim-^ suse vastu", on surnud,! vastavalt teatele ajalehes. Ta oli 70-aastane. Touvier veetis le 30 aasta end pei- tes. Ka ei teatatud tema surma- peva ega kohta. Ta oli kahel kop- ral tagaselja surma mistetud p- mst liitlaste p(X)ltPrantstis va- bastamist, kus teda sdistati koos- ts natsideg^ i eriti aga Prantsuse vastupanuliikumise, tagaMusamiste j piinamiste
Eesti skautlus Eesti skautlus Rooteis ori sama vana koi maaps^ nlus ja selle tttu .
skautluse aastakoosolek &ss noortetegev^ 40. aasta juubeli thistamiseks. Rhntafflaks seda juubelit, oli aastakoosoleku avamine Stokholmis pdgntatud Skaniseni Seglora kirtkusse, kus peapiiskop Komad Veem pidas vaimuliku; talituse Ja kus Eesti kautma^tente Kogu Rootsis esimees Guistav Mvei Sieitls pe- vakohases knes pilgu nidimudaastakilimietele.
Selle aja jooksul on suur osa siin- sest eesti noorusest kinud lbi skautlikust liikumisest. Sellega on see psivalt rahvusliku phaadiga noortetegevus jtnud tugevaid jl- gi kogu eesti hiskonnale ja selle jrelkasvu kindlustamisele.
lAktus-jumalateenistus igas pi- duliku lippude sissetoomisega, mis asetusid altari krvale. Orelil k- las Enn V % u ,,Eesti lipp" helid.
K. Veem, ] htlasi Tuulemaa lipkonna vaimulik, fidas palvuse ja rhutas oma snavtus eriti sikatiiko liikuml-
j&: usuga.
ajal om ta pevakorrj|le kerkinud ajakirjanikuna, Valgustades oma yaatevinkUst Tor linna arene- Miprotsessiga seotud probleeme.
Nd on John Sewei eluteekond idinud teda kM N, linnapea pole sinna sirdunud era- isikuna vaid he vga kummalise ja kikuvatele ideoloogilistele alus- tele rajatud 13-liikmelise kanada, laste gpiga. Nagu Sewell oma GIobe and MaiH" artiklites kirju- tab, on grupi lesandeks N. Liidu tavaliste inimestega kontakte sl- mida, niailmaprobleenie arutada ning sbralike sidemete ja vahekor- dade loomisega maailmarahu ja vastastikust arusaamistj kindlusta^
Stokholn lipkondade Kalevi, Ka- ru ja Tuiemaa, jjopulaarses lh^ ^^ ^^ ^ duses Ka-Ka-Tuu - tervituse aas- takoosolekule teistest linnadest tul- nud A K delegaatidele tles gaider Virge Hint, andes seejrele aktuse- kneks sna Gustav Ilvesele. :
Juubelil kordasid kohalviibivad gaidid ja skaudid oma phalikku totust, mille vastavalt ette lugesid Virge Hint ja malevajuht Sven Hanson ja mida kohalviibivad noo- red jrele tlesid. Aktus lppes J. Aaviku H6ia,Jumal, Eestit" mille jrel lipud vBlja viidi.
iKoosoleku osas vttis sna Ees- ti Skautliku Noortemaleva Rootsis juht Sven Tillu Hanson, nentides et malev Rootsis n vaba maailma eestluse ks suurimaid ja stabiilse-
maid oma liikmete arvult. Malev on toime tulnud suurte ettevtete- ga, nagu seda on vabaihupiirkon- nad, milleni vabas Eestis ei obud jutud.
Mwrek n tegevuse huvitavaks iegemine Ja noorte vljatoomine, Ellis alati ei ole nii kerge.
Selle tttu on oluline juhtide vlja- pe, et nad oskaksid noortele asja huvitavaks teha ja neid kaasa tm- mata.
Kirikus tehti teatavaks ka tradit- siooniko-hased aasta skaut- ja gaid- juhid, kelleks osutusid gaidide poo- lel Ene Mnniku, kes on Oote-' borgi hundujuht Tallinna lipkonna Vikerlaste rhina juht. Aasta gaid- ja skaudijuhi tunnuseks on hbe- dane kaelarti rngas, mis asjaosa- lisele le anti^
Tnavuse skaudisbra korjandu- se edukaimajle korjajale Martin Pajusoole (Kalev),
gaiderite ,ja' skautmasterite kogude koosolekuid, arutades pevaprob- leeme suurima avameelsuse ja t- sidusega. Prast koosolekut kogu- neti gaidide poolt korraldatud lau- da, '^ 
Ikus apitati veel pevaksimusi Ja tulevikuperspektiive, mida esi-
; tas malevajuht Sven Tillu Han-
 Mdunud aasta amandest sel- gub, et.; :
Q msLl&v&i on 10 lipkonda 582 Ijikmega ja peale selle 98 otse
./u. maksvat liiget. '
 Skaudisiprade Seltsidel on le 600 liikme.
 Skaudisbrakaarte levitati m- dunud suvel 2483.
 Tulehoidja tellijate arv malevas ':-^ on 522.'
kes ksi korjas rofclkem' kui kik Jrgmise aasta legevmislksvas m teised kokkn,aitSiHe-,eripreer-ettem^^
prast aktust korraldati Galr- parkeni muruvljakul mnge, kuna sealses spordihoones esines Kasr sari" tantsurhm Udo Tohveri ju- hatusel.
htul li noortele korraldatud Eesti ^ Majas diskotants. Juhid aga pidasid leval Viru" ruumides
Maleva . nupev Metsakodus 23.24. mrtsil, J U K U 85 Koit- jrvel 5.8. aprill, ilver map" laskevistlus Noorte Soprdi- ja Laskelaagris Metsakodus 16.19. mai, LeerilaJger Metsakodus aja- vahemikul 23. juuni14. juuli, Eesti Ndal Metsakodus 15.-22. juuli, Skaudisbra laager Koitjr- vel 21.-^28. juuli, Maleva Aasta- koosolek 12.13.' oktoober.
Delegatsioon sidab esialgu Moskvasse ja biljeni Leningradi, kuid sidu peaeesmrgiks on Vol- gograd, niis Teise maailmasja ajal kandis teatavasti Stalingradi nime ja kus sakslaste pealetung peatati. Miks just Volgograd? John Sewell arvab, et Toronto ja Volgo- gradi linnade elanike vahel valitseb tihe emotsionaalne side, kuna To- ronto aitas prast Teist maailma- sda energiliselt kaasa sjas purus- tatud Stalingradi lesehitamisele.
Sewell tleb, et (temi grupp koos- neb vga erinevatel tpldudel ttavatest inimestest; Seal on koo- lipetajaid, ma jandsteadlasi,( ll- piiasi, riigiametnikke, vaimulikke, ajakirinikke ja rimehi. Nende hulgast oskab ainult ks vene keelt. Grupi eriliseks eesmrgiks on in- formatsiooni saada, kuidas elab ta- valme venelane ja arutada mehega tnavalt maailmaa^ ra.
Grupp oUv^paliaiie, kui ta ei saanud oma lbureisiks Toronto lin- navalitsuselt toetust, yibolla oleks olnud ige, kui linnavalitsus oleks andnud siiski he viksema summa Venemaale sitnud tuuletallajatele iwliitiliste algteadniiiste andmiseks, mis oleks aidanud jahutada nende naiivset idealismi ning hajutanud nendeignornisut
I^he teatel (V. E : 75/84:5) J- ri Lellepi mlestusfondi rajas kaua- aegne vliseestlane dr. O. G. Lel- lep oma isa Jri mlestuseks". Nii see on, aga seUe fondi saamise loos on vist ka midagi huvitavamat, isegi vibolla ajbo seisukohalt. Kohtasin Otto Lellepit hes selts- kondlikus miljs t950-ndte aas- tate keskpaiku Milwa,ukees, Wis-| consinis.. Tol ajal.Ut juba vrd- lemisi aastates ja ammugi jukas mees ning ka hsti tuntud. Seal ta rkis mulle alljrgneva loo, mitte juhuslikult, vaid teades, et ma tean- tunnen se^ da kellest ta kneles.
: Tema oli 1930^ndail aastail ki- nud kodumaal, Eestis kindla mt- tega omale Eestist eesti naine tuua. Ta oli selle ka Tallinnas leidnud, haritud eesti naise, kellele ka ette- paneku teinud. Kik oli paistnud igati sobivat seni kuni vljavalitu, perekonnas vi sugulaskonnas oli aga laiiud tugev vastuseis. Oldud tiesti vastii mttelegi, et vinuks minna kellegi tundmatu jnkiga" kaugele maailma otsa, kus.ei ole kultmrri" ega, teisi omatadisij pal- ja juhuse peale nne otsima. Nii on ta siis kindlat vastust saamata ksinda Ameerikasse tagasi tulnud ja seal sai ka sna pea kirjay mil- les vljavalitu tles ra. Lellep an- dis ka mista, et teda ennast ei peetud tema hariduse jpoolest v- riliseks. (Ilmselt li see enne, kui
MI, ta-cma- sai. iui:]
kui kuulsaks ja oma elu lpupoole koguni audoktori ttli); 0. G. Lel- lepi karjri kohta vaata J. Pen- nari j.t. Estonians in America, (N. Y., 1975, lk. 46). Sellele loole lisas ta siis juurde, et kuna tal nnda eesti naise saamine nurja lks, ta-^ hab ta siiski nd, et ta leiaks omale ,,eesti lapse" vi lapsed nn- da, et kogu tema lejv varan- dus vrastele maailmas laiali ei lheks. (Ta siis veel ei nimetanud mulle midagi oma' testamendist).
Umbes 15 aastat hiljem kohta- sin Lellepi omal ajal Tallinnas vl- javalitut Saksamaal Baden Bade- nis, ka mitte juhuslikult. Too oli siis juba vanem daam, pensionr, Eestis omal ajal olnud Riigikogu stenografist ja hiljem E. Teadete Agentuuri (ETA) teenistuses, m- berasunud Saksamaale 1939. a. Peale pikemat jalutuskiku Baden Badeni metsades ja mgedes ja pa- remini tuttavaks saamist juhtisin l- puks jutu ri-veeri mda sellele, mida Lellep mulle oli knelenud. Ilmselt oli nha, et ta sellest ldse enam knelda ei tahtnud. Mi loomulikult ka; edasi ei jtkanud.
See on kik, mida ma tean. Aga mulle on jnud mulje, et tege- mist oli millegagi, mida mlemad pooled hiljem kahetsesid. See vl- javalitu ei olnud ka kunagi hiljem abiellunud
, Mari, AlDM ;.
iiSTlASED ROOTSI  Eesiti Metsateadlaste "hing Rootsis pidas kokkutuleku, mil Stokhobiis toimus Rootsi metsan- dal, mis sisuliselt sarnaneb oma- aegsetele Eesti Metsateadlaste Pe- vadele Tartus. Paljud hingu liik- med olid  kodumaal metsanduse alal ttjadj said lhema kontak- ti Rootsis samal alal ttajatega ja on jtkanud oma kutsealase orga- nisatsiooni tegevust. Aastate jook- sul on surma lbi lahkunud 14 metsateadlat. Viimane Tartu li- kooli teadmistega metsateadlane siirdus pensionile mdunud aas- tal. Tegevteenistuses on ainult 4 metsateadlat  kik lpetanud likooli Rootsis. hingu esimeheks valiti Edgar Puide, liikmeteks Aleksander Pais ja Helmut Talts; revisjonikomisjoni dr. Elmar Kohh ja Helmut Pagi.
StoIdiohni Eesti trhinglorraldas apriili kes&el ettekandekoosoleku tervishoiu teemal. Knelesid arstid dr. Friedrich Luksep, kes rkis sdamehaigustest ngina pecto- ris^ sdamerbandus, valud sda- mes jms., ja dr. Taavi Kaaman, kes kneles nahavhist ja teistest nahahaigustest ning nitas neid sel- gitavaid diapositiive. Hiljem oli koosolijaile vimaldatud esitada
165 KIBELES AVE W NORTH YORK ONT M2il2j
OmaSklSNDA
736-1170 rn-vm
AARDVARK FLORIST
ATatud 7 p i r n BUdBt U M e Ma WhiiBe. LTD
S. Hdpp0 ClMitlng & BsIMIiif Cort LMo, teifiilisclt dpo^
SMUiLHOPPE ikis: td. 686-4030 Kodoi: tel 6S6-43&5
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII Mflud fisadaval uned EUROOPA SnniS
THERMO^AKNAD
Tssuta hi^ amine., Hdistage: toko)a teL 832-223$ Bsods 769-0932
OSSO Investmeiifs Inco 10335 Kede S(r.,l^
ABA FJSSTL ANE
USA..SJ
$47.
I KLASSI P q S T M m SAATEKULU JRGMISELT: './^ Kanadas:
I Massi postiga (klrfpc>sttga)j
aastas $59>-^ + poolaastas $32. -^ $21.-= veerandaastas $17.' + $10.50
LENNUPOSTIGA aastad $132., poolaastas $69. vecMi- :aastas $36..
Aadressi muudatus 70 centi. t)!ksiknumbri hind 70 centi USAaadi^deleSIP.CODE** 
Kaiiia(ia aadressidele palimie mrM^^ ;
FREE ESTONIAN PUBLISHERS
veerandaastaks  tavalise /kiripostiga alates ..........................
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saata ainult thfldrjas).
Nim!
Aadress ,