,1987 74 Nr. 74
us e peva probleeme
Neil pevil kuuleme palju vabakaubandusest ja vastavate lepingute slmimisest. Vist igaks meist teab, kui thtis on kaubandus USA-ga, aga statistika jrele otsustades on see palju thtsam kui meie ajakirjandus on mrkinud. Selle kohta kirjutab , joronto Suni" kommentaator Douglas -Fisher lehe 27. septembri numbri, ,Backgrounderi" osas.
,,,Kes on koos minuga kartlik ja tielikus segaduses? N i i pa l ju poo l t - j a V a s t u a r g u m e n t e K a na ci a - A m e e r i ka vabakaubanduse kohta j a nd tipuks veel lbirkim|iste kokkuvarisemine! Suurem osa meist on kahevahel ^ kas ei vi jaa, kas olla v|i mitte olla! , V aa 11 e me oma vi j av eo - s t a t i s t i k a t . Eksportisine 120 miljardi dollari vrtuses 1985. aasta jooksul. Vtame lO-e maa statistika-arvud, kes meilt kige rohkem kaupa bn ostnud. Olukord on jrgmine: 1. U S A - 90.623.000.000 (hek- sakmmend koma kuue miljardi dollari vrtuses). 2. Jaapa ~ 5.749.500.000 (viis koma seitsme miljardi dollari eest). 3. Smur-Britannia - 2.304.200.- 00C| (kaks koma kolme miljardi dollari eest).
kuue miljardi dollari eest). 5. Puna-Hiina - 1.259.700.000 (ligi ks koma kojme miljardi dollari eest). 6i Lne-Saksa 1.189.i uks koma kahe miljardi dollari eest). 7. HoUaAdi - 928.200.000 (vhem kui miljardi dollari eest). 8. Luna-Korea 775. (kolmveerand miljardi eest). 9. Prantsusmaa - 713.900 vhem kui kolmveerand miljardi eest). 10. Belgia 1- 701.600.000 (umbes kahe kolmandiku miljardi- eest).
Seega neb igaks, kes on meie kige thtsam kaubanduspartner. Kui mitmed muretsevad, et N . Liidu viljaostude ra^ ^misel lheb Kanada pllumajandus pankrotti, siis mis juhtub, kui U S A jr- sku ena^ kanadalaste tooteid ei osta,, vi neile krjged tollitariifid peale lb? Sest kikide teiste meie nnda-nimetatud t h t s a te k au b a n d u s p ar n e r ite ko g u- impordid ei kata veeranditki sellest, mis U S A meik impordib. Ning meie vana emamaa, Suur-Britannia, ostab nd ainult umbes 15 protsenti meie toodangust.
Siis miks ollakse meil U S A vastu vaenulikud? See paistab olema phjustatud tielikult meie ,,intelligentsia", vi in- tellektuaalide ja artistide poolt, kes kar- davad let vabaturu phimtted mataksici nende saavutused taielikultv Selle prast on njieil sellised riigi poolt ialpeetavad asutused nagu C B C , Ganada Concil ja National F i lm Board. Igasugused takistus- e|l telesaadete, raadio, kunsti ja kirjanduse alal on phjustatud nende organisat- sioonide j poolt. Selline eksklu^siivsus hutab vana, kakssada aastat kestnud vaenulikkust, ajast kui U S A mah^
hendatud Impeeriumi Ljalistid Ontarios kanda kinnitasid. Toronto ,,Star" ja meie ametihingud vitlevad ameeriklaste vastu juba viimased 30 aastat. Trudeau hutas seda konflikti maailma likriisi ajal, kui ta asutas Petro-Canada, Dome Petroleumi ja teised sellised Rahvusliku Energia- Silitamise programmi alla kuuluvad et- tevtted,, mis kanadalastele miljardeid dollareid maksma on linud ja millele [ik- kagi veel juurde makstakse.
Kuid 75 protsenti meie eksportidest lheb USA-sse vhem kui 25 protsenti nende omast tuleb siia. Ilmselt saavad nad ilma meieta kergemini j a paremini lbi kui meie ilma nendeta. M e oleme pahased, et nad meid thele ei ni panevat ega tsiselt vtvat. M e nuame endale ekstra- soodustusi, nagu meie unioonide esindajad Bob White j a Shiriey Garr on korduvalt oma knedes rhutanud nad on vihased Brian Mulroney,,vabakaubanduse" et- tepanekutele, nimetades neid ,,Kanada mahammiseks . ' ' 'Nad tahavad osta: odavalt ja ma kallih. Nad ei taha, et Ameerika tstus meiega kuidagi moodi tohiks vistelda.
Kuid nagu lisatud poliitiline karikatuur aastast 1891 nitab, oli see juba. siis fderaalvalmistel tulipunktis. Kuid siis tahtsid konservatiivid kaitsevaid tariifi- seinu ja liberaalid nudsid vabakaubandust nd paistavad osad olevat vahetatud. Muidugi kige suuremad vabakaubanduse vastased on N D P ja ametihinglased (loe s o t s i a l i s t i d . ) L . n e - K a n a d a on vabakaubanduse poolt rohkem kui Ontario. Quebec samuti toetab vabakaubandust ja ka Atlandi provintsidel on USA-ga tihedad sidemed. Ainult lojalistide Ontario (ja enamasti selle provintsi lunaosa) on vabakaubanduse vastu. Kui loete Toronto , , S t a r i " juhtkirju vi kuulate Ed Broadbenti telesaateid, siis soovitavad nad jtta suhted USA-ga samasugusteks kui need praegu on ja parandada kauban- dussuhteid Hiina, Jaapani ja Koreaga. Me oleme seda juba teha pdnud, ja tulemusi neme me lisatud statistika-tabelist.. Trudeau rhutas juba 70-dal aastail ,,kolmandat yimalust" . Ta tahtis sven- dada kaubandssidemeid Inglismaaga ja Euroopa maadega. Ning mis j uhtus?
;Britannia astus Euroopa histurmaade liikmeks ning kaubandusshted kahanesid. Jah, Hiinaga on meie kabavahtus ede- nenud^ kuid mitte nii suurel mral kui loodeti. Jaapan impordib Kanadasse odavaid autosid, kuid lb^;^ peale kahadalaste eksportkaupadele. Elu on kibedaks linud. Keegi ei osta enam
REVENUE-TRIFF. lemine pilt Mune ja vid tis kuhjatud vankriga talumees sidab lbi suitsevate korstnatega vabrikute vahelt, rammusad hobused vankri ees, j tleb: Ma tahan saada kodumaist turgu oma saadustele, mida mu sbrad, hstimakstud tstustlised (mehaanikud) vivad endale lubada!
Ning alumisel pildil on ta hobused kronudeks muutunud, vankril on vga vhe kaupa ning vabrikud ei tta enam V Talumees aga^ ^ ^ on nd kik mu sbrad tstus-t mn?":
Kanada saadusi vana spruse vi Briti Rahvastehistu sidemeta prast peavad maailmaturul olema vistlusvi- melised. E i maksa ameeriklastega kuban- dustlisid alustada, hrrad poliitikamehed :katsuge kiiresti konverentsilaua taha tagasi minna, enne kui meie kaubandusele
piire uksed suletakse, vi Y^ kaitsetariiiid peale panhakse!'' I
N i i kirjutab komriientaator Douglas Fisher, kes ise on endine N D P poliitik, kuid nd paistab olevat astunud konser- vatiivide kilda.
saas'
; , 1
Esiteks vib RRSPsum^ See moodiis ori yga kulukas^
Teise moodusena vib RRSP summasid aastarendiseks(annui- ty) muuta. Kaua aega oli see ain- saks/vimaluseks pensioniea pide- vat sissetuleku tagamisel. Seda varsi4 siis ja ka nd ainsatena kindlustusseltsid. Kui meil poleks inflatsiooni le vaja muretseda,
, oleks see ideaalseks mooduseks. Kna aga inflatsioh on kahjuks
muutunud lahutamata osaks tna- on.
vimalusena RRSP-de mber- mutmiseks loodud RRIF- id . Need on lesse seatud nii , et nad aastast aastasse aiinaksid tusvat sissetulekut. Selle omaduse tttu on R R I F - i d muutunud vaga populaarseks. Pangad, investeeri-i misfirmad^ trustid ja elukindlus- tusfirniad kik pakuvad in - vesteerijatele RRIFre. V
-Alljrgnevalt ksitleme he .suurema"
ma poolt pakutavaid R R I F - i vimalusi: . Kesolev firma pakub viit eri
vimalustv Esiteks n vimalik RRSP kapitali investeerida kuni 90-a eluaastani garariteeritud in- tressimra alusel. Kuna enamik inimesimuudab oma R R S P sum- mad 71 aastaselt, siis oleks intres- s i m r garanteeritud ' 19-k^ aastaks: SeptetTibri alul oli selleks 11,125%. Praeguste intressim- rade juures tundub see kllaltki krgena, kuid on siiski sna riskantne siduda kapitali he in- tressimraga nii pikaks, ajaks. M e i l ei ole ju mingit garantiid, et selle aastakmne alul 12%-ni ulatuv inflatsioon tgaii ei tule.
l, et sel ajavahemi- (Jrg lk. 9)
O D
ik planeerimine on ^na moodilinud elukutse, brsimaaklerid^ elukindlustusag
trstiametnikd, investeerimisfirmade ning muud tuluriiaksu eriteadlased ori n terve ajaga tegutsemas nimetavad eririast mingit liiki rahanduslikuks Mnedel neist on selleks iisna head kvlifikatsiooriid sellel aial tegutsemiseks, kna teistel pudulikukSc
Kuna rahanduslik planeerimine dsliku planeerimise probleemist, ei ole mitte tppisteadus, vib mis on antud lahendamiseks ja hele olukorrale niitu erinevat p^ lahendust leida. Tihti on majan- erinevale, hsti tuntud ja tun- nuslikus perioodikas artikleid, nustatud rahanduslikule planeeri-
sisu koosneb hest rahan- . (jrg lk. 8)
s l k . 2 )
mida N u k o g u d e L i i i is| Balti riikidele peale sundis 193<
Nendes vastastiku-abistamijl jepingutes oli tiesti selgelt | mratud, et nimetatud lepingult ettenhtud piiratud. Nukogu( Liidu veksuste puigutamii Balli riikide terrilooriumitelc too mille mingil juhul enescj kaasa Balti riikide svernsul piiramisi, veel vhem nendes r kidcs eksisteeriva poliitilise v majandusliku ssteemi vgival| se l : muuimisi. Balti riikide ja Nukogul Liidu vahel 1939 aastal slmiti vastastikuse abistamise lepin eelsnastuses oli tiesti selgelt a mrgitud 1920. aasta. Rahulepi gu peamised slled, seal oli selgi fikseerilud, et Vene Nukogul Fderatiivne Sotsialistlik Vabarf vabatahtlikult ja igaveseks ajij tleb lahti oma kigist suveri igusiikest pretensioonidest Bi rahvaste ja .terrilooriui suhtes ja tunnustab sellega koli Balti vabariigi Eesti, Lti Leedu iseseisvust igaveseks ajal
lalmainitud lepingute alul vttis Nukogude Liit endi kohustuseks austada kolme' Bj Vabariigi iseseisvust ja mitte s| kda nende riikide siseasjadest
Nukogude Liit vuis selh endale samuti kohustusi austada Rahvusvahelist igusl|
* Tegelikult aga Nukogude oma sna murdes ja ignoreeri] eelpoolmainitud lepinguid; ii Rahvus vahel isi igusl^esilas Vabariikide Valitsustele phj damatuid sdistusi. B a l t i ; r a h v a i d . 1'si'
' livilaniisega, nude kolme Vabariigi totaalsel okupecrimil seal n u k o g u d e vil kehtestamist. ,
Ignoreerides Rahvusvah< igust, ei arveslanud Nukoj L i il ka seda stet, cl 1920. a. hlcpingu jrgi .oleks pida kik vaidlusalused ksimuj mis lekivad lepinguosaliste riil vahel, lahendatama rahulikul lbirkimisle-laua taga, nj aga ju-positsioonilt, nagu seda Nukogude L i i i .
Kuid Nukogude L i i i valis givalla- suuna, ignorecril Rahvusvahelist igusi, h' dades hvitada Balli rahvad, dides Balti Vabariikide Valiti vastu vtma ultimatiivseid ni
et neid siis lolaal okupeerida. :
Vaatamata meie nud mii totas Nukogude Liit silm* jalikull ikka veel Balli riigiji dele krvalekaldumatult ka| B a l l i r i i k i d e i sese is ' jusolevale lepingute alusel.
Silmas pidades NukogudeI du juhtide kindlaid lubadusi] viimased igati kaitsevad riikide iseseisvust ning arvesti keerulist ja ohtlikku rahvusvj list olukorda ning sjasndi Euroopas suvel 1940, ja rahvaste silitamise nimel, j tasid Eesti, Lti ja Leedu i juhid vastu vtta NukoJ Li idu ul t imatuVsednudnil Kasu tuses oma taval snamurdlikku takti kat nagu 4 Nukogude Liidu liidrid ei k | senudki kunagi t i ta
