t i I
Lk. 8 V A B A EESTLANE reedel, 4. juulil 1986 Friday, July 4, Nr. 50
Ruber lonelilc Jlgides Kanada krgema sja-
kooli tegevust, neme kesolevast kursusest osavtjate hulgas noort eesti pritoluga ohvitseri, major Toomas Rubergi. Kooli ppetege- vus lppes 27. juunil; kuid juba paar kuud varem tehti teatavaks, et eriti silmapaistvate tulemuste tttu on Toomas Rubergi kolonel- leitnandiks lendamine kindel. lendamisettepaneku varajases ni- mekirjas oli neli kursuslast. Tehni- liselt thendab see seda, et T. Ru-. berg on 130 mehe hulgast tulnud esimese nelja hulka. Kooli lpu- peval lisandub eelpoolnimetatud neljale veel kaheksa lendust. 110 osavtjat on Kanadast, lejnud 20 aga teistest riikidest, peamiselt NATO maadest.
Kursus oli kmnekuuse kestvu- sega, ppetegevus on toimunud peamiselt Torontos, kuid on soori- tatud ka ppereise Saksamaale, peamiselt NATO lennubaasidesse ja
Eestlasi Kanada Luterliku Kiriku Ida Sinodi konventsioonil. Pildil vasakult P. ja p. H. Laaneots Montrealist, A , Roost Sudburyst, p. U. Petersoo, B. Lindre,
Foto: Emil Eerme
D ma ivongttise Lgsftri Kiriky iMmdet) Ida Sinodi (isinitne k@!i^ @itsion 1f-22. juunimi LondoniSi Oni
Kik sellesse sinodisse kuuluvad eesti kogudused ei olnud saatnud oma esindajaid. Kogudused, milli- sed kuuluvad Missouri Sinodi (USA) alla, kuigi nende petajad kuuluvad E E L K ja Ida Sinodi alla, ei olnud' esindatud. Osavtjaiks olid petajad Udo Petersoo, Tnis Nmmik Torontost, Heino Laane- ots, Helmut Saabas ja Peeter Van- ker Montre'alist. A. Roost Sudbu* ry^t ja petaja Edermaa lesena pr. E. Eedermaa. Kogudusi esinda- sid: Vana- Andrese kog. Torontost B.j Lindre, B. Teder, E . Eerme, MonWeali Jaani kog. P. Mldre. Ordinatsioobi jumalateenistusel as- sisteeris koos 8 petajaga Peetri kog. petaja A. Taul. '
Eelregistreerimisest vtsid osa 182 pastorit, 224 delegaati ja 58 k lalist, kellele hiljem liitus paljusid
Konventsiooniks oli andnud ava raid ruume, aula, sgisaale jne kasutada' Western University Onta rio oma jkaunis mbruses Londo nis. '
Konventsiooni ldjuhiks oli piis kp William Kuras. Avamisel tervi tasidi Londoni linnapea J. Burg hrt,; dr. George Pederson Londoni likooli ninfiel jrgnes piiskopi poolt tervitus kigile osavtjaile ja klalisile. Jrgnes mitemepevane vga tiheda kavaga tsessioon koos arilannete, eelarvete, tegevus- levaadete, valimiste ning resolut- sioonidega. Tegevsrikkad pevad algasid hommikueinega kell 7, lp- pedes htusgi, kokkutulekute ja eriritustega hilja htuti.
Konventsiooni haripunktiks kuju- nes 'jumalateemstus reede, 20 juu- ni htul St. Peters'i Gathedral Basi- licas Londonis. Selle katoliikliku vga kauni kiriku titsid konvent- aioonist osavtjad koos laiema hul- ga kWlistega. Ordineeriti 12 uut petajat; Jutluse pidas piiskop Wil- liam D. Huras, muusikalises osas esines hendkoor kolmest kogudu- sest, orkester ja organist. Jumala- teenistuse armulauast vtsid osa kik kirikus olijad. Oli haarava- maid jumalateemstusi koos hea muusika ja vrratu koguduse lau-
Tomas Ruberg sndis Stokhol- mis 4. augustil 1948 kunstnik En- del Rubergi ja nd juba lahkunud Liisi Rubergi esimese pojana. Pe- rekond siirdus peatselt Kanadasse, Montreali, kiis noor Toomas lpe- tas gmnaasiumi ning McGill li- kooli metallurgia inseneri kraadiga. Eriti krged ppetulemused avasid tee edasipidistele pingutele. Ta sai tieliku stipendiumi Cambridge li- koolis (Inglismaal) edasippimiseks. Magistrikraadi metallurgia alal omandas ta 1973. a. ning kaks aas- tat hiljem doktorikraadi samas li-
Kuid samal ajal kui ta jtkas pinguid likoolis, algas ka tema sjaveline karjr. Toomas astus Kanada merevkkea. 1966, ppis talvel likoolis ja suvekuudel sai merevelase vljapet. Teenistus sjalaevadel viis teda nii Atlandi ookeani kui ka Vaikse ookeani ve- tevljadele.
Kolonel Toomas Ruberg
Aastal 1970 toimus aga suur muudatus Toomase kutsealas ta siirdus lennuvkke^ kus ta tnaseni on tegelenud maailmaruumi inse- neriteaduse alal. Paralleelselt aka- deemilistele kraadidele kaasusid ka sjavelised lendused: kohe p- rast lennuvkke minekut lendati T. Ruberg leitnandiks ja kaks aas- tat hiljem kapteniks. Majorikraad jrgnes aastal 1981 ja kolonel-leit- nandiks lendamine teostus nd juunikuus.
Teenides Kanada lennuve koos- seisus on Toomas Ruberg viibinud pikemat a^ega Saksamaal Baden- Badenis, lennuvebaasis Albertas ja peakorteris Ottawas. Ka nd kui hele paremale sjakooli lpetaja- le ja teadlasele, on Toomas Ru- bergile kindlustatud teenistuskoht Torontos.
Toomas Rubergi on eesti his- konnas tuntud kui Montreali Kalevi" skautlipkonna ' andekat tpsuslaskurit. Viimati oli aga Toomast juttu ESTO'84 ajal, kui ta sjameeste kongressil esines re- feraadiga Kanada leonuasjandusest.
V . L ;
iCyldteeBietemrk US sssursiadikul@
Ida Sinodi.konventsiooni Junialateeni^ Londoni
likkust ja vga tpset ajast kinni-/ pidamist nii aruannete esitamiseks ja jrgnevaist snavttudest
Konventsiooni lpupeval toimus teine jumalateenistus vhema osa- vtuga kui eelmisel peval likooli aulas. Sellel teenisid 4 petajat, ar- mulaua teenistusel 8 petajat. Ar- mulauast vtsid kik osa. Muu- sikalises osas esinesid hsti kolm noort kunstnikku klaveril, viiuilil ja
desel peval, petaja Udo Peter- soo on selle lpetanud 1965. aastal. Sel puhul ei puudunud ka tradit- siooniline snnipevatort, mis ku- jutas seminari hoonetegruppi. Sel- lest tordist jtkus enam kui 350 osavtjale. . ^
. 'Ee&tlasi huvitas erigruppide ts eriti lemaailmne misjonri- de t. Klastati ka teisi loenguid, milliseid toimus mitmetel teema-
. Waterloo Luteri.Seminar phitseb sel suvel oma 75. snnipeva, seda
jree-
tuli loodi uusi tutvusi ja svendati varasemaid Eesastest konvent- sioonist osavtjail oli hea meel, et Ida Sinodi' president p. dr. Donald Sjoberg, vtUs aega istumaks pi- kemat aega meie lauas sbralik-
Mdunud aastal Kesknukogu Kanadas mras tol- leaegse USA suursaadikule Kana- das Paul Robinson jrlle Kanada eestlaste kuldteenetemrgi. Paul Robinson oli ja on balti rahvaste sber ja hingeliselt toetab meie rahvaste taotlust iseseisvusele. Sel- lel ajal, kui ta viibis Kanadas, ei puudunud suursaadik Robinson hestki Ottawas korraldatud Bal- ti htust. Paul Robinson oli alati
Eesti kirik kodumaal, kui ka siin- sete eestlaste usuline tegevus laie- mal osas. Ta tles, et ta oleks hu- vitatud Eesti ja Lti klastamisest lhemas tulevikus.
Ida Sinodi juht ja konventsiooni tegelike raskuste kandja ning orga- niseerija piiskop William Huras an- dis erakorraliselt eestlastele edasi jrgmise tervituse:
St. Andrews Estonian Lutheran Church Toronto, Ontario, Armsad sbrad Jumalas!
Mul on hea meel tervitada teid Western University Ontariost, kus Ida Sinod oma konventsiooniks on kokku tulnud. Me oleme neil pe- vil siin koos Jumalaga.
On teline heameel siin ttada koos Teie pastori Udo Petersooga. Ma palun Juna^at edaspidiseks n- nistuseks Teilel ja pastor Petersoo- le kuna me teeme kik, et tcemda Jumalat.
Jumala nimel! .Wini'ti^ piiskop.",;'
valmis vljaastuma Eesti, Lti ja Leedu iseseisvues iguste eest.
Kavas oli kuldteenetemrk le anda Paul Robinson'ile USA saat- konnas tema poolt korraldatud vas- tuvtul 4. juulil mdunud aastal Eesti aupeakonsul Ilmar Heinsoo poolt, kes oli vastuvtule kutsutud. Kahjuks ji mrk leandmata, ku- na suursaadik Robinson'! tihe pe- vakava sel ajal seda lihtsalt ei vi-' maldanud. Selletttu saadeti kes- oleval aastal teenetemrk jju vastav diplom Paul Robinson'ile posti teel koos kaaskirjaga aupeakonsul Ilmar Heinsoo poolt.
Suursaadik Paul Robinson vastas jrgmiselt: i
Armas Mr. HeSnso,
Ma hindan sgavalt Eestlasto Kesknukogu Kanadas juhtkonna otust mind vriistada kanada-eest- laste kuldse teenetemrgiga. Ma loodan, et te annate minu tsise hinnangu ja respekti kamiacfia ees^ laste hiskonnale mind vrista-' mast selle suure au eest.
Ma soovin, et te teaksite, et ma olen ameeriklane, kes koos presi ifiendiga pole liiitte, ega ei tahsi unustada et Eesti, Lti ja Leedu on vabad rahvad, kes okupeeritud vra trannia poolt tema relvas- tatud jududega vastu nende va^ bade meeste ja naiste soovi.
Palju tnu kuldmedali saatmi.<ie eest. 1 aSian seda alati kalliks pida
TEIE Paul H. RDaBBsoEi]
M
m
i
i:!ii>ii'i^ i!iisiHi!{im^ ^^ ^ m OCAm 21M HuronUrio St., -76M
ffiOHCnVAUn punt W Roncitvatln Avt.
xom aura. zsir Blooi st. W,
r, vrikas Ja iodividiiaj 8t thelepanu osutav teenimii
Oma parkimisplatsid kikide
Omanik UNDA SEPP Avatud 7 peva ndalas*