I 1
V A B A E E S T L A N E neljapeval, 23. o) i l 1986 Thursday, October 23, Nr. 79
Furjetaitiine on akti olnud vga populaarne
Nagu praegu Austraalias merica Cuplga" seoses ole= ["on purjetanud 3 koff^
Traditsiooniliselt kogunesid 28. sept. E J K liikmed ja sbrad Toronto sadamasse, et heskoos purjetada mber saarte ja nauti- d^ailusat phapeva. Kohale tuli 3'5 huvilist ja jahid Silmardo" U . Prii, Pagan" I. lens, Fete" G. Lomp, Te- reta" H. Kasak, J24" F. Kriisa. Jaotati igale paadile pa- rajalt inimesi ja kerges idatuules iiusa ilniaga purjetati vlja To- ronto sadamast. Juti umbes ka- he paiku Hancans Pointi rde, kus toimus hine eine.
kiijem toimus H . rndkarika leandmine silma- paistvale purjetajale. Seekord sai karika Eneliis Martens. Ene vi- tis Albacoriga ,,Canada Cham- pionship'i" masterite klassis. On heameel nha energilisi naissoost purjetajaid.
Jrgmiseks toimusid uue ,,ko- mando" valimised. Collingwoodi
. rajooni komandriks ji edasi kapten H . Tammik, Toronto ra-= jooni valiti sekretriks pr. S. Prii |a laekuriks U . Prii, komando-
' riks V . Gustavson. Auliikmeks i valiti kpt. H . Tammik, kes on
juba aastaid purjetanud Colling-
woodis jahi ;VjNprden 29-ga" ,: Lauldi hislaule, akordioni
saatis H. Arro. hiselt veedeti vepl mni tund ja rgiti mere- meeste jutte kuni hmarikuni. Siis siirdusid jahid tagasi.
Oli ilus phapev. Tnu paadi kapteneile, kes lahkelt klalisi pardale vtsid. Tnu endisele komahdole" peva korraldami- se eest. Talvel on ettenhtud E J K kokkutulek Torontos. .
6 Folo: Tommy Tomson
Umbes samal ajal mngis gaarias juunioride Euroopa meistrivistlustel 18-aastane V- ru noormees Rando Soome. N . Liidu meeskond vitis kaks ja kaotas kolm mngu tulemu-
viies
Riias toimus jrjekordne ker- gejustiku maavistlus kerge- justikur,, mille lunanaabrid vitsid 166:154, olles esimesel
peval juhtinud .85:65. Eestlas-- test oli edukaim A . Mll sprinti- des, vites 100 ja 200 m aega- dega 10,4 ja -22,0. 4 x 100 m teatejooksus pstitas nelik Iva- nin, Bobrovskihhv rjadhikov ja
(kolm venelast!) ilusa aja- ,1 uue E N S V rekordi.; ^
Kiievis peetud N . Liidu meist- rivistlustel mitteolmpiadistant- sidel vitsid Eesti sudjad tervelt viis esikohta: Reet Palm naiste Ja Jri Jaanson, meeste hepaa- dil, Roman Lutoshkin kergekaa- lu hesel. Toomas OlleskPaul Valliveere roolijata kahesel ja Priit TasaneAndrei Jakovlev paariskahesel.
Ida-Saksamaal Suhlis peeti 44. laskmise maailmameistrivistlu- sed, seekord mitmete uuenduste- ga. Meeskondlikult arvestatakse nd kolmiku tulemustega seni- se neliku asemel. Vabapstoli- laskmisel tuli meistriks N . Liidu meeskond 1699 silmaga, jrgne- sid Rootsi 1676, Ida-Saksamaa 1667. . '
Uute reeglite jrgi korralda- takse veel finaaletapp kaheksa edukama vahel, hupssist lask- mises lksid mlemad meistritiit- lid Lne-Saksamaale (kolmikus olid H . Riederer 592, B. Sss 591, H . Sss 587) kelle 1770
..VABA EESTLANE" on valve! eestlaskonna
ldhuvide eest!
silma on uus maailmatekord. Jrgnesid USA 1768, Norra 1758, N . Liit 1753. Individuaal- selt oli parim H . Riederer 592 silmaga.
N . Liidu naislaskurite kolmik plvis kik individuaalsed meda- lid ja naiskondlikus arvestuses saadi meistritiitel maailmarekor- dilise 1767 silmaga, se/tejuures paremuselt teine laskur oli 16- aastane.
nitades Pksina vi Pssina- gele, et isegi Must-Mar^^ panga. (Praegune Pssina vi Tamrniskilt ktte pab saada. Mart raha lugenud ja Painase Pssipan|c). Paika, kus vanasti Nd ei mista hiid nalja, hvi- karjamaal Rinsi-kiriku tee res lainetanud Suur-Jaagu ltsav- tab ahnitseja kogu perega ja Pisaratekivi, kus Mare meest li tekkis' aga hiljem Ltsa- vi teeb ta eluhooned maatasa. Pai- oodates istunud ja igavuse p- Ltsakla. (Praegune Ltsa- lasmakla lhedal Korjamel on rast nutnud. Mlemal kivil on kla); veel praegu Vike-Korjuse ple-^ ^^^n^^ pisarate
Naiu jrgmised pojad laseb nud maja ase rihtav. jljed. . Mart asutada: Painu Painase, Kirikut Mart ei salli ja teeb Kivarimetsa kannab vgilane Naiu Nautse, Migu Mgakla, selleprast katset selle ust kinni kokku terveid kivikuhje kavtsu- TapeTapenurme, (praegune Tu- mrida. Otsides parajat kivi sega neist ehitada endale vihu- penurme), Simu Simiste ja Nm- leiab ta he Painase Langitna- saun, mis teadmata phjusel mu Nmmkla. Mare noorema vait, upitab turjale, ei jua aga-ometi jb teostamata ja kivid e Ruki naib Kiku Jaak. Jaak kaugele, sest koorem on^^M lamavad Kivaril tnapevani, omab vara, ta u on piiratud tu- raske jai variseb kandjat kaasa VikevinaSkaremaa poolsele geva raudaiaga ja veel tugevama- tmmates maale tagasi/ Mardi kaldale otse vastu Nautsekla te raudvravatega,^ mille kinnipar:^tagaots ase jb kivisse, m kaevama
^ neku login htuti le saare kos-^nimifLohuki vi. 1 prgut, kuid vesi segab. Et vett ^ tub. Veel praegu vib Paljaaru Teise rnimrakakisb^
mnnikus metsavahi heinamaal vlja Pullipangast ja paneb nai- hiid Muhust laevateed lbi kae- n.n.. Kikkus nha Kiku Jaagu selc plle. Hoosrel rebenevad vama. Alustab Igakla Ekuarust uekaevu auku ,^ mille sgav sli aga kandja pllepaelad, kandam ja tahab selle lbi saare Ahen-
,1 Mart jbki esialgu Nagivl- ka tassivad^ ^^ ^^ m^ ^ rahvajutu jrgi oma hlmas var- kukub vette ja Mare lb ottia dariinani vlja viia. T ei meel- jale elama^ peab peremehe teh- se puuoinu kokku ja pavad javat Jaagu varalaegast. nina selle vastu nii kvasti ra, di taevale. Pikne lb laeva p- tud heategu meeles JSr avitab te- tule abil kivi purustada. Ent see Korjamel elavad kaks Kor- et veri voolama hakkab. Kivi on- lema ja surmab Mardi. Nii j- da kuni talu le maa saab ju- ei nnestu ja veel praegu seisab just: Suur ja Vike. Suur on ri- gi leni punane ja kutsutakse vad mlemad algatused poolel}, kaks. Muhu Tammiskirannas kogukas kas. Vike vaene. Vike ttab Punakiviks. Pri (prgu) madal, vesine hei-
Naiu omab seitse poega ja rni n.n. Mustkivi ja, kes teab, Suurele, kui aga keegi ksib: Kolmanda sobiva kaljurahnu namaa, asub aga ' veel praegu kaks ttart. Marest-ttre kosib on ehk selle all ka alles M u s t - , , Kelle need prisked hrjad?'' leiab Hiid Lehtmetsakla pl- omal ' kohal, samuti kaevaja Mart endale. Pulmad saavad v- Mardi varandus nnelikku leid- saab ta vastuseks: Omad, ikke lult, ent viimase tstmiseks on ta poolt hunnikusse loobitud muld
^gevad, tantsu rabatakse nii, et jat ootamas. omad." jud napp. Mees vihastab ning tuntud Kuutrime (Kuradime) ' maa vajub ja vesi Koguvakla Naiu surma jrel jvad ka Aga kelle need uhked hoo- virutab kivile vasaku jalaga hea nime all kakla Ekuarus aga
ning Keinastulaiu vahelisele Nagiva kohustused Mardi l- ned?" . hoobi. Veel tnapeval seisab on nha laevatee laeva ase ning maaribale pritsib, mille tttu geie. Ta paneb naise vennad Omad, ikke omad." ^n. Pkakivi omal kohaPja sel- masti auk Samas asub ka Must- n.n, Keinastuleel tnapevani kik ametisse. Kelle pllume- Ja need suured pllud?" les lja vasaku jala pka ase mardimei kuhu rahva jutu jr- pskamisi vesi "peal seisab. heks, kelle kalameheks, kelle Omad, ikke omad." Pika otsimise peale lheb gi Muhu muistne hiid maetud.
Peale pulmi hakkab I Mart ehitusmeistriks jne. Poegadest Suur kuuleb Vikse vastuseid Mardil viimaks ometi korda lei- 1 koos naisega vara koguma. Kor- vanim, suur ja pikk Suur-Jaak, ja otsustab pimedas vihas viima- da paras kivi, mille ta seljas kan' Jaan Saartok hdnimega Jayad j f korjavad kuni saavad hakkab pldu harima Hd ar- se ra tappa. Et kurit jlgi nab kuni Seljameni. Siin heidab Mrka Jaan, sndVz. juulil 1864 sellise hulga kulda, et selle var- mastab laatsaleent ja laseb Jaa- varjata topib ta Vaike-Korjuse puhkama. Pulmalised pruutkirs- Muhu-Tamsel surn 19. seot. jamine vra silma eest raskeks gul seda kaunvilja rohkesti ma- vaati ning saadab merele. Must- tuga sidavad mda nende ki 1951 Muhu Tamsel oli ks Mu- lheb Kaevavad vara maasse ja ha teha. Kord tuleb Must-Mart Mart tuleb parajasti V i r ^ ^ sa ja hisked segajad magaja hu viimaseid ja omaprasemai^J veeretavad peidukohale hiigla nljasena vljast, ieiab Ipelt pa- kuuleb hdalise appihuudbid, und, Mart haarab oahameeleia klal^ulikuid muistendite tund- kivi varjuks peale. Viimase toob ja poolkeenud ltsaleemega, pstab mehe. ning annab poole kivi ja lennutab selle rahurikkn iaiH ^ h i vanade juttude, M^^^^^ kki jaile sellise
vad aga asjast haisu ja himus- sadpaisuvad^^^^m^^ Kirstukivi nime all^^^^^^^^^^ r K^-Nur^ tavad varandust ktte. E t nende kib ragi^ kab veelgi enam mammonat ihal- Must-^4ardi laiali tassi^^^^ mlk v
::.;1-ramni-suurele kaares iendafta^sn- dama-ja:^ muja l^ ' " " i ^ . y - * ' " ^ ^ p ^ . V * . ,
Jutuajamine Pi tuntudl
Need asjad on nd mul dikettail kodus ja ma olen ha nud neid vlja trkkima. S t lpetan arvatavasti sgisj ja siis annan nad Bernard K ro'le Lundis lbilugemiseks, suri 27. aprillil ja seetttu ei asja lbittamihe lpule dud. Kuid Kangro lubas aid Prast ilmuks raamat Kirja Kooperatiivi vljaandel e keeles".
Sa oled siis konkreetse o se teinud, et kirjutad ainult r si keeles?"
Kirjanik peab kirjutama les keeles, mis tal on kige rem. Minu kige suupra keel, minu t-keel, n ro keel. See on ks pris terav tapuu, teenin sellega endale laami-mehena leiba. Kuid eesti keel ei ole kaugeltki tpne ja painduv,"
Sa tunned end siis rotsj janikuna?"
M a olen eestlane, aga ma olen rootsi kirjanik. See niisamuti, nagu s visid Eesti Vabariigi ajal niteks kodanik, aga juudi pritolu, visid olla rahvuselt venelane vi mistahes. Selles ju mi uudist ei ole. Eesti Vabariigis di ilmselt sja kohta paljii^ raalsemaks, kui niteks ollaks niliselt vga homogeenses R sis. Siin paistab see olevat reks uudiseks, et sa ei pruug la ks ega teine,^ vaid vid mlemad korraga."
Kuna Rootsiis elab nii j vli^eesti kirjanikke see o teatud mttes pagulas-eest kirjandus-keskus siis tah ksida: Oled sa tunnetanu teiste eesti soost kirjanike dust?"
Ma ei tea ieti. Ni on arutatud, et kas mind s vastu vtta VUs-Eesti Kir i Liitu. M a pole selleks k soovi avaldanudj aga ma kuulnud, et asja olevat main Ja olevat otsustatud, et ei teda vtta, .sest ta ei ole eesti kirjanik, vaid hoopis r oma. Iseenesest on 3ee ots loogiline ma ei olegi ,
1
kirianik". Mulle tundub ^iis mned eesti kirjamehed on otsusega hsti rahul, sest
neil ks vga uur lgadelt, et ise otsus
kumb ma olen. , Aga kadedusest ma ei
Mul on raske sellist vima kadedust mista, sest kui ke on vga ilusad,sumad, siis saad sa sinna parata? Mn kas kirjar vi muusika kaasa sndinud ja kui leiavad, et neil n vimalus kasutada, siis miks mitte? ned oskavad, teised ei\ miks selleprast siis kade M a elatan ju end reklaami- M a olen elukutselt reki mees ja ma ei lhe kelleleg kima, et ma ka kirjanik ole ba selleprast, et minu m kui sa oled kirjanik siis pe ikka pev lbi selle kirjan ga ttama. Seda ma ju e M a olen vaba-aia kirjani on jubedast! vedanud."
Kas Rootsis on ldse dav olla tisajliselt kirjani