Nr. 2 V A B A E E S T L A N E Lk/3 : EOD
1-
Kas M i h l i a i l Gorbatshov lpe- te Nukogude rahvusvahelise kuulsusega teadlase j a dissiden- di Andrei Sahharovi sundasu- mise GorMs puhtast inimarmas- tusest j a uue liberaalsema polii- t ika rakendamise kavatsustest vi on siin testi tegemist G o r - batshovi j a Sahharovi omavahe- sse erilise kokkuleppega, mille slmimisel Sahharoy andis Kreml i vimumehele teatud l u - badusi? K u i hendriikides usu- takse, et Sahhrv pses asu- miselt Gorbatshovi uue libe- raalsenia j a inimlikuma poliiti- ka tulemusena, siis Euroopas kostavad juba siin j a seal h^ led, et Gorbatshov vajab Lne- m a a i l m a u i n u t a m i s e k s j a R e a g a n i vas tupanu m u r d - mniseks Lnes suure populaar- suse vithud Sahharovi abi j a toetust.^
Sellised mitmeklgsed arva- mised on phjendatud j a loogili- sed kuna Andrei Sahharov on mitmepalgeline j a paiguti mis- tatuslik isiksus. T a on rahvusva- helise kuulsusega fsik, kellel on suured teened nukogude ve- sinikupommi konstrueerimisel j a vljattamisel. T a on saa- niid Venemaal suurte austus- avalduste osaliseks ning kom- munistlik rezhiim on nimetanud ta mitmel korral sotsialistliku t kangelaseks, mrates 1953;;-aastal r i ik l iku J a aastal Lenini preemia. Si lma- paistva teadlasena kiiuSub: ta N . L i i d u Teaduste Akadeemia koosseisu. K u i d Shharov sattus Brezhnevi valitsemise ajal kom- Tmvnstlikii rezMnmigsi ieravsisse YastuoUu, km ta hakkas Vatle- ma inimiguste kehtestamise eest N. Li idus ning kritiseeris
Afgaiiistanile. Sellise tegevuse eest saadeti ta Moskvast vlja ning mrati 1980 aastal asu- misele G o r k i l inna, kus ta pidi elama vrdlemisi primitiivsetes
. tingunustes ning kannatas -pide- valt tervisehirete a l l .
Sellest ajast alates on Sahha- ro\( olnud Lnemaailma l em- mik ning teda on peetud heks thtsamaks j a kaalukamaks mimiguste eest vitlejaks N . Li idus , Gorkis viibimise ajal li Sahharoy muust maailmast
eraldatud j a temast kuuldi vga vhe. Teati ainult seda, et ta oli Jnud inimiguste kaitsemise ^uhte^ oma endisele rezhilmi- vastasele .seisukohale.. Loomuli - kult pii see nd suureks llatu- seks, kui Moskvast teatMIv et Sahharov on saanud loa Mosk- vasse tagasi tulla ning selle lo oli tile is ikl ikult telefoni teel edasi andnud N . L i i d u kige suurem vBmumees Mihhaa
L i KT Sisseseaded^ uuendused ja ^mm"
es vi
oma baseeruvate
j'i^%:Wash- ington Posf i '^ , The Chicago t r i b u n e ' i ' ' j a U.S. News and W o r l d Report'1' ' esindajad, keS :ledegata vestles 90 minutit.
Sahharovi poolt esitatud sei- sukohti analsides vib telda, et need on kahepalgelised m- nes mttes N . L i i d u poliitikaga vastuolus, kuid teistes ksimus- tes GorbatshovI poliitikat toeta= vad. Sahharov kinnitas ajaklr- janikelej et ta pooldab nende ini meste vabastamist, kes on van- gi nistuse mtete j a vljenduste prast, kuid t a ei hakka nende inimeste juhiks, kuna ta kavatseb phen- dada ennast teaduslikule tle, t a nustus, et Venemaal
vangi, see on siiski
vike arv sellise suure maa koh- ia,hag seda b n N . : y i t . ^ T a . e s i - tas k a kmne vangistuses v i ib i - va dissidendi nime j a nudis nende vabastamist, Esitatud n i - mekirjas oli ka eesti vabadus- vitleja M a r t N i k l u s , kelle kohta ,,The Nevy Y o r k Tunes' ' mainib^ et Niklus oli aktiivne tegelane eesti rahvuslikus l i i k u - mises j a kirjutas 1980. aastal alla kirjale, mis L i i d u okupats i oon sissetingimlse vastu Afganistani
.sissetungimise vastu Afganista-
Kuld . Sahharovi seisukohad Reagani thtede sja" pro- grammi suhtes olid kriltlHsedo T a leidis, et hendrilgl ei suudaks kunagi konstrueerida maailmaruumi sellist kaitsess-
- teeml, millele N . ; L i i t ei; leia vastuabinusid. See arvamine htub tielikult N . L i idu juht- konna poolt seni avaldatud sei- sukohtadega. Ta ei olnud siiski uurimist vastu sellise kaitse- ssteemi rajamiseks ning uhtus ka siin ametlike selsukohtadegao
Mil l iseid ireldusi viks teha
Mis oli juhtunud? 011 siin testi mngus Gorbtshovi les- kiidetud uus poliitika, mis and- vat N . L i i d u kodanikele roh- kem vabadusi oma arvamiste avaldamiseks? Vi oli siin tege- mist osava poliitilise manvri- ga, kuhu Sahharov o l i teatud tingii(nustel sisse tmmatud?
hakat i Sahharovi vasse s a a b u m i s e l e
vaattama kahtlase pilguga, k u i kuulsa dissidendi ksutusse anti Moskva televisiooni stuudio^ mille andis oma jutuajamisi hend- riikide saatejamadele. Talle ant ika vabad ked pressikonve- rentside andmiseks oma korte- ris, kus-, teda;- ff..iaKc,ipa<ui 5 5 J
on Sahharovil igus kui ta vi- dab, et ta e i slminud Gprbat- shovlga mingisugust kokkulepet oma sundasumlse lpetamiseks. Knelusel Sahharovig judis aga Gorbatshov nhtavasti veendumusele, et ta saab siiski Lnes suure populaarsuse vit- nud Sahharovi oma huvides ra kasutada, ku ig i teadlane pool- dab dissidentide vabastamist. Talle imponeeris nhtavasti Sahharovi eitav suhtumine Rea- gani thtedesj'^ programmi j a ta leidis, et saab endale rahvusvaheel rindel Sahharo- vi nol tugeva toetaja Reagani seisukohtade vastu vitlemiseks. Selleks anti Sahharovi kasutu- sesse tenoliselt k a Moskva televisrooni saatejaama stuudio
i . P i ss i - dentlde ksimus Gorbtshovi Ilmselt palju ei huvita kuna sellest saab Lnemaailma pei- butamiseks alati le mne haige abitu vangi vabastamisega; tuhanded jvad aga edasi sun- nitlaagritesse j a vaimuhaigla- tesse
tseremoonial. eestlased ,,Meie Kodu*' esisel E . lipu heiskamise
Foto: L . Marley
artikkel heermgatoitiidest rootsi ja
. yancopveris Ilmuv Kanada rootsikeelne ajakiri ^^Swedlsh Press'^ avaldas novembrikuu (1986) numbris lehekljelise ar- tikli ''Treats la OlUums". Artiklis tutvustatakse Irene 011- jumlt, kel oti palju rkida rootsi asundustest Eestis, kus ta oli sndinud ja veetis oma lapseplve. Elu seal oli payurootsi- llkum kui Rootsis, kuhu ta asus rootslastele vimaldatud le- gaalse vljarndamise korraldamise ajal.
Eesti-poolse kultuuri on Ollju- vhemalt 5 pangetit kala. Hind mi perekonda andnud Rodolf, kes jetakse saladusse^ aga igal ka judis Rootsi 1944, pgenedes novembrikuu hommikul teatab koos 11 teisega vikses paadis, raadiojaam C K N W mil ja kus mille Rootsi piirivalvelaev merelt mk toimub, les korjas; muidu oleksid nad Artiklis on antud juhendeid vinud jagada paljude teiste saa- viieks viisiks, kuidas heeringaid tust, kes kadusid Lnemerre. ieti, kasutada. Viimasena on ka
Lilian ja Alar on katsu- eesti heeringas'* vees leota- hoida alal nii eesti kui ka tud soolaheeringas, mis kaetakse
rootsi kultuuri. Nad rgivad va- hapukoorega ja maitsestatakse bait mlemaid keeli ja on imesta- rohelise sibulaga; seda tehakse vait hsti absorbeerunud kolman- mned tunnid enne serveerimist, d kultuuri elustiilis. Artil i juures on avaldatud 011-
Nagu n i i paljud teised perekon- jumite perekonnafoto. nad siin, on Olljumid tenoliselt _ _ _ internatsionaalsed. Aga Irene toi- duretseptid on JUludC OOtCl sea. Pealegi olevat Irene sna ekspert sel alal. AlbCrtES
Igal aastal teatud peval novemris tuseb Rudolf varahom- Torontot klastades olen paaril mikul, et olla New Westminsteris korral pidanud eitavalt vastama kella 6-ks. Seal vtab ta sisse ksimusele: ,,Kas teil seal siis ei
koha sadade teiste olegi eesti kirikut ega eesti aja- is, kes on peamiselt skan- lehte?" Meie kaasmaalaste pere
dinaavlased vi muud phja- Albertas on vike ja seegi on laiali euroop las i s t h e e r i n - g a - pillatud le provintsi loeme armastajad. Ta ostab oma tar-beks Torontos vljaantud ajalehte ja
leitnant Kanada sjaves pole just palju
eesdasi, kuigi neid vib enam olla kui ldse teada. Hiljuti sai teata- vaks, et Margus Aruja on lenda- tud kolonel-leitnandiks. Ainult 32-aastasena selle teenistuskraadi saavutamine rahuajal on mrki- misvrne, i
Margus Ipetas Royal Military College's (RMC) Kingstonis 1975 keemia-inseneri kursuse, mille jrel siirdus Winnipegi (lennu) navigatsiooni kursustele. Selle jrel oli ta Nova Scotias patrull- teenistuses lennukitel, laevadel baseeruval helikopteril ning laboratooriumis. Praegu t-tab Ottawas.
Omal ajal kis Margus Toronto eesti koolis^ o l i hundupoeg ja skaut , ,Viru '* lipkonnas. Ta kuu- lub korporatsioon Rotaliasse ja s- jase ajaleheteate jrgi on ta ka Ot- tawa Eesti Seltsi uueks sekre- triks. K a abikaasa Susan on sja- velise tagaphjaga, olles reserv- kapteni kraadis. Neil on kaks last, Peeter Kaljo (kaks ja pqo\) ning Krist i Ellen (ligi ks aasta vana).
B B
telsip* ja neljap. htuti 5.30--Mil
emakeelset jumalateenistust saa- me ainult siis, kui keegi tuleb vl- jaspoolt. /
Suur rm langes meile osaks, kui 14. detsembril emakeelne jumalateenistus pikendas meie juluhtu kmnie-pevaseks. Seda vimaldas meile Winnipegist ko- hale tulnud petaja ameti kandi-, daat Helmut Anniko. Laupeval, 13. detsembril oli jumalateenistus Edmontonis ja phapkVal, 14. detsembril Galgarys, Teenistusest osavtt Calgarys oli rohke ja jrg- nevalt veetsime paar tundi pere- naiste poolt hoolitsetud kohvi- lauas. Solistina kirikus esines Cathy Kopec, kes plveneb eesti-" ungari perekonnast Manitobas. Kigist vttis osa ka kohalik pe- taja abikaasaga, kes olid huvita- tud kigest, mis -henduses Ees- tiga.