- N r . 6  V A B A E E S T L A N E neljapeval, 22. jaanuaril 1987 - Thursday, January 22, 1987 .Lk.-7
Mdunud-aastas^l N . jartakiaadil Minskis, peetr
i mlernise (moodsa rtmil ise imiemise) vistlused, kus Eesti lud savutasd 9. koha (283,^^ nkti). Eesti vistkond sai k t i la rhma kava iiudsuse, toreda^ ja originaalsete elementide ja :)ste rohkuste eest, samuti n- stunud muusika valiku eest nult nrk tehniline ^si t i is .hag lendi kest libisemine, jttis tlannd finalistide hulgast vi-
itlaniiade hlga^ tegi kaasa [sti koondise niiTiel individuaal- )stlejana Jainika Mlder, saa- tades ldarvestuses 24 . k o h a |ma kik hinded d i d 9,093
lel ja mitmevistluse summa 103;25 punkti.-
lanika Mlder . o n praegu [imaks iluvimlejaks Eestis. Ta itis osa ka septembris Itaalias Innd EM-vistlusist, kus ta |> made- konku rent siis hbemeda- v plvinud N . Liidu naiskonda
allinnas peetd iluvimlemise made vistlustel Eesti karika
e esines jllegi muditavait :ust vrsunud N.?Li idu koon-
liige Jani ka Mlder/^^y^ ' e krgeima hinde,;9.8 punkti, a l i n^ j j harjutuses: mitmevist-^ s aga kogus ta 47,95 punkti. :uli esimeses grupis teisele ja mandale kohale tulnud kaksik-
e Gerda ja Gaida Valk'ude esikohale. Samal vistlusel II grupis kolm edukamat
ri Tinei 46.9v Merle Taidema iO j a Kadi Kuusk 45,8 punkti- Viimaed kolm olid ,vKalevi>'' trivistlusel II grupis esikoh- samas paremusjrjestuses.
,y>IB>l EESTLANE"     i m i i i I III i ^ t f f f n a i f i M n n p H n ^  M M - n - i ^ i i
iiinitiniiiiiininiiiiiiiiiiiiifiiiiiinniiiiiiitiii
I nagu seda tegid peaaegu fcbl jakuise noortekursuse ji, pikali-psti ppuse j [ii nagu karastav oaas leida  Pensioni kman- gu nimetati ppekompa- ;;eks llatuseks paljudele
ja rhmavanem Issand- endumses, et Pensioni hjuseksol i vaid soov
jaoks kohutavat ees-- ele raadiospetsidele sisse ralik sdur ei pea olema,
vinud seda just eldar noprmehe indu ja pd" ma koguni teatava era- ga. Pensionile oli uue vaba hkkond vgagi
ga tekkinud olukord, et oma ppehimuga thele^ ba. samuti kui ligikaudu tema rhmast, viibida
(ai ajal |teada, mida igamees te'- ^nerive mees, kes ene- 1 raadiovastuvtjat ehi^ se meldav. agi hakkavad avalduma imise tagajrjed.  Saa-
ab endale kahelambillse asti, mille ta just seks kaasa toonud, Valga
b p pe t un d id e va h ea j ai a kirub ikka Jummal n'dku.
Eesti Rahvustealri popuIaarsaHsesI andis' selge pildi phapeval, 18. jaanuaril Toronto Eesli Majas toimunud Kirev pitastluna", kus saal ji kitsaks rohkearvulisel
Kava algas meestertseti esine- misega koosseisus Georg Soans, Eerik Purje ja Esko Luksepp, kes esitas 1. Helindi htul  u e s - \ E; Purje seatud .Mind saatus kaugeleon viinud'* ja G . A . Bixio ..Naerata", klaveril E .L i igand .
Kaks esimest pala olid nii temaatiliselt kui ka kompositsi- ooniliselt ligilhedased sentimen- taalsed lalifd, kolmas ennesja- aegses hanris kirjutatud-esitatd helind. Tertseti hlte sobivus oli hea.;Pisut hiirivalt mjus viimase pala juures klaverisaatja entusiast- lik jalaga pranda tampimine; rnis kippus kohati ^ matma laulu ja
?sadet.:.  Jrgnes Eerik Purje poolt ladu-
salt j a nan^iderikkalt esitatud tnapeva Eestis kirjutatud J . Tuuliku humoresk , .Sakkuspea Hariileet**: mis kutsus esile arvu- kaid naerupahvatusi publikus.
VoxPopul i ja E: Purje kirjuta- t ud 1 aVa 1 i se ih ipi 1 d i ,,T(>i rnetaja krietund'* esitasid Heino Hal- li ng . L i n d a ^6 f f J a Kalle Viires. Vljaarvatud mned tekstilised komistused esitati see, pagulas- hiskonna rahvuslikke ja poliiti- hsi probleeme aasiv tkk ladusalt. Eriti hea oli Kalle Viires pagulas- poliitikuna-rahvajuhina ja lausa hmmastav ol i repliikide ajako- hasus. mis ksitlesid sjatoimu- n u d ju h t u m e i d m a a i 1 m a poliitilises elus. Esitatu teenis publikult tugeva apl ;ausi ja val- landas paljusid naerupurskeid.
Sopran nne Laikve laulis meeldivalt popurrii E . Kalmani operetist , ,Mar iza" . Teda saatis mini-ansambel koosseisus G . Mitt
mis polnud vajalik tema vokaalse- te vimete juures.
Kava teine osa koosnes kahest katkendist Ed. Knnecke opere- tist , ,Onupoeg Bataaviast' , mille esitasid Valve Tali , Erika Veski- mets, Enno unapuu; Harry L i l l i - org ja Jaan Kivisi ld.
Valve Tali (Julia), kes on oma lauljatari ja nitleja vimeid veen- valt demonstreerinud arvukates snal istes j a muusikalistes lavas- tustes (,,Kalurineiu'1)tegi^ ka sellel esinemisel, mis hlmas oma iseloomult vgagi erinevaid aarial i kke soolo-palasid (,, Kuu ' ' ) , duette ja ansambl i-laulmist. Kike seda toetas sdelev ja etendust liikuma panev snaline osa.
Subretina esinev Erika Veski- mets (Hnni) titis oma osa kom- petentselt  eriti nauditavad olid duetid Juhaga, mis olid hsti vi i - mistletud.
pnno Gunapuu (Vras)
 klaver, P. Kiilaspea  kontra- bass, H . Laikve  Flt ja G . Laikve  klarnet. Vlja arvatud .vaevumrgatavad jukatsumised intonatsiooni ja hingamisega laa- bus esinemine ladusalt. Paraku polnud saateansarribel mustlasliku klaga ja muusikute sgavtsine mng oli pisut kontrastne solisti sdeleva laulu ja lavamaneeriga.
Kava esimese poole krgpunk- tiks kujunes O u d i K a l m i , Lydia Vohu ja Kalle Viirese poolt meisterlikult esitatud Vox Populi lavaline lhipala Kohtumine pargis'\ kus nitlejad kasutasid jgitult ra teose autori poolt an- tud iga tekstilise nansi. Eriti paelus K. Viirese miimika ja 0 . Kalmi ning L . Vohu svenemine kehastatavate tpide kontrast- sustesse. Prl omaette  nii nitlejailt kui ka autorilt.
Kava esimene pool lppes bariton Andres Raudsepa esine- misega Charles Kipperi klaveri- saatel. Andres Raudsepp onhte- lisclt teinud suuri edusamme, niille tujernuseks on mahlakas mar hlesnnitus. rkimata heast tlgitisusest. Laulja esitas kolm pala: rahvalaululiku , ,Arg kosilane''. E . Ilmari Layl maist" ja R. Uferi ..Sdaine pike". Mrkilmisvrt oli Ch . Kipperi suureprane klaverisaade. Kuigi esitatav kuulus estraadi- muusika valdkonda, mis annab esinejale suuremaid lavalisi vaba- dust, oli Raudsepa lavamaneeri- des vibolla pisut lepakkumist
javimed on tublisti arenenud, mida selles lavastuses toetas tre lavakju ja talle sobiv mngitava tbi iseim. Paraku kaldub ta hl estraadimuusika valdkonda; mis oli pisut kontrastne duettides Juliaga. Paiguti oli ka mrgata intonatsiooni muresid ja interval- lide ebapuhtust, mida saaks edas- pidi vltida intensiivsema vokaal- treeninguga. Suureprane loomu- hk phimaterjal on ju olemas. Tlgitsuslikust elemendist knel- des oli ta ,,Rndaja mees" liig kiire ja masinlik, mis ei tulnud esitatavale kasuks.
Harry Lillioja.(Egon) llatas Voma nitleja-vimetega andes
retult koomilise kuju, mis paelus publikut ja ajendas palju- sid naerupahvatusi. Nitleja oli ilmselt teinud palju td oma osa kujundamisel ja see vrib ki i- tust. Mned vokaalsed puuduj- gid o l i d andestatavad osa iseloomu valguses.
Jaan Kivisild (teener) oli oma osa kujundanud suurepraselt, t es tades et snadetagi on vimahk publiku sdameid vallu- tada.
Vljaarvatud lubamatult pikk vaheaeg rullus etendus ladusalt, vaatamata mningatele eriarva- mistele saatjaga (Aino Kurg) ja vaevumrgatavatele individuaalit- semistele liikumises ja tekstis. ldine mulje oli tore, mis vljen- dus publiku soojas ja kestvas ap-
Mdunud phapeval toimus Peetri koguduse naisringi korraldusel ujoeoitus Ksit tnapeva moe juures Halbade teeolude tttu veidi tagasilujidlikuks jnud osavt- jaile esitasid paarknuuend modelli eneste vi omaste ja tut- tavate tehtud rivaid;mnes osas oli nitus sellisena ka pere- kondlik sndmus, kuna perekondades, kus neid kudumistid lehakse, oli ka noorefliiald kes neid nitasid^
Moenituse teadustajaks o l i naisringi esinaine El l i Kalvik, kes tles alguses tervituse ja sisseju- hatavad snad.
Nitus jagunes sisuliselt Ovsa- deks alates grupi suusatajatega, kes esitasid villaseid iiri vi islan- di lngast kootud kampsuneid ja mtse. Lisa Bayko kampsunile olid peale tikitud viljapeade kimp, Linda ja Uno Kook' i l sissekootud muhu vkirja muster. Krista Linnule oli vanaema kudunud lheroosa uisutamiskleidi. Anne Linkruus oli koos kahe pojaga valmis suusamatkaks, kandes samalaadiHsi rmsais vrvides
ausis. Etenduse lpul oli rohkesti l i l l i .
Kummalisel kombel ei jtkunud htegi it hele peaosalisele. ritamata asja sisse tungiiriast, oleks vibolla soovitav, et keegi nuputaks vlja protseduuri, mis vldiks taolisi piinlikke momente, mis mui Je pole esmakordne.
Peaks veelkord toonitama, et Eesti Rahvusteater on vga popu- laarne, mida tendas publiku roh- kus ja etenduse soe vastuvtt. See peaks tiivuj^tama Eesti Rahvus- teatrit uutele saavutustele.
Tnutundes lavastajale Erika Veskimetsale ja nitejuht Lydia Vhule j b meie teatripublik ootama uut lavastust Eesti Rah-
Spordiriietuse tskli avas Lisa :o tema ema poolt kootud
pulloveriga; mustaphjalisele v i l - lasest pulloverile oli sisskootud angoorasf motiividena kolm neli- nurka. Spordiriietust demonstree- risid veel Erika Kramees, Mari- na Winters ja Helmi Rndva.
Kootud pruunika kraega j a esi- tkiga karusnahast kostmi esitas Linda Laanes; seda kanti kootud volditud seehkuga. Linda kook kandis sinisel volditud seelikul valget jnesenahkset jakki heelgeldatud laiade varrukatega, mille juurde kuulus valgest an- goorast kootud mts; jaki all aga ksitsi kootud kampsun.
Mantleid demonstreerisid Elva Palo, kes mantli juures kandis suurrtikut, mis on jlle moeas- jaks. Ema ja ttar Krista ja Judy Lind esitasid vanaema Nelly L in - nu poolt kootud heegeldatud mantlit ja juurdekuuluvaid seeli- kuid keraamikavalgesf lngast. Mantleid esitasid veel Marina Winters ja Linda Laanes.
Kostmide grupis demonstree- risid kootud kostme E . Kra- mees, Erna Rndes, Linda Leppik ja Elva Palo; viimane kandis ilu- sat sportlikku pesusametist kos-
;rrni,..mille all siidlongast ja mp-
hairist kootud kampsun, mille oli valmistanud Ilme Sepp.
lhikes i mantleid demonstree- risid Anne Linkruus, Krista Lind, Linda Laanes, Helmi Rndva, Er- na Rndes, Helmi Lepni, Linda Leppik, Elva PalorAlide Kelder, Lisa Bayko, Erika Kramees, Elga Niglas, Marina Pflug, Mari- na Winters, Anne Linkruus, L in - da Laanes. Nad esitasid sellega koos kleite, kampsuneid, mni neist isegi kahte eset! ldpildilt ji llatavalt mitmeklgne mulje;. osavalt oli kasutatud rahvarivas- te mustreid ja bi-odeeringut. mis on praegu suurmoeks.
Vaheajal laulis sopran Liina Purje-Lepik Asta M i u i klaveri saatel A . Ltte ,,Primula veris", J. P a k u  S i n a oled kelm" ja A . Jrnefeldti , ,Hlli laulu".
Teine osa algas lunasse suvita- ma minejate rivastusega. Anne Linkruus, A . Kelder, H . Niglas, H . Rndva, L . Bayko ja J. Lind demonstreerisid rmsaid heleda- vrvilisi riitusesemeid.
Kleite ja pluuse esitasid H . Lep- ni, E . Palo, E . Rndes, A . Kel - der, H . Niglas, A . Linkruus, E . Kramees, M . Pflug ja M . Win- ters  neid oli kootud mitmesu- gusest materjalist vgagi moodsa- te mustritega. Kokteilriietust esi- tasid L . Bayko, L . Kook, A . Kelder, E . Palo, H . Rndva, L . Lepik, M . Winters; esitatavad esemed olid sageli imetletavalt kaunid.
Viimaseks grupiks oli hturi- vastus. L . Laanes esitas kuldbro- kaadist heegeldatud varrukatega
Foto: H. Oja
kleiti, LvKook pidulikkuhturiie- tust, A.^ Kelder priitega tikitud kleiti. hturiietust esitasid veel A . Linkruus, E . Kramees, H . Niglas, kuni lpul li humoorika meeleolu Marina Pflug oma meeste lipsudest kokkumraeldud htukleidiga. Kuid pris lpupu- ndi kogu nitusele andis Elva Palo poolt demonstreeritud pul- makleit, mis ol i heegeldatud vga peenikesest valgest puuvillaln- gast, kusjuures mustriks olid peenruudud ja igasse ruutu oli kinnitatud vike pri. Kleidi ol i valmistanud Leida Kiilaspea.
Nitusel ilmnes, et eesti naised valmistavad ksitna eriti kau- neid kootud riietusesemeid, kasu- tades oskuslikult mitmeid erisuk guseid lngu, mida tnapeval lei- dub klluses, kusjuures pehmuse andmiseks kasutatakse nahariba- sid, mis lngale on sisse kootud. Juta Jaanus, Nelly Lind. Tiiu Bayko-Lepni, Ella Kaare, Ilme Sepp, E l l i Kalvik, pr. Peetsu, pr. Proos, Magda Rabisson, Helmi Lepni, Salme Vesi, Helmi Viks- ten j a pr. Mihkelsoni poolt val- mistatud rivastusesemed nitasid ilumeelt ja suure tga saavutatud suurepraseid tulemusi.
Moenituse lpul tnati korral- dajaid lilledega. Samuti tnati kogu nituse kestel saatemuusikat mnginud Oskar Haamerit. kus- juures El l i Kalvik tles, et saadud t ui uga vai ml statakse kev adeks kirikule uued kardinad.
Kas Los Angelese joogivesi saastatud?