jada jamboree juht- imisse tuhandeid kla-
|upaiga lhedusele on :ulud suured mitme-
liitvustavate projekti- nagu lkkeettekan-
telksaun laagris, ihetusmrgid teiste
luud, rkimata mui- riietusest, millest oli li kaaseestlased soo- mesti esindamise pro- \\\s on see suurima tav. Eesti Sihtkapi- nimele kirjutatud
lutidejamboreefondi |lt tulumaksust maha used palutakse saata
Isindusksue juhile: livi, 135 Northwood [ale, Ontario, M 2 M Jl-9735. :
s^ber aitab spra, ts on meil Torontos
maakondlik ein- Ide maakondade liit. lOlev Hrm laulsid ^dioni' saatel kodu-
|id viise. Kalle Viires : i , . mille pealkiri llodd", Vi l l i Ma;idra id igapeva seidn - konnast ja Augv st llimehed Elmar l a -
oss ise musits^ie- [usid kuulamiseksija !:lakeerutamiseks.
beval viibis ka V i l - Mihkel Hansen abi- paolevalt on ainuke Eesti vabariigia^,gr
lpuosas nidati lund suvel toimu- istusist ja. selle raa-
|akondade pevast. eriti rahvuslike ti-
ltatudroivaste.moe- lnigi tundis iseen- i-a kndima!5 mda
loyalYork^i hotelli
pes aega, kuni tuli Ida koduteele lbi Ima; vihma,
r^ahasid ^diVNAHOONE ISEKS iONDQNIS [ronto Eesti his- roadview Ave. 7908-0.
Floridas.
Ise panuse esinda ]t Cente-ris - Amee- is ja kaunimas kul-
Meie Ek" M. U NELJAPEVAL, 41. APRIL^^^^ / ^HOTSDAY, A P R I L
uus Eesti vanemas rahvaluules eldi asjata ttanud oli. (Nd on ta juba
tihti, et phjalas leidus soome tar- aastaid sellist raali kasutanud ja selle ku. Soome rahvaluules pidi aga "abil ka oma raamatu kirjutanud.) veelgi phja poole minema, et ko- Aja jooksul, nd kus Matson oli hata lapi (nd saami) tarku ehk n.. tundeliseks tehtud, hines ka nidu-amaane, kes tundsid maail- teisi kuulsaid teadlasi teda peta- ma saladusi ja visid nii minevikku maks. Meeskonna kapteniks on A l -
Maaja Roosi koor Torontos li mm
m
Nd on tnapeva Kanada phja- las, Fort Nelsonis, Briti-Kblumbias,, esile kerkinud vastne tark, eestlane ohn Matson, kes end metsakolka
mttetargaks" (backwoods philosop- her) nimetab. Ta teatab, et on avasta- nud oma samaanlikes ngemusis maailma saladusi, milliseid ta prae- gu teaduslikuks filosoofiaks aren-
J. Matson on kohalikus, hiskon- nas hsti tuntud. Ta on seallses ajale- hes avaldanud paljusid pikki artik- leid ja on juba trkkinud oma esime- se suure teose:, ,,The. Strawberry Heaven  a Synthesis of Chaos" (Maasikataevas ehk rgsegaduse seostus]. ' . ; ^
Kuna Matsoni,,teaduslik" filosoo- fia phineb osaliselt eesti I keelel ja me muistsel rahvatarkusel, ja kna
"artikleis on nii naerma- kuid ka mt- lemapanevat, siis tlgin 1 ja ringan (parafraasid) mned autori phiideed eesti keelde, et tutvustada neid ka neile, kes me siin lunas lnelikus linnakultuuris elame.
Kuid kuna oleme nd pea kik juba moodsad kanadlased, tooksin enne selgituseks ja sissejuhatuseks like Oskar Looritsa,,'Eestluse elu- just":
(Soomeugrilased), on kaldunud vaatlema ja jlgima, arvama ja arut-
lema, nii et kikideloodusnhtuste ja maailma sgavamategi saladuste (vi tleksime: kausaliteedi) kohta on kobamisLotsitudja^ pikapeale ka leitud oma seletusi ja phjendusi, lahendusi ja koguni mstikasse vii- vaid mtestusl." (Lk. 39)
. 1 . PHJALA SOBIV T A R K A D E L E : 
Kik kiired ja kiirgused sisaldavad endis peidetud teabesignaale (coded Information signals). Maakera mag-
bert Einstein, kes tegelikult avastas sidepidamise meetodi hauatagste ja elavate vahel ning sele phjused ja phjendused Matsonile avaldas. Meeskonda kuuluvad ka kaks Mat- soni sugulast: ks oli aatomikeemia professor ja teine luuletaja. (Ka ta ise on luuletusi ja kaks pshholoogilist raamatut kirjutanud, kuid trkkima- ta jtnud.)
li
Matson valiti vlja talooduseihe- duse ja vanade keelte (nagu eesti ja
_ sumeri) oskuste prast. Keel oli muis- te kosmilise intelligentsiga koosk- las ja selle ajel sumerlased algatasid me ndse tsivilisatsiooni. See on aga viimasel ajal rpast vlja mine- mas: keeled on liiga kunstlikeks teh-
. tud ja teadlased pavad loodust va- 'litseda, mitte sellega koos ttada. Kuid tehnoloogia oh ainult ks vike thtsusetu osa tsivilisatsioonist.
Inimesel endal kui intelligentsel olevusel on maailmas palju thtsam osa mngida ja meie lesandeks on taastada inimsus inimeses. Einstein on ka telnud", et maailmal ei ole iseenesest mingit sihti  sihi anna- vad inimesed oma luule jaUnistusiga  ja palus Matsonit neid uusi avas- tusi inimkonnale lihtsas, arusaada- vas keeles selgitada.
K O S M I L I N E INTELLIGENTS .
Kosmosel on hine klgetmbe- -kese (common gravitationai center], mis koosneb kigest juhtunust maail- mas ja mis musta valguse vahendu- sel on momentaanses henduses ja seoses kigi oma osadega, nagu nit. galaktikate, thtede ja kikide ole- vustega.'
Moodsas teaduses vib kiiri ksi- tada nii laineina kui osakesina (v\/ave-particle theory). Nnda vib
Toronto eestlaste muusikaliseks ning klakosti suursndmuseks t- otab kujuneda helikunstnik Maaja Duesberg-Roosi -ttarlaste koori kontsert baptisti kirikus phapeval, 14. aprillil, kell 5.00 htul. Koor, kelle ametlik nimi on The Nightiri- B ^ ^ ' gale-Bamford Chorale,. on meie an- deka dirigendi M . Roosi taktikepi all otse rahvusvahelise kuulsuse saavu- tanud. N i i vitis koor 1979.a. Roo- mas peetud rahvusvahelisel kooride- vistlusel hbemedali. 1982.a. tegi koor eduka laulumatka Inglismaale ja mdunud.aasta juunis esinesid . . Maaja Roosi noored lauljad New ^"sjuhtAstaBallstadtToronto Eesti Segakoori juhatamas. Yorgi Lincoln Centeris. Prast Inglis- maa reisi oli kooril kavatsusel ka kontsertturnee Poolasse, eht see ji ra sjalise valitsuse kehtestamise tttu. Torontosse saabub ttarlaste. koor Bostonist. Praegu on M . Roosil kavandamisel uus turnee Inglismaa- le ja mujale Euroopasse.
Eestlastele ei tee koori lhedr^^eks ksnes selle vimekas eestlannast di"
m sl
Toronto Eesti Segakoori korrali- se harjutustui^ ni raamides 28. mrt-
rigent, vaid ka selle repertuaar-peaa- sil toimus k^koori jtkuva tege- egu iga kontserdi kavas figureerib vuse seisukohast oluline sndmus: vhemah ks eesti helit, mida sa- koori senine juht Uno Kook, kes gisli lauldakse algkeeles. N i i niteks viimase 11-e aasta jooksul on T .E. esitas koor Lincoln Centeris. Rudolf Segakoori edukalt juhtinud, astus Tobiase Eks teie tea" ja HelenDues- tagasi omal soovil liigse akumula- bergiLauludTaavole" eesti keeles, tiivse tkoormatuse tttu nii eesti Kolmanda eesti autorina nimetatud muusikapllul-- U. Kookon teata- kontserdil oli esitatud Kaljo .Raid, vasti ka Estoma" orkestri juht kelle laulGood Tidings" oli Maaja kui ka oma isiklikul tkohal, mil- Roosi koorile phendatud. Viimane lise hiljuti muudetud ttunnid helilooja omandas Nightingale-Bam- pealegi hvardasid takistada koo ford Chorale vahendusel ka prestiii- rijuhi'korraprast osavttu lauk- kaNew Yorgi osariigi reisistipendiu- harjutuste juhtimisest, mi  M e e t t h e Composer", mis vi- maldas K. Raidil osavttu ta helit =See oligi jrgnevate snavttude
 D e p o r a h ' s war song" esiettekan- aVapunktiks^millega koori esimees dest New Yorgis 1981.a. hr. A. Kelder koori ette astus harju-
Phapeval kontserdil Toronto tustunni alates lisades samas juurde, baptisti kirikus, 883 Broadviev;^ Ave- et kooril bn olnud nne uue koori- nue, esitab koor jllegi eesti koori- juhi leidn^isega ja selleks on nustu- loomingut. Ka laulab koor mned nud hakkama Toronto eestlastele laulud sama kiriku hommikusel ju- hstituntud muusikapedagoog ja malateenistusel kl . 11.00. Samasjut- i^oorijuht Asta Ballstadt. Koori esi- lustab kirjanik dr. Evald Mnd. E. mees tnas koori nimel hr. Kooki Mnd kneleb ka jrgneva ndala Kehtud tubli t eest ja avaldas loo- teisipeva, neljapeva ning laupeva tusl, et ta ka edaspidi vajaduse korral
Jumalagajtt senise Toronto Eesti Segakoori juhi Uno Kook'igao Esimees Alfred Kelder, Uno Kook, abiesimees Nelly Hubel.
Foto  S. Preem
neetiline phjapoolus tmbab neid olla, et lained kannavad endis kl- informatsiooni sisaldavaid kiiri , eriti getmbe- vi eemaletukejudu ja kosmilisi kiiri, enda poole; kiired osakesed valgusse vi hlde peide- prkavad kokku hus heljuvate tol- 'tud informatsiooni, mkbemeiga, milledele nd oma in- ELU }A SURM
htuil k l . 7,30. Phapeval, 21. apr. kl. 11.00 h. ning 6.00 . toimuvad lpukoosolekud nifneka kirjaniku ning vaimulikuga. Kaaseestlased on lahkelt kutsutud kuulama nii Maaja Roosi koori kui ka dr. E. Mndi.
Ilmus prof. F. Oinase uus esseedekogu
 Slokholmis ilmus ,,Vlis-Eesti & E M P " kirjastusel professor Felix J.
navtu lppedes andis hr. Kelder Oinase uus esseede kogu, mis kan- koori tugeva aplausi saatel hr. Kook' nab pealkirja ,.Vargme tde ja i-
ja vimaluste piirides ei keela koori- le ulatamast oma abistavat ktt. S-
telligentsi le fcannavd. Kbekesed omakorda langevad maa peale vi vette ja suunduvad toiduahelasse, .<ust loomade ja inimeke jorgnid neist nii toitaine kui intelligentsi vl- ja seedivad. .
Kuna pris rktises on kiirgus l i i - ga tugev, lunas jlle liiga nrkj siis asetseb optimaalne piirlcond umbes 60 phjalaiuse mber. Ses vndis asub Fort Nelson, B.C. (ja-ka Eesti, Soome ja me rghimud^sijn-ja seal- pool Uural i mestikku). N i i esineb selles vndis elunevate rgrahvaste
Nagu mainitud, iga kiirgus sisal- dab eneses informatsiooni. Ka ini- mese keha on mbritsetud kiirgus- vljaga, mis elavail peamiselt silmist vlja vi sisse kiirgub, olenevalt ne- gatiivsest vi positiivsest laengust. Inimese intelligents ei asu aga mitte peaajus, vaid on seldetena (kristalli- dena) takontidesehajunud. Sellep- rast inimese ,,surres" jvad talle alles ta kondid, s.t. ta intelligents, energia ja vaba tahe.
Teame, et kondid sisaldavad kaltsi- umi, ja radioaktiivset ssinikku, mis
5,Me!e E lu ' ' ilmub
(soomegrilaste, phjapoolsete indi- pidevalt kiirgub. Peale maapealset aanlaste ja lunapoolsete es'kimode) surma kestab kiirgus edasi, kuid
nd peamiselt momentaanse musta valgusena. N i i on ,,surnute" intelli- gents kosmose intelligentsiga hen- dusesja see omakorda kigi olevus- tega. Samaanlike oskuste abil vime ppida hauatagustega sidet pidama;
hulgas kige rohkem mjusaid'nidu ehk rahvatarku, kes aja jooksul kos- milise ldintelligentsiga otsesesse hendusse on astunud.
MUST VALGUS, Philiselt, Matson ' avastas n..
 musta" valguse, mille omadused on hariliku valguse omist hoopis erine- vad. Neid edasi liuride? ta avastas veel mitmesuguseid krvalmjusid, mis muutsid paljud senini uskuma- tud teooriad vimalikeks, usutavaiks ja seletatavaiks. Thtsamad neist on kikehaarava kosmilise ^intelligentsi tunnetamine (cosmic co'nsciousness ehk kosmiline teadvus?  VLP.), loomadest ning lindudest arusaami- ne ja vastastikku hendusse astumi- ne hauataguseiga (ja ka elavaiga suurte kauguste taga).
ESIMENE; LBIMURl^E Hauatagune ise vttis Matsoniga
esimese hendus^ 1977.a., kui Vene aatompommi isa" Peter iKapitsa, kellega neil hiseid spru oli olnud, talle mmgit elektroonilist vurinat psse saatis. (Kapitsale anti 1978.a. Nobeli auhind. - VLP). Alles hiljem Matson tunnetas, et. see vurin oli raaliprogramm, mis andis talle uni- versaalse lingvistika-rali phimu- deli, mille kallal Matson juba aastaid
is on oodata jrje- kordset postiametnike streiki. Postiliikluse katkemisel ilmub Meie Elu" edasi vhemalt 2 ndalat. Tellijad vivad streigi ajal lehe ktte saada ilmumise pevast alates talitusest Eesti Mafas ja Hamiltonis p. Tnis Nmmiku vahendusel kirikust ja kiriklast jumalateenistuste, piiblitundide ja pensionride koosviibimiste ajal.
Meie Elu" on streigi ajal mgil tavalistes mgikohta- des ja talituses Eesti Majas.
MAASIKATAEVAS : Eelnenu oli kokku korjatud peami-
selt ajaleheartikieist. Raamatut, mis on kogukas ja ksikasjalikum, jud- sin ainult siit-sealt sirvida. ldmulje ji aga, et see huvitavam on. Peale ,, algebralise keele vrdluse" (eesti,, inglise ja veidi ka saksa ja sumeri keelt) esineb seal veidi teadusliku- maid ,, avastusi" kui artikleis.
Mnesid neist uurivad ka viimasel ajal teadlased  huvitav ingliskeelne raamat vrdluseks oleks ,,The Look- ing-Giass Universe" (1984). Ka oleks soovitatav lugeda Oskar Looritsa Eestluse elujudu" (1951). Esimene ksitab moodsat teadust arusaada- vas keeles, teine eestlaste rahvamen- taliteeti.
Maasikataevas" on lbi pimitud autori oma elukogemusiga, thelepa- ne.kuiga maailmast ja poliitikast jm., mis raamatu arvatavasti pris huvi- tavaks teeb, sest huumorimeelt, elu- filosoofiat ja kirjanikuandi autoril
on.: . .; VIKTOR L E M B I T P R E E M
iie le tnuthisena koori lipu minia- tuur-embleemi.
Hr. Kook oma snavtus tnas kiki, kooriliikmeid, kes mdunud aastate jooksul temale usaldust ja koosttahet on les nidanud ja avaldas arvamust, et kooril-selle praegu suurt arvulist koosseisu ja lauluvimeid arvestades, on eeldusi veel hulgaks aastaiks eduka koorina edasi tegutsemiseks. \Ta tuletas ka meelde, et eesti laul on T.E. Segakoo- ri tegevuse alussambaks ning inspi- reeriaks ja palus laulus melda eesti laulu algallikale, meie kannatavale kodumaale.. Hardumusega lauldi MHola,;]mal, Eestit", mille teist.salmi juhatas juba uus koorijuht pr. Balls- tadt. N i i oli T.E. Segakoor vaikse vrikusega thistanud koorijuhtide vahetust, sndmus,mille thtsust ja mtmeid alles hiljem koori ajaloo taustal saab tiel mral hinnata.
Veelkord astus koori ette esimees hr. Kelder, seekord juba, et uut koo- rijuht lhemalt tutvustada. Asta Ballstadfi puhul vib kli pea-aegu rkida tema muusikalise tegevuse meeldetuletamisest", niivrd tuntud
peaks tema nimi juba olema eesti publikule.
gus". Nagu autor raamatu saates- nas tleb, on kik ksitletud teemad vhemal vi suuremal mral seotud eesti rahvaluule ja kirjandusega. Na- gu teose nimetusestki nhtub, on mit- med esseed phendatud A . H . Tamm- saare suurromaani Tde ja igus" tegelaste ja nende vaimumaailma vaatlusele. ^
Kuid tegelikuM on prof; Oinase teose perspektiiv palju laiem, ulatu- des geograafiliselt ja kultuurilooli- selt globaalseilemtmeile. Autoron vljunud piiratud Balti ruumist, kir- jeldades niteks Oskar Lutsu Tootsi- lugude alguprandit Ameerikas, te- list Kentuki Lvi. Vaadeldakse uu- test vaatekohtadest Kalevipoja muis- tendeid, Vana Kalevi tarkuse- ja Seits- me Moosese raamatut ning kange-
last prgu vravas. Uue kirjandus-
Kaks uut raamatut eesti lastele
Heade eesti lasteraamatute vhe- sust on aastakmneid taunitud nii pedagoogide kui lastevanemate poolt vaba maailma sektoris, kuna lasteraamat on ju oluline vahend v- liseestlaste lastele ja lastelastele p- ritolurahvuse keele petamisel. Mdunud julude eel ja aastavahe-, tusel on kirjastus Vlis-Eesti & E M P Stockholmis seda puudust litnud kahe uue eestikeelse lasteraamatu- avaldamisega.
Esimene nendest ilmus aegsasti enne jule ja andis vimaluse eesti lastele julukingi pakendis ksutus- se anda he maailma lastekirjanduse klassiku: Sacharias Topeliuse Sam- po Lappeliil"  Muinasjutt Soome Lapimaalt Silvia Airik-Priuhka ees- kujulikus tlkes. See raamat on tege- likult luksuslik vljaanne vliseest- laste lastekirjanduses, kuna ta ilmus rohkem kui kmnes keeles korraga Rootsi Kultuurinukogu majandusli- kul toeatusel. Illustratsioonid kujun-
loolise avastusena-on autor, leidnud ' das tuntud soome kunstnik Veronica kontakti Hugo Raudsepa Vedel- Leo - kes viks Lapimaa milj vorsti" ja soome kirjaniku Joel Leh- toneni suurromaani ,%Putkinotko" vahel,.et nimetada mnda nidet. On juttu nnest ja nnesrgist, mineviku kuldamisest ja paljudest muudest n- hetest eestlaste vaimu ja fantaasia maailmas.
Raamatu rohkem kui.270 lehekl- gi, , , . ,., , jel leidub ka imponeeriv allikmater- Olles lpetanud Kuninghku kon- j.Hde loetelu ning ingliskeelsed kok-
Hamiltoni lesti Seltsi Se
valmistub kontserdiks
H  n . m n n ^ F Q Q . ' ^ ^.. M ^ d W ^ u ^ k a a s a arvatud Hamiltoni E. S. Segakoor valmis- diplomiga, Toronto Uhkooli. muusi-
tab ette traditsiooniks saanud kevad- kateaduskonna muusika bakalauru- kontserdiks, mis toimub phapeval, sena (a. 1965) ning tegutsedes kutse- 28. aprillil kell 2.30 p.l. sdalinnas se muusikapetajana Kanada kool- asuvas Hamilton PubliG Library au- ides.on tema panus mitmepalgelistel ditooriumis. Talvised pahad ilmad
iBgcn
(AjakirjaiDikuit lugejale) Autor: S. Vedenbaum. Saadaval ja tollimised: Eesti Kirjastus Kanadas. 958 Biroadview AVQ.
Toronto, M4K 2R6, Canada Oma Press, 1955 Leslib St. Don Mills IV)3B 2IVI3 Hind $20,0
pluss postikulu Canada.
eesti kunsti-ja muusikaritustel P: phjustavad vahete-vahel koorihar- Ameerikas ldiselt ja Torontos eriti jutuste rajtmist, mis hiljem tuleb olhud sama-aegselt kigiti imponee-  t a sa ' teha" intensiivsema tga, riv kll klaverisaatjana, solistina, Seekordse kava esimesel poolel esi- kll ,,Cantate Dbmino", Tor.E. neb koor, kvartett koosseisus: Valve Meeskoori ja viimati ka Vana-And- Tali, Hilda Sepp, Eerik Purje, Ivar rese kirikukoori koorijuhina. Ka on Rammo ja juba kigile hsti tuntud Pr- Ballstadt varematel aastatel o i - Hamihoni ,,Helletajad". Kava, teine "^d laulupidude ja meeslaulupeva- pool koosnebEsto'84 ajallavastatud de ldlaulujuhiks. operett. ,,Kalurineiu" ktkestavast Koori simehe tutvustavale sna- muusikast. Oleme nnelikud, et meie . vtule jrgnes tugev aplaus, milles koori ridades laulab selle opereti pri- Peegeldus kooriliikmete suurim hea- madonna Valve Tali. Veel esinevad n^eel selle le,-et koori tegevus ja solistidena Hilda Sepp ja Ivar Ram- Juhtimine jtkub sujuvalt ja on kind- mo.Ojkestrit meil ei ole,aga kll on ^ates ktes, klaversaade Eva Rammo kindlates Jrgnes vaheaeg^koori poolt les- ktes. Oleme kindlad, et kontserdi seatud pstijala" kohvilauas/mis kava pakub midagi sdamelhedast kulus ra vrskendavaks vaheldu- kikidele lauluspradele. Prast seks enne kui noodidl^tte haarati, et kontserti on koori naisliikmete poolt etteValmistusi jtkata koori eelseis- kohvilaud, mis annab vimaluse tut- vaks esinemiseks Peetri koguduse tavatega vestlemiseks ja oma muljete )eerijumalateenistusel 5. m^il. ^avaldamiseks. jNIeme kontserdil!
isikunimede register. Indiana likooli soome-ugri ja "
slaavi keelte ning rahvaluule profes- sor Felix J. Oinas on annud jrje- kordselt silmapaistva panuse vlis- eestlaste esseistika varamusse, kuhu juba varem kuulub tema teos Kale- vipoeg ktkeis", F. Oinase uus teos sisaldab lhiesseid ja laaste, mis loo- dud viimase paari aasta jooksul suu- remate tde krval. Nende kohta on F. Feldstein koostanud levaate Felix Johannes Oinas Bibliograp- hy". Oma jrjekordse teosega ,,Var- game tde ja igus" on autor avas-. tanud palju uut eestluse vaimsel ja kultuurilisel palgel.
paremini kujutada, kui soome kunst- nik, Kahjuks avastasid selle laste lemmikraamatu vaid vhesed isad- emad, vanaisad-vanaemad enne ju- le ,, Vlis-Eesti"' vljapanekul!
Nd ilmus sama kirjastuse vl- jandel kirjanik Keele Ainveri laste- raamat Maria" kunstnik Jutta Mai- saar-Kleini vrvikllaste illustratsi- oonidega. Peategelane pole veel viie- aastane, kuid tema pevad, on tis huvitavaid sndmusi looduse, loo- made, mereranna, kalapgi, vane- mate ja Vanavanematega tnapeva- ses linnamiljs mistahes maal. kesoleval juhul vist Rootsis. Pnev ja sndmusrikas lugu saavutab krg- punkti vikevenna saabumisega, kes sna varsti hakkab tegutsema kalade toitlustamisega akvaariumis. kski leheklg teksti ei tohiks olla igav viksele kuulajale-lugejale. olene- valt sellest kas ette loeb isa/ema vi vanaema vi raamatu omanik ise. Rkimata elurmsatest illustratsi- oonidest, mida annab palju kordi uu- rida ja vaadaja.
F.] G.T.
1949 - 1984 . HSnd $5.00. Postiteel saates pluss ssiatekuly.