jada jamboree juht- imisse tuhandeid kla- |upaiga lhedusele on :ulud suured mitme- liitvustavate projekti- nagu lkkeettekan- telksaun laagris, ihetusmrgid teiste luud, rkimata mui- riietusest, millest oli li kaaseestlased soo- mesti esindamise pro- \\\s on see suurima tav. Eesti Sihtkapi- nimele kirjutatud lutidejamboreefondi |lt tulumaksust maha used palutakse saata Isindusksue juhile: livi, 135 Northwood [ale, Ontario, M 2 M Jl-9735. : s^ber aitab spra, ts on meil Torontos maakondlik ein- Ide maakondade liit. lOlev Hrm laulsid ^dioni' saatel kodu- |id viise. Kalle Viires : i , . mille pealkiri llodd", Vi l l i Ma;idra id igapeva seidn - konnast ja Augv st llimehed Elmar l a - oss ise musits^ie- [usid kuulamiseksija !:lakeerutamiseks. beval viibis ka V i l - Mihkel Hansen abi- paolevalt on ainuke Eesti vabariigia^,gr lpuosas nidati lund suvel toimu- istusist ja. selle raa- |akondade pevast. eriti rahvuslike ti- ltatudroivaste.moe- lnigi tundis iseen- i-a kndima!5 mda loyalYork^i hotelli pes aega, kuni tuli Ida koduteele lbi Ima; vihma, r^ahasid ^diVNAHOONE ISEKS iONDQNIS [ronto Eesti his- roadview Ave. 7908-0. Floridas. Ise panuse esinda ]t Cente-ris - Amee- is ja kaunimas kul- Meie Ek" M. U NELJAPEVAL, 41. APRIL^^^^ / ^HOTSDAY, A P R I L uus Eesti vanemas rahvaluules eldi asjata ttanud oli. (Nd on ta juba tihti, et phjalas leidus soome tar- aastaid sellist raali kasutanud ja selle ku. Soome rahvaluules pidi aga "abil ka oma raamatu kirjutanud.) veelgi phja poole minema, et ko- Aja jooksul, nd kus Matson oli hata lapi (nd saami) tarku ehk n.. tundeliseks tehtud, hines ka nidu-amaane, kes tundsid maail- teisi kuulsaid teadlasi teda peta- ma saladusi ja visid nii minevikku maks. Meeskonna kapteniks on A l - Maaja Roosi koor Torontos li mm m Nd on tnapeva Kanada phja- las, Fort Nelsonis, Briti-Kblumbias,, esile kerkinud vastne tark, eestlane ohn Matson, kes end metsakolka mttetargaks" (backwoods philosop- her) nimetab. Ta teatab, et on avasta- nud oma samaanlikes ngemusis maailma saladusi, milliseid ta prae- gu teaduslikuks filosoofiaks aren- J. Matson on kohalikus, hiskon- nas hsti tuntud. Ta on seallses ajale- hes avaldanud paljusid pikki artik- leid ja on juba trkkinud oma esime- se suure teose:, ,,The. Strawberry Heaven a Synthesis of Chaos" (Maasikataevas ehk rgsegaduse seostus]. ' . ; ^ Kuna Matsoni,,teaduslik" filosoo- fia phineb osaliselt eesti I keelel ja me muistsel rahvatarkusel, ja kna "artikleis on nii naerma- kuid ka mt- lemapanevat, siis tlgin 1 ja ringan (parafraasid) mned autori phiideed eesti keelde, et tutvustada neid ka neile, kes me siin lunas lnelikus linnakultuuris elame. Kuid kuna oleme nd pea kik juba moodsad kanadlased, tooksin enne selgituseks ja sissejuhatuseks like Oskar Looritsa,,'Eestluse elu- just": (Soomeugrilased), on kaldunud vaatlema ja jlgima, arvama ja arut- lema, nii et kikideloodusnhtuste ja maailma sgavamategi saladuste (vi tleksime: kausaliteedi) kohta on kobamisLotsitudja^ pikapeale ka leitud oma seletusi ja phjendusi, lahendusi ja koguni mstikasse vii- vaid mtestusl." (Lk. 39) . 1 . PHJALA SOBIV T A R K A D E L E : Kik kiired ja kiirgused sisaldavad endis peidetud teabesignaale (coded Information signals). Maakera mag- bert Einstein, kes tegelikult avastas sidepidamise meetodi hauatagste ja elavate vahel ning sele phjused ja phjendused Matsonile avaldas. Meeskonda kuuluvad ka kaks Mat- soni sugulast: ks oli aatomikeemia professor ja teine luuletaja. (Ka ta ise on luuletusi ja kaks pshholoogilist raamatut kirjutanud, kuid trkkima- ta jtnud.) li Matson valiti vlja talooduseihe- duse ja vanade keelte (nagu eesti ja _ sumeri) oskuste prast. Keel oli muis- te kosmilise intelligentsiga koosk- las ja selle ajel sumerlased algatasid me ndse tsivilisatsiooni. See on aga viimasel ajal rpast vlja mine- mas: keeled on liiga kunstlikeks teh- . tud ja teadlased pavad loodust va- 'litseda, mitte sellega koos ttada. Kuid tehnoloogia oh ainult ks vike thtsusetu osa tsivilisatsioonist. Inimesel endal kui intelligentsel olevusel on maailmas palju thtsam osa mngida ja meie lesandeks on taastada inimsus inimeses. Einstein on ka telnud", et maailmal ei ole iseenesest mingit sihti sihi anna- vad inimesed oma luule jaUnistusiga ja palus Matsonit neid uusi avas- tusi inimkonnale lihtsas, arusaada- vas keeles selgitada. K O S M I L I N E INTELLIGENTS . Kosmosel on hine klgetmbe- -kese (common gravitationai center], mis koosneb kigest juhtunust maail- mas ja mis musta valguse vahendu- sel on momentaanses henduses ja seoses kigi oma osadega, nagu nit. galaktikate, thtede ja kikide ole- vustega.' Moodsas teaduses vib kiiri ksi- tada nii laineina kui osakesina (v\/ave-particle theory). Nnda vib Toronto eestlaste muusikaliseks ning klakosti suursndmuseks t- otab kujuneda helikunstnik Maaja Duesberg-Roosi -ttarlaste koori kontsert baptisti kirikus phapeval, 14. aprillil, kell 5.00 htul. Koor, kelle ametlik nimi on The Nightiri- B ^ ^ ' gale-Bamford Chorale,. on meie an- deka dirigendi M . Roosi taktikepi all otse rahvusvahelise kuulsuse saavu- tanud. N i i vitis koor 1979.a. Roo- mas peetud rahvusvahelisel kooride- vistlusel hbemedali. 1982.a. tegi koor eduka laulumatka Inglismaale ja mdunud.aasta juunis esinesid . . Maaja Roosi noored lauljad New ^"sjuhtAstaBallstadtToronto Eesti Segakoori juhatamas. Yorgi Lincoln Centeris. Prast Inglis- maa reisi oli kooril kavatsusel ka kontsertturnee Poolasse, eht see ji ra sjalise valitsuse kehtestamise tttu. Torontosse saabub ttarlaste. koor Bostonist. Praegu on M . Roosil kavandamisel uus turnee Inglismaa- le ja mujale Euroopasse. Eestlastele ei tee koori lhedr^^eks ksnes selle vimekas eestlannast di" m sl Toronto Eesti Segakoori korrali- se harjutustui^ ni raamides 28. mrt- rigent, vaid ka selle repertuaar-peaa- sil toimus k^koori jtkuva tege- egu iga kontserdi kavas figureerib vuse seisukohast oluline sndmus: vhemah ks eesti helit, mida sa- koori senine juht Uno Kook, kes gisli lauldakse algkeeles. N i i niteks viimase 11-e aasta jooksul on T .E. esitas koor Lincoln Centeris. Rudolf Segakoori edukalt juhtinud, astus Tobiase Eks teie tea" ja HelenDues- tagasi omal soovil liigse akumula- bergiLauludTaavole" eesti keeles, tiivse tkoormatuse tttu nii eesti Kolmanda eesti autorina nimetatud muusikapllul-- U. Kookon teata- kontserdil oli esitatud Kaljo .Raid, vasti ka Estoma" orkestri juht kelle laulGood Tidings" oli Maaja kui ka oma isiklikul tkohal, mil- Roosi koorile phendatud. Viimane lise hiljuti muudetud ttunnid helilooja omandas Nightingale-Bam- pealegi hvardasid takistada koo ford Chorale vahendusel ka prestiii- rijuhi'korraprast osavttu lauk- kaNew Yorgi osariigi reisistipendiu- harjutuste juhtimisest, mi M e e t t h e Composer", mis vi- maldas K. Raidil osavttu ta helit =See oligi jrgnevate snavttude D e p o r a h ' s war song" esiettekan- aVapunktiks^millega koori esimees dest New Yorgis 1981.a. hr. A. Kelder koori ette astus harju- Phapeval kontserdil Toronto tustunni alates lisades samas juurde, baptisti kirikus, 883 Broadviev;^ Ave- et kooril bn olnud nne uue koori- nue, esitab koor jllegi eesti koori- juhi leidn^isega ja selleks on nustu- loomingut. Ka laulab koor mned nud hakkama Toronto eestlastele laulud sama kiriku hommikusel ju- hstituntud muusikapedagoog ja malateenistusel kl . 11.00. Samasjut- i^oorijuht Asta Ballstadt. Koori esi- lustab kirjanik dr. Evald Mnd. E. mees tnas koori nimel hr. Kooki Mnd kneleb ka jrgneva ndala Kehtud tubli t eest ja avaldas loo- teisipeva, neljapeva ning laupeva tusl, et ta ka edaspidi vajaduse korral Jumalagajtt senise Toronto Eesti Segakoori juhi Uno Kook'igao Esimees Alfred Kelder, Uno Kook, abiesimees Nelly Hubel. Foto S. Preem neetiline phjapoolus tmbab neid olla, et lained kannavad endis kl- informatsiooni sisaldavaid kiiri , eriti getmbe- vi eemaletukejudu ja kosmilisi kiiri, enda poole; kiired osakesed valgusse vi hlde peide- prkavad kokku hus heljuvate tol- 'tud informatsiooni, mkbemeiga, milledele nd oma in- ELU }A SURM htuil k l . 7,30. Phapeval, 21. apr. kl. 11.00 h. ning 6.00 . toimuvad lpukoosolekud nifneka kirjaniku ning vaimulikuga. Kaaseestlased on lahkelt kutsutud kuulama nii Maaja Roosi koori kui ka dr. E. Mndi. Ilmus prof. F. Oinase uus esseedekogu Slokholmis ilmus ,,Vlis-Eesti & E M P " kirjastusel professor Felix J. navtu lppedes andis hr. Kelder Oinase uus esseede kogu, mis kan- koori tugeva aplausi saatel hr. Kook' nab pealkirja ,.Vargme tde ja i- ja vimaluste piirides ei keela koori- le ulatamast oma abistavat ktt. S- telligentsi le fcannavd. Kbekesed omakorda langevad maa peale vi vette ja suunduvad toiduahelasse, .