, M A Y S
le Scarborough lendasid kaks musta varest Ja ajasid omavahel jut- tu. ks tles :  K r a a k  k r a a k  kraak", need (piid pikalt ja rahulikult eldud ja theiidasid:,,Kui tore, ke- vade jlle kes!"
Teine v a s t a s : K r a a k  kraak  kraak  kraak," ka need snad olid samas toonis ja thendasid: Lausa rm jah, kui tuul tiibades ja tagasi kodupaiga metsas". ks neist ol i Ki ir t i ib , varestejugu juht ja kige kiirem lennul, teine, tema kaasa Si- nisulg, kelle kukla l uks sulg sinakalt helkis. N a d olid sja tagasi judnud sgavatest laantest, kuhu sgisel klma talvepakku olid pgenenud. K u i l inna kohal o ldi juba kllalt t i i - reldud, kva hlega l^igile saabu- misrmu kuulutatud, prdus vare- sepaar tagasi oma suvise pesitsus- paigale, suure Toronto loomaaia phjapoolsesse metsatukka. Kahara krge mpniladvas asus nende pesa. Kigil nende rhma kuuluvate vares- te pesad asusid Puieladvus. N i i oli vareste eluviis, et pehmetel talvedel, mida nende targad juhid oskasid ette aimata, jdi pesapaikadele, elades seal A^aikselt ja tagasitmbunult. Kl- madel aga rnnati natukene luna- poole, jdes peatuma sgavatesse metsadesse. Nd oli kevad, klm talv o l i m(ias ja varesterhm taga- osi.  ., ''--i. \ " . . : ..
Puule laskudes kogunesid ka tei- sed juguliikmed nende mber, soo- vides kuulda, kas juhil on, midagi thtsat elda ja mida oma tervitus- lennul oli kogenujd. Vareste elu oli hsti rganiseeritulfl, samuti nagu in i - mestelgi, vi mnes suhtes veelgi paremini, sest miks muidu inimesed vahel tlesid omasugustele: Tark nagu vana vares."
Ki i r t i ib sobis juhiks hsti, ta ol i selleks kohe nagu sndinud. Ta mr- kas hdaohte .mil leks terav si lm ja hea vaist p i d i d olema, oskas ka kohti ja paiicu leida] kust hdaohuta toidu- lisa vis leida. K u i parves lennati, andis ta alati igel ajal ksklusi ja hoiatusi, kas tuli krgemale tusta, madalamale lennata, vi koguni ka raaapinjiale laskuda.
Seekordsel koosolekul tuli kneal- !a ka pesade olukord. Klmal ja tor- misel talvel olid vanad pesapaigad tublisti kannatada saanud. Mni pe- sapuu oli hoopis tuulest murtud, m- nel oksad alla kukkunud ja pesadest ei olnud udusulgegi jrel. K a arutleti kuhu noorpaarid, need kes alles mul- lu olid munadest koorunud, omad pesaraodViksid k o k k u kanda. Peale selle ol i hel ja teisel pevakohaseid uudiseid  nagu: kust ja Icidas ker- ge vaevaga, suurema kavaluse ja v- hema riskita toitu Vis hankida. Ni- teks kaamelite \ ja piisunite heina- mrssidest pudenesid seemneid, need olid ohutudloomad. Kahel ahvil olid pojad sndinud, viimased omas suures emaonnes unustasid valielgi
- toidu, sealt sai ht-teist maiuspala. Isegi laisa lvi puurist vis osavalt paar nokatit vrsket l iha npata. Loomaaia asi, eks varesedki kuulu samasse, nneks mitte veel puurides- se. Vi  ega seagi aeg enam kaugel ni olevat, kui suguselts vikeseks
Koosolek lppes. Ki i r t i ib sopsu- tas tiibu, lausus tienduseks veel paar petliku: Kraak,  kraak," mis olid rohkem noorematele mel- dus, et neid ettevaatusele manitseda,  mitte leliigset julgust menetleda ja parv tusiski lendu.
Ki i r t i ib sstis sinetavasse krgu- sesse ja sinisulg tegi sama. N a d tiirle- sid tkikene aega, kui Ki i r t i ib ka- m a n d a s : k r a a k - kraak," laskume alla. Sinisulg ei taibanud miks o l i see tarvilik. Just nd ol i tuul tiibades ja sda kevadet tis. Pealegi, ta ei ni- nud maapinnal midagi,milleprast see tarvi l ikuks osutus. A l l olid ma- jad ja autod ja hes aias isegi inime- ne, kes peenraid kaevas. A g a Sini- sule suureks ehmatuseks laskuski Ki i r t i ib alla ja otse kaevaja jalge ette. Tema teraV s i lm ol i mullakamakates suuri rasvaseid lrikaid ninud, mis htusgiks maiuspalaks viksid ol- la aga asjatult raisku viksid minna, Sinisulg, ehkki kartlikult, laskus ka alla, mitte kll kaevaja jalge ette, vaid esialgu targu aiale istuma. Selli- ne laskumine oli tema meelest hul l - julgus, aga Ki i r t i ib kitus vahel kum- maliselt.
A l u l kaevaja kohkus nhes suurt " musta l indu enda ees ja teist sama-
sugust aial i$tums.,,Julged linnuke- sed," mtles ta ja toetas labida var- rele, oodates mis veel, vis juhtuda.
.Krtiib ei kaotanud aega, ta rehitses mullas, juba mitu lrikat, rasvast ja maitsvat oli ta viimasel hetkel k inni krabanud. ,,Krr  krr  krr" kdistas Sinisulg maini tsusi , ,Vaata ette.saad veel labidaga."
Tule parem juba alla, htusk on rikkal ik, hutas Ki i r t i ib hoopis kaa- sat ja maiustas ise'edasi.
Sinisulg hpaski aialt alla, ka tema siblis nokaga ja krabas usse  ja siis ei ninud nad enam ainustki. Sini- sulg plaanitses juba lendu tusta, aga samas tles Ki i r t i ib aednikule; Kraak  kraak, kaeva veel, ja ji ootele. Ja vaata imet, viimane mis- t iski ksku ja hakkas kuulekalt t- le, aidates varestel usse leida.
K i s a ja lrmi ol i palju. Ki i r t i ib hutas ha aednikku ja Sinisulg omakorda manitses kallist kaasat et- tevaatusele, see siin ei olnud ometi varesteparve koos^ ^k, kus tema ju- hiks ol i . Vaikse l 1: v^adhtul kostis kisa kaugele. Ii^f^stanult avasid naabrid uksed ja id harukordset sndmust nautima. Kes seda enne ninud oli , metsast tulid suured l in- nud inimesi kamandama.
Lpuks, varestel olid khud tis. Kombekalt ja [nmeelel vaatasid nad meest labidaga ja laususid; Kraak,  kraak,** mis seekord t- hendas siirat tnu, sirutasid omad suured tiivad avali ja ol idki jlle hus, teel pesapaigale bima.
' , , 0 n sinul aga julgust, selline ris- kimine vib vahest saatuslikuks saa- da", noomis Sinisulg kaasat mnni latva laskudes.
Kallikene, meiega ei juhtunud ju
midagi halba" , rahn.stas Ki i r t i ib kaa- sat. Tead ju, olen juht ja mitte i lma- aegu ei ole;mulle juhi tarkus ja mis- tus antud. A l a t i ma tajun mil la l mi- dagi teha, vi tegemata jtta ja  julgus on alati pool vitu vahel isegi terve, nagu tna kogesime.
V . A . K I M B E R G - K O T K A S
nnesoov emale
Ema, vta vastu mu pisike soov: olgu tnane pev sul' nnetoov. Juba eile htust saadik , on mte mu meeles  emake,  kal l i  kal l i Tna sul' teeme.
Tead mis sul' tlen, emake armas, M a pai tahan olla igatpidi sulle. Jonnida, trkuda enam ei taha, Kik halvad kombed jtan ma maha.
Tnane pidupev on sulle! Isagi tles hommikul seda. Isa ise soovitas meid Sind tna sdames nnitleda.
Selleprast, ka l l i - k a l l i Tna sulle teeme. nne soovime ja ''^ati Rmu sulle loom^ Emake, hellake Mei le kstele sa kullake.
TIIAkllR
Minu sber
ks l i n d on mu sber. Selle l innu nimi on Chirpsu. Ta on budgie. Ta on haruldaselt suur l ind sellest sordist. Ta laulab hiigla ilusasti ja sujuvalt, vahest ka mu krva sisse. Talle meel- dib olla inimeste lgadel ja nrida nende krvu.
Chirpsul on veidi ka ahvi kombeid, sest ta ronib alati puuris mberringi ja ripub puuri laes. Talle meeldib end pesta ja vannitab end vaga naljakalt. Ta teeb sedai tihti ja metsikult. Pestes ajab ta enda vanni mber, n i i et kogu mbrus saab mrjaks. Pris metsik
Chirpsu on imelik l ind, sest talle vga nieeldib vaadata televisiooni ja kuulata raadiot. O n lbus taga liht- salt puhata, peale kool i ja kuulata raadiot vi vaadata tv-d. \
See l ind on mulle n i i armas, ilus ja kena. Tema eest hoolitsemine on ker- ge ja lbus. T a on tiesti nagu teine sber,sest ta tahab mngida inimes- tega. Ta on hea sber ja kaaslane, aga talle meeldib ka nrida inimeste juukseid.
Chirpsu toidan mina. K u i panen seemneid ta nusse, lendab ta mu npule, hakkab sma ja jtab oma nu tis thje seemnekesti.
M a arvan, et ma meeldin Chirpsu- le, sest minu lale lendab ta r- muga, vahest ka mu pea peale, aga mitte teiste inimeste peale. K u i koo- list koju tulen, siis mu l ind muutub sna nnelikuks ja laulab metsikult. Enne ta ol i olnud titsa vakka.
Chirpsu on mylle sama hea sber kui ks teine poiss,
T O I V O T R A S S Toronto E.S. Tienduskool
ema 9 hel laupeva htu!, k u i sbra-
tar id o l i d kogunenud Inge kodusse, et hiselt ppida kogikpseta- mist, sauna mnusid maitsta ja vei- d i targutada, kneles igaks oma emast vi vanaemast.
Minu ema on rmus, k u i toon koolist hea tunnistuse" , uhkustas Lea. M u tunnistus o n o l n u d ju ikka hea, k u i d sel kevade! tuleb see k indlas t i vee ! p a r e m . "
Aga m i n u ema sumad lvad srama, k u i oma shokoladi tahvlist osa talle h o i a n " , tles T i i a , ega ta n i i maias k ei ole, aga ma ml^ tan, et jubd see rmustab ema, et ka temale mtlen, k u i m u ! midagi maistsevat on keprast ."
, jMeie emme on siis heas tujus, k u i to lmuimeja temalt vtan, tema tugitooli istuma panen, Triihu" ta ktte toon ja ise tema eest tle h a k k a n , " teatas M a d e ,  ja minul on ka siis poole kergem ttada, kui ema selle le rmustab."
 M a k u u l s i n , k u i mu mammake oma sbrannale kneles, et kll m u l o l i ei le htul tore olemine ko- dus. O l i testi ks turval ine htu. Istusime kogu perega kamina ees, mis soojalt hgus. Raadiost kuul- dus vaiksel t k laas ikal is t muusikat. Knelesime lastega kodumaast ja linud aegadest. M a sain jllegi korraks oma sdamelt puista m- lestusi . Lapsed o l i d er i l ise l thuvita- tud me sugulastest, kes Siberist ta- gasi said oma  meie kodumaale," vestles E r i k a .
)alutuskigul looduses on mu ema lbus ja jutukas" , lausus A i n o .
 T a oskab igast l i l lest , puust ja psast seletada. T a teab, mi l la l iga taim itseb, mi l l i s t maapinda ta armastab ja m i l l i s e d s i insed puud ka Eestis kasvavad. Ta arvab, et iga si inse eestlase koduues peaksid kasvama valgetveline kask, tera- vaokka l ine kuusk ja p ihlakas . "
, , M e i e memmeke on siis heas tujus, k u i sndimata k laver i ette istun ja harjutan. Ta toonitab alati, et m u u s i k a ja l a u l on iluloojad. M u u s i k a olevat tema arvates see
osa kunstist , mis toob talle tagasi mlestusi ta e lu i lusamatest aega- dest. Ta thendas k o r d , et pole tarvis snu, k u i ta mlestusis taas oma k o d u l i n n a r a n n a p r o m e n a a d i l v i ib ib , v a i d m u u s i k a l i s i h e l i s i d . Tema mlus seisavad oma noorpl- ves k u u l d i i d m e l o o d i a d , m i l l i s e i d ta ksinda ol les t iht i omaette mi- seb", vadistas hinal oma vana- emat K e r t u .
Aga m i n u v a n a e m a " , algas oma lugu M a i r e , armastab peamiselt luulet . K u i ma k o r d val just i ppisisu Gustav Suitsu Noored sepad" , t- les vanaema, et temale ji see l u u - letus kergesti phe, olevat tnape- vanigi peas. Ja, tepooles te l o l n u d tal raske seda m u l l e dek lameer ida . Ta luges mul le peast vee l mnd A n n a H a a v a ja M a r i e U n d e r i luule- tust. M u lugupidamine ja austus vanaema vastu aina tusis. )a mina , nd arvustan end ise, m u l ei o l n u d ainustki eesti luuletust tpselt peas, kuig i teadsin mne rea siit ja teise s e a l t . . .
M a i r e jutu vahele hakkas rki- ma V a i k e : , ,Aga m i n u vanaemale meeldib er i t i poeeti l ine G h o p i n i muusika. Tnavusel emadepeval llatan oma koduse id G h o p i n i Vihmapiiskadega" ja siis loen, muidugi paberi l t . A n n a H a a v a  y k s on m i n u l pham k o d a " , see olgu  l l a t u s e k s " . . .
Jutuvada va ik i s . Tdrukud mr- kasid , et ukse krval seisis Ingis ema. T a o l i osaliselt k u u l n u d nende knelust: Ma imestan ,mida meie noored kik on thele pannud ja teavad. E m a d e l on sellistest tarka- dest lastest teliselt hea meel ! A g a . . . k a s olete ka seda thele pannud, et mni ema tleb uhkelt : ma olen rmus ja uhke oma laste le, et nad suurepraselt oskavad eesti keelt ja eestlastega ainult emakeelt knelevad? Se l l ine ema olen mina ja tunnen te is ig i^es selle le rmu t u n n e v a d ! "
H E L L A L E I V A T
Meie E l u " nr. 19 (J836) 198S
TEIE SARNASED N e i d l i l l i k o r j a s i m e v a i d koduues a ia nurgast , i sa seatud peenra l t . M e i l e n d i l sda s ip les ja pksus pues , vast l i i g a v a r a unest rkate , l a p s i v l jas p e e n r a l m  r a m a s mrkate .
V e h d vttis slt sa la ja s i n i k a n n i k s e , i m a a ia nurgast l e i d s i n va lge k e l l u k s e , soov o l i t e i d unest l latada l i l l e k s t e g a . O k s a l leval , p u h k e v a i s pungades k i r s i p u u l , hdis ratus laulu e m a d e l e k u l d n o k a h u u l
M e i e k i r j u k i i s u g i ues n a u t i s ja p r a a l i s , p i s i k s e p i l d i g i teist kpaga m u l l a l e m a a l i s . T e m a g i ta ipas m i s tsi , et kikidest k e n a m a d , a r m s a m a d , k a l l i m a d , t a r g e m a d , p a r e m a d o n m e i e v a n e m a d . E m m e k e ja m e m m e k e m  l e m a d .
E e s t i p o i s i d , tdrukud viksed s u u r e m a d , s o o v i m e s a m u t i o l l a kigiti koduste  isa , e m a , m e m m e vi taadi m o o d i . S i r g u d e s v e e l s u u r e m a k s , saame targemaks , t u b l i m a k s . T e i e sarnaseks m e i d k i l o o d i ! E k s ju?
H E L L A L E I V A T
KAS TEAD, ET . . . p i iber (beaver) on vi letsa nge- misega, hea haistmisega, aga vr- ratult terava kuulmisega . ks p i i - ber vib aastas umbes paarsada
puud langetada.
hest pevast koolis JUSS PIKESELE
K u i ii j iel hommikul kool i jalutasin, ngin, et kik lapsed istusid kooli- maja ees. M a kuulsin, k u i Lisa valju hlega seletas: Tna ei tohi kski laps midagi rkida!" M a ksisin, et kas kik peavad vaikima ja tema karjus: Jah!"
K e l l helises. Kik lksid vaikselt klassi. petaja ksis mult, et kus mu de on? M a hakkasin talle vastama, kuid see Lisa khis siis valjusti. M u l - le tuli kohe meelde, et ta keelas mu knelemise sel peval ra. petaja ksis uuesti, ku id mina istusin ja ei vastanud talle. Siis ksis petaja klassilt, kas keegi teab, miks mu de ei ole koolis? Vaikus . Keegi ei tel- nud snakestki.
petaja istus ja kskis meid kirja- l i k k u td teha. ks poiss ksis: Miks"? M a vaatasin Lisa poole, tal
' j a paha ngu. See poiss, kes
Pike, kuidas nnda l i i g u d le sinitaeva sa? O l e d nnda armas mul le vta hes kndima!
Kekrval kahekesi lhme p i k k a pi lveteed  v i i m i n d s inna, v i i m i n d sinnsi, kus need soojad v i h m a v e e d !
V i i m i n d v ikerkaare ple, pane ratsa istuma - siis ma hiskan le i l m a 
' lookese hlega. / E . E N N O
ksis, pidi minema juhataja tup- p a . . .
V i imaks ol i aeg koju minna, aga meie ei saanud seda teha. Kas sa tead miks? M e kik olime juhataja t o a s . . . See ei olnud sugugi kena koolipev.
T R I N A L  T E Toronto E.S. Tienduskool
M a sooviksin omale koduloomaks ht koera. Vikest fox-terrieri. Tenia nimi oleks M i k u . M a hoolitseksin vga ta eest. M u l oleks kskik, kas ta on isane vi emane. M a vi iks in ta arsti juurde sna tihti . M a ehitaksin vikesele M i k u l e he sooja paiga, kus ta talvel magaks. Suvel ta viks magada vljas kuudis. Koera maja oleks pruuni vrvi. Ta l oleks ka vike aed, kus ta viks mngida ksinda.
M a treeniksin ja petaksin teda kppa andma ja muid tarkusi. M a mngiksin taga peitus ja viskaksin temaga keppi vi pal l i . M a laseksin M i k u t ka ues teiste poistega mn- gida.
' K u i ise lhen jalgpalli mngule, siis mu de hoolitseks tema eest.
A g a nd ma koera ei saa, sest meie elame linnas ning mu isa ja ema ei taha koera. K u i me elaksime maal, siis me vtaksime kll koera, sest seal oleks tal palju ruumi ringi joosta.'
^ E R I K l A A S O N Toronto E.S. Tienduskool
Meie papagoi M i n u el on viirpapagoi. Ta on
huvitavalt triibuline, ni i et sobib eesti perekonda. Ta l on sinine-must ja val- ge keha ja sinine nokk. Ta riimi on loe. Joe on poolteist aastat vana ja enamasti elab oma puuris, kuid soo- vikohaselt lendab majas ringi, kui see talle meeldib. Meie kodulind r- gib ja laulab ige tihti. Tore l ind. Meie kik armastame ja hoiame teda.
K I A P U H M Toronto E.S. Tienduskool
MINU E M A Tean, et emale meeldiks hommikul
veel puhata, aga juba varem, kui mu ed ja mina tuseme, on ta leval. Juba ta toimetab kgis, valmistab kogu perele hommikuski ja ka lunat.
Siis paneb ta mu kige noorema e riidesse. Peale lunat viib ta meie tillukese e ka kool i . Peale kooli- tunde tuleb ta meile koolimajja jrele ja toob meid koju. Nd ksib l a meid klaverit.mngida, isegi siis, kui mulle see sugugi ei meeldi. Kuulen oma ema soovi ja toimetan ta soovide jrele, sest ma armastan oma ema vga, vga!
L E H T E L E E S M E N T Toronto E.S. Tienduskool
Eesti laps Heidi, kumb vrv sulle meeldib enam  kas sinine vi punane?" ksisin. \ H e i d i mtetes veidi aega ja tles siis pris kindlalt ja julgelt: Sinine!"
M i k s ? ,, Selleprast, et sinine on meie l ipu
vrv!" vastas kuueaastane Hedi nd mtlemata.
, ,Aga kas sa tead, mill ised on kik meie l ipu vrvid?" eksamineerisin teda.
,,Tean kll sini-must-valge!" ol i kiire vastus. Kuidas sa seda tead?"
, , N o h , eesti l ipp asub ju raamatu- r i l i iu l i l ja igakord, kui ma sealt m- da lhen, paistab ta mulle silma ja jb nagu iseendast meelde."
Kas sa arvad, et eesti lipp asub iga eesti perekonna raamaturiiuli l?" usutlesin teda.
, ,Aga muidugi! Ilma eqsti raamatu- teta ja. i lma eesti liputa nad polegi eestlased!" A . R .
Meie E l u '
Tnavu vel led sooi ma oma rai 150. aastapl
Kaleval| Lnnrot (11 sepa poeg,! soome kee sor H e l s i n i gematuid retki , kll paadiga ja le prineb| last, tema Lapimaale , ie.
Aasta l II koostatud 1849 aastail l ik vljaan nost 22 7951
Seni on keelde. E e^j sen teose n August A n | dus 1939.aj
Kaleval soome rai sele ja kuji ks. Kale| keele nurgf nemiso ali vanimjutj me kultuui
, ,Kaleval Eestis iuni Kalevipoj A m c e r i k a d aastal 185 mjutatult! l a u l u " .
Kaleva! ehitatud K l vahelistch le, kesksel Phjalale tamine ja s| se. Thtsal targa Laul| veel maail Ilmarinciii,| ktt Lemmi tuscgajui saagihimul Louhi . Oh sinna sissi sud, nitel tulcsnadj jne.
S u u r hu lali on kae vi prini ugri rahvr
M A A l L M i
llmaneil
vl ja ulatu  pesa. Mun
seilsmondij