iaria Pedak-Kari ni
onis :d teie tst. Seda lus hea vimaluse [gi Komisjoni uue (s onMichelHat- I komisjoni staabi ;t hiljuti hinenud litmeid Kongressi \i viks mainida lenjamin Gilmani vlisministeeriumi cretri Mark Pal-|ste broost Gary :ell oriVlissuhete Iviibisid kohal ka _ lrsaadikud. Nen-Kreeka, Iisraeli, mi ja Norra. Eest-Ipikemalt vestelda |ga, eriti eelseisva LS. Norra suursaa-kes seitse aastat mkogude Liidus, [Iti ksimustest ja .tribunali ja vaba- Bidu asjus.
ELU" suletud
igusti kuudel.
kasuta- Kanada
memas vastuolu [ijate" ksimuse
Nukogude Lu- ite tejidite" ka- mes'! komisjoni ras toimus hiljuti ees suureni uk- rahvusgruppide
|atsioonkus pro- [ude Liidu poolt te" kasutamise
)misjoni uuri- lendeil" puudub
DUetav usaldata-
tsioon on rrita- [eskuse esindajat tmah'i, kes oma Il vitis, et Nu-Itide kasutamine
|enes'i komisjoni li on iikraina, ees- fvuslikud organi-
prganiseerima kampaaniat, et
inH vitele vaid- is kategooriliselt [anada Komitee [isjoni esindaja, professor Lubo-
|n just lpetanud ikrainlaste emi-
lrast Teist maail- iiuk tles, et vl-
Knlaste vastu on liskomisjohi nol |e.hvardus, mis 01
II maailmasda, iijoni dollariline irjuda komisjoni
iidistusi. Komis- is tulema toime rtusegaNukogu-
lata. Sja ajal oli jsi koosts saks vis tulla Kana-
lunatakse nd |t idaeurooplast f. L Luciuk.
i
t: '
vabadusmarss
londurasse pgenenud nikaraa
jalamarsi Washingtoni, et USA valitsuselt toetust valitsuse kukutamiseks Nikaraa- guas ja demokraatliku valitsuse taastamist. Vabadusmarsi etteval- mista ja Boris Leetsi seletuse koha- selt vtaks sellest rongkigust osa vhemalt 800 isikut. Marsruudi pikkus 3.800 km. Rnnak kestab pikemat aega ja kogu selle aja selgi- tatakse massimeediale milleks on vajalik ,sandanista valitsuse tamine Nikaraaguas.
,,Ehatare'* vabaaja kasutamise juSiit Eha Oidermaa, Augusi Tuvikene ja Sulev Kallas, Foto - J. Sgi
0 0 Ontarios
/ Ontario kohtuministri^Ian Scotfi arvates on Ontarios ttajate pen- sionile saatmine 65 aasta vanadu- ses vastuolus Kanada phiseadu-Eeedel, 19 . juulil toimus Toronto coleGreenlyhelilindi muusika saatel sega ja Inimiguste deklaratsioo-
Eesti Pensionride Puhkekodus kaks | o t i tantsu, mis oli nauditav n>ga' Ksimus vajab kohtulikku Ehatares" jrjekordne meelela- vaadata jta sai teenitult tnuaplau- selgitamist ja selleks on aluseks hutushtu, kus klasid hislaulud siga. Jrgmisena vimles pisi-prl. he naisametniku vastulause tema ja toimusid mitmesugused ettekan- Shawana Kalev Estienne vimlejate pensionile saatmise kohta 65 aasta ded. htu, mille koostas Ehatare poolt nhtud kaks lindiga ettekannet vanuselt. Kui kohus selle naise vas- Puhkekodu vabaaja ksutamise vga hsti ja sai ka tnu aplausi nol. lahendab, siis tulevad koik Viimase ettekandena ilmus lavale pensioniseaduse stted, mis seotud vabaaja juht Eha Oidermaa, kandes vanuse lemmraga, ra muuta tsirkuses esinejate rivastust.; Juba seadusandlikus korras. Peale eeskava teadustamist ja esi- lavale tulekul veti teda rahva poolt nejate tutvustamist mngisid A . Tu- vastu aplausiga. Ta esines mitmesu-vikene akordionil ja ulev Kallas gustefakiirlike vlukunsti ettekan- juhtEha Oidermaa, oli vga mitme kesine ja huvitai .^
Majandusklubi suvepevalised Rooneeme ranniaL All perenaised Elmar Potsepp, Ene Martens, Nora , Elli Potsepp, lle Later ja Aino Rooneem. Foto S. Preem
orelil vanu tantsulugusid. Enne. mn- netega, mis on omaette kunst ja ji gu algust A . Tuvikene prqus lhi- arusaamatuks, kuidas see toimub, kese silavtuga saalisviibijate poo- Lpuks lauldi veel hislaule, laul le. Nadmngisid mitmed tantsulood di ltlastele ja soomlastele. Tuvikene Venelaiiiia upg ' abadiisse laulis, ise ennast akordionil saates, mitu vana meeldivat viisi . Koosviibimine lppeshtu organi- ks naisteeidja ja ujus vabadusse^ M t A T^^^^ Tapaasis hele Norra saarele ja Hngw Georgian By jrve- suvepeva heaks kordaminekuks oma orkester hoolitsemaks tantsu
lpetades selle ettekande itangoga. Siis A . Tuvikene mngis viiuli l . Kallase orelisaatel ,,Ema sda", mi-da rahvas kuulas hinge kinni hoides. Jrgmisena lauldi hislauludena tn- kult A . Tuvikest, S. Kallast, vikseid rndas seal ringi 4 peva, ennelcui tud viise, nagu:^Mu meelen kuldne kavatitjaid Ja kiki abistajaid, soo- j^ ojjtasgaare elanikke. Nende poo kodukotus", I s a m a a hiilgava pin- vides kigile rahulikku und. , ' toimetati venelanna Spitsbergeni naita paistab" jne. ' Prast ettekannete lppu kutsus ggare haiglasse, Phja^Jameres. Edasi mngis kadunudpaadimeis- kadunud seltskonna- ja kultuuritege- Saarele judmiseks tuli naisel uju-terM. Sutt'i jreltulija Shawana Neg- lase lesk pr. H. Eerme oma korterit ^a 650 jalga ja selle juures ta sai vaatama, mida ma heameelega tegin, kannatada klmetusest, mida haig-Oli tsiselt meeldiv olemine, juttu Jas ravitakse.^Naine on 29-aa8tane.
le 100 Majandus suvepevadel Eesti Majandusklubi Kanadas daselt ilusat ilma ning nnestunud Martens ja Elmar Potsepp. Kikidele
traditsioonilised suvepevad toi- suvepeva. Norras hppas vette vene laevalt musid seekord 21. juulil pr. ja hr. Enne tugevat htuski tnas klu-
Hugo Rooneeme suvekodus Col- bi esimees veelkord kiki, kes selle perenaistele jagati sletis lilli .\ Jrgnevalt klubi esimees teatas, et prast htuski asub platsi klubi
ger orelil kaks pala , ,Minu boni" ja ,,Lbi metsa tee"./J^ a mngis julgelt ja kaunilt,kutsudes esile aplausi. Saalis veista ja lahti arutada mlestuslnga. orkestriga veel kitarril noor Mati Veskimets. Perenaiste pooli valmistatud htu-sk oli rikkalik. -m viibis k a Shawana vanavanaema M . Tnu proua H.Eermele lahke vastu-Sutt. vtu eest! Jrgmisena tantsis vike preili N i - ! S-gi ^ ig<tiiiiiiiitir>ii<B<><a<>qpKiiwnp<Mi^^ i m ii ii w i^TOoqaaKHiaxHi^i
0 ema sai
.. V ' . ' p,MEIE ELU" talitus vtab vastu a]
Danforth Ave., ^ Toronto, 0nt,.Wl4K 1,N8 Tel. (416) 466-1951 ! (416) 466-1502 poega 1. erareiimiga Tsistopoli v a i - Ta palus oma ema ja Erik Udami gilaagris tielikus isolatsJoonis v i i - vahendusel tervitada kiki oma sp-
binud Mart Niklust klastasid p- rast jaanipeva, 26. juunil tema
ru vabas maailmas. Klastuse asjas vib oletada, et ema Elfriede Niklus ja sber ning nukogude vimud tegid ema koh- tuntud vabadusvitleja Erik Udam. tumisel pojaga keele suhtes erandi. tellimisi.
\mm & GiFTS
LILLEDE S A A T M I N E L E M A A I L M S E S ULATUSES Eriti pulmadeks vrsked ja kunstl i l led.
Matuseks prjad ja l i l lekorvid. ^ Puuviljakorvid.
QCsoa ksnkeesemed kullasepa-, merevaigu-, keraa- mika- , naha ja puunikerduse alal. Rgitakse eesti, lti ja inglise keelt.
Avatud: ripevadel 8.30-'6.00 p.l., laupeval 8.30-5 00 p.l. Neil lubati kolm tundi eesti keeles jutelda tihti on nimelt nii , et vange klastades ei tohi ,,vrast keelt" kasutada. Knelused peavad sel ju-hul toimuma vene keeles. Jutuajamise teemaks olid pran-dusasjad, majapidamine, Mart Nik-luse vimalik emigreerumine lnde prast vljapsemist, tema ja t ema tervis jne. Okupeeritud kodumaalt teatatak-se, et Mart Niklus on rmiselt khn, kuid tema mlu on hea.
i T m n T 1 1 wm 11 irrri i iirii ii n ii ii ri ii ii n m ii 1111 ii iii n ii iiiii ii ii M I EI ' . i ' M I N G I T : KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA K. Pts - i m
arvestades lnemaailmas toimunud ^p^iw^<^p<^^^ arvukate protestiaktsioonidega. CBDBQZSBEQiZE
Bernard Mangro .^TUISKLIIV. TALVEREIS
olid kaasa aidanud. Kigepealt pere- muusika eest. Orkestrisse kuuluvad; rahvast, andes le hr. Rooneemele Heino Kasak, Valdo Loite, Guido See looduslikult imekaunis koha- pakikese, mis kuigi paberisse peide- Laikve ja Harry Liiv. Hiljem hines ke lahke pererahvaga on.vimeline tud, nis kangesti pudehkujlisena. mahutama arvukaid klalisi, mis Siis Hugo Later kutsus nimepidi vl-seekord muutus vajalikuks. Suve- ja htlaselt sini-must-valgesse riieta-pevalisi oli kogunenud rekordiliselt tud perenaised: Aino Rooneem, lle rohkelt, le saja, nende hulgas ka Later, Nore Kriisa, E l l i Potsepp, Ene ohtralt nooremaid neide ja noormehi, ' Majandusklubi asutajate lapsi ja lap-selapsi. -Eesti Majandusklubi Kanadas on kompaktsemaid organisatsioone To-ronto eestlaste hiskonnas neid hendab ks inimkonna rgsemaid pdeid: riline edu. Huvitaval kom-bel on paljude eesti ri- ja majandus-meeste huvialaks purjesport ja klubi-liikmeile kuulub vhemalt kmme-kond keskmise ja suurema mahuga purjejahti, ostuhinnaga 30 kuni 100 tuhaMollarit. Neist olid suvepeva-liste lbustamiseks kohal kaks; vik-sem ^kuulus suvekodu peremehele, Hugo Rooneemele, ja suurem Paul Kriisale. Enne lahti tervitas suvepevalisi Majandusklubi esimees Hugo Later, avaldades headmeelt rohkearvulise kokkutuleku le ja tnu peokoha peremehele. Ta soovis kigile head isu ning rmsat tuju. Ka tegi hr. Later teatavaks suve-peva tunniplaani. Vabategevuse kestel paarkm-mend klalist nautisid purjesitu ka-hel jahil ning jrvel valitseva paraja tuule nnistusel. Peremehe vga hea
Luna-afrikas
gil,,MEIi ILU tdituses'' 958 Broadview Ave. Toronto. Ont. M4K 2R6
KRUNT MA
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudli tulumaksuvaba kviitungi saa- miseks. Eesti Maja, 958 Broad- view Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
Mustade rahutuste tagajrjel on arreteeritud L.-Aafrikas le 1000 saun leidis ohtralt kasutamist, pe- isiku ja vitluses julgeolekuksus-vitati, supeldi, juteldi ja kiideti harul- tega on seni surma saanud 16 isi- kut. Rahutuste ja terroristlike akti de pidurdamiseks, rahu ja julgeole- ku kindlustamiseks L.-Aaf rik a va- litsus kuulutas vlja erilise kaitse- seisukorra. Selle alusel on politseil igus arreteerida isikuid ning pida- da neid kinni kuni 14 peva, ilma kohtuotsuseta, kui neid on tabatud avaliku korra rikkumiselt, rvi- miselt, pletamiselt vi politsei korralduste mitte-titmiselt. Mus- tade rahutused on leidnud aset peamiselt Johannesburgi mbru- ses ja mustade elamisrajoonides. /Mustade rahutuste phjuseks on raske majanduslik olukord ja apart-heid ehk rasside hoidmine eraldi, nendele antud eriiguste alusel. )L.-Aafrika elanikest 5 miljonit on talt
and REPAIRS Oli-, gaas- Ja elektriahjud, korstsDai-voodrid (chimney linings). Ahjude puhastamine Eesti ri
B L A N D KULLIK Tel. (416) 275-1280 Eeliiiiiiiiiiiiiniiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiim
i i l i i i : - *
teostada, reforme olukorra leevenda-miseks, enne kui see on liiga hilja. Kaitse-seisundi rakendamine L.-Aafrikas on kutsunud esile rahvus-vahelise protesti L.-Aafrika valitsuse vastu. Inimiguste eest vitlevad rahvusvahelised organisatsioonid nuavad poliitiliste ja majanduslike santksioonide rakendamist L.-Aafri-ka valitsuse vastu. Ksimus oli arut-lusel Liitunud Rahvaste Organisatsi-ooni (LROJ Julgeoleku Nukogu koosolekul laupeval, 27. juulil. Ve-ti vastu resolutsioon sanktsioonide rakendamiseks L.-Aafrika valitsuse vastu, diplomaatilisel, majandusli-kul ja kaubanduslikul alal. Resolutsi-ooni rakendamist ei tehtud kohustus-likuks selle poolt hletanud riikide-le. Hletamisel jid erapooletuks Inglismaa ja USA. Kanada esindaja olssanktsioonide rakendamise poolt. Vlisminister Joe Clarki seletuse ko-ged ja 24 miljonit on mustad vi haselt nende rakendamine jeti ts-vrvilised. Erilised igused on valge-tel, mustadel, vrvilistel ja Aasia p-ritoluga elanikel. Mustad L.-Aafri-kas kuuluvad kolme suuremasse su- tuste ja ettevtete otsustada, kes on otseses kaubanduslikus vi majan-duslikus sidemes L.-Aafrikaga. Sanktsioonide rakendamine ei peaks guharusse vi rahvasse, kes ksteist mitte rakendama L.-Aafrika tta-hsti ei talu ja on pidevalt olnud . va rahva majanduslikku olukorda... omavahelistes vitlustes. Vastavah sellele valged on.kasutanud korra ja julgeoleku kaitseks musti teisest su-guharust vi rahvusest. Mustad sa-mal ajal tapavad valgetega koost-
Sanktsioonide rakendamise kohta deklareeris L.-Aafrika valitsus, et kaitseseisukorra rakendamine on . tingitud sealse rahva rassilisest koos- \ tisest ja seda ei ole vimalik enne
3. augustil algab jekrul eesti noorte spordilaager.
talgutd laagri ettevalmistamiseks, millest osavtjaid oli paarkmmend. Pildil talgulised koos spordi- vamisel, kaasaarvatud peapiiskop d Juhtkoisna p totritoritegao poto J. Sgi Tutu, et valitsusel on viimane aeg
