ei tulene sel-' lugenud, vaid lugenud. 
i.-autoriks vib: V-tht, kes ju-- li-j.utanud., vit- uneistri tiitli , naise ja kolm
ih surma mis-' lijdeerib sama-' li kohale.  
nii nasu nad
|da enne ski, .s smiseks., saanud.juba
leid. Loomul i - diolesterooli"
ni ah la pr- i m i s t . :
et.kas see; .vait? E i , sest Testage selle-:
ja vttes en-  khtu ja me
fcll annab t nerg ia t . f- .
[em mainitud [a. ' ; : : l)giS' .on vaga . x ie kehas ja '
rasva- sisal- ' . |eie veres; ai- lku mnedel
mentaalset nestes.; aitab : ' |s;tu veres, p.u- ' ' -ist; ja 'aenest 'dab vanane-
ja nahka, heas |lu. Vhendab Ijb. peaaju ikesi lesehi- .
hab, et. men- :eaajir sisl-
|,ieeithrinit'Y oma.; ,,Leci t-'- .
|a kehakaalu kus. liigne':
Stay Young
|i vanad kui ' ;ana.d, kelle itatega rabe-' -'
seemne li :
je rasvaseid isaks-mona-- Ks..4.^rvcikv' eks. Pal jud  a. -paksud';, ieigse vee
'vilja -li ai-' " eemalduda i i i ' 'paksuse '
f;peab alati, ii o.n juba kunagi ka- kehaga  -
ka :k^hajc"; . '.ubsorbee-:' d ja peseb
ai soomise- keha. saa Iv
>e aicic ja.- lu-se lai- e jook nn- .
|a rna nao- c!iigi L v o gapevase ;
japidamisc.". ib liommi- ^eiukcner- oma; ilusa"..'
j.e kiki . ju- [1 i r jddat l id ' I1 avalt rak- reemi b.t." (joonte ehk 
seestpoolt' a kaitsva sest i lma
L.utud hk, sellel hoo-.. :ista.. -ks ; saata |6i otseselt
Ave. Apt. 183-1545).
-V
?5
,,Meie,Elu" nr. 43 (1446) 19(77 REEDEL/ 28. OKTOOBRIL - FRIDAY, ; OGtOBER 2g aoiunii... TTI II ninu minu
 i:r. a- .A ,
Meeldiv kunsti suurem ritus  Eesti Kunstnike Koondus Torontos poolt korraldatud jrjekordne, juba XXII aastanitus, avati mdunud phapeval Peetri koguduse kahes saalis. Avas kirjanik Arvi Kork (Ti- nits). Avatseremoniil viibis rohkesti kunstispru koos kunstnikega.
Ilusaks kombeks Koondisel on ku- junenud mlestada manalasse lahku- nuid kaskunstnikke. Neid on olnud Koondise kestvuse ajal seitseV Viima^ ti lahkus 1976. a. Evald J. Woitk. Te- ma tdest mlests-vljapanek hl- mas 13 limaali ja he keraamilise t. E. Woitk oli ppinud oma noo- remas eas Krgemas Kunstikoolis PalIas", siirdunud aga ajakirjandu- se alale ja toiminud kirjanikuna. Ka pagulusaastatel Rootsis ja Kanadas oli pintsli krvale pannud. Alles kuuekmnendatel aastatel, mis lahu- tas tema ..Pallases" pingud enam kui veerandsada aastat, asus ta jlle
ma kadunud Hilda Mikkelsaart ja Rootsi siirdunud Lia Lepikut. Et ju- ba lillede juures olla, tuleb esile ts- ta endist torontoiast Helmi Herma- ni, kes klalisena esineb, kll he ainsa vikese Orhideega", kuid mis on otse prl.
Tiiu Kadak, tuntud oma eksootilis- te imemaalidega Luna-Aafrikast, on sisse elanud uude lillede miljsse, kust vesivarvis tdeldud ..Sinikellu- kad", Qhakad", Kirju liilia", 'V- humgad" ja ..Protea". Need lilled iseenesest pole kll oma olemuselt nii lopsakad kui lilled Aafrika luna osas, kuid maalijale seab suuremad nuded. Tiiu Kadak on akvarellis otse filigraanse tpsusega ja maali- liselt elavana need maalinud^ PeatS des lillede juures mainiksin simk<8 hai Benita Vommi elavalt esile too- dud ..Krsanteemid" lis, ja Eric Pe- hapi segatehnikas ..Vljapanek aias" Mehhikost, mis hguvalt varviklla-
maalimisele ja oli produktiivne kuni, milles Pehap, see vrvide meis oma maise lahkumiseni. Ta maalis peamiselt kodumaa motiive, linnade vaateid: ja maastikke, mida ka m- lestusvljapanekud esitavad, nagu ..Taevaskoda", ..Qntika .rand", ^Vru- maa'',, .Poiss kala pdmas", kirjan-
ter, need meisterlikult maalinud. Jrgnevalt vaatleme esinejaid kata-
loogi jrjekorras. Mai Jrve on kabe limaaliga ja ka kahe maneeriga abstraktne Tunded" ja realistlik  Vai keelu". Esimese juures vaataja
duses esineva Nipernadi" jt. Need! e i s a a just tunnetada tundeid niiT^ 14 keskmise suurusega td, paigu- teine, hsti maalitud, nudnuks enam tatult eriseinale; andsid kllaltki p [vrskust koloriidis gusa levaate kadunud kunstnikust-! Kai Knd on seekord sukeldunud romantikust. ^ Vana-Tallinna vaadete esitamisele,
Nituse ldosa, i3irmelt kunsini- kasutades nhtavasti motiivina rep- kult 46 tga, viks pidada paari vii- roduktsioone. Need on mehaanilised mase nitustega vrreldes htlase- J a esinevad .joonistuslikud vead. Ka maks nii ksik kunstniku osas kui varemad kopeeritud motiivid pole ka grupina. Igaks pdleb leida en- j temal nnestunud. Hulga parem on nast, Vhem mrgatav on nhe, mil 1 Kai vabamaalinguis, kuigi seekord ta i kub paratamatu olema ka tunnusta niV m  n p ^ ^ i I  V M C M tvu' ^ni ' ei leta temalt varem nhtut. Trmi tud ooperilauljail.
Selles veendusid 16. okt. htul Sud- bury's Sampo Halli tissaalis .olevad vhesed eestlased  soomlastest ka- nadlaste hulka kadunult.
Tampere Mieskuoro Laul aj at and- sid sgavsisulise ja toonilt toreda Soome meeskoori muusikat, kuhu oli lisatud ka eestlase: A. Lte  Pilve- le" ja K.Trhpu  Hakkame me- hed minema..." mis kll kavalehel oli Ernesaksale omistatud...
Kontserdi lppaktiks osutus Tam- pere ja Sudbury soome meeskooride hine vimsalt klav: Kule, kuidas hli helab..." meloodia, mis ala- must, saati oli Eestiski n.. koorilaulu raudvara hulka kuuluv, muidugi ees- tikeelsete snadega,
Esitatud palad klasid nansirejh kelt ja uskumata heas diktsioonis mis nitab, et koor, olgu kll koos nev mitmelt ametalalt ja seltsk.; ta- semelt amatridest, on oma 68 aas ta kestuse jooksul suutnud anda oma liikmeile tseda traditsiooni ja laulu- kooli.
Enamik laule kanti ette tagasihoid- likus 4- romantnis-uneievas tmb- ris, kuid, kus tarvis: seal raksatas ka mehine ike, nagu seda Trnpu Hakkame. i." j;t. puhul.
Teatud rahvad esinevad oma erisu- guse kalduvusega, kas hea bassi-, vi tenorilauljate poolest. Tampere Mies- kuoro kik halerhmad on tseda hlematerjaliga ja nii visid nad esitada ka kvartetis lrilist tenorit, kui bass-baritoni sujuvalt.
Nii polnud kogu koori saatega te- norisoolol vhematki kiledst mis ti-
mi mnedki liikusid mitme stiili ja suuna vahel.
Kige enam Jaan Miljam maali des on mrgatav teatud tagasiminek tema aastaid tagasi realistlikumale aine ksitluse \ juurde. Tema vahe- pealne smbolism ja religised tee- mad sageli abstraktsetena tundusid pshholoogiliselt puudujkidega, surutuna ja otsituna. Kesolevad on vabamad, ksitluselt selgemad, kolo- riidilt htlasemad ja rahulikumad. Vahepealsed otsingud pole aga olnud asjatud. Kunstnik on tundekllaseni ja ekspressiivseni. Suureprane n ..Suvine kuumus" leitsakulise meele- oluga, otse tulekahjiilikul foonil ja- nukustutavate lammastega vikese veekogu juures. Kordalinud ja stii- li muutus on samuti mrgatav Su- vilad Muskokas", ..Vahemere Nizza1" ja Thames'i res". | '
Tugevalt on ! seekord esindatud lillede.maalid. Urve edna, kes m- ne aasta eest liitus .Kunstnike Koon-
dusega, on toonud sel alal nitustes- se vrskust. Tsi kll n olnud esi- nejaid, kes muu krval annud ka hid lillede maale! kuid Urve Aedria
. on psiavlt neid maalinud ja esita- nud. Ta on asunud vrikalt asenda-
eel" ja Selge vesi" mi enam karidli- kud, kuid mitte nii vabad, kui varem nhtud.
Ka Leida Laanepi linnavaade Va- na linn Saksamaal" kannatab sama- de puuduste ail, mis mrgitud eelmi- se juures, ..Lootuste rusudel" on mrksa parem ja abstraktne Phja- la" manab esile oma karguses peal- kirjas antud meeleolu. .
Eric Pehapi hguvat ..Vljapanek aias" vaatlesime koos lillede maali- jatega, kuigi see otse sinna gruppi ei kuulu motiivilt ega kompositsioonilt. Pehap maalib huliselt, tuues esile peent koloriidi nansse ja valguse skaalat. Sellistena on tema Kevad Torontos" ja sillerdav ks suve- pev"  vaadatuna rannast veekogu- le. See on erinev tavalisteest Veemaa- lidest. Omaprast smboolikat esi- tab ..Mlestused mdunust", milles kunstnik iseloomustab kolme erilise prjaga, lahkunuid kunstnikke Wpit- ki, Romani ja Tammet, neid ise- loomustades.
Joann Saarniidu nelja maali hulgas n kaks sumeri ainetel, neist Mees ja tema maailm" on tema sumeri seerias ks maalilisemaid, kuna Li-
perilaulj Vahetati vastastiku tervitusi ja
nendega kaasaskivalt ngusaid laua- standaTte koori ja Sudbury soome org-ide poolt.
levaks tusnud meeleolus tehti nd ruumi prandal publikumi,,ise- tegevuseks". Lauljad aga olid vabad, kuni esmap. kirikukontserdini Cop- per Cliffis.
A .M.
kusaeg" on liialt kokkusurutud. Tee- ma nudnuks enam avarust. Kalju- maastik" n aarniidulik. Realistlik ..Peetri kirik Torontos" on joonistus- likult korrektne, koloriit snge (mit- te mstiliselt) ning selge pole mte kirikusse minejatega  rongkiku meenutav inimhulk ning koloriidi sngus manab enam esile mnda kaevandusse siirdujaid. ..Leinav Liri- da" riu tehnikas vaip Saarniidu ka- vandatud ja Peetri koguduse naisrin- gi valmistatud, on omaprane vlja- panek maalide hulgas.
Ants Vomm on laiali valgunud, na- gu ikka. Ta esitab skulptuuri  Paul Kerese pea (pronksi imitatsioon), suure futuristliku ManaIa vravate
Leheklg MLETAN EMA" fotoalbumist. Pildil New Canadian Theatre'i lavastuses kaasamngivad eesli nit- lejad: ees  Katrini (Leena Norheim), kelle mlestustele rajaneb nidendi sisu, tema de Christine.(Tiina Nor- heim). Tagareas  Triha (Tamara Norheim), onu Chrjs (Rein Andre), dr. Johnson (Alar Aedma) ning Jessie (Valli Srmulis). ;';;-, : - : \ ;
taga", realistliku vikese portree- maali Lapseplve sber" ja samuti realistliku Akt" ning karikatuurse kaks klouni Jack ja Pepi". Iga t on kllaltki kps. Eriti vlja tsta viks Manala vravate taga", mis suure maali kohta terviklik ja tasa- kaalus, tagasihoidliku vrviskaala juures hsti mjuv. ,
Benita Vommilt on kaks suurt li- maali ..Tuisu tants" ja ..Paradiisis". Erinevad temaatikalt, koloriidilt, ks liikuvuslik, teine staatiline ning m- lemis kunstnik ori lbimeldult suut- nud esitada oma kunstikpset mina. Sama viks lisada fantastilise Lend igavikku", realistliku portree Tiina" ja eespool juba mainitud /.Krsan- teemide" puhul.
Kokkuvttes on meeldiv kogeda j selle grupi juures, et nad ei. pdle liialdatud abstraktsusele. Nende maaliline ldtoon on enamikul rahu- lik; iga t omaette knelev.
  '"';:; R. A...
ltlTN IMF THISTA!
UUS KNAD TEATRI
K u i 1962. a. asutati Cres.t Teatri patronaazhi all mitmetest erirahvas- te nitlejaist koosnev New Canadian Theatre, siis valiti avanidendiks John van Druten'i sdamlik-lbus im- migrantide' perekonnalugu Mletan ema".  Nidend on. kirjutatud Kathryn. Forbes'i Ema pangaarve" phjal ning on olnud limalt menu- kas; laval, . televisiooniseeriana ning krget tunnustust vitnud filmina.
Erakordne sndmus oli henduses ..Mletan ema" filmiga, kui Norra;ku- ningas Haakon annetas Pha Olavi medali ema mngijale; Peggy Wod- 'ile.
New. Canadian .Theatre avaetendu- sena Cfest teattris osutus ,,Mletan ema" kauaks meeldejvaks elamu- seks ning,sai. erakordselt kiitva'ar- vustuse osaliseks Toronto suurte pevalehtede poolt. .
Nii ongi pris loomulik, et teater selle nidendi on uuesti : kavva \ ;t- nud oma 15. hooaja thistamiseks.
Encfisest koosseisust on samad:
nitejuht! Rein Andre; ema osas edu- kalt, esinenud ukraina nitlejanna NatalieBaums.ning tuntud lti ka- rakternitleja Hugo Mikelsns,; kes; esitab koomilise portreeloomingu.
Nitlejaid on suurearvulises koos- seisus kaheksast erirahvusest, neist, eestlasi peale' nitejuhi, .kes kaasa mngib hes karakterrollis, veel Ta- mara Norheim koos ttarde Leena ja Tiinaga, Valli Srmulis ning Alar. Aedma/ .:.:.; teena 'Norheim'il  oh tita, suur j a vastutusrikas, sgavalt tundeline Katrini osa, kelle mlestustele raja-: nebki kogu nidendi sisu. '
Katrini mlestuste album paljude huvitavate portreedega muutub ela- vateks lavapiltideks vaatajate sihr.vi ees-'. 
Isa ja ema, lapsed, tdid ja tdi- mehed, vanaonu ja veel rida teisi te- gelasi.  see on norralaste perekond siin mandril kesoleva- sajandi algul. Perekond, kel mneti puudulik keele- oskus ning vhe. majanduslikke vi- malusi, kuid selle eest klluses tub- li du st, .ettevtlikkust. kokkuhoidu j. htekuulu\ust;  "Hansoni(e' pere- . koiinalugudes on eriginaalset ;ja sii-
- ra\::n huumori; sgawU inimlikkust,  armas riist ja elust  'kuemrinal:.
| j a ' 1 re d a t pi kes t r-'. pa lj u vaatami-;:- a. ko-juviimi- .':.
v,Mletan ema" esitatakse N e w T a - nadian,Theatre'i pool i Miirnekui l : - i i - ri " Teatrifestivalil St. La-wreneO
6.
' Kihlus on ju tegelikult, vaid kahe inimese soovunelm temast hiljem saabuv kooselu, see on :abieluranna-;
Ie judmiseks, mis peaks kestma ku- ni surm meid lahutab. Too, soov- unelm on muidugi kige kaunim osa, kige magusamad aastad poisi ja tdruku elluastumis-astail. : Kik nib nii loomulik, aus;'igavese -ar- mastusesa kokkuliimitud, riii et- ai-
nult rm ja nn on jrgnevate aas- tate toitjaks. '".'.Arvo Mgi, kes'on meie ajakirjan- duse, teatri ja kirjanduse' ks tuge- vamaid ai istalasid oma suurejooneli- se tga, eriti kirjanikuna juba 1949 a. peale, on andnud oma. nidendis ..Kihlus" meie silmade ette aga elu, mis just ei knni nendel lalmaini- tud ideaalidel'. Isad, emad, iad, m-
mad pole j u maailmast kadunud. Ra- ha rgib ikka  nd enam kui va- rem. Upsakus, tusliklus, ihnsus, ah- nus, armukadedus, kuldvasikate kummardamine ,ku 1 tuuri. alal, muga- vuse nautimine ilma et td pruu- giks; teha  kik need on. jnud meie hiskonda, miljsse kui vh- jad, milliseid ka' kige parem arst ei opere.eri meie seesmistest lirnneuis-
test ja .tegelikest sammudest .-elus. ;Niisi.is laupeva htul..12, nov, .neme' Eesti Rahvusteater Kanadas 'esitusel 6-ndal Rahvusvahelisel Teatrifestiva- lil he satiirilise elupildi tis armas- tust, raha' ja kunsti, mille' virr-var- :ris oilvimalik kik lahendused.. Ni- dendi lavstub Riina Reinik ja lava- kuiundus-kostmid on Tiina Lipp'u poolt. > ; . ::" ;.:--; ;0.;;
: (CANADIAN SCENE)  Kleinbur-, gis. Ontarios, tehti Grupp Seitsme 1 .^ks; ^kaasaelamiseks tdest vaiiknitus ning saadeti see i s e ^ s - Euroopasse "ringreisile. McMichael .Canadian Colleciin'i kogust vlja- valitud td on saanud sel suvelEu- roopas kiitvate arvustuste osaliseks.' Centre, Town HaiTis phapeyn! Grupp Seitse ; moodustati seitsmest !'"oy...kl. 7:00 htul. ';''v Kanada maastikumaalijast Torontos| 1920-nendate aas-tate algul. Ringreisil j viibival, nitusel on Grupp, Seitsme j viimase elusoleva; liikme A. J. Cas-1
son'i t   / Casson on ;7.9-aastane ja 1
elab Torontos. Lisatud on ka Torn Thomsoni td ehkki Thomson up- pus 191.7. aastal lgonquin pargis enne seda kui grupp ametlikult moo- dustati. Kuid Thomson ttas tihe- dalt koos gruppi kuuluvate kunstni- kega ning teda vib pidada grupi liikmeks.
Nitus, klastas Inglismaad, Sho- timaad ja Lne-Saksamaad enne kui see siirdus. N . Li i tu kus ringreisi krgpunkti moodustas kolme nda- lane nitus Leningradis Hermitaazhi muuseumis. See oli esimene Kanada maalide nitus Hermitaazhis ning seda klastasid kolme, ndala kestel umbes 150,000 inimest. Nitus esita- ti ka Pushkini muuseumis Moskvas juulis ning Kiievis, augustis.
Ringreis 'toimus . vlisministeeriu- mi ja Ontario valitsuse toetusel..
Arvo hemehe teater
toobril Ottawas etenduse; esitades deklamatsioone;ja kuuldemnge.
. Ksitledes teatri direktorit, nite- juhti, nialtjat ja lavatlisi Arvo Vabamed selgus, et Ottawa reis n- nestus hsti. Kuulajaskond ji esita- tuga rahule; mida tendasid tnu- ja kiidusnad. Avaldati ka, et need, kes. ei saanud tulla kaotasid palju.