THNA L U S I K
maailmaiaagrisse. Ta tleb,^ et ta tahab seal unustada ujumise ja olla hea eesti gaid.
Ulm Lusik'alt
SANTA CLARA, Kalifornia - Siinne maailmakulususe omanda- nud ujumisbassein on aastate jook- sul vimaldanud treeninguvima- lusi ligemale sajale olmpia meda- listile ja selles on pstitatud arvu- kalt maailmarekordeid. Siin or> ujunud ka meie E v i Kosenkranius, I Toomas Troost j.t. tuntud Vlis- Eesti ujujad. Basseini ^ peetakse taimelavaks tulevastele kuulsuste- le,. Praegu on selles basseinis eest- lastele nime tegemas 14-ne aasta- ne kuldujuja Tiina Lusik. -
Santa Clara Junior Olympics vistlustel 4. juunil s.a. parandas Tiina Lusik enda nunel olevat V- lis-EIesti rekordit 100. m selili uju- mises ligemale kahe sekundiga Ta saavutas 1314 . Massis esikoha ajaga 1.09,78. , ;
See tulemixs viib meie nooruki naiste klassis tippu ju jte hulka ning annab tile vimaluse kaasa ujumiseks samas basseinis juuni lpul toimuvatel rahvusvahelisel vistlusel. Seal on vistlejate hul- gas olmpia medaliste ja teisi itiaailma tippujujaid mitmest r i i - gist. Mainitud vistlusest osavt- miseks on ta kvalifitseeritud k a 100 m vabalt ujumises. i Tima Lusikj kes lpetas sja ju- nior keskkooli, siirdub peatselt L- kev\'oodi eesti skautliku hooruse
Keenialane Henry Rono te^i t- navu juba oma kolmanda maail- marekordi phapeval, 11. juunil Viinis peetud kergejustikuvist- lustel jokstes 10.000 m ajaga 27.22,47, mis on kaheksa sekundi vrra parem eelmisest keenialase Samson Kimomb^ v^ maailmarekor- dist. Uuel snteetilisel rajal juhtis kuiii 3000 meetrini hollandlane Jos Hermes, aga oli sunnitud katkes^ tama. Eono hakkas juhtima poolel distantsE ja oli iul yeidi tavli^st ajast tagapool, aga -ta surus tem- pot juurde 8 ja 9 km M a i j a kui vinane ring lks 57 sekundiga, siis oligi uus maailmarekord teh- tud, Kimombwa jooksis oma rekor- di Helsingis mdunud aasta juu- nikuul.
Selle jooksu juures oli keskmi- seks 'kiiruseks 100 m 16,4 sekundit, iga rifig 66 sekundit, iga 1500 m ajaks 4.06,3. Rono oli mdunud aastal maailma paremuse ras khnas-27.37,1.
17. juunil toimiisM skautide ja gaidide malevate Msed kergejns- tilrayistlosed Jekhd kofektt 74 vistleja osavtuga. Skautide klassides esines 47 ning gaidide klassMes 27 noort, ksustest olid esindatud Esijaleidjad (15), phjala Ttred (1^), Toronto Kalev (22) ja lbitu M ^ ^ ^ kige nooremat poissi olid veel
" olid tnava erifti heas korrSo
. V  B A EESTLASI'* .TAEilTlISES
(0
Maanoorte I I I leliidulisel Vist- lustel Lvovis juhib Eesti esindus 1330 punktiga. Teisel kohal asuvad Ukraina sportlased said 14 punkti vhem, hupssihar jutuses oli = naistest edukaun . Nigul 387 sil- maga, jrgnesid ukrainlanna T. Kuvilova 383 ja L . E r m 382 silma
Kohtla-Jrvel peetud linnade ja rajoonide karikavistlustel jooksis Silva Oja 200 mjaga 25,0 ja 400 m 57,0, hpates lisaks veel kaugust 6.03. Samal vistlusel Rein Kurbas letas esmakordselt krguse 2.16.
  N . Liidu fingrajasulmeistrir
vistlustel on seni olnud Eesti sportlastest edukam 250-stel starti- nud L . Teesahi. Ta vitis kaks esi- mest etappi ja juhib 30 punktiga.
 *   Sevastoplis peeti Vene, Ukraina
ja Eesti vaheline jahilaskurite vistlus, kus Eesti sportlased olid edukad: kaarrajal sai esikoha P . Pkk 194, kevikrajal P . Vehm 189 tabamusega. K a meeskondli- kult oli parim Eesti eshidus.
' Eriaiiiindadeks olid gaidmaleva klassides rnckarikad kige pare- male hedlakesele ja gaidile. Neid vitsid hellakene Kadri Sepp ( K L ) ja gaid Linda Jrve (RL)., pari- maks hunduks tnavu osutus Hil lai- Srra (K) ning parimaks skau- diks JlobertSermat ( L ) . Viimases klassis saavutasid aga ka ^artin To(wnes(L)hmg Hillar ( K l eriti hid ttous i j a nendele avardati ikiitust.. Craidide vistlusel saavutasid kige rohkem ldpunk- te Juta Metsala (PT) ja Linda Jr- ve (RL) .  Tulemused:
aKAUTMALEV 67 a.: 1) Miky Saarna, 2) Ala-
rik Nurm L , 3) Paul Broughton. 8 ^ a.: 1) Hillar Srra K, 2)
Er ik Naar K , 3) Andrus Kng K. 1011 a.: i ) Er ik Tallmeister L ,
2) Peeter Srra K, 3) Toivo Laine- vool K .
1213 .: 1) Robert Serhiat L, 2) Toomas Loite K. Osades alades vistlesid %asa Indrek EskenK ja Re in 'TaulK.> /
1415 a.: 1) Martin Toomes L, 2) Hillar H^ne K, 3) Raav Laine- vool/K,
1617 a.: 1) Rob Saarna K , 2) Robert K i v i L , 3) Tarmo Holland K . ; J -  - :
1819 a.: 1) Indrek Jrve L ; 2) Robert Vessmann L .
2039 .: 1) Jaak Jrve L .
teist aastat Jrgimda Allan Mgi ajagg- 11.45/). Tulemused olid: J . Roos 10.57,1, A. Mgi 11/J5,0,T. Lainievcil 13.51,4, K . Konze 14.54,6, J . Jrv 14.56,7, R. Sermat 15.20,0, Er ik Tallmeister 1525,2, A. Kng^ 15.254 V . Vessmann 15.33,1, P ; Srra 18.00,0, K . Ahlberg 18.30,2.
1200 m kimises hundudele, vljapandud E r i k Purje kindlstubro poolt, vitis Toivo | Lainevool, kes edestas enamuses palju suurematest konkurentidest.
    .-t
Tnavaastastes vistlustel oli kettaheide asendatud 200 m vi 400, m jooksuga igas klassis. Kuna aga kohal oli hiljuti kroonitud On- tario koolinoorte kettaheitemeister omas klassis, Martm: Toomes, toi- mus vistluste lpul lahtine eri- vlstlus> ikus leidus vimalus judu proovida Martiniga. Kuigi tpsed tulemused e i ole veet teada, ei nV nestuziudkellegil meistrit vita.
4049 .: 1) Jaan Roos L, 2) Vik- tor Vessmann L.
G A I D M A L E V , / V : / . v ^ a . M ) Monika R(M)sePT, 2)
Laura Randmaa R, 3) EUen Silm P T - ' v - ^ . \ J - ' -
89 a.: 1) Kadr i Sepp R, 2) P i a Metsala.PT, 3) In^ R.' ;
10-11 a. : : . 1) Lisa Vhi R, 2) Krist i Liidig R, 3) Ingrid Jrnian P T . : ' . ; .
12-13 a.: 1) Juta Metsala PT, 2) Mxmika Pint PT. :
14-15 a.: 1) Linda Jrve R, 2) Tiina Tigane R. Osaliselt vtsid osa Linda Laikve ja Heidi Laikve
VSUL oli kapten Linholmil kol- memastiline purjekas Fortuna'', koos Sagadi ja Vihula ranna mees- tega.
Kapten Muik omas kolmemasti- Ifse Ailma" ja kahemastilise
Veenuse". Kik need kdm Vsu purjekat mdi juba Esimese maailmasja ajal soomlastele. V- su oli vga t i b l a l t seotud Ksmu- ga. N elasid Ksmu kaptenitest Isop ja Paadimeister tegelikult Vsul. Peale nende elas Vsul kaptenid J . Loosbergr J . Rand- mann, J . Romm, K. Kentman, Hemmaa jt.
P E D A S S A A R E L ehitas Baniel Romm kolmemastilised umbes;30 tonnised . , ,Mari" ja Jupiteri" ning kahemastilised ,J^ora", Ir- m a " ja Amia", mis olid rakenda- tud peamiselt tsemendiveole. , ,Mars'' ji Esimese maailmasja algul Taani ja muutus seal vrar kiks. Jupitr", Irma" ja Anna" mdi 1915. a:. Soome. Aiffisana si- tis Nora" (154 BRT) mitmeid aas- taid kapten Toomas Hall i juhtimi- sel Soome ja Taani vahel. Veel kuulusid Pedasaare meestele L i i - Icasele ja Gutmanile purjekad ,,Semneks", ,Pet6r", Lydia" ja Kita". Viimasena ehitati -Pedas-
saarel ja veeskati aastal 1923 memastiline purjekas ,,Ahto" (269 BRT) , mis sitis kapt. Johannes Kolgi juhtnisel. "nne Teist maailmasda sitis Ahtole" aurik peale, & muutes selle siduklbma- tvks.
VEBm^SkmEL ehitasid oma laevu Madis Kurmann ja Uutman- nid Altjalt. Esunesena ilasti vette aastal 1903 kolmemastiliiie purje- kas Marta", millele jrgnesid ka- hemastiline Katarina" ja 1908. a. kolmemastiline ^ j,Merkur" (208 BRT) , mida asus juhtna kapten Johannes Leemet. Aastal 1913 valr mis umbes sama suur, samuti fcoi- memastilme,,,Saturn", mille kap- teniks sai Johannes Uukvolber. Aastal 1916 yeeskati veidi viksem kahemastiline Katarma", kapte^ niks oli Johannes Loosberg Vsidt. Kik need laevad mdi hiljem soomlastele, peale Merkuri", mis purjetas hiljem ka Eesti lipu all .
Viunasena nad ehitasid ja vees- kasid aastal 1925 neljamastise ,,Leola", kus olid osanikeks paljud Viruranna mehed, mitmed isegi laenatud rahadega' samuti mis- nikud Sergei Schiibert Vihulast ja Hans Brevem Vanamisast. Leo>-
sai Madis Truuberg
1617 a.: 1) Tiina Jrve R, 2) Kristina Meipoom PT.
1819 a.: 1) E v a Tigane R.
Lahtise erivistluena toimus 3000 m jooks Toronto Eest i Suusa- khibi rndkarikale. Selle vitis
i l i t i i i l ^ ja truneheks tema vend Leo- " poid, kes viimasena Truubergi ven-
dadest suri mne aasta eest His- paanias. Samal suvel, 18. septemb- r i l , kui Leola" oli sooialaadungiga teel Lbekist Soome, jooksis talle Gjedseri tulelaeva lhedal saksa aurik sisse. Meeskond ronis mda vante aurikule, Leol" aga vajus kiiresti, ainult mastitipud jid nh- tavale. Hjem soolalaadung sulas, laev kerkis veepinnale ja torm ajas selle Saksamaa randa. Saksa me- rekohus mistis auriku igeks. J u - huslikult tuli sama aurilc hiljem Tallinna, pandi seal aresti alla ja asi tul i uuesti arutusele erapoole- tus Taani kohtus, kus omanikele misteti vlja 84.000 taani krooni. Arvatavasti selle rahaga pandi alus edaspidistele Vergi meeste
Poolakas K . Maranda jooksis Varssavis 3000 ,m taikistusjooksus tnavuse hooaja parimaks tulemu- seks 8.15,2.
Tornios peetud kergejustiku- vistlustel viskas Antero Puranen oda 84.50. Teistes Soomes tehtud tagajrgedest: Antti Rajamki jooksis 200 m 21,0, Arto Bryggare kordas oma isiklikku rekordi 21,3, Pentti Sinersaari viskas oda 80.34, Antti Loikkaiien jooksis . mii l i 3.58,8, Antti Kalliomki ja Rauli Pudas mlemad hppasid teivast 5.35.
Moskvas peetud kergejustiku- vistlustel heitis Boris Zaitshuk va- sarat 78.70, mis on tnavune maailma teine parim tagajrg ja. vaid 6 sm halvem Jur i Sedyhini ni - mel olevast N . Liidu rekordist.
*  Hima sportlased .vtsid esimest
korda osa rahvusvahellistest kerge- justikuvistlustest Itaalias Tori- nos. Kolmikhppaja uh oli tule- musega 16.34 teine, esunerie oli venelane Aleksandr Jakolev 16.89. 
Dme Ivandi  PargS Enldne tammetEm
ettekanded nw L. Wahtras' Lvaklass Ravimtaimed, 25S retsept Enn Nu ^ Vastovett' ' Anna Ahmatova  Marie Under  Eefikvieia H. Michelson  Skaaikufi teeS H. Michelson  Noorsoot radadel H. Miehelson  Eesti radadelt ! Eduard Krants  LmnelUtlased (luuletisskgi) Bona Laaman Mis need sipelgaid
(luuletuskogu) Estonian Olclal Gaide Paul Laan  Mttelend  Pte Ja
JCarin Sa^irsen Lohengrini lallnmine Herbert Salu  Utoopia ja fatoroloogia Triinu^* iksiknumbreid \ ' A. Kub ja  Kadonad kodni  mlestuses A. Kubja  Mlestasi kodnsmeHt A K u b j a - ~ Palakesed E . Uustalu ja R. Moora  Somepoisi^ '
426 lk; + 64 % . > ^ Leho Lumiste  Alamase Andros  bigr&afi-
line jutustus kirjanik Oskar Lutsust L. Lumiste  Atlandi aknal L. Lumiste ~ Killad klas A. Vomm  Ristsnaid I A. Vomm Ristsnad II A. Vomm^-- Ristsnad n i '  ; A.-Vomm  Histsnad rv Ants Vomm  Minu hing (luuletuskogu) K.Eerme  Samad laevad |a elavad
2 5 0 2.50 5 . - 3.5' 3.- 4.30. 9 . - 3.-
5.- 5.-
450 1.50
13
25.
K. Eerme  Pevata pevad ja ta d H S. Ekbaum  Ajatar (luuletuskogu) Aarand Roos  Jumalaga, Ears ja Erzorom J. Pitka  RaJHSlmed A. Kbin  Vaim ja muld Urve Karuks. Kodakndiir (luuleruskogu) H. Oja  Koputused eneses (luuletuskogu) H. Oja  funnete purdel (luuletuskogu)
^ . Kng  Mis toimub Soomes? E . Sanden  Mitme no ja nimega Aarand Mxm ~ Jaatide kanings' Tallinnas
R   M A T U 1 [ B : 1 .  S T E L E ;
Kalevipoeg  ppe- ja traamat lastel peta mind lugema I  (pp. ja traamat
eelkooliealistele lastele vrvitrkis) peta mind lugema II  ppe- ja traamat
eelkooliealistele lastele vrvitrkis) Eesti feeele Harjatnstik I
S.SS 40 l i c 40 5.80 40 2.50 20 255 20 2.25 2.25. 20
20.- 40
14.- 50 12.50 50 6 . -  m
10
2.2a
aurulaevadele. ,.Leola" oli kind- lustamata ja maksis ehitamisel 4,5 miljonit Eesti maika.
Veel ehitasid Vergis laevu Truu- berg, Kolk ja Uutmann Jorikalt. Neil olid tsemendiveol kahemasti- lised Kreta" ja Evine" ning suurem kolmemastiline Ester". Nende suurimaks laevaks oli 1925. a. ehitatud neljamastilie Koit" (345 BRT), mis sitis algul Juu- lius Truubergi juhtimisel, hiljem oli kapteniks Hll ja teised. Koit" viidi. Teise maailmasja ajal Sak- samaale, sadamate sulgemise ots- tarbeks.
Truubergidel oli veel kaugesidu- purjekas ,^Riga", mis Eshnese maailmasja ajal ji Inglismaiale, kus selle mastid kisti maha ja lae- va kasutati sepraamina. Laev oli
Meie purjelaevade eelkijaiks olid viikiiigffl^
rikutud j aastal 1920 maksid ing- lased laevaomanikele kahjustuste katteks 9.000.
Vergis olid veel viksemate lae- vade omanikud Opmann, Reinthalj Tihkane ja Uutmann.
Siinkohal tuleksi meenutada koh- tuprotsessi Truubergi purjeka ,JEsteri" hukkumise puhul 1908. a. Ester" oli thjalt teel Peterburist Kunda,-kui sattus sel ikesetor- mi, kidus ml?er ja keeras l- puks kummuli, mastid allapoole. Kogu meeskond hukkus. Kapteniks oli Eduard Truuberg ja trime- heks Leander Kolk Vergist. See- jrel 'kui kummulipratud Es - ter" Koivistu ranna lhedalt oli leitud, kaebas trimehe isa Aleksander Kolk laevajuhi isa Magnus Truubergi kohtusse nu- des viimaselt suurema summa kahjutasu {phjendusel, et M . Truu- bergi poeg kui laeva kapten, oli sdi tema poja hukkumises. As- ja uurimisel selgus laeva peva- raamatust, et hukkumine tonus trimehe merevahis. Kapteni laip leiti poolestsaadik kajutiak- nast vljas, kust kaudu ta pdis pseda. Tema merevahi mehed olid kik uppunud ruhvis.  Tri-
'I mees aga oma vahi me^tega ji kadunuks- Kohus mistis nudmi- se thjaks, kuna ilmselt oli just trimees sdi katastroofis.
A L T J A N E E M E L ehitas suure- ma kolmemastilise purjeka Suits" ja sitis sellel kaptenina Jakob Rommann. Suits"' hukkus Vsu rannikul, kus ta oli laadimas, j- des tugeva N-tormi ktte ja triivis randa. Rommannidel oli veel tehie kohnemastiline alus, Arios" (213 BRT) , kapteniks sellel oli Magnus Rommarm, ja
line'Arons", mida juhtis Gustav Rommann. rios" mdi Pedas- saare meestele ja kapteniks sai Rudolf Gutmann. Arons". aga randus tugeva N-tormiga : Altja rannal ja kdunes sinna.
Vennad Lassid olid viksemate purjekate Eva' ' ja. Armas" oma- nikud.
VIHULA MUSTOJAL omas Hans Viikholm purjeka Livadia" ja Spriitpurjeka Neptun". ldiselt tegelased Mustoja mehed rohkem vikeste kartuliveo laevadega, ehk siis jlle ttasid koos Pedassaare ja Vergi laevnikega. Ometi oli Ee^ti Vabargi lpuks Mustojalt prit 9 kaugesidukaptenit, 6 kau- gesidu-truneest, 5 ligisidukap- tenit ja 2 kipparit/ hagu Juus Lahesaar seda uhkusega mrkis Ka ta ise oli prit Mustojalt
V A I N U P E A L puudus sadam ja puudusid ka suuremad laevad. Ta- kistavaks teguriks vib pidada ka seda, et nad jid merekooli asu- paigast kaugele. P ikdut i ss vik- semate purjekatega, kus polnud vaja diplomiga juhti. Need alused veeti talveks maale. Selleks olid olemas n viniekad seadeldised, et 56 meest suutsid 2030 tonni- se laeva kuivale vedada.
E I S M A L oli kolmemastine purjekas Paala" (306 BRT) , mille kapteniks oli Kraanfeldt ja mco- torpurjekas Maria" (274 BRT) . kaptenite Esberg Karepalt.
L E T I P E A L ehitas omale kahe- mastilise purjelaeva, mis ristiti ^Tulevikuks", kapten- Uulmann, sites sellel juhina.
TOOLSE ja M A H U R A N N A mees- tel puudusid Suuremad purjelae- vad.
 li
i
STOI
arstiteadi tekir ja vival inl Rootsis milise duskonnal dotsent likooli Nu tt deemisel Eraelus akadeeniil laskonda.
Vitekiii uurimust mittevalit kohta lil hhnas 1971 kunil miselt tui kopsuvhj va kontrl gitris onl 97% kikil dest, kelle noosi sel sinna mat
Haigusel asjaolu, e sientidest leelamise tud lela^ 9 avastati tega (jnas ldisel tei
Terve meestest gist 273 p| jad. MeeJ naistest 31
"/o-i nri rida oli v(
Erivaatll mesugust v i mitteol del, mt ja peamisi
Vitekiri leelamisq gramm-in( rueeritud professoril strmiga. datd, et leaja t\| mega viibi tvimeti] kus saab aegsed vlj mjud ja vad miinul leelamisal datud ravil de summal liteedi, vlj duse on vi skaah uuritud ko( Eiklundiga,! nud leida tiselt ll analsidel
JHM
^ I
Gharl