\
VABA EESTLANE teisipeval, Ig/jy^ i^ i983 Tuesday, July 12, 1983 Nr. 51 Nr. 51
Torn Petrai^ off" Luna-J mast pstitas mai keskel Los An- geleses uue odaheite maailmare- kordi tulemusega 99.72 m, leta- des eelmise ungarlase F. Paragi rekordi 3 meetriga.
Torontolane Desai Williams pa- randas Ka i^ada rekordit 100 m jooksus, 01 sek. vrra, saades 10,17 sek. Bri^am Young likoali vistlusel, tali'is.
Mai alul p^ ^^ ^ Tokios esimene kergejustiku vistlus, kus lAAF loaga maksti amatratleetidele nn. esinemise (appearance) tasu, milline seisab trustfondis kuni at- leedi erruminekuni.
1^2.9 a, Jesse Owensi kergejus- tiku auhinna said ameeriklased Carl Lewis ja Mary Tabb-Decker ning inglane Dley Thompson.
1984 olmpiaadi korraldajad ar- vavad, et kuna igale pealtvaataja khale ippvistlusile saabub 25 50 eelteilimust, siis tuleks pileteid jagada loosimisega. Mgile tuleb ka 2000 piletit millega pseb ki- kide alade lppvistlusile. pileti hhmaks $25.000!
Tiina Lillak viskas Los Angele- ses oda 72.78 m (16. aprillil), mis on naiste kigi aegade teine tule- mus. See oleks olnud uus Soome rdkord (endine tema nimel 72.40 m) kui Tiina poleks vistelnud koos meestega sest naisyii
Spordiyudiseid kodumaalt
Maailma kergejustiku 1982 edetabelis 50 paremate hulgas lei- dub eestlasi;
5000 m  46) T. Turb 13.30,53o' 20 km knd  24) V. Matve-
jev, 1:23.27. Kolmik  9) J. Uudme, 17.17, Oda  5. H. Puuste, 90,72. lO-vistlus  24) T. Kaukis,
8104. 29) V. Khret, 8060, 38) T. Pahker, 7994
Naiseds/. Ketas  31) E. Kubi,62,94o Oda --2) T. Lillak, 72.40. 7-vistius  30) S. Oja, 6156o
Talviseks N . Liidu meistriks oda- viskes tuH Heino Puuste tulemuse- ga 87,56 m prast pingsat heitlust olmpiavitja ^ Damis Kulaga, kes saavutas teisena 86.50 m.
Rahvusvahelisel murdmaajooksul (11395 m) Shveitsis tu esimeseks T. Turb N. Liidust ajaga
'M^ho Suun vitis N . Ldu jalg- rattasidu meistrivistluse 85 punktiga, olles ltlasest U. Anson^- 'ist 84 p. ees. Martin Aun jagas 12.-^ 15, ja Arvi Tammesalu 16. 19. kohta aprilli alul peetud vist- lusel Adleris
Underi kohta varem ilmunud. Raamatuke on vlja antod seo- Raamatnke on koostatud Helmi Rajamaa poolt Tdatajas aval- datud artiklite seeriast, avaldub uusi aspekte meie suurluuleta- tast kui inim e^st ja on iiendusekis neile teostele, mis ses Marie Underi 100. a. snnipeva ttiistamisega.\
- SAADAVAL VABA EESTLASE TAIiTSES
MtJGIL
SUND $6.00  postiteel $6.S0
I L M A R K  L V E T I
A , Trwiavertkuuliltiiielo
Tnu Oim kirimale
Cliff Young, 61-aastane talunik Austraalias, vitis 875 km pikkuse limaratoni Sydney ja Melbourne linnade vahel, olles ees 40km vr^ ra noorematest jooksjatest. Vitja aeg 5 peva, 14 tundi ja 36 mi- nutit mis oli le he peya kiirem tiemasest parimast ajast! ,
Erika Salmnej pstitas maailma- rekordi 1 kilomeetriM lendstar^ diga trekisidul ajaga 1.12,365 mi- nutit. Rahvustevhelme vistlus peeti 10. sept. 1982 Jerevanis. Ap- rillis 1983 kinnitati see resultaat RahvusvaheHseJalgrattasprdi F- deratsiooni poolt.
Anne berg oli esimene Mehhi- kos 17-ne riigi laskurite vistlusel, saavutades hupssis 382 silma ja ^rdipssis (3 x 20) 573 sihna.
Eestlastest kuldmedali toojaid N . Liidu meistrivistlustelt 1982:
Allan Runnel, karates, absoluut- ses kaalukategoorias;
Olav Kivirand, karates^ 85 kg; Tiit Haagitia, jpurjetamises; Heino Puuste, odas (talvel),
85,82; ;-^ r: Aino Tarasey, kirikabes; Katrin Viikant, allveeorieiiteeru-
mises; Kersti Veer, vibulaskmises; Aldo Kanepi, ratsutamises; Toomas Napa, autospordis (3
klass);  Luule Tll, mootorrattasidus
(350 kuupcentimeetris); A Rein %nnij veoautode mitme-
vistluses; Lembit Aaslav-Kaasik, ^eemoo-
dis 500 kuupcm.
Nagu teame, ei saanud Paul Ke- res kunagi maailmameistriks, vaa- tamata sellele, et ta kuulus 40 aas- tat malemaailma absoluutse pare- miku hulka. Selle phjuste kohta on palju spekuleeritud, kuid tpset vastust me vast kunagi ei saa. Pea- le' kige muu oli Faul Keresel pal- ju ebanne juba seUes mttes, et parajal ajal" kerkis maleareenile alati mni uus andekas malegee- nius nagu Bronstein, Tal, Petrs- jan, Spasskij, Fisher, ja Kerese saatuseks sai olla,, alaline teW.
Oma elu lpuaastail ei olnud'P- lil ka enam vajalikke ambitsioone maamameistriks saamiseks.
Rein Lindriie, lauatennis, mees- te paarismngus V. Submiga;
Viljar Loor, AKSK vrijpalli- meeskonnas;
jRiho Suun, jalgrattaspordis, 194 km grupisidus ja
Ilmar Vesiallik, autcmudelismis, F-1 klassis.
Nd on aga igal juhul ks maa- ilmameistri tiitel eesti maletaja kes. Tema nimi on paljudele tund- mata  Tnu im, kel linud aasta lpus lks korda saada kirimale maamameistriks. See vistlus (jrjekorras heksas) kestis ajava- hemikul 1977-82.
Tallinna maletaja vitis 16 par- tiist 10, viigistas kuus ja ei kaota- nud htegi! 
13 punktiga edestas ta teisele! ko- hale tulnud sakslase Baumbachi DDR-ist' poole punktiga. Kolmanda- le kohale tuli rumeenlane Anton 10,5 punktiga ja talle jrgnes Mih- haov N. Ludust 10 punktiga. Pa- rimaks skandinaavlaseks osutus taanlane Ekeberg, kes tuli kuuen- dale kohale.
Tnu im on 41 a. vana. Ta on sndinud 16. juunU 1941 ja ametis maletreenerina Eesti NSV Malel- dus, olles htlasi Paul Kerese ni- melise klubi admmistraator Tal- linnas. Malet hakkas uus kirimale maailmameister mngima kuue^ aastasena.
Otsemales tuli ta 18-aastasena Eesti noorte esimaietajaks. Ta on ka eduga osalenud nii ENSV male- esivistlustes (alates 1968) kui ka mnes rahvusvahelises turniiris. Tema parimaks saavutuseks otse- mates on jagatud 23. koht 1967. a. Eesti esivistlustel koos Etrukiga.
sisaldab  siidendit fotodega: PARADnSI PRISPEREMEES i SULETUD AKEN LAMP EI TOHI KUSTUDA MENNING LDLEMERE
Hind $15^--pluss saatekulu 70 
Saadaval VABA EESTLASE talitusest
ILMUS TEINE TRKK mGLISKEELSEST KOKARAAmTUOT
Cooking Estonian Style" Hilja TreumuHi i Viivi PiirisiM retsepti i^ Hind koos saatekologa Can. $15.
Tolimisi vtab vastu Vaba Eesilase'' talte
Raamatud saadetakse vlja Los Angelesist
m koi^ nstriikis T. E. S. Tienduskoolide XVH vljaandena hvivitav lasite- ja nooisooji
M . S I L L A O T S A
postiteel: L. Marley, 9 Parravano Court, WiUowdalis, Vi2R 3S8 vi Val)a Eesflase" talitusest
HIND $4.00  postiteel $4.75
iiniiseMiRiiHMfitiiiwmnmHimutm^
B 0  D D O D 0 D O a 6 a o : a a a a:
'a' a a a tn a (D  m n a
: ID n B ID-
 l U T ^
teeMiuaakeelde tlgitud ja meie mnes tiiMs mber solgiM^
0 n " D D 0 D  D D D D D 0  D      D a 0
: a a a
_a D
' B- a B
' n
nda,'oli siis nukoda korraprast ehitatud ja peale selle kige alpuse auga sisse seatud. 
Kui nad sellepeale, kui ilmad juba kbnaks linud, ht nupe- va ja kohtuseletaniist tahtsid pida- da, ja igaks  kogukonna kulu vhendamise prast  oma puu- halu kaasa oli toonud, miska nad tuba tahtsid soojendada, vaata, seal olid nad ahju tegemata unus- tanud, ega ka kuhugi ruumi jt- kud, kuhii nad tuleaset oleksid vmud sedal
Selle le ehmatasid mehed jlle vga ja hakkasid kogemata uue inetuse pirast arapidamia ja asja
lbi mtlema, kus jlle mnesugu- seid arvamisi kuuldi. Mned and- sid nu ahi ukse taha teha, kus ta vhemalt risuks jalgade ees  ei oleks. Aga teistele ei ninud see arvamine mitte meeleprast olevat. Lpuksi prast seda kui sja pi- kalt edasi-tagasi kllalt oli arvatud ja kik kohad lbi katsutud, kiitis ks tarklane nuks, ahju akna alla majast vljaspoole teha, l^ ust, kui sooja tarvis, viks akna vallali te- ha ja sooja tuppa lasta. See nu veti igalt poolt hel meelel kiites vastu ja lubati asja nnda korda seada;
"ks vana Aga-alp nende hulgas, kes kauem- kui, teised
tles vastutrkli-tit oli kult:
Aga ma jtan trepi tegemise nimetamata, ehk kll muidu kel- lelgi vimalik ei oleks maast kr- ge ahjuni kassiksil seina mda les ronida; aga olgu sellega kui- das on, kuid kallis ahju soe, rnis muidu ksnes toa tuluks tarvita- takse, lheks sel kombel kik ah- just raisku, ja ei tuseks sest mei- le pikemalt kasu."
Sina muistne-alp ei oska sest midagi," kostis ks; teine. Ks sa ei kuuhiud, kuidas me akent lahti tehes ahju sooja niisama hsti vi- me tuppa lasta kui suvel pevate- rde sooja. See oleks, nagu rki- da viks, otsekui lheks suitsuga korstnast kik toa soe hes vlja. Aga et sul selle asja prast pike- mat muret ei oleks, et soe ilmaae- gu raisku lheb, nagu sa tlesid, tahan ma kodunt oma vanad jne- sepdmise paelad sa tuua ja ko- gukonnale kinkida; need padad paneme siis ahju suu ette, et soe ahjust ylja ei pse;  kas mis- tad nd, vennike, mis rumal sinu vastutrkumine oli?" ~
Kik kiitsid hest suust jutume- he tarkust j tnasid teda helduse eest, et ta oma vanad jnesepae- lad kogukonna tuluks oli lubanud kinkida, mille eest temale ja tem lastele ja lastelastele ks soe iste- pink ahju suu krval lubati. Seda- viisi lpetati siis pikk arupidamine, tehti ahi vljaspoole seina klge, ja nd oli kena nukoda hoopis valmis.
K o i me te i s tk: m n e s p e a t  k k .
, , V A B A E E S T L  M I oa vahrel eeirtlaskonffia
ldhnvide eest!
kaugelt linnadest tuua, veel vhem kaupmeeste pettust karta, kes par- s kuivatatud kmd! soola sisse se-
Kuidas kilplased iiht pldu 600 gvad ja sellega soola magedaks laga klvavad, et tsool omal maal teevad. kasvaks ja mis sealjuures pikemalt Seda nupidamise otsust hakka- juhtus. sid kilplased kiiresti jalule toimeta-
' ma, tis hva lootust, et seelbi Kui nd nukoda igapidi tie- edaspidi mitte ksnes soolahda
likult valmis ehitatud ja alplastega otsa- ei lpe, vaid et nad pealegi tidetud oH, hakkasid nad iga pev veel kaubaajamisel palju soola koos kauna ja enda pid kige muule vrale rahvale viksid kogukonna asjadega vaevama ja ma, mis neile suurt kasu saaks piinama. Nd juhtus, et sja kur- tooma. Niisuguses kindlas usus natuse kitsikul  nagu paari aasta oHd nad soola^llu eest hoolsat eest meie maal- soola hind kr- muret pidanud, iga nelja nurga raga vga kalliks U linud. peale he vljavahi pannud, ja
Kilplastel ei olnud veel kasulit igale vahile pssi ktte andnud, kailendrit", kus lck)tust antakse miska see linde viks vljalt maha maa-oherdiga oma maaphjast lasta, kui need soolaivi.peadest tu- soola aegamda hdakitsikul les levad vlja nokkima, puurida, selleprast pidid nad tar- Ei vldanud kuigi kaua aega, ka nu selle puuduse abiks ette seal lks soolavli vga kenasti vtma ja korrale toimetama, kuni haljendama, mis kilplastele vga selles asjas mnesuguseid arvamisi suurt rmu tegi. Nad mtlesid, peetud, ning mnd teed ja rada t- nd on me ometigi ks uus hendatud, kiist aegamda viks tkk kenasti korda linud, mis tei- abi saada. sed veel ei oska teha, lksid iga
Viimaks ldi hendatud nu pev heskoos vljale vaatama, sedaviisi kokku: et kllalt teada ja kuidassool kasvas, ja kiitsid ks- avalik on, kuidas mitte ksnes teisele, kuidas nemad soola kasva- kik muu vili, vaid ka suhkur, mis mist oma krvaga olid kuulnud, pealtnha soolaga pea hte vrki Mida lopsakamalt see kasvas, nib, kasu andes vljal kasvab, siis seda enam kasvas ka nende lootus; vib ju sedamda igamees ise ar- ja ei olnud kedagi kikide hulgas, vata, et sool niisamuti vljal peab kes mitte juba enda arus ht tnd- kasvama. Selleprast ei maksa rit soola ei oleks snud, mis praegu, kus soola hind kallimaks omal nurmel oli kasvanud, linud, midagi paremat nu otsida, Aga et kallis soolapld mitte ei kui ise soola klvama ja nurmel saaks ra stkutud vi muidu ri- kasvatama hakata. ks tkk kogu- kutud, selleprast seati veel rbh- kontia pldu pidi kntud, estatud kem vahte soolpllu mber ja an- jasoolaseemnega klvatud saama, ti neile kindel ksk, kui juhtuks mislbi kogukond edaspidi soola lehm, hobune, kits vi lammas niisama hsti kui rukist ja otra soolapllule tulema, siis pidid va- oma pllult viks korjata, nii et hid neid lkates, ajades, kihutades kellelgi tarvis ei oleks seda kaupa MMieSi nuiates, kpsides, torkides
humutades, vi kuidas neil iial vimalik nib, ra trjuma, aga sealjuures ise hoidriia, et nad jal- gadega pllule kahju ei teeks. Vl- jahoidjad totasid kohtu ees kind- lasti kuuldud ksku truusti tita
N e l j a t e i s t k  m n e s p e a t  k k .
Kuidas mned lojused soolapl lule tulid, ja kuidas Aeid (sealt ra aetio
Vahtidel Vis ehk kll tahtmine hea olla, pldu kahju eest hoida, aga igamees teab: vaun on tahtlik, liha nder. Olgu nd, et nemad kas liha ntruse prast magama uinusid vi midagi muud koge- mata viga juhtus, niipalju tusis korraga avalikuks, et hulk vraid mistmata lojuseid hel hommikul kenasti haritud ja soolaga klva- tud pllul leiti, kes pldu rikkusid ja ra stkusid. Siin oli kahekord- ne kahju, niihsti kena, seemneks klvatud soola prast, kui selle soola prast, mis klvist alles pidi kasvama. Vljavahtide ehmatus ei olnud pisuke, kui nad unest rga- tes ja silmi hrudes lojusekarja vljal ngid: suure hirmuga jook-^ sid nad otsekui peata kanad ks- teise vastu, ja ei teadnud, mis nad pidid tegema; niipalju ngid nad selgesti, et sndinud kahju veel laiemaks lheks, kui nad ise lojus- te hulka pllule lheksid, et loju- seid ra trji^da. Viimaks vtsid mehikesed nuks, mis neile kll raske oli, fclplasse minna ja tar- gale nuisandate kogudusele seda kurja lugu kuulutada.
1 il
Vaipadel keemiliiK
Hllllliilillililiiiilllllliillll
M A A L I D M   G I
Helistage ette 2^
m Princes MtniiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiti^
knmtidi
DR.S.BR< OPTOMETt
Tel. 5]
Hind $9.50-1-
ks toll hel kuulutuste kl tekstis esikljel .. 
Kuulutusi v( ndala esimess emasp. homm. ndala teise aj
. map. homii tel. 441