Sealt viib sit jlle le Holland Inglismaa i^ isljdikub osa reisiseltskonnast^
Kui
, Seni on jutud Taanfl tagasi^ kust algab kojulend ka Soomet-Norrat k
Taanimaale sidul/ pidime pssid ette nitama ja 4ieed tem- beldati ilusti, ra^ nagu vanal ajal^ kui ilm-pasita piinletamise eest putkasse pandi. (Ning ma rgin ja kinnitan seda omaenda isiklikest kogemustest).
Sitsime varahoniniikul L- beck' ist vlja, jlle Travemndest mda ja pikale nierdeulatuvale poolsaarele, kus lpupeatuseks oli ingliseprase nimega Puttgrden. Seal ootasime sabas (vi jrjekpr-
vr$) kuni meid'parV^^^^ lasti n i i i g s i U 'Purjetas^^^ Taanimaa poole. Taaniga olid seotud vanad ja mnusad
Niiviisi naerdes ja naptades ning siiii-seal paar llepausi tehes judsime le Lollandi ja Falsteri Sjaellatidile, kus asub ka^^^^^^^^^^^ kuulus Kopenhaageni linn, kus 1945. aasta veebruaris Taanimaal
mlestused ^ :maa mis jooksis mett ja piima yi vhemalt kooke ja yhukprt. Siia tulid nl- jased ,,ylgijinirgi kasvandikud'* 1945 aasta veebruaris (ja ka hil- jem) hing kosusid nirti-aprilli vltel pris kvasti, et siis jlle Suur-Saksamaale tagasi saadetud saada^ kus neid nlg ja viletsus, iilguminey a hammaste kiristarniiie lees^ot^Sv^;-.vv.'^
Kuid nd n Saksamaal (vhemalt selle maa lneosas) vhemalt sama plj^ sa kui Taanis ning keegi ei julge enam  dieedi prast muidugi, kallid luge- jad  kooki ja vahukoort puutuda. Vhemalt nii kuuldi daame omavahel arutavat. Kuid juba parvlaeval nhti nii mndagi neist laevasalongis kohvitassi ja torditkiga akna-rses lauas istumas ning selle maa saadustel hea maista laskmas.
Taanimaal on siin-seal veel vanamoodsaid lgkatuseid nha, millede harjal kured pesitsevad, kuid muidu on kik vga moodne ja tip-top. Isegi bensiinijaamas rgitakse inglise keelt, aga mitmeid endisi abiteenistuslasi ajas segadussp ks tihti-ilmuv silt, millele selges eesti keeles oli kir- jutatud ,,Vask". Arutati, et ei tea kas vana Vase jreltulijad .siin Taanimaal on nii palju kosunud, et on judnud mitmed poed ja bensiini-jaamad ra osta, vi on see mni sui^ rema firma varjunimi ehk pseudonm? Kuid hiljem selgus, kui asja jrele ksiti, et need ,,Vase"-sildiga hooned olid hoopis autopesu-tkojad, kus masinaga hest otsast visid sisse sita, tolmune kui vanapagan^ ja teiselt poolt viis minutit hiljem jlle vlja, puhtusest stendamas ja sramas. Vaat' mis ,,Vask" thendas!
esimene piKem me kll otse sisse ei sitnud, sest meil olid hotellitoad kinni pandud paarkmmend kilomeetrit linnast vljas, eeslinnas nimega Ishj (Jmgi)  see oli uhiuus spor- : ditsentrum kikide V moodsate mugavustega, kaasa arvatud raudteejaam, suur anieerik stiilis ,^ shopping centre' ' j a ka hotell; mille kuuendal korral vi mood- sas keeles korrusel ka meiekor- . terid asusid. Organisatsioon oli peaaegu sama hea kui Saksamaal (ma tlen meelega peaaegu) ning vhese ringiekslfemisejrle leidis igamees (ja naine) oma toariurga les, vlja arvatud iiiees Saudi- Araabiast. Aga tema kohta oli juba jutt laiali, et mees eksib omaenda kapsaaias ka ra hing pika ja keerulise kodutee peal juhtuvad talle igasugused imeli-. kud seiklused  nagu tookord seal Klnis saunaskimisel ja siis jlle hiljem Hamburgi sadama lhedal seal. . . noh mis ta nimi nd oligi  ah jah, Kiepunujate Teel ehk Reeperbahnil.
Igaks pidi end kribinal- krabinal valmis panema, et pool tundi hiljem linna peale minemi- seks ^valmis olla. Kuid nende ridade kirjutaja ja mned sbrad (kaasa arvatud, vhemalt oma jutu jrele, ka see Saudi-Araabia mees) jid kogemata bussist maha, sest neil lks oma tubade leidmisega veidi rohkem aega kui ette oli nhtud.
Ag suuremat tli sellest ei olnud, meestel keel suus ja kohaliku maa rahathed taskus, asi see siis rongiga pole sita! Ning judsimegi igeks ajaks kohale, kui just Tivoli-aed lahti tehti! Ei , siiski veidi varem  kisime linna peal jalutamas ka, just seal osas kuhu teised turistid ei julgenud minna, sest seal olevat karta rumalasti rkimist ja rahakottide ra vtmist. Aga kui me Priimi Eeriga kahekesi sealt Nyhamn'i kandist lbi vajusime, siis ei hakand meile keegi hlma. Enne astusid tee pealt eest ra, et kaks suurt ja mhakat vlismaa- last tulevad, kes teab mis neil meeles ja mttes on. Meil polnud mttes muud midagi kui et
%isiseltskond bussi, pardsdeasumas^:^^^
kjiulub Inglisiiia^ ^^ ^^ ^^
tahtsime kunihgalossi vaatama minna ning vibolla kohalikust muuseumist lbi astuda, kui see htul lahti peaks olema  seal on Euroopa ^ i g e - kuu ja pikemad suurtkid vlja pandud, terve saalitis neid. Kuid nii ku- ningaloss kui ka suurtkimuu- seum olid kinni  streigi tttu suletud, sest taanlaste museu- mivahid olid just. otsustanud suvisel turistide-hooajal streikima
'minna! 
Ei aidanud midagi, kndisime veidi aega munakivi-sillutisel edasi-tagasi, vaatasime purjelaevu ja vanu vravakaari  siis siirdu- sime jaama poole tagasi, kus Kopenhaageni kuulsas Tivoli-aias oli just pidu ja pillerkaar lahti minemas. Prast kuulsime oma reisikaaslaste kest, kes veidi varem linna olid judndy et polnud seal ieti midagi  maksa kaheksa dollarit ja saad nha iga- vest vana tingel-tangelit, nagu vanasti Torontos  Pikese poole peal'', (Sunnyside's): Kuid meie teadsime, et kella seitsniest algavad balletid ja jazz- kntserdid, tehakse lahti restora- nid ja mngitakse igat sorti muusi- kat, kva-kivi-rokist kuni tsitriti- listamise ja kandleklistamiseni, ning kik sellesama seitsme- kaheksa taalri eest. Einetama vid aga minna kas vorstiputkasse (le prahi ,,kuumad koerad'', mida Taanimaal ,,plser'' nimetatakse) vi peenikesse prantsuse restorani (kui rahakott kannatab) . A g a me olime sja Pariisis kinud, me sime ,,kuumi koeri" ja taani pannkoone unamoosiga ning jutlesime kohalike konstaablitega  mehed olid kik le kuue jala pikad ja kandsid valgeid mtse nagu merevelased. Siis vaatasi- me veel mitut sorti etendusi, nagu pantomiini, balletti kus mkade- ga videldi (vis vist olla Romeo ja Julia, kui sellist balletti olemas on) ja tsirkust, kus teravate nugadega ilusa maadami mber laua sisse loobiti. Prast vtsime mned Tuborgi lled ning veidi peale keskd sitsime rongiga jlle Ishj poole tagasi.
Teepeal rehkendasime, et nii tulles kui minnes ostsime piletid sna ilma asjata, sest keegi M paistnud meid kontrollivat. Vaevalt saime snad suust kui tuli terve juk univormides inimesi rongi pardale, nii . nais-kui meessoost, ning nad kukkusid pileteid nudma. nneks meil olid need keprast, ga ega nad kunagi meieni ei judnudki, sest paar noorevitu nahkjakkides selli olid ilmselt otsustanud ilma maksmata sita ja kui neil pileteid ette nidata ei olnud, lks tliks. See tli jtkus edasi Ishj jaamaplatformil, kus ks vormis sell ja ks nahkjakis jtka poksija- poosiga teineteise mber keerlesid ja vgevasti hku vihtusid  nha kll ei olnud, et keegi pihta oleks saanud. l
Siis tuli keegi pris noorukene erariides sell ja kamandas kakluse seisma  ilmselt oli mehel autoriteeti, sest keegi vastu ei hakanud. Ilma et ta oleks mingit passi vi paberit, pannalt vi silti nidanud, li ta nahjakkidega sellid vastu seina ritta ja otsis nende taskud' lbi ning kski ei mtelnud talle vastu hakata,
Taani parvlaeval. Vasakul Raimond Lepp Vancouverist, tundmatu naisterahvas, Sven Kivivli Melbourne'st(^ autor, ning Kalju Toom JLeicesterist, kes oli kogu teekonna organiseeryao , -^^^ F^^
jaga paremini tuttavad olema, sest nad said tookord tihemini linnas kia, jid . nende ratundjatega nusse et ee-jah, kll ta vist oli  ne, kirik vist kergesti
Zhivgo' ' , kus leni musta rivastatud komissar jrsku kuskile korterimajasse sisse astub^ kuis klassivitlus ja vemmaldega vehklemine kimas on  . ning kik jb kohe vaikseks! Muidugi komissaril oli Tsheka terror sel- jataga ning ma ei usu hsti, et Taani piitseimehed samasugu- seidmeetodeid kasutavad, aga mine tea. . . igal juhul, nii nagu vmm kohale judis (ma usun, et ta ymm oli, aga kust mina tean, vibolla kuulus hoopis kuninglik- ku ratsakaardivkke), oli kohe kaklus nagu noaga ligatud. Igal juhul me saime igel ajal terve nahaga tulema, enne kui k meil ksikhmlusse tuli sekkuda. Kes tleb, et Taani on rahulik maa? Isegi Pariisis, Place Pigallel ei saanud sellist mrulit. . . Igal juhul, me judsime oma kuuenda korra hotelliruumi tagasi ja heit- sime kohe magama, sest homme on ka pev ja kes teab; mis veel
nagu.
Kas seega sai Taanimaa reis tis? E i , hte-teist juhtus veel, sest nagu varem mainitud, lahkus osa reisiseltskonnast Rootsima poole  ning meie teised, me sitsime sinna vanasse heasse Odense linna, kus; mrtsis-aprillis- 194;5 sai aega veedetud ning , ,vlgumrgi kasvandikest'' pris-grenaderideks sisse van- nutud; Linn ise asub Fyni saarel ning seda oli kerge leida, prast parylaeyaga Korsrist Nyborgi sitmist (muuseas, siin ei saanud
midagi tollivabalt osta; sest parvlaev sitis Taani sisevetes). Sitsime niisiis pikki, he- suunalisi tnavaid mda linna sisse, otsisime kaardi jrgi Pha Hansu kiriku les  sest Pha Hansu koolimajas olime me tookord korteris  aga sealne
' kifikukoolimaja oli minu meelest nagu pisut teistmoodi ja vale koha
Teised, sellid kll kargasid rmsalt bussist maha ja tundsid kohe kik vanad kohad ray et ne siit vratist sai vljas kidud kui koogi-harapile lksime ja siit sai le aia hppesse mindud kui lin- naluba ei saanud, aga mina virisesin vastu, et kuulge nd sellid, meie kooliinaja vastas kll sellist krge torniga kirikut ei ^Iniid, kui seal pss iga vravavalves seisime. Ksti niul suu pidada, et pead sa siis alati tahtma kige targem olla! Just seesaniia koolimaja siin oli, kus me kuu aega elasime, ja mokk maha! Isegi mned endised ,,ausbilderid*', kes meiega kaasa
ja seega oleks pidanud as-
meelest ra minna, sest me ju sel ajal suuremad kirikuskijad ei olnud, kui nid ieti mletada. . .
Selle aja peale tuli sealt ttarias-  tekoolist^ mille ue peal me ringi tuhnisime ja maamrke tunnistasi- me, ks selline poolhirmunud noga koolmeistri-tp vlja, kes tasakesi ja vriseva hlega ksis, et mida need hrrad vlismaalased siin tuhnivad, kas ta viks ehk aidata  ttariaste keskkool on see siin kll, aga kik n ontlikud ttarlapsed. . . Ma seXg^idisXn (koolniieiler raakis pris kenasti inglise keelt) milles asi seisis  et me otsisime Pha Hansu kooli, nii ajaloolisel otstarbel ja ka muidu uudishimu prast. Vanal li ngu naeru tis, et oh kas see ongi kik? Pha Hansu kool asub paar kilomeetrit siit, seda kr- valtnavat mda sinna poole, kui te siit niiviisi mber nurga astuma hakkate, ehk juate lunaks kohale? Ah hrradel on isegi bus no siis ei lhe rohkem kui viis- kmme minutit sita ja oletegi
 seal . . . v-- . nneks juhtusid mningad ing-
liskeelt oskavad kaasreisijad pealt kuulama,mis koolmeistri-hrra tles ja need jid siis pool- vastutahtmist minuga nusse, et nojah, vib ju minna ra vaadata, aga ajaraiskamine see on, parem lhme kooke sma.. :
No siis kisimegi, sime mned koogid vahade heade aegade mlestuseks, vtsime kohvi ka veel (mned sellid siiski vtsid laagrit, mille nimi oli nii kenasti ja klavalt ,,Odense", ma tin he thja pudeli veel mlestuseks kaasa) ning siis sitsimegi, linnast lahkudes, sealt Pha Hansu kooli juurest lbi. J enne! See oligi see kool, kus me olime j 1945. aasta kevadel korteris olnud, ma- jad ja mr ja kik asjad  ainult vahepeal oli hoovi serval kolmas maja juurde ehitatud, tookord oli ainult kaks, viksem hoovi pool, suurem tnava pool. Nd ji ka suurem osa selle minuga nusse, ainult mningad kangekaelsemad irisesid veel, et siin on kolm maja, aga vaat' vanasti oli hoopis ainult  kaks. . . Kui ma krgilt ksisin, et kas nad kunagi juurdeehitustest kuulnud ei ole, ning ka nad testi arvavad, et Odense kodanikud, meie tulemist oodates ja nieid pet- ta tahtes, kiiresti oma koolide
(lrglk. 8)
suvepev, jrjekord- selt kahekmnes, peeti 29. augustil Jekrul, jooduslikujt kaunil Lastesuvekodu maa-alal.
Peohone esisele haljale muru- platsile kogunenud suvepevali- sed visid nautida hilis-suvist vga sooja ja pikesepaistelist peva. Uudsusena peahoone sissekigu juurde oli lespandud S.. esimehe V. Gustavsoni poolt valmistatud suuremtmeline lint tekstiga Tere tulemast saariaste suvepevadele" ja lipuvarda klge oli kninnitatud Saaremaa vapp.
Suvepev avati sini-must-valge heiskamisega Eesti Lipu'' helide saatel, orkestrilt V. Gustavsoni juhatamisel koosseisus H. Arro, K. Krgesaar ja R. Lall. Jrgnes tervitus ja lhike snavtt S. . esimehelt, kes mainis, et S. . pab ka edaspidi jtkata vimalust tulla kokku suvepeval." Vljasit suvepevale peaks pak- kuma vaheldust igahele.
Edasi mainis hingu esimees, et on kavas hakata vlja andma | vikses formaadis broshri, mis sisaldaks lhiandmeid senini avaldamata saariaste elust, juhtu- mitest ja lbielamustest. Brosh- ri vljaandmise mte oli lesker- kinud L. R. E. Pevade ajal saar- laste kokkutulekul Vancouveris. Esimese broshri on lubanud koostada Arni Krid.
V. Gustavsoni snavttu tien- das L. Kolk. Sarnase broshri vljaandmine on meldav, kui oleme nus kaasa aitama, ar- tikleid saatma ja oleme nus seda majanduslikult toetama. Kui broshr vlimuselt on meeldiv ja sisult huvitav, leidub kindlasti ksidiStWsi ja lugejaid.
Vastutustunde vtavad arves? ja metsloomi silitada, yo I Vastutustunde
eeriva( re kaitsevad loo(
Vastutustunde oskavad teadli psse,
Vastutustunde kasutavad omi ettevaatlikus(
respekteerival ja ei ki