|, 32; Vorm spnst tegema; 35. lahti. 38;; Tolm ^ r^ -^ ^
s^, 39. Silmitsema, 43 . Oh igal erinev-44. Prantsuse kirjanik, teose jrgi oti ioodud popu-
ie ooper, 45. India nimekaim |nik, eesnime esitht ja nimi,
laiste peaehe, 47. Piltlik val- lis teatucl kannatuse khta^.
lifread: 1. sa pevast , 2: Ilane 0. Lutsu teostes, 3, Su- lal, 4. Elementaarsed osad, 5. enimi,6v Naisenimi, 1. Spj- jkas. 8. Vlk tkike, 9. Kuul- jt^alia dirigendi eesnimi, ] 0. Te kirjaniku : Jrnefeldi teps, ;\adlitiitel, 17;^ ^^ M jg.
|c hrra tiiter Indias;: 19: Tea-
l i iki taimede paljiinemivahen- |2. ;Vike; pu^ Lriiamalusari . Eestis,.,23,vKt- |e; 24. Endine^^^^^P^
25; Tummfilm alenupp : 29;; Hanma^^ . 31 r ;Palav: kiiiim tihes
Ieeles 33.  M u l i a orgaaniline; J 34. Nutma, murdekeeles. -36: |iduk, mitrinise kndevormis,
. j  e l  39, Aher J : : ehituse,
lo jaaris:  40.; Ailpool asuv, Huljunieehie j  o k s . -42'. Pagu-
surnud ku -nsthik. ;
ikread: :!. Teemarit. 6. Sepiku Vts.;: 14: Ufa,: ; l 2: :pda^ I 3. Rij ';
I!4[ Isluni. 15. La. - 17.^' Uba .  ^^isaiama, 21; Kk>: 22: Salmik;: .lulatt; :28: T Son, 33 . A t : 34; - A n t t i . 37- |lar,::39; Vi.;4(y;::Va^^ vljsla; 43; Stettin.
[stread: h Tartu. 2. Et i . 3. |. ;4. Ala i sk iv i , = 5. t u  I i k . 
7. Pollava. Wa, 9-; K 1 6 . A S . i f e
I 21.  K m . - ^ Z . Srgava . 23.  hs. 2 5 ; ka. 26-:TJO,^^^^2^ a R a ; 31. Salal . 32;' N u r i n .
Ku. 3(r.; Iva, 38. A s i . -
liiiiiiiiiiiiniiiiiniiiHiiiiiiin
aj oma muidses Ulajas rahu- 1; und;.  r g u praku mber, f ippuuu vlja, Ta^ ni- I ta liv niaa: pear;^ t^ ^^ 1% & i iarjirnede l^eskel 'seistes
isi.; kuna ti(sev pike; puude; va 11 ::;sakIlile kroonide  taha
J ! e ; d a s \  ! 1 i i lcko 1 last siid 1 ina,. Iii arkitsid.;uks;;ja: teine prop-; uha M  l e p a c l u , siiliona^
rec:|a kohkus inih^^^ faigaic; Seisnud; V  h e aega na-;
i 'u pidades, niis,: tehai k   n a v , Jake:pasiaidu1e^nina asemel ta- . loIc. lstis kasukakkad psli
hakkas pahaselt pobisema. . Minge  l e s ; m  g e d e l e ; | i er *iusnud makke.^ ^^ v^^ ^^ t ibudesraiaie .^ m
la:' pllti^l'.; ''; :;:\,v^
K a a l k c T p h k c F  k i s hi l ib ikell .ruiriTic nlvadel . 
luvili lotab anda :^ p k c l saaki sgisel
o ln i fdka i iu ima l pilti kui see. laius praegu Sei ees. R u k k i -
lade sirged reiid. nende vahel puhtaks riisutud ja likiv,, ud-
umnVargil peadega vli. kaera iil roheline ning kart i l i lillalt :v pld. laamal ribake nisu ja ke punarDosa^rufilisi ristikhei
ISU. ristikheina ja kiauuviljadc aluse t>li j oas kva - keelu alla lud. Viimasvd ' ei leprasJ . eJ;
tie leem ei leppinud; veise 1 ah- kontidega. \a id nirdis > init- rasva- K u i d K a i ei pidamid
liaslcl aasLitcl isa kskudev!- iuludcsr enam lijpscll kinni , vaid Idis kia kla jlgedes.
(Jrgnebl
eesti muu-
PSTIKOMMENTAARI lllililllllllllilllilllH!iiiililtillillllllllin
Olen kogu(|se organist ja muu- sikajuht. Esimene koht hlmab ju- malateenistustega henduses ole- vat musilcaMst tegevust kaasa ar- vatud koor. Peamine muusikaline tegevus toimub siiski muusikajuhi- na, organiseerides laiaulatuslikku kontsertide i seeriat Muusika Pau- luse kirikus*', mis hlmab vlisso- liste, vokaalgrppe ja orkestreid. Selles kontsertide seerias annan ma ise aastas kaks laiaulatuslikku orelikontserti ja paastu ajal kuus kitsamahaardelit esinemist ore-
EgiksidVitboUa.Tiemalt sel- lest kontsertide seeriast, mttest ja
. K u i g i oiiii ks selle seeria alusta- jatest, haarab see kiki HaiTiiltoni inuusikalisi xirgaii ja pro- minentseid isikuid. Philine moti- Vjatioon on elustada muusikalist tegevust kesklinnas. Nagu paljudes suurliniiades nii ka Hamiltonis, vaibub hiskondlik tegevus tpe- va lppedes, teenistujate koju siir- dumisel. Kontsertide mtteks on tuua inimesed t agas i kesklinna h- tutundidel^ muutes sellega kesklin- na Mavaks ja peletades mahaje- tse; tunde
; ; Kas. selltega - ei teki: Ssonflikt Ha- miltoni Filharmooiiiia Orkestriga?
Sugugi mitte; Hamiltoni muusika- fete^ndmuste yrkumahuks veel palju lisaritusi. hel selle seeria kontserdil mqdunud aastal osales just Hamiltoni Filharmoonia, rin et mul on tugev koost selle or- kestriga,'-- ;.v:;;"-
Vibolla veidi lhemalt Paioliase; kirikust ja kogudusest?
Kirik piihitses paar aastat taga- si oma 150: aastapeva : ja on ks ajaloolisi vatamisvrssiHamil^ tonis. Kogudus:on suur ja koosneb paljudest etnilistest gruppidest.
* Kesklinnad as^va kirikuna ei esin- da kogudus teatud linnaosag seo-
V tud kodanikke; vaid koguduse liik- med prinevad pea igast piirkon- nast Hamiltonis ja seUe mbruses,
kontserdi ka* vas?
Hnderi l,Veemiiuika", Mpzarri 36. smfoonia ja Haydn'i ,,Heig- messe'f. Solistideks on nimekad ka- nada interpreedid. See oleks ka Kitchenier-Waterloo smfooniaor- kestri debt  Hamiltonis, minu ;juhtimiseLy-';;;;,v;\:r
; Oleks vist aeg -juiidiatada' siGiu liaridulikku tagaphja ja arenemi- se protsessi muusikuna.
 Olen siindinud HamiltOms ja alustasin siin klaveripingutega. Paralleelselt keskkooliga kisin Kuninglikus Konservatooriumis. Vitsin ige mitu aiihinda ja stipen- diumi. ppisin ka koorijuhtimist Hamiltoni anglikaani katedraali koorijuhi juhendamisel. Jrgnes Toronto likooli oreliklass, kus mu petajaks oli John Bodle. Sain ka koorijuhiks ^ St Anne'$ Ghoral So- Giety" juuras. Minu esimene kohtu-
mus, kui ,,St. Anne's Choral Socie- ty'-otsustas esitada Hndelji,^Mes- siase" ja palkas selleks orkestri. Mulie lihtsalt eldi, et mine ja di- rigeeri, kuigi mul polnud mingeid kogemusi orkestri juhtimisel; Sain sellega kuidagi hakkama, ent sel- gus ka et vajan hdasti dirigendi kogemusi.
Siirdusin Voncouverise ja ppi- sin seal dirigeerimist maestrode Akiyama ja John Washburni ju- hendamisel. Mul oli ka nne, 'sest mind palgati kutselise VancpuVeri Katedraali kammer-smfooUiaor- kestn juhiks. Olin siis 18-aastane  Sain Vaneouveris suuri kogemusi traditsioonilise klassikalise muusi- ka valdkonnas, Sealt kutsuti mind abidirigendiks Hamiltoni pool-pro- fessinaalse 80-liikmelise Maer Master'i likooli orkestri juurde, mida juhtis Lee Heprter. Ttasin sellega kaks aastat ja sain tugeva phja romantilises smfoonilises muusikas. Prast seda siirdusin kaheks aastaks Inglismaale^ ks ppisin dirigeeriniist tuntud ppe- asutuses Rpy ai Coegex)fMusic" Nornian Del Mr'i ja Sir David Willeocks'i juhendamisel.
sa
dirigendiks Viinis ja Tshehhoslo- - vakkias hing andsin palju reli- kontserte Euroopas, Inglismaal ja Phj-Ameeriks. Prast kahe- aastast td Hamiltoni Filharmoo- niaga asusin rna praegusele koha- le Pauluse kirikust.
Om; sul nimetada heliloo|aid vi Iheliloojate koolkondi, mida sa eelistad?;
Philiselt arvan, et ks dirigent peab, kui mitte praktiliselt, siis vhemalt teoreetiliselt, tundma ko- gu smfoonilise muusika erinevaid stiile ja koolkondi. Isiklikult tunne- tan, et 20. sajandi heliloomingu iesitamine oma komptseerituse tttu on vga ahvatlev. Kuigi ma dirigeerin sama meelsasti Brahms'i kui Stravinsky't pean tunnistama; et Stravinsky meelitab mind eriani.
Euna eesti kujutavkunstis ei ole palju silmapaistvaid sndmusi niig et hoida huvi ja kontakti loomingu- ga vrvis ja yormis, siis vaatleme mEiingaid sndmusi kanada kuju- ta vkunsti areenil Toronto.
C .AET'GLLERY^ OF ONTARIO, on praegu koht kus kunstisthuvita- tu vib veeta mitu pnevat tundi drastiliselt erinevates lmingu- maailmades.
Suurim Ja thtsaim praegu ki- masolev nitus on Newfoundlandist prit oie va Christopher Pratfi 143 numbrist koosnev tagasivaateline (19531984 j vljapanek, mis esitab meile isikuprase ngemuse maas- tikumotiividest.
Erilise elamusena nendele, kes kujutavkunstina aktsepteerivad ai- nult traditsionaalset maali ning Teaalsena ratuntavat skulptuun- vormi,^ soovitan klastada New Yorgi installatsiooiiikunstniku Bemi- nis Oppenheim'i suurt, tervet saa- li titvat installatsioon-konstrukt- sioonmasinat. Lpuks, kas nutmi- seks, naermiseks vi uudishimuli- kuks analsimiseks vime imetle- da tnapeva silmapaistvaima" itaalia kunstniku Michelangelo Pistoleto vljapanekut Orchestra of Rags". Jrgnevalt vaatleihe neid vijananekuid lhemalt; ....:GHRISTOPHER TR ATT, sitd. 1935 NewfouDidlandis; . . . . .
Alex Colville, Ken Banby ja Christopher Pratt on kolm nimeka- mat Kanada kunstnikku, kes tehni- liselt, stiililiselt nins ainestikule lhenemiselt on suguluses, kuigi loominguline lppresultaat on isi- kupraselt erinevana ratuntav. Kigi kolme ainestikuks on inime- se milj nintf tegevused. Nad kir- jeldavad vorme realistlikena, neid lihtsustades ja rhutades valitud detaile ning tehnilist viimistlust. Ken Daiiby on kige lhemal il- lustratiivsele laadile, kasutades kompositsioonides mitmeid figuure, mis on enamuses liikuvad ja tege-
lex Colville - vaatleb immeste, masinate nin^ : loomade vahekorda- id omapraselt nhtud perspektii- vis ninir tihti mistatuslikus meele- olus, vaikselt pingelises vaimus.
soEia
Sain Els Kaijot-Vaarmani stipen- diumi ja samuti toetas mind Ha-
miltoni Eesti Selts. Peale regulaar- sete pingute olin ka Young Lon- don BalletGompany" dirigent ja muusikajuht. Samuti esinesin pide- valt organistina. See oli vga tege- vusrika ja viljakas ajajrk, mille lppedes mind kutsuti Hamiltoni Filharmoonia Orkestri abidirigen- diks. Juhatasin paljusid kordi Ha- miltoni orkestrit ja ka Nova Septia
:. siimfooniaorkestrit. Olin ka klalis^
ja Euroopa dirigenti. Kui euroopa dirigendilt ei oodata sekkumist or- kestri majandamisse, siis selle kontinendi dirigent on lahutamata osa orkestrit majandavast juhtkon- nast. Peale miiusikaliste vimete oodatakse dirigendilt ka orkestri populariseerimist ja suhete aren- damist hiskonnaga. Selles suhtes sain hea kooli Boris Brotfilt. Iga- veseks nib ka kadunud olevat dik- taatprlik dirigent ja seda asendab dirigent, kes arvestab ka orkestri- liikmete arvamist oma atoriteefi ohustamata. See nuab inimeste kitlemise vimet nagia seda ooda- takse he suurfirma mnedzherilt.
Moni ona
r rratt OH; ses lhenemises oma ainestiku liht- sustanud minimaalseks, silitades
tMpeva diri- ainult peamiselt arhitiektuursed kas sise- vi vlisvormid, krvaldades oma maalidest ja siiditrki kom- positsioonidest illustratiivse ja ilu- sapildilise. Samasugusena neb ta ka loodust, lihtsustades seda, ;pea-
nemised Poolas, Inglismaal, Fili- piinides ja Phja-Ameerikas. Kuigi ma ei saa sellest veel avalikult k- nelda on mind ametlikult kinnita- tud he kanada smfooniaorkestri dirigendiks  oleksin sellega esi- mene eestlane srasel kohal Ka- nadas ja mul n isellest hea meel, kuna eesti hiskond aitas mind nii toredati minu pingutel. Loodan ka, et paljud kaasmaalased tulevad inspekteerima oma investeeringut 5. aprillil Pauluse kirikus Hamilto-
miselt merevaadetes horisontaalse- teks pehmekoloriidilisteks pinda- " d e k s . - 
Iga kunstniku psivaimaks alus- mriks tema loomingulossi ehita- misel on vime avastada ja aren- dada oma iskunrased tugevused, neid rakemdades hoolimata monien di moe- ja stiilivooludest. Christop- her Pratt on juba oma kunstipin- gute algusest (1954. a.) peale seda teinud, ehitades realistlikule, geo- meetrilise tunnetusega vorminge- musele, mis aastate jooksul on ai- na lihtsustunud. Tema kompositsioo- nid on ylis- vi sisearhitektuuri osad, seina klglauad, aknad, uk- sed, radiaatorid jne., mis elavad oma iseseisval elu, vajamata le- jnud maja koiistruktsiooni nende kandmiseks. Eektangulaarsete ver- tikaal ja horisontaal vormirtmi- dega ja hall-nruun-roosa ninj sina- kas-rohekas-beezhi rikaste nanssi- dega loob ta geomeetrilised vrvi- poeemid, mis on samal ajal li- reaalsed ja ebareaalsed. Siin ja seal vilksatab ka elu margina alasti naisfiguur mitmesugustes staatilistes poosides ning selja ta- gant nhtuna. Need fisfuurid ei li- sa siiski mitte maalisse elu, vaid on inimkeha struktuurse ja lineaar- se olemuse analsid, vrreldavad
teiste interiri osadega. Seda kommenteerib ks kanada kunsti- vaatleja jrgnevalt:  . . . Pratfi armastus, kunstnikuna ja tehniku- na vhemalt, ei ole mitte naised, vaid arhitektuursed struktuurid ja meri**, Alex Colville on Pratfi loo- mingu kohta elnud, et ainuke elav inimene Pratfi maalides on see. kes neid vaatleb. Colville loomin- gus on a?a inimene alati kas f- siliselt vi misteliselt maaliosa.
Pratt leiab oma ainestiku iga- vas, tavaliste obiektide struktuur- ses paralleelsuses nin? demonst- reerib, et ka selles on vimalik esi- le tuua loomingulist draamat. Ju- du lisab tema tehnilisjoonestuslik vormide kujunduse puristlik puh- tus. Selle vaatleja silma pani proo- vile hes maalis neenest traatvr- gust aed. Asjatult otsisin vratust joone paksuses ning aia traatsil- muste suuruses. Niisugune tehnili- ne tiuslikkus on hpnootiliselt kaasakiskuv. Ilma suurte kontrasti- deta saavutab Pratt veenva kolme- dimensioonilisuse peamiselt lange- vate varjude rhutamisei!?i. Ruu- milist illusiooni lisavad ka veel osavalt valitud raamide varjud.
Kik eelpool kirjeldatu nin? pal- ju muud annavad Christopher Pratti kunstile ju ja thtsuse Ka nada kunstimosaiigis ning rikasta- vad vaatlejat, kui see sveneb te- ma omaprase ngemusega ja suu- re konsentratsiooniga teostatud loo- mingusse.
  I 
eesti