VASTASEL
llexnder Solzhenitsn
Iie Vgel) sunniti tarvita- Idroogi (anabplikurri) ja iey sundkorras ujumist
ja pool tundi pevas  letlikult amatrsportla- on tsi, siis Briti sport-
lite valada pisaraid vis- te sportlike automaatide
RJUTAB
liu" avaldab meelsasti \ie mtteavaldusi  .ka-,
htu ajalehe seisukoh- \ume kirjutada kokku-
lisada oma nimi ja \imetus jfitab endale i- ne kirju redigeerida ja
ning mittesobivuse avaldamata.
laisel ei sobi
snaiseees
kusfada! liiviga poleemikat eesti Islase valiku le (vt. M.E. |. Kahjuks nevad mle-
seda-. vga olulist prob- oma kitsast vaatenurk
>tul, kus' valitseb tugev laine mtlemisviis ja
lekaal. Sellele lisaks ik arusaam elust ja abi- mraaii lagedus ja ldine
mis on inimese, eriti muutnud. Mees on ka-
[malast antud vime ot- |, armastada ja jumalda- st; kellest hoovab rahul-.
pikaks .eluajaks. Mees |apeval tavaliselt selle
ust parajasti tema nr- iij juhtus keprast ie- li j tahteline ja vsuuteline Jirvrkudesse takerdama.
ike enda snad reeda- olid ta vluvrsjud. et
tanu alla panna". Ta p- sasti ra eesti keele ja
ja kraamib oma kodu perekonna eest, ka siis, kkur on thi, et teda ?, et eesti mehel.on kl- mehe-magn eeti, et ks
e on nus oma rahvu- juuksed kaasa arvatud)
<:t ohverdama!.Muulane- Ks haavunud olla; kui ndus puudutab asju, rahvale olulised. Valik-, teha, kellega ta abiel-
kond on neile kllaltki ud; et nad end selles duselt tunneksid. Neil ngit igust eesti -naist ui see. muulastenaiste tatud eesti mehe juu- eb. Eesti naine on suut- na rahvale omaprase; kaine hoiaku, lootes ja sti mees leiab seda s- novai armastust, mida jamaine naine suudab' i naine ei ole pretty",
i resti silma,.aga on v- t.hine. Eesti naine on. illesn nii fsilist kui' t vaimset tuuma, aga
: i kergesti silma. Seda rendada, hinnata  tu- a  ka rahakotti ker- arvis!
jm ainult niipalju tel- | eesti emana palju ko- rd pimedad vivad olla [ed, et nad ei ne muu-
rivastel, neid sousti [oa, kui labane on nen-
mis oh tegelikult; le mng.. Segaabielud palju philisi eluvr-
lende jrel plv. alati Meoskus on igal inime-
ei ole veel he rahva >n vga. oluline, et abi- lakas ja viljakas, ka-
bkonnale. Segaabielud' |relplvedes vga5 nega-
" nii fsilisi, \\x\ ka ilati emotsionaalseid.
luas suured ja tis-' ^ad;  rakkude ebapro-
nrmete hired, ala-' kompleksid jne. jne.)
Usionaalsuse tulemus, iternatsionaalne kom- igeerib. Ta on haige
(eesti noormees, hoia jdevalt eesti-neiul, kll [u nne ja armastust, lulane-naine sulle pak-
yltursfegelaste kiri:
STOKHOLM - Vabasse Maailma on judnud 44 kultuurjitegelase ava- lik kiri Leningradist. Allakirjutajate hulgas olid kunstnikud, luuletajad, kirjanikud, filosoofid, kunstiteadla- sed. Nad prduvad maailma avali- ku arvamuse poole, sealhulgas UNESCO aadressil, et astutaks vastu Nukogude vimude vandalismiakti- dele.;., '':,... ''\:
'' Leningradi kunstikollektsionr Georgi Mihhailov misteti, neljaks aastaks kinni, -lisaks konfiskeeriti tema varandus, sest ta oli korralda- nud oma korteris nonkonformistest kunstnike teoste nituse ja aidanud kaasa uute kunstivormide populari- seerimisele Venemaal. Kohtuprot- sess: oli kestnud rohkeni, kui kolm ndalat. Kuigi kuulati lle poolsada tunnistajat, ei nnestunud vimudel Mihhailovi sd" tuvastada.
Kohtuotsusega oli ette nhtud ki- gi tema kollektsioonide slaidide ja ja maalide hvitamine, mida riikli- kud asutused ei soovi omastada. Kol- lektsioonis oli aga enam kui 100 li- maali ja rohkesti; graafilisi lehti, see oli kige esinduslikum kogu Lenin- gradi ndisaegsest kunstist. Avali- kus kirjas eldakse, et selleprast ei saa srast kohtuotsust hinnata tei- siti kui ametlikult1 sanktsioneeritud kultuurilise vandalismi akti, mille eesmrk on hirmutada iga kunstnik- ku, kes riskib omapead kunstiga te- gelda.
Kirja autorid tdevad, et nad sei- savad maalide igaklgse fsilise h-
vitamise fakti ees riigis," kes on ak- tiivseks UNESCO liikmeks, Nende tulevane looming olevat selleprast reaalses ohus.
Kirjas, seisab: Me oleme uuesti olukorras, kus kuriteoks loetakse kunstiteose loomise fakti, kui see ei vasta sotsialistliku realismi kaano-
, nitele, ning kus kunstniku vaba tege- vust vaadeldakse kui poliitilist akti, aga- katseid populariseerida uut kunsti kui kriminaalselt karistatavat antihiskondlikku mjustamist."
Kultuuritegelased Leningradist prduvad UNESCO ja Rahvusvahe- lise Muuseumide Liidu juhatuste poole lootuses, et loodaks autoriteet- ne rahvusvaheline komisjon, mis koosneks kunstiteadlastest ja juristi-
"" dest, ja et see tutvuks Georgi Mihhai- lovi toimikuga ja et nad nuaksid kunstiteoste hvitamise otsuse uuesti lbivaatamist ning hbistava kohtu- otsuse thistamist
Leningradi kultuuritegelaste ava- lik kiri avaldati tielikult Pariisis vljaantava vene pagulaslehe Russ- kaia Msl" veergudel 1. novembril 1979.
Seega, jtkub Nukogude vimude kultuurivaenulik poliitika, kuigi see leidis Lnes tielikult taunimist seo- ses buldooseritega kunstiteoste hvi- tamise puhur Moskvas he maja ues korraldatud nituse ajal mni aasta tagasi. Tookord ei hoolitud isegi ko- hal viibinud vlisajakirjanikest, sest nendegi vastu, rakendasid miilitsad; vsivalda';;  ^
Kanada raadiojaam
annab uudiseid
0
Uusi haiqesf urnis' NEW YORK (ME.)  Iga aastane
Vlis-Eesti pev, mida USA eestlaste perps ei mrgita mitte kigis keskus- tes,; omab esinduslikuma ilme New Yorgis. Peamiselt seeprast, et selle liikumise eesotsas pn prast vabadu- se kaotust kodumaal olnud lemaa- ilmne Eesti hing ja viimase peakor- ter kige suurema arvu -n.n. vna- eestlastega pn New Yorgis. Ent juba rohkeid aastaid n vastava aktuse ja pidu sisustamisele suudetud tmma- ta kaasa ka meie nooremat plvkon- da,, eriti knelejate ja kunstiliste esi:
nejate osas. Sarnaselt rullus ka sja- ne Vlis-Eesti peva thistamine New Yorgi Eesti Majas.
Erilist thelepanu plvib aktuse peakneleja Tiina Kobin-Davise s- navtt. Oma resoluutseis vjendusis*: ta konstateeris vanema ja noorema plvkonna erinevaid vaateid mitmes ksimuses, mis tema veendumusel vajaksid kohandamist tegelikele va- jadustele..Kneleja tles, et meil oii reas olulistes probleemides segaseid seisukohti ja see omakorda tekitab laienevaid segadusi, kusjuures osa noori prdub (rahvuslikust liikumi- sest ) eemale. Nimelisel| mainis ta nit. kodumaa klastamist ja n.n. kultuurilist suhtlemist, millistes on poolt ja vastu hli ja meie ajakir- janduses neid probleeme ksitledes on kohati laskutud labasele, pinnale.
ELAMUSED KODUMAALT ;
Edasi ta tles, et meie rahvas on varemalt videlnud vapralt. On aga vr kui ks osa meist on jnud na- gu mlestustegudele puhkama. On tarvilik minna edasi. Tuleb edutada noori, nad on teguvinjsad.. Puuduta- des eesti laste kasvatus- ja kooliksi- musi tles kneleja, et on vahe -kui laps kneleb eesti keeles, ta peab mistma ka lugeda selles. Eesti rah- va silitamine praeguses olukorras
on ks thtsamaid lesandeid. L- peks Tiina Kobin-Davis rhutas kui- das ta isiklikult on saanud sgavaid sisemisi elamusi okupeeritud kodu- maa klastamise lbi. ,,See oli mu elus ks positiivsemaid tegusid. Kp- sesin sisemiselt ja. sain omale uusi sihte," lpetas ta.
Vlis-Eesti liikumisest andis pgu- sa levaate Margus'Sieberg. Kunsti- lises osas tusis esile* noor viiuldaja Virve Pehme, kes ameeriklasest kont- sertkitarristi, G. skis, saatel esitas rahvusvahelist lmingut mitmest;, ajajrgust ja sai elavate kiiduaval- duste osaliseks. Veel olid kaastege- vad mag. Kaare Kolbre Betti Alveri luule lugemisega, sopran Helmi Mndsalu F.Tanneri klaverisaates ja Lembit Kporits klaveril ja. akkordeo- nil. Keskse kujuna askeldas rituse mitmesugustel tehnilistel lesanne- tel E kauaaegne esimees ins. R. Espenbaunj,: kes oli ka aktus-pidu peamine ,,kokkuphej". Tugevalt toetas seda Haridusseltsi naisosa- kond einelaua j.m. osas ja andis ka lpusna tleja Helmi Vahi nol.
HAIGESTUMISI
Sama aktuse kestel oli ka vahejuh- tum, kus sellest osa vtnud Rahvus- komitee ja Eesti Maja juhtivaid te- gelasi Paul Saar tundes ennast hal- vasti lahkus saalist ja nrkes seej- rele, mispeale" ta kohale kutsutud ambulantsautoga toimetati haigla, kus viibis viis peva ja asus koduse- le ravile.- Ataki phjustas pingeline tkoormus, mis on kaasunud hel vi teisel viisil ka paljudele teistele kaasmaalastele. Ndalapevad va- rem toimetati sdameatakiga haigla Lakewoodis elunev ERKU abiesime- hi, ehitus-ettevtja Harry Must ja sa- mal kujul Philadelphia pastor Juhan Suurkivi. Nad on kik nneks kiires- ti paranenud.
o Oma-aegne Poola vastuluure le- mal abi kolonel M. Goleniewski me- muaaridest selgus, et Ayatollah R. Khomeini oli ks thtsamaid Iraani spioone ja saatis aastatel 1953/ 54 Iraani valitsuse salajasi dokumente KGB-le. Kirjastuse advokaat seletas ajakirjanikele, et kui koi. M. Gole- niewski .deserteerus .1960 a.. paig lnde, siis ta ti kaasa 8,000 mikro- filmi salajastest dokumentidest, mis anti tema poolt USA vastuluure agen- tuuri CIA ksutusse. 1
Selgub, et KGB on imbunud sisse shiitide moslemi usulahku ja Kiio- meini teotseb praeguMoskva lesan- del, et ssitada vale j a| pettusega mosleme les USA ja. tema liitlaste VaStU.  Yurko Bondarchuk kirjutab omas uues raamatus, et lendavate taldri- kute aktiivsus nitab, et 30 aasta p- rast ilmuvad esimesed:elanikud.teis- telt planeetidelt maakerale. Oma raamatus lendavatest taldrekutet ta mrgib veel, et on oodata nnetusi, nagu lennunnetusi, ehituste pleta- misi ja muud vaenulikku tegevust lendavate taldrekute poolt maakeral.
 Gerald Hiili nimeline nooruk tun- gis noaga hvardades kallale liinilen- nuki juhile El Pasos Texases ja hoi- dis lennukit ja selle meeskonda ning reisijaid 4 tundi oma haardes nudes, et lennuk lendaks Iraani. FBI agenti- del nnestus noorukit vangistada.  Iraani shiitide moslemite sekti vi- mumees Khomeini tegi uusi hvardu- si USA ja selle presidendi vastu, mil- le tulemuseks oli. demonstratsioone Indias, Bangladeshis ja Trgis. Pakis- tani valitsus lubas mssuliste poolt mahapoletatud USA saatkonna uuesti lesehitada.  Kanada liberaalide partei peab
: oma konverentsi 1980 aasta mrtsi- kuus Winnipegis, et meeldida Lne- Kahadale. Seal valitakse uus liberaa- lide partei juht. Thtsamateks kan- didaatideks oja'- John Turner ja Do- naid MacDonald, mlemad endised P. E. Trudeau majandusministrid, kes lahkusid).vastuolude tttu P. E. Trudeauga dma kohtadelt ja parla- mendist. < USA valitsust hoiatati ette, et Iraa- nis valmistatakse ette saatkonna per- sonali vangistamist ja shahhi vlja-
nudmist, kuid Valge Maja ja USA julgeoleku nunik Z. Brezinski ei vtnud seda hoiatust tsiselt, sest peaminister M. Bazargani kinnitas, et tema kindlustab saatkonna julge- oleku j a midagi ei ole ameeriklastel karta. ;N. Liidu transportlennukid lenda- vad pidevalt le Tai territooriumi ja lihtsalt ignoreerivad Tai proteste. Nad teevad hufotosid ja jlgivad
;kiki Tai sjalisi ettevalmistusi.  SA-1 on Euroopas ea 7000 aatom- pommi, kuid eksperdid vidavad, et need pommid on seal seisnud aastaid ja sajad neist on ajajooksul muutu- nud klbmatuks. Nad lihtsalt ei lh- ke enam. Loodetud rahu asemel puhkes s- da Zambia ja Rodeesia vahel, sest Mdeesia-   laskis ' hku - raudteesilla  mille kaudu varustati ambiat. Lon- ' doni konverentsil tegid mlemad pooled jreleandmisi ja oli vljavaa- ted, et Briti kuberneri jrelvalvel oleks peetud uued valimised. Sda Zambiaga toob uue olukorra. Seal asuvad terroristide baasid.  Avalikkusest kaua aega kadunud N. Liidu peaministril A. Kossginil on olnud raskel kujul sdameatakk ja ei teata, kas ta on vimeline enam oma peaministri ametit pidama. Tal- le otsitakse jrglast. See pole kerge, sest kandidaate on mitu.
 Diplomaatilistest, ringkondadest teatatakse, et Prsia lahe liriigid Saudi-Araabia, Kuwit, Bahrain, Oman ja hendatud Emiiri riik lhe- nevad Egiptusele, sest Egiptus'ksi omab sja jude, kes on ohu korral vimelised neid ja nende lillikaid kaitsma N. Liidu rnnaku vastu, Neil on suur hirm ka Khomeini agentide eest. ' \ ';..'..:'   Vaatamata sellele, et 49 ameerik- last on Teheranis vangis treenib USA ikka veel 273 Iraani pilooti Texases.
EI
MINGIT \
KOMPROMISSI.
KOMMUNISTIDEGA
raani kriis UN-s Ndala algul astus kokku UNO jul-
geolekunukogu ha laienevale Iraa- ni kriisile lahenduse leidmiseks. See on esmakordselt prast Kuuba kriisi, kui UNO peasekretr kutsub kokku julgeolekunukogu eriistungiks. Pee- takse tenolikuks, et julgeolekunu- kogu toetab USA d 49 pantvangi va- bastamise ksimuses, kuid arvata* vasti soovitakse ka shahhi tegevuse uurimist.
Torontos on jlle kuuldavad otse- sed uudised ja kommentaarid Mosk- vast. Need tulevad raadiojaam CKO (kanal 99.1 FM) kaudu kui Moscow Mailbag". .Ajaleht OUR CANADA" toimetus on neid pidevalt jlginud, ja avaldanud protesti Ottawas, et uudised ja kommentaarid, mis sealt tulevad on tsenseeriturd Agitprop (M. Liidu Agitatsiooni ja propaganda Valitsus) poolt, nagu 'kik N. Liidust vljatulevad teated. Teiseks ei ole Kanadale antud vastavat aega hes- ki Moskva raadiojaamas, et edasi an- da Nukogude rahvastele Kanada uudiseid, mis mitte ei ole tsenseeri- tud.
Moscow Mailbag" vastab ka kir- jalikele ksimustele. Vastuseid Moskvas annab 'keegi Joe Aminoy. Iseloomustav on tema vastus he naise ksimusele  Milline on toeli- selt naise seisund N. Liidus. ./Toron- to SUN" olla seda kirjeldanud vga mustades ^vrvides. Joe Animov lu- ges temale ette N. Liidu phiseadu- sest ja hest seadusest rea paragra- fe, mille kohaselt naised N. Liidus naudivad paradiislikku elu. Sellega ei nustunud ks endine krgem N. Lii- du naisametnik, kes valis vabaduse ja nd leiab Kanadas. OUR CANA-. DA'le" antud jutuajamises ta seletas, et naine N. Liidus on kui malend vi mannekeen, keda tstetakse soovi ko- haselt hest kohast teise, ilma ksi- mata, kas 1 see isikule meeldib vi mitte. Kui soovitakse, pannakse ko- hale mees vi naine; ahv vi manne- keen ja kellelgi pole selle kohta t- lemist. heigusluse alusel pannak- se-seal naised tegema rasket fsi- list td i vastuvaidlemist ei ole.
Ainukesed naised N. Liidus, kes vivad oma kritiseerivat arvamist avaldada, ilma et neid karistatakse, on Breshnevi naine ja minia.
o. c.;
ySA saatkond Pakistanis
Peter Kivilool on valmimas doku- mentaalfilm hest aktuaalsest pere- konna draamast. Selle aluseks on Inglismaal elava Raymond Conn'i aastaid kestnud vgikaika vedamine Kanada ja Inglise kohtutega ttre Rachel hoolduse -prast. Ttar elab ema: juures Kanadas .ja .abielu: lahur-, tamisel 1973. a. lapse hooldajaks mrati ema, kes on nd teist kor- da abielus. Ttre kasvatamiseks R.. Conn'il tuleb maksta Inglise kohtu otsusel $5000 aastas. Hr. Corin ei ole sellega nus ja on kulutanud juba $50,000 Inglise ja Kanada kohtutes, et saada oma; ttre hooldajaks. Ka- nada kohus isegi ei luba ttrel sita Inglismaale, et.. klastada* oma isa, phjusel, et selle kllakutsega hr. Conn tahab teha haiget oma endisele naisele.
Ukraina vabadusvitleja Valentin Moroz viibis hiljuti Torontos ja pi- das khe ukrainlastele Massey Hll- is nende lekanadlise hingu 50-da aastapevaaktusel. Ta kiitis Kanada viisministri Flora MacDnaldi; hoia- kut, et vlisabi andmisel Kapadal. peab olema kindlad seisukoha^. V- lisabi; tuleks anda ainult nendele rii- kidele, kus valitseb demokraatlik kord, Ta arvas ka, et Kanada ei peaks mma N . Liidule nii kaua ni- su kui seal ei respekteerita phisea- duses ettenhtud 'inimigusi ja van- gistatakse teisitimtlejaid.
Vihased moslemi shiitide ususekti kuuluvad pakistaanlased rndasid USA saatkonda Islambadis, Pakista- nis. Pletasid saatkonna hoone maha,
;mille juures sai surma kaks USA me- resdurit, kes olid saatkonna julges- tusteenistuses. Pakistani politsei ja sjavgi ajas terroristid laiali ja va- bastas maja teisele korrale pgene- nud saatkonna liikmed. USA saat- kond Pakistanis evakueeriti.
keeldub maksmas} vlisvlgu? f
Iraani valitsusel on rohkesti vlis- ; kohustusi; ainult hele Kanada pan- . gale pool miljonit dollarit. Nende j majandusminister mrkis, et revolut- siooniline valitsus keeldub tasumast valis vlgasid. Teatavasti president J. Carter pani vljamaksu keelu ca 12 miljardile Iraani hoiustele USA pankades. Keelu all on ka toitainete mk Iraanile, et vabastada oma saatkonna 49 ametnikku.
23. okt. aktsia hind S9.28
145 King Street West, Site Toronto M5H 3M1 - tel. 364-1131
htul tel. 925-6812
STOKHOLM (M. E.)  Soome tu- ristid on Eestist toonud teateid; et ndsest alates suhtutakse N. Liidust vljarnnu taotlejatesse jrjest hal- vemini. Kaks on juba mistetud sun- nitle (Teet Papsn ja Annes Her- mann-Enehielm). Tallinnas teati nd rkida, et ametivimud val- mistuvat arveteiendamiseks 25-aas- tase tartlase Aare ValHstuga, kellele 3. oktoobril keelduti andmast vlja- siduluba, et takistada teda hine- mast oma abikaasaga Soomes,
Vlisviisade osakonna lem Tallin- nas oli seletanud asjaosalisele, et ra- tlemine tulenevat sellest, et tege- mist noore spetsialistiga, kelle peale riik kulutanud raha. Vimud on aval- danud survet, et Aare Vallistu loo- buks vijasidutaotlusest. Talle on antud vrandmeid. Siseministee- rium keeldub kangekaelselt tema j- releprimisele vastamast.
Aare Vallistu oli KGB korraldusel.. Eesti Pllumajanduse Akadeemiast vljaheidetud ja kuna ta pole loobu- nud vljarnnutaotlustest, kavatse- vad vimud nooruki ilmselt vaimu- haiglasse paigutada vi lavastada jr- jekordne protsess, mingi absurdse sdistusega. \
9. novembril sitis lhikese aja jooksul juba teistkordselt Tallinnas- se Aare Vallistu abikaasa, Hymylehti
toimetaja, et Nukogude vimudelt aru prida, miks ei taheta tema abi- kaasa suhtes tita Helsingi kokku- leppeid perede hendamise osas, vaid poetakse absurdsete phjuste taha, mis ometi varem -pole olnud takistuseks teistele krgharidusega spetsialistidele N. Liidust lahkumisel (Virve Aruoja, Maie Kark jt.).
Aare Vallistu on kohe esitanud uue taotluse oma abikaasaga hinemi- seks, kuigi teda pti takistada h- vardusega, et ta rgu tulgu nole enne poolt aastat. Tema primisele, kas ka tema uuele taotlusele vasta- takse eitavalt, kuna tingimused oh endised, jeti vastus vlgu.
Aare Vallistu juhtumi puhul tehti Rootsist ettekanne SA presidendile J. Carterile ja Amnesty Internationa- li'peakorterile Londonis,
o H o o
Tel. 745-4622
Nidake suuremat aktiivsust selle sooviga prdus raudeesriide- taguste rahvaste ajakirjanike poole Etniliste Ajakirjanike Klubi juhtkir- ja-komisjoni esimees A. Nmmik. Ta jagas informatsiooni. selle kohta"mi- da .tahavad kuulda raudeesriide-tagu- sed . kuulajad Radio Liberty" ja ..Ameerika Hle" saadetes ja mida sinna saadavad need raadiojaamad. Sealsed; kuulajad soovivad lhemat informatsiooni selle, kohta, mis sn- nib nende oma lhemas mbruses nende kodumaal ja kigest sellest, millest Nukogude ajalehed, raadio ja TV oma rahvale midagi ei teata. Samuti teateid oma rahvusgrupi te- gevuse kohta vabas maailmas, eriti nende vitlusest inimiguste nudja- te kaitseks kommunistlikes maades ja soovitakse levaadet poliitilistest sndmustest laias maailmas. RL j AH saadetes on vhe konkreetset.
Et RL ja H omaks kllaldaselt teateid selle kohta, mis juhtub Raud-
eesriide taga, peaks ajakirjanikud, siinsete ajalehtede juures nitama senisest suuremat, aktiivsust -oma , rahva elu ja tegevuse jlgimisel oku- peeritud kodumaal. Et nad tooks sel- le kohta kirjeldusi siinses emakeel- ses ajalehes j  annaks sellega vima- luse RL ja AH neid teateid oma saa- detesse vtta ning kuulajatele kodu- maal edasi anda. Kuulates neid tea- teid, rahvuskaaslased kodumaal saa-: vd veenduda selles, et nende elu ja tegevust jlgitakse vabas maailmas. See annab neile moraalset tuge ning lootust ja toob nendele uudiseid, mis nende eneste seas suust-suhu edasi- andmisel ei jua kllalt kiirelt edasi.
Kui ilmub rohkem konkreetseid kirjutisi siinsetes ajalehtedes, siis rahvusgrupil on igus loota ning nuda, e | RL ja AH^heed teated oma saadetesse vtavad. Kui nad seda ei tee, vi teha ei saa, siis rahvusgrup- pide lemaailmsed keskused peaks nendest phjustest teadlikud olema
  E N 1 K A R U " II P   S E SOOME EKRAANILE?
ri on juba pealkirjast alates vaga si- hilik". (Karu ori vene rahva smbo- liks). Uus Ringhlingu peadirektor
. Sakari Kiuru tles, et kava on paha- tahtlik ja tv-I pole kohustust levita- da programmi; sest Soome vlispolii- tiline juhtkond selles ei esine."
Mainos-tv (reklaami-tev), mis ilm- selt pole nii palju tsenseeritud kui peakanal tv-I,.kaldub vibolla kava ostmise poole. Film ori juba siia tel- litud, tles Mainos-tv projekteerimis- direktor Esko Vierikko, enne kui aga otsus tehakse, peab filmi siiski nge- ma. ;;
Ka Norras kaheldakse kava sobi- vust sealsetele vaatajatele. heks phjuseks peetakse filmi pealiskaud- sust, Tv informatsiooniosakonna Ole Lageseni seletusel too neljaosaline sari, millest igaks ainult 26 minutit kestab, ei suuda nii lhikese aja kes- tel Norra ja N. Liidu vahelistesse keerukatesse suhetesse Tippmgede, Barentsi mere ning NATO-ksimus- tes sveneda.
Soome  ringhlingus ttab ka objektiivseid toimetajaid ja nd esi- tati nende poolt palve, et tuua ,-Ka- ru" tv-ekraanile. Ringhlingus t- tab muide umbes 800 toimetajat, kel- lest 600 Helsingis. 186 Helsingi toi- metajat kirjutasid palvele alla.
(M. E.)  Viimastel aegadel on Soome ajalehtedes olnud rohkesti poleemikat BBC poolt m- dunud suvel filmitud soome-teem- Hse tv-saade Karu naabrina" kohta. Seda peetakse n liiga pahatahtli- kuks. Vastavalt valmistab BBC sa- masugused saated ka Norrast, Jaa- panist ja Rumeeniast, seega riikidest, mille piirid hinevad Nukogude Lii- duga;. .',;-.''
Suvel BBC esindajad palusid pre- sident Kekkoselt, vlisminister Vy- ryseit ja teistelt soome poliittegelas-. telt intervjuud, mis seotud selle tee- maga. Need aga keeldusid. Ainult s- jave esindajad andsid rohkesti abi.
 Krgema poliitilise klassi keeldumi- ne on ratanud suurt thelepanu mit- te ainult Soomes, vaid ka mujal. '
Oktoobrikuu algul oli'lehtedest lu- geda, et seda sarja ei saa siin nha; igal juhul mitte Soome tv-I ekraanil. Otsust motiveeridakse sellega, et sa-
'  i
ja astuma samme, et saated kodu- maale sisaldaks seda, mida seal oo- datakse. Vitlus kommunismi vastu peab kujunema elavamaks, ulatusli- kumaks ning teostuma mitte enam seljataha kinni seotud ktega".
j a a