.\-
4  NElJFEVi, 13. MRTSIL THURSDAY, M A R C H 1^ ' Meie Elu" nr. 11 (1880) 1986 Meie Elu" nr. i l (li
Htm
VANCOUVER (MMeie Elu" kaas- tliselt) - Kui mujal Kanadas p- hitseti Vabariigi aastapeva talvise klma ja lumega, siis Vancouveris sadas vihma ja itsesid lumekellu- kesed, krookused, varajased tulbid ja mitmed ilupsad. Tnavad olid palistatud roosaieliste jaapani kirsipuudega ja muru tis tillukesi mairoosikesi. Selline oli Vancou- ver  Kanada ,,Florida" Eesti Va-
Eesti Seltsi poolt korraldatud Va- bariigi aastapeva aktus peeti 23. veebruaril Eesti Kodu aulas algusega kell 1^ 30. Aula ei mahutanud le 200 osavtja ja koridor tuli lisaks vtta. Kikidele-kinnitati rinda sini-must- valged lihdikesed. Lava oli maitse- kalt kaunistanud Eino Varkki. Taga- phjal Pikk-Hermani torn lohviv si- ni-must-valgega. Mri taga tusev pike ja ees risti juures plvitav lei- naja. Kahel pool suured kuused.
Aktus algas lippude defileega rah- varivais koolinoorte poolt. LauldiO Canada, hendatud koguduse keel- ja puhkpilli orkestri saatel.'
Avasna lausus Van^couveri Eesti Seltsi esimees Enno Lepnurm, selgi- tades.mida thisndab Vabariigi aasta- pev meile. Ta tstis esile seda plv- konda, kes on pralegu 60. aastates, kes on kui meie kodumaa ied. See on ainuke plvkond meie pikas aja- loos, kellel oli nn sndida, lesse kasvada; koolis kia ja ttada va- bas ning iiseseisvas Eestis. See on jtnud meile sgava kokkutunde ko- dumaaga ja kustumata armastuse isamaa vastu. Meie ^ungjivamaks sooviks on, et meie suudaksime seda edasi anda jrgmistele plvedele. Nendele, kes Eestist lastena vlja tulid, vi ldse kodumaad ninud pole  nendele on vabaduspev ai- nult suureks ajaloo tunniks." Ta k- neles vitlevaist eesti kangelastisst, kes vitlesid Sinimgede lahinguis ja eesti naistest, kes halastajadedena ja metsavendade abistajana vitle- sid, kuid kellest palju ei rgita ak- tustel. Ta nimetas Sinimgede lahin- gut meie ajaloo kige jsuuremaks la- hinguks, kus eesti sdur pani vlja oma fsilise\ju ja meelekindluse viimase ja li vaenlast tagasi kahek- sal korral Sinimgesid ei suutnud vaenlane kunagi valluta(|a. Rinne ji paigale ja selle tagajrje! said paljud kodumaalt vlja pseda. Vabadus- peval tuletame meelde neid Sini- mgede kangelasi. rgem unusta- gem neid iialgi." ;
Tnupalvuse pidas hendatud koguduse pastor Edgar |Toompuu, millele jrgnes kaks laulu Tiendus- kooli koorilt  , ,Mu isamaa armas"
- j a Me ie koome kangast". Koor oli rahvarivais ja nende hulgas oli kolm imetillukest lauljat.
AKTUSEKNE : Aktusekne pida Torontost Van-
couverisse asunud noor Linda Aug (Valter), kes on sndinud vljaspool Eestit ja kelle knest ilmnes selgelt, et vabaduspev on ajaloo tund, mida on pitud, kuid mitte kogetud. Ajaloo tund, mis tegi selgeks, et midagi tuleb ette vtta. Ajaloo tund, mis meie nooruse on suunanud ksima, kaht- lema, vastust leidma ja lpuks siiski hoolima oma rahvast ja esiisade maast. Kuid selline ajaloo tund, kus omal nahal lbielamised puuduv^ad, ei saa anda tielikku pilti lhikese vabaduse saavutustest ja aktusek- neleja ksib; Kas ta (vabaduspev) ei peaks olema pev, kus kokkuvt- ikult mrgime, mida eestlased on saavutanud, kus me-nd oleme, ja mida nd teeme jrgmisel aastal/et Eestit aidata ja eestlust edasi viia?" Ta ksib, mis on eestlus ja kes on eestlane? Ja lpuks leiab, et igal hel on ruumi, kskik, millise analsi abil ta ennast eestlaseks peab ning juhib thelepanu reaalsetele vima- lustele, mida saaks tha Eesti olu- korra parandamiseks. heks vima- luseks arvab ta olevat dr. Rein Taage- pera poliitilise filosoofia rakenda- mist - nuda Eestile satelliitriigi
staatust. Ta lpetas mttega: Kui me teame, kes me oleme rahvana, mida me tahame saavutada meie maa, rahva ja kultuuri heaks, ja totame koos igal alal, igal pinnal selle saavutamiseks, siis peaksime oma eesmrgini judma  Eestirah- vas omal maal peremees!"
Jrgmisena mlestati leinaseisa- kuga langenud kangelasi kuulates orkestrilt Puhake paremad pojad".
Aktuse teises osas laulis Herbert Kirves Thomas Kirve klaverisaatel Mart Saare ks suu", L. Virkhausi ,,Kusvon, kus on kurva kodu" ja A. Lte ,,Kuldrannake". Jrgnes kat- kend kapten V. Jrissaare raamatust Kahe.rinde vahel", mida ette luges Jaan Wister. Veel V.E.S. "segakoorilt T. Vettiku Kas tunned maad" ja M . , Ldigi Laevnik". Harry Muld luges ette tervitused ja lkituse EKN-il t . Lppsna lausus Enno Lepnurm, t- nades kiki, kes kaasa aitasid aktuse heaks kordaminekuks.
[umn ja e aviimme.
Traditsiooniline oikumeeniline -jumalateenistus peeti 24. veebfuaril Ap. igeusu koguduse korraldusel Peetri kirikus, kus jutlustas hen- datud koguduse petaja Edgar Toompuu. Jutluse aluseks vttis ta Jeremia 8:18-23, Ta rhutas, et nii rahvuslik kui poliitiline vabadus ei ole tielik ilma Jumalata. Keegi ei saa meile garanteerida, millal me kodu- maa vabaneb. Jumalal on lpuks vii- mane sna. Vene rahvas omal maal ei ole vaba. Kik mis me teeme, olgu tehtud, kristlike printsiipide alusel. Suurim panus, mida me oma rahvale teha saame, on eeskuju ja snaga juhtides Jumala poole prdumine.
Teenistust katinistas Vancouveri Eesti Segakoor dr. Ruusi juhtimisel. Teenisid veel luteri koguduse petaja Thomas Vaga ja A ^ . igeusu preester dr. Eugen Ruus.
PENSIONRIDE HINGUS 
Vancouveri Eesti Pensionride hingu Vabariigi aastapeva aktus peeti kolmapeval, 26. veebruaril Eesti Kodu allruumides algusega kell 12. peval. Kogunenud oli ligi 100 hingu liiget. Aktuse avas hingu esinaine Siiri Kalbus, lugedes ette totsi kodumaale: Me totame mitte oma isamaad unustada tema viletsuses ja hdas. Me totame, et niikaua kui me suudame, elame ja ttame igaks oma vimete j an- nete kohaselt selle sihiga, et tuua vabadus meie Maarjamaale."
Palvele jrgnes hislaul Hoia Jumal Eestit". Esitati luuletusi. l v i Valgrelt 24 . veebruar".; Aimeta Westenbergerilt,,Kodumaale" Ellen Kruusimgi loomingust. Mlestati langenuid lauldes Puhake paremad pojad" ja lpuks esitas Ellen Saeks luuletuse tundmatult autorilt, mis oli kirjutatud aastal 1946,kirjeldades tol- le-aegset olukorda kodumaal. Laule saatis klaveril August Valdma, Lau-
lulehed .olid kigile ktte jagatud.
AKTUSEKNE: . \ .
Siiri Kalbus tutvustas knelejat Matti Klaari, kes on sndinud Eestis ja les kasvanud Rootsis, kuhu ta ema Viie lapsega pgenes. Lpetanud Stokholmi likooli ja on omal erialal ks paremaid maaitoas (re-insuran- ce). Kutseala tttu palju reisinud j ttanud seitse aastat Shveitsis. Ol- nud tegev skautluses ja lipilaskon- nas Rootsis ja olnud Eesti Seltsi esi- mees Shveitsis. On Lneranniku Eesti Pevade esimees.
Klaari kne peamisteks punkti- deks olid htekuuluvus ja eestlus. Klaai^J arvates on htekuuluvus vi- malik ka siis, kui kik ei ole hiskon- nas hel meelel. Ta vrdles hiskon- da perekonnaga, kus ks laps vib
Catharines'! eestlased hitsesid Eesti Vaba- riigi 68. aastapeva
Phapeval, 23. veeljpuari peale- lunal, prast eesti koguduse juma- lateenistust St. Catharines^s, kogu- nesid Niagara mbruse eestlased jlle kiriku saali St. Catharines'! Eesti Seltsi poolt korraldatud tra- ditsiooniliseks kujunenud vaba- riigi aastapeva koosviibimisele ja
J:><::<:<^ i^ :?^ :rx'^^
Eesti Vabadtgl aastapeva aktuselt Hamiltonis. Ivar Nippak knele- mas, Vabadussja vete|?anile I<[arl Ranna'le kinnitab l i l leie rinda MffiFike Kogei', Al l - vaade aktusesaali. Foto - H . Toomsalu
Phapeval, 23. veebruaril this- tas Hamiltoni ja selle lhema mb- Fuskohna eestlaskond Eesti Vaba- nigi sndi kahe ritusega. Esime- seks jumalateenistusega kiril^iss ja kohe sellele jrgnenud piduliku
Aula avar saal titus umbes paari- saja kaasmaalase ja nende kutsutud klaliste perest. Lipud toodi sisse Hamiltoni skautide ja Hamiltoni Ees- ti Vitlejate hingu liikmete poolt, millele jrgnes kohe 0'Canada. Ava- sna oli endiselt Hamiltoni Eesti Seltsi esinaiselt, Merike Koger'ilt, kes nimetas, et see pev, mida me tna thistame, on meeldetuletuseks ilusatest aegadest vabas Eestis, aga samuti oleviku olukordade anals, ning pilk tulevikku, et seada sihte oma vabadusvitluslikuie tle. Me peame vtma petust minevikust, kus meie rahva hisel pingutusel saa- vutati Eestile iseseisvus. Seame selle saavutuse eeskujuks endile ja meie kapavale noorusele, et need saaksid innustust jtkata vitlust hisel jul, kuni meie kodumaa on jllegi vaba.
Avasnale kaasus ka Hamiltoni ainukese jrelejnud Vabadussja veterani, Ka r l Ranna, austamine, kellele kinnitas rinda lilleie Merike Koger,
Kontsertosa avasid Helletajad" esitades Kuu",T. Vettik, Kuldran- nake",A. Lte ja Isamaa itse sa", M . Hrma. Juhatas 0. Kopvillem.
Vabadusvitlustes langenute m- lestamine toimus Hamiltoni Eesti Vitlejate hingu esimehe A. Jursi lhikese inglise ja eestikeelse sna- vtu jrele vaikse leinaseisakuga, mille ajal trio, Merike Koger, Hilda Sepp ja Valve Tali laulsid Tuhnded jljetud h^uad" 0. Kopvillemi klave- risaatel.'
ktusel Vancouveris.
sirgelt teelt eksida, kuid siiski kuulub perekonda ja teda ei saa selleprast perekonnast vlja heita. hiskonna lhestumise phjuseks vivad olla ka ettekujutused, mis toele ei vasta, kuid siiski hirivad hiskonda, eriti valusad tagajrjed on sihilikult pro- dutseeritud ettekujutustel. leliigne kahtlustamine kahjustab samuti h- tekuuluvust. Rahvuse aluseks pidas Klaar keeleoskust. Eestluse ja rah- vusluse eksisteerimiseks keeleoskus ei olevat aga oluline. Ta kutsus les kiki vitlema keele kadumise vastu ja abi andma tienduskoolides.,, Ko- dumaal videldakse keele kadumise vastu vihaga ja antakse alla tollide kaupa. Siin aga antakse ra kik. Riputatakse relvad varna ja lastakse neil isegi ra roostetada. Kui siis taibatakse, siis haaratakse roosteta- nud relvade jrgi, et maad vabastada, kuid vaenlane on vahepeal sinna lin- na ehitanud.'*
Aktus lppes hmniga. Matti Klaar andis veel hilisemaid teateid Eesti Pevade arengu }coht^ ja selts- kond asus k o h v i k
AKTUSEKNE Aktuseknelejaks oli Ivar Nippak
Torontost, kes kasutas vaheldumisi nii eesti kui inglise keelt, nimetades, et Eesti Vabariigi sndi thistatakse igal pool maailmas kus aga asub eestlasi, tulles kokku meie sini-must- valge vrvide all. Seda tehakse ka kohtades, kus asub ainult ksikuidki eestlasi, et saada kinnitust meie igu- sele olla vabad! Kuna meie kaasmaa- lasi asub igalpool maailmas, moo- dustab see ahela mber maailma, kuni juab meie kannatavale kodu- maale. Kuigi seal selle peva meenu- tamine on karistatav Siberi vangi- laagriga, ei suuda kommunistlik v- ' givald sdameis pesitsevat vabadus- tuld kustutada.
Edasi analsis kneleja olukorda kodumaal, sealt "tulnud klastajate andmete jrele. Kodueestlaste kige suuremaks mureks on vraste sis- sevool ja jrjest suurenev venestami- se surve. Veel leidis kneleja, et kuigi me oma E. V. aastapevadel tstame esile ja avaldame austust neile mees- tele ja naistele, kes vitlesid meile ktte vabaduse, ei tohi me unustada sealjuures ka neid vtlejaid, kes oh- verdasid end 11 maailmasjas Sini- mgede ja Luna-Eesti lahingutes sel- leks, et randades asuvad pgenejad said aega paatidesse ja laevadele asu- da, et pseda sissetungiva punala- viini eest. Mei l pole nende sndmus- te kohta^ ajaloolist arhiivi, kuid meil on palju neid, kes selle kik ise lbi elasid, ja need vivad tunnistada ees- ti meeste kangelasmeelt vitlustes oma kodumaa eest.
Oma ingliskeelsetes kneosades ti kneleja niteid maailmasnd- mustest ja poliitikast, mainides Mo- lotov-Ribbentrop pakti ja Jalta kok- kuleppeid, millede jreldusel anti pool Euroopat kommunismi haar- desse. Lpuks kutsus kneleja les eestlaskonda vabas maailmas, toe- tama oma rahvus- ja vabadusvitlus- likke organisatsioone, lpetades s- nadega "hoiame kokku, Eesti vajab eestkostjaid vabas maailmas."
Jrgnes H.E.S. stipendiumi vlja- andmine ja selleaastaseks stipendi- aadiks osutus Maimu Nihmik. Sti- pendiumi andis le H.E.S.I abiesinai- ne Liisa Lind. |
Oli ilus htupoolik. Kirikust tuli- jaid ootas sini-must-valgetel motiivi- del kaunistatud saal eesti lippudega laudadel ja rikkalik kohvilaud val- mistatud seltsi perenaiste grupi poolt.
Koosviibimist avas seltsi abi-esi- mees, A. Altosaar, tervitades rohke- arvulisi seltsi liikmeid ja klalisi,kes titsid kiriku saali. p. Gndenteich luges sgipalve, lahked perenaised pakkusid kohvi, ja kikidele maitse- sid mitmesugused suupisted.
Prast kohvilauda esines klalis- solistina sopran Tamara Norheim Torontost, kelle laul on St. Catha- rines'is alati hinnatud olnud. Ka see- kord veti ta ettekanded soojalt vas- tu^ , ja tnutheks ilusa laulu eest anti solistile l i l l i .
AKTUSEKNE Seltsi esimees, Herman Mlder,
pidas aktusekne, mille sisse olid pimitud hislaulud ja M i i l i Borg- stromi poolt deklameeritudIsamaa ilu hoieldes", mida ta kandis ette kigi eesti vabaduse eest langenute mlestamiseks pstitusnuile. Her- man Mlder algas oma kne mttega.
Toen igasuguseid
^Ei^ONT-TID MAJADELE (tasuta eelarve)
m 759-3975 igal ajsS E.VERDER
Jrgnesid tervitused ja,esimesena sai sna Hamiltoni liiinapea esinda- jana, linnanunik W . M . McCulloch, kes ti tervitusi ja hid spve Hamil- toni linnaelanike nimel! Tervitaja avaldas ka kiitust aktuseknelelejale asjaliku ja levaatliku kne eest, lei- des/et see kne oleks vrinud palju laiemat kuulajaskonda, meldes sel- lega Kanada uudistevahendust ja publikut. Jrgmisena ti tervitusi Ida- Euroopa Rahvuste hingu esindaja L. Ludzak, kellele jrgnes Kanada Poo-*
' la Kongressi president J. Wieszczycki, Ukraina Kanada Ko- mitee abipresident L Chorneyko, L- ti Kanada hingu president A. Lapi- ens ja lpuks Hamiltoni Leedu his- konna nimel noor daam A. Krivins-
kas. Kirjalikud tervitused olid Kitch- eneri, Ottawa, St. Catharinej'i ja To- ronto Eesti Seltsidelt.
Tervitustele jrgnevas kontserto- sas esitas H.E.S. Segakoor Olaf Kop- villemi juhatusel R. Toi seetud R. Ptsu Kaja" ja Helletajad nng Se- gakoor koos M . Ldigu ..KiigBlaul" ja R. Ptsu hte laulu tahab laul- da".
. Aktuse lppsna oli H.E.S. esime- helt dr. Ivar Laurimaalt, kes nas kiki aktuse korraldamisele kajsaa- itajaid, mille jrele lpetati see pidu- hk sndmus Eesti hmniga.
Aktuse sujuvaks lbiviimiseks ai- tasid suuresti kaasa petaja Tinis Nmmik, kes tles avapalvuse ja Maimu Nmmik, kes oli ladusaks teadustajaks. Pianistina tegutses H.E.S. Segakoori liige Kasper Kan-. gur.
Aktusele jrgnes Hamiltoni Eesi Pensionride Klubi daamide poot korraldatud kohvilaud, kus veedeti mtteid vahetades mugav tund. Sa- mal ajal andsid paljud kohalolijad oma allkirjad, et saada kokku E K N poolt alustatud aktsiooni 6 miljoni allkirja saamiseks.
lUMALATEENISTUS
Phapeva hommikul, 23. veebr, oli kirikusse pidulikule jumalatee- nistusele kogunenud rohkesti rah- vast. Lipud toodi sisse vitlejate poolt skautide ja gaidide saatel.
Teenistust, mida toimetas pet. T. Nmmik, kaunistas muusikaliselt Helletajate" grupp 0. Kopvillemi juhatusel, lauldes A . Ltte  Kuldran- nake" ja M . Hrma ,,Isamaa, itse Sa".
Vaimuliku kne pidas dr. Vello Salo Torontost, kes. oma jutluse tee- maks oli valinud ristiusus esineva
'rituaali  paastumise. See osutus pevakohaseks, kuna meie Vabariigi aastapev langeb paastu perioodile. Nagu teada, mrgivad usklikud seda aega Kristuse kannatuse mlestuse- na igal aastal he kuu kestel, enne lestTismisphi. Piiblis esineb aga ka paastumise mte seoses vabadus- nudlusega (Jesaja, p. 58. s. 3 ja 6-8], selleprast on ka meil, kes me elame jukuses ja mugavuses, samal ajal kui me Kodumaa on vra vimu all, aeg suunata oma mtted sinna poole. Kuna paastumine smboliseerib ka isiklikku ohvrimeelsust, siis pidas jutlustaja vajalikuks, et meie seoses Vabariigi snnipevaga mtleksime ja teeksime rohkem, meie maa anas- tajate poolt vangistatud vabadus- nudlejate heaks. Me peaksime neile vhemalt kirjutama, et sellega tuua teatud kergendust ja troosti vangis- tuse ngistuses ja ksilduses.
Samuti oleks tnuvrt saata pak- kisid neile ja nende omastele, vaata- mata sellele et mned pakid kaduma vivad minna.
et kski rahvas pole saavutanud ise- seisvuse le ; see on saavutatud alles pika ajaloolise arengu ja raske- te vitluste tulemustena".
Meie esimeseks sammuks iseseis- vuse poole oli autonoomia nudmine veebruari revolutsiooniga vimule  tulnud Kerenski valitsusele, mis ka aktsepteeriti, sest nudmise toetu- seks marssisid 18. aprillil, 1917, Tauria palee ette Petrogradis 40.000 eestlast, nendest 15,000 relvastatud eestisoost soldatit. llatuseks aktu- selolijaile selgus, et seltsi 87-aastane liige Jaan Taht oli olnud ks nendest Petrogradis marssivatest soldatitest 171 polgu koosseisus.
Oktoobrirevolutsiooniga Vene- maal tekkinud kaost ra kasutades kuulutas Eesti Maavalitsus Eesti ise- seisvaks Tallinnas vljaantud mani- festiga, mille koopiad olid jagatud kikidele koosviibijatele.
Eesti rahva liikmeid on laiali pai- satud igasse maailmakaarde ja klii- mavsse. Prgulikus olukorras on need eestlased, keda kommunistlik reiim on kditanud Siberisse sun- nitle, kuid kik kes on kodumaalt eemal, igatsevad kord tagasi juda vabase Eestisse. Siberisse kdita- tud konstaabel Kristjan Sillaste sai saata salajasi teid mda kirja oma paguluses olevale ttrele, millele oli lisatud luuletus lppedes ridadega:
Mis sellest on, et kodumaale meist paljud kaugel.
Kesk retuid ja laiu Sibertaigu, soid. Mis sellest on, et igatsusest pisar
laugel,', On mdun'd palju, palju aastaid,
kuid Veel siiski loodame, et viimset
elupeva, tundi Saab taas veeta,kodupinnal tis nne
 uuesfsndi. MEELEOLUKAS HTUPOOLIK  Kne lpul ka St. Catharines'i kaasmaalasedavaldasid oma kodu- igatsust lauldes hes koos Kuldran- nake, kuldrannake, mil' juab laev su kaldale..."
Peale kirjalikkude tervituste le- andmist mitmete Ontario Eesti selt- side poolt, aktuse ametlik osa lppes hmniga.
Vabariigi aastapeva phitsemine St. Catharines'i Eesti Seltsi poolt ti jlle kokku Niagara mbruse eestlas- pere heks ilusaks, meeleoluliseks htupoolikuks.
Esimees Herman Mlder tnas kiki aktusest savtjaidja eriti pere- naisi, kes kaasa aitasid hubase koos- viibimise korraldamisel oma rikkali- kult kaetud kolivilauaga. Seekordsed perenaised olid: prouad Altosaar, Borgstrom, Asta Eichenbaum ja El- len Eichenbaum, Gndenteich, Hert, Kuhi, Marta Laht, Liho, Mlder, Sil- la, Tamme, Tomingas, Uusoja ja V- rang. Abilised koosviibis.el olid prou- ad Altosaar, Mlder, Dagmar Pint, Silla, Uusoja ja Vrang.
Samuti suur tnu on ka avaldada M i i l i Borgstromile, kes oma hooleks vttis aastapeva koosviibimise ja aktuse organiseerimise.
H.K.
wuiiiiiUMuiuaiiuniHiuttttau^^
KUHU MINNA? ^ Laup., 1.-27. mrtsini Eesti lunstnike Koondise Kevadnitus Northern District Library - Stair- wll Gallery's, 40 Orchard View Bvd.  Veljap., 13. mrts. Mulkide Selt- si iidpev Eesti Majas algusega kl. 7.31 .  laup., 15. mrts. Toronto Eesti Segikoori Lbus Laupeva-htu EestilV^ajas algusega kl. 7 .
 Pihap., 16. mrtsil Vrulaste Lbui Prastluna Eesti Majas ai- gusegi kl, 2 p.
 Plap., 16. mrtsil kannatusaja kirikulontsert Vana-Andrese kiri- kus algisega kl. 4 p.L  Neljip., 20. mrtsil Aiandusklu- bi loenjEesti Majas algusega kl. 8 .  Laup, 22. mrts. Estonia Koori Kevad^oodid" Eesti Majas algu- sega kl. '.30 .  Php, 23. mrtsil Sna8ild ko- dumaale' Eesti Majas algusega kl. 2p.  Phap, 23. mrtsil gaidide ja skautide laimipuudepha nobrte jumalateeiistus Vana-Andrese kiri kus algusega kl. 4 p.I.  Phap., i. aprillil Toronto Eesti Seltsi kevd popurrii Eesti Majao algusega kl 3 p.
 Phap., i : aprillil Lasteaia moe- nitus Eesti iajas algusega k l 2.30 p.
 Laup., 11 apr. Maakondade Pev Eesti mijas.
Noorte solistide kd seisavad: Margit Vi
.fniiillilililllHilillllilllii9ililllillllilll!liS||||i||]|||||i|||||||iH9
ESTO-84 Toronti Eesti/EMP, StokI metanud: ElmnrI kome.
Peagu heaegsclj sis ja judsid muil mandril vrtuslikj deks sobivad ESTI kassett (reporterid Luksepp, teadustojl album ESTO-84 T6| 1984. Ei mleta, k( autorina olen nij ESTO albumit, lai 1976. ja 1980.a. alb| nii ESTO Peakomil Eesti/EMP vljaani tus nd Vlis-Ei bum, oodata on all teelt.
Vaatlusalustcst kige kogukam (1 Korki, Vaike Klv] Mai-K. Korki ja Ih koostatud-toimetal bum, ka krvalti kem-levaatlikcml delt tagasihoidliki meist on Vlis-I (toim. A. Milits, leheklgede arvul vrdsena 96-lche| Peakomitee omal metanud Kalju L( lehekljeline ja (I rustatudle35-ik. tiosaga, mis sellij EMP vljaannet! dub. Phenduseni loeme esilehelt iust: Lbi acgadl ikkagi leegitsed,! kui pikene rajui Eesti album 1980 sihoidlikumalt, vusega: Ko8tku i| bade eestlaste li Peakomitee vlji dusUkes 08adef> tav. See algab Ki klge hlmava sest ja varjust, phendustekstidj Marie Underilt, niit, Gsta Bohi niit, Olof Palmell ja Richard No( teistest albumiti su kujundamist i| unistustest. Sami datud.