' 99 Meie Eis" nr. 33 (179) nm
Teised lehed
Published by Estonian Publishing Go. Toronto Ltd., Estonian Hous8,958 Broadview Ave,, Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6
1. 466-0951  ^
Toimetajad: H . Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B/PanhingV473Lhmann Dr., New M
T e l (201) 262-^ 771
' Meie Elu*V vljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas I Asut. A . Weileri lgatuseM950. .
M^ie Elu-^ itoimetusJa talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 C.anada - Tel. 466-0951
  ^ ^ '   ^ ^ ' y - ^ y '
Tellimiste ja kuulutuste vastuvtmine igal tp. kl . 9 hm, 5 p.l., esmasp. ja neljap. kl . 9 hm.8 .
MEIE E L U " teilimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00.6 k. $22.00, 3 k.. $15.50. USA-sse - l a . $44.00,6 k. $25.00,3 k. $17.00. le-
meremadessk- 1 a. $46.00, 6. k. $26.00, 3 k. $19.00. Kiripstilisal Kanadas: l a . $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja hupostilisa USA-sse: ,1 a. $30.80, 6 k. $15.40. hupostilisa
lemeremaade.sse: la. $58.00, 6 k. $29
ksiknumber - 75$ ; ;
is(iisiiiiiiiiipiiiiiiii9iiiiiniiiiiiiiiiii(iiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiii^ ^^
Mehe ja naise vahekord on aja- looliselt olnud ikka lemuse ja al- luvuse vahekord hiskondlikult. Kuigi paratamatu vahekord bioloo- giliselt. See on hirinud naisi, eriti haritud naisi^ kelle seast on kerki- EBud mitmeid nimekaid najsigus- lasi. Kuid bioloogilistest erinevus- test tingituna ei saa naine endalt nuda loo-protsendilist mehe le- sannete titmist, sest ta on naine: ta snnitab lapsi, hoiab oma perekon- da ja kasvatab lapsi, igakuised pe- vad halvavad tema professionaal- set produktiivsust. Fsiliselt on ta mehest nrgem ja leannetes tu- leb seda arvestada,
Kuid see ei thenda veel, et nai- sel peaksid hiskondiikult puudu- ma igused^mis on mehel. Geraldi- ne Ferraro, kutsutuna USA abipre- sidendi kandidaadi kohale demo- kraatide presidendi kandidaadi Walter Mondale-i poolt, toob mees- te ja naiste igusliku vahekorra (ssmakordselt tugevasse tulipunkti. Sest demokraatide yidu puhul presidendi valimistel on Ferraro presidendi asendaja, kui president on oma lesannetes takistatud. Viks arvata, et naised on limas vaimustuses ja valivad MondaieM Valgesse Majja. Kuid kap on see tegelikult nii?
Kuid naiskandidaat USA abipre- sidendi toolile ei thendaveel nais- iguslust.' Viimane liikuminis Ameerika mandril taotleb: tasav- giseid ttasusid vrdsetel tkoh- tadel meestega; diskrimineerimata valikut tkohtadele saamisel; abordivimalust naise enda vali-
mikul jne. Naisorganisatsioonid vit- levad osaliselt tuumrelvastuse vas- tu. Ja mndagi muud. Naisorgani- satsioonid oma nudmistes on kil- lustatud ja nende nf^ udmised sek- kuvad avalikku ellu ad hoc" ja neil nagu puuduksiii printsiibid lhtumisekis. Seetttu on nende ihiskondlik-poliitiline jud laiali- valguv. []
Tagasi tulles Ferraro juurde, pe- ab thendama, et USA/Valijaskon- imast on naised ehamuses 6 miljoni hle poolest. Reagan sai 1980.a. valimistel 46 protsenti naiste hli Garteri 45 protsendi vastu. Ferraro kandidatuuri puhul aiidis 62 prot-
senti mehi ja 4 protsenti naisi Gal- lupi katsehletusel Ferrarole ne- gatiivse vastuse. ks varasem kat- sehletus nitas, et Fei^ rarole an- tavad hled on tasavgised.
Vib*olla sellest tohib jreldada, et Ferraro naisena ei saavuta nais- organisatsioonide ja naisiguslas- te tit poolehoidu. Seda sellep- rast, et naisorganisatsioonidel on rida spetsiifilisi ja erinevaid nud- misi, mis rgivad ksteisele vastu. Niteks osa naisi vitlevad gedalt aborti vabakslaskmise vastu, tei- sed on sellele gedalt vastu.
Naised on viimastel aastakmne- tel juba saavutanud silmapaistvaid. positsioone hiskondlikus elus. In- dira Gandhi on peaminister Indias, Margaret Thatcher on peaminister Inglismaal, Golda Meir oli peami- nister Iisraelis. Ometi ei saavuta- nud nad neid positsioone sellep- rast, et nad on naised, vaid sellep- rast, et neil olid poliitilised-his- kondlikud vimed. Golda Meir juh- tis isegi Iisraeli sda araablaste vastu ja Margaret Thatcher saatis oma i^iereksused Argentiina in- vasiooni vastu Falklandil. Mle- mad said peaministri kohtadele, va- limiste korras.
Ka Kanada valitsus on kutsunud naisi ministritoolidele. Kuid selle tagant paistis valitsuse spekulatsi- oon senisest enam naiste hli oma leeris kindlustada. Ka Ferraro kut- sumine USA abipresidendi kandi- daadiks oli demokraatide speku latsidon omale presidendivalimis- tel suuremal irtaral naiste hli kindlustada, kuigi Ferraro on tugev isiksus ja ei aseta isiklikult oma poliitilist edu tiesti naiste hlte- le..; . . / 
Ometi m. Ferraro kandidatuur presidendi abiks ks uudne samm poliitilise krgpunkti suunas ja praotab ka need uksed, mis naiste- le nisid suletud olevat. Kas Walter Mondale ja demokraadid sellest poliitilist profiiti likavad vi kao- tavad valimised, nitab muidugi tu- levik. Peab meeles pidama, etMon- dalell on vastas tugev kandidaat, Ronald Reagan, kelle poliitiline kurss seisab siiamaani krgel.
Stokholmls ilmuvas ajalehes Teataja" kirjutab A .H. IV le- maailmsetest Eesti Pevadest:
Juba 4. juulil hislennuga Stokhol- mist Torontosse lennates mrkas ko- he, kui.palju oii lennukis uusi ngu- sid ja kui vhe oli sl nn. organi- satsioonide inimesi ja meie hiskon- na aktiivseid tegelasi. Sama thele- paneku vis igaks teha ka Toron- tosse kogunenud kmnete tuhandete eestlaste osas. Kui vlja arvata ri- tuste arvukas tegelaskond ja sama arvukas kigi; rituste organiseerija- te kogu, moodustasid olulise osa suu- rest publijkust eestlased, keda vlis- eestluse argipevalus ja organisats sioonide pidevas ja vaevarikkas ts harva kohtab ja neb.
Torontos vis kogeda seda,mida juba eelnenud suurkokkutulekute puhul vis ilmselt aimata: sellistele suurkokkutulekutele koguneb suurel arvul eestlasi, kes organiseeritud eestluse pideva ja jooksva tegevu- ega ei ole saanud liituda kas geo- graafilistel, ametialalistel vi mitmel laadi muudel phjustel. Need on aga inimesed, kes endid jatkuvah peavad eestlasteks, kes arvatavasti eesti keeltki rgivad oma kodudes ning tunnevad vajadust ja sisemist kutsu- must vhemalt iga nelja aasta tagant jlle liituda organiseeritud eestluse- ga, y
Sama kehtib veelgi rohkem eesti noorte kohta, kes rajavad oma pere- kondi ja kodusid.plles keset hoogsat vitlust oma kutsepositsioonide ja karjri prast. Neid viks nimetada nelja-aasta eestlaseks" vi ka Es- to-eestlasteks". See on aga ka ju- kam osa eestlaskonnast, kes nurise- mata kannab suurkokkutulekute fi- nantseerimiskoormat, siis jlle aas-- tatek'^ tagasi tmbudes oma isiklikku ellu ja kutsethe.
USA ja Kanada dollari kurss on praegu nii ebaloomulik, et see pea- aegu kahekordistab kik osavtuku-' ld Euroopast ja vljaspool Phja- Ameerikat elavatele inimestele. Ees- ti organisatsioonide tegevust kand- vaid inimesi, kes on tihti pension- rid, pani vibolla mtlema, et hotel- lides asuvaile osavtjaile arvestati osavtukulusid koos lennupiletiga- umbes 10.000 krooni, USA-st ja Ka- nadast sabuniid. inimestele umbes 5000 krooni. Kui Esto '84 kogukulusid Torontos arvestati vhemah 7 milj. kroonile, mida teatavasti osavtjad kinni maksid, siis eestlaskond jttis Torontosse lisaks vhemalt 10 krila suurema summa. Mida kik s^e hiigelsummaga viks Eesti vistJAe ja kultuuri alal ra teha? -- Jah, see on tuntud ohkamine sellistel puhku- del. Aga eestlane paneb sellised sum- mad vlja ainult siis, kui ta ise pidu- lauas saab kaasa istuda ja vib: Ma olin sl . .
!llilliltlllltltlllliiliiiliilliliilllillillllliiillll!!ll!liilliiiiiill^
0 0 
vade asukoha valimine teadete phjal sna lihtsaks tehtud. Ameerika hendriikides asuv le- maailmne Eesti Kesknukogu m- rab koha ja asi ongi joones. Ja kui peakski juhtuma, et mnituhat laul- jat, rahvatantsijat ja vinilejat pole sellide dembkraatliku mramisega rahul, EK-d see ei segaks, sest ega nemad neid pevi ju krcaldama ei hakka. Seie, meie elu lemaailmses fiilatuis rpishoidev hing,on ilm^ selt volitatud knelema erinevates eestlaste asupaiga maades asuvate samasuguste phimtetega organi- satsioonide nimel, kuid Ipole kuulda olnud, et eesti pevadele rahvast massiliselt fkokkutoova sisuandjad neid oma esindajaks oleksid valinud. Selle pisikese puuduse korvab kind- lalt teadmine, et lastes EK-1 mra- ta jrgmiste pidupevade paigajk-
rgmiste lemaailmsete eesti pe- jsid ra mitmed kaksipidi mtlemi- on viimaste |sed. EK erinevate maade esindajad
oh ju philiselt New Yorgi piirikon- inas elavad, enam-vhem ksmeelse
Kui 'Esto 80 Stokholmis kajastus le 700 artikli kaudu Skandinaavia ajakirjanduses ja ligi 200 kirjutuses mujal Euroopa pressis, siis ulatus- likum pressiinformatsioon Esto 84 kohta peaaegu tielikult puudus To- rontos. Isegi Gteborgi Estival 83 puhul ilmus hoopis rohkem kirjutusi, kui nd Toronto ajalehtedes. Sslle phjustena viks vaid mainida: ' 1.) vlispoliitiliste ksimuste k- sitlemine Kanada ajakirjanduses ja ka suures osas USA massisuhtlusva- hendeis on vrratult viksem kui see on tavaks Euroopas; 2. ) Kanada ajakirjanduse ja ka raa-
dio ja TV-jaamade pmandioiguslik struktuur on selline, et vhemusrahr vuste esindajail on olnud limalt ras- ke siin leida tkohti ja rakendust;
3. ) Kanada on kll ametlikult mit- mekultuurne hiskond, aga see mit- mekultuursus avaldub pmiseh va- litsuse ametlikes deklaratsioonides, mnikord ka toetuskuulutuste and-
mises e^sti ja teiste vhemuste lehte- dele, aga vga vhe ajalehtede veer- gudel ja raadio- ning TV-programmi- des. OnkU veel ige pikk tee sinna, kui vhemusrahvused Kanadas vik- sid saada sama thelepanu ja majan- dusliku toetuse osaliseks, nagu see juba praegu toimub Rootsis.
Esto-d on kujunenud universaal- kokkutulekuiks, mis pjavad kajas- tada eestlaskonna kou tegevust ja probleeme maapaos. nnestunuiks oh sellises laias raan^stikus osutu- nud senini siiski pmiseh kultuuri- lised programmid ja ka erialased kokkutulekud. Eestluse organiseeri- misksimused maapaos ja vlisvit- lusega seotud probleemid on senistel kokkutulekutel jnud tagaplaanile ja jid seda kaTorontosJRahvuskong- ressi kokkukutsumise aluste osas oli vhemah saavutatud mingi kokkule- pe, aga ka Toronto kokkutulek ji sama: verevaeseks, nagu seda olid kik eelmised. Sellest osavtt oli h- re ja hoota ning ettenhtud hislu- na ji hoopiski ra.
Vliseestluse poliitilise tegevuse ja organiseerimise probleemide aruta- miseks ei ole Esto-d senini olnud kuigi nnestunud foorumiks, kuigi just need probleemid on praegu pa- kilisemad ja aktuaalsemad^kui kuna- gi varem. Ltlased on oma le- maailmsed suurkokkutulekud koon- danud oma laulupidude mber, lee- dulased laiema kultuurprogrammi raamidesse. Poliitiliste"ja organisat- sioonide ksimuste arutamine toi- mub ltlastel ja leedulastel maadeva- helistel erikokkutulekutel, kusjuures neid korraldavad keskused on saa- nud kigi ringkondade tunnustuse koos lemaailmse kaastga. Eest- laste Kesknukogul ei ole senini eri- list ambitsiooni olnud taolise kesku- se kujunemiseks. Need.kes kuuluvad Kesknukokkuja need,kes sinna ei kuulu, olid Toronto thelepanekute jrgi siiski liigutavaltiksmeelsed, et selles suunas tuleks pingutusi jtka- ta. : .
Esto 80 kommentaarides kirjutasi- me kord, et kigil seniseil suurkok- kutulekuil on domineerinud nn. pro- dutsentide tahe, kusjuures kokku- voolanud n.. tarbijate lesandeks on olnud pmiseh tita kik saalid ja nendes pakutu kinni maksta. To- ronto programmides oli nd siiski ks punkt, kus ka tarbijate, s.o. pea- klaliste endi tahe ja soovid visid avalduda Otse ohjeldamatus peor- mus. Selleks kujunes 10. juulil toi- munud Maakondade Pev. See titis Royaiyork', hotelli kik peoruumid 1200 temperamentse osavtjaga. To- ronto on see meie keskus, kus maa- kondlikud liikumised on tugevalt or- ganiseeritud. Maakondliku Esindus- kogu populaarne esimees ja kogu selle liikumise hing J . Vihma,presi- deeris siin hisel lunasgil kui muistne Taara kuningas. Hiljem ko- guneti maakondade viisi eri saalides- se, kus kikjal toimus hoogne impro- viseeritud programm oma kodumaa- konna toitude, jookide, pillimeeste ja rahvariiete kirevusega. Selle kokku- tuleku hoogsus ja sdamesoojus an- dis phjust vist nii mnelgi ksida, kas eestlaste visa kokkuhoiu aluseks ja ka Esto-dele sidu tiivustajaks ja ajendiks ei ole just mlestused oma lapseplvest, kodukohast ja sellest vikesest maailmast, mida oma sda- mes kantakse lbi kogu elu. Ka ikes- tatud kodumaal on ha populaarse- maks muutunud kodukohakuUuuri harrastused selleks rahvusliku vas- tupanu juallikaks, mida ikestajad senini ei ole suutnud murda.
dD  '
Mesilmalaagri Eeati Lipp" juhid saatsid Meie Elule" tervi- tuskirja umbes 400 allkirjaga, tnades laagriuudiste vahenda- mise eest eesti hiskonnas. Allkirjad koguti 2x3 jala suuru- sele hiigelkaardile, millest tehtud laltoodud vhendus.
Teised lehed Estost
tab Eesti Pevalehes" muuhulgas:
Kui af ishidel kuulutati, et Toronto McMillan Theatre'i laval on 9. juulil kogunenud maailma juhtivad mood- sa naisvimlemise rhmad, siis oli see vibolla veidi liialdatud, ent kahtlemata oli tegemist lnemaail- ma juhtivate rhmadega ja need pari- mad on kik eestlaste omad.
See esimene oli omamoodi ajaloo- line, varem ei ole kordagi samaaeg- selt esinenud Stokholmi ja Malm eestlaste poolt juhitud vimlejad. Ja siin oli vimalik tie selgusega kon- stateerida, et Ernst Idla koolkond on jtkuvalt eesti vimlemiskooli ph-
Kui Versaille'i loss oma paleede uksed 1682. a. avas Euroopa suurpi- dude traditsioonile, siis olid kik saa- lid valgustatud tuhandete knlte- ga, mis olid suureks kulupostiks. Valguse lesandeks oli tookord k- lalisi esile tsta, neid tutvustada ja hendada.
Tnapeval n elekter odav, aga just nd on moevooluks otse vastu- pidine suund: pimedusega tuleb kok- kutulnuid vimalikuh eraldada, iso- leerida ja anonmseks muuta. .
See muidugi ei sobi Esto kokkutu- lekutega. Korraldus on pimedusega ldud", kirus ks Alberta eestlane Esto-ballil, kui ta pimedas saalis as- jata oli pdnud oma tuttavaid leida. Esto-misside ilu vis siin ksnes ai- mata  mitte nha. Suurel rahvapeol protesteeris publik tagumistes saali- des nii tugevasti, et lpuks tistuled ple prati, Esto-Visioon, mis ilm- seh peaks olema ..Valguspidu", kan- natas sama valgusepuudusel all. Ko- hale saabunud TV-reporterid lksid lihtsalt minema. Valgusepuudue all kannatasid ka mitmed teised ritu- sed ja peod. Kas ei viks heks Esto loosungiks tulevikus olla: Pimedust on kodumaal kllalt  Vabaduses hineme Valguses.".
A.H.
jaks, kuid sama selgusega vib kon- stateerida, et grupid ei tee kaugeltki identset td. Iga rhma juht on td vorminud Omamoodi, loonud uut, vrskendanud vana ja kike seda positiivses mttes. Ja kikidel on omadus vaimustad'^ , nii vimlejaid endid kui publikut.
Idla-rhm on kahtlemata jnud enim truuks sellele, mida Ernst Idla geenius tema eluaja jooksul loi nii Uikumiste alal kui koreograafias.
,Kalev-Estienne'i juht Evelyn Koop on Kanada vimlemise ema", nagu seda korduvalt mrgiti nii esinemis- tel kui ajakirjanduses kanadalaste poolel. Tema vimlejad on vgagi vimekad ja ksikud nendest suure- prased solistid, mis ilmnes grupi pikast kavast. Phjuseks on kogu Koopi t pisut erinev suund . siin kasvatatakse ka vistlusvimlejaid, moodsa rtmilise vistlusvimlemi- se jaoks, kuna td toetav Kanada seda vajab.
Rootsi rhmadel sellist erilaadi ei oleja juba see tekitab teatud ilmse erinevuse, kuigi ka Kalev-Estienne'i phi Qn vana Idla.
Kui Idla nimimrgiks olid knnid ja jooks; siis Evelyn Koopi nimimr- giks on krged hpped  need, mis gymnastic moderne'is teatavasti punkte annavad. Neid hppeid on palju, vibolla liigagi palju. Prog- ramm on hoogne, elav, mnikord isegi kuidagiviisi ameerikalik" oma kirevuses, riistaderohkuses ja kon- struktsioonides.
Kahtlemata on ka see hea klassiga vimlemisrhm, millisest aga maha ei taha kuidagiviisi jda Anneli Riga
' Ritmika eliit. Juht on Tartu likooli kehakasvatuse osakonna produkt, seega ka tema mjustatud tugevasti eesti vimlemise algest omaprast. Esinemine kinnitas, et Toronto on saanud teise tugeva vimlemisrh- ma, mis sammub aiva lespoole. /
Imtlemisviisiga tegelased, kes vae- valt hakkaksid omavahel Rootsi vi
JAustraalia eestlaste erisoovide p- Irast asjata arupidama. \ Aga teatud teoreetiline vimalus, fet Lakewoodis elav Rootsi esindaja fpole pri New Jerseys asuva Aust- raalia voliniku arvamisega,on ikkagi olemas. KAS VIKS sellise piinliku olukorra vltimiseks sn^ tsises mttes eestlaste elu juhtimise he katuse alla vilaja valida mne sobiva suurusega perekonna erinevaid maid esindavaks koguks? TavakohaseU alluvad iga hea eesti perekonna liik- med perekonnap korraldustele ja jrgmiste pidupevade paiga valik viks toimuda kiiresti ja limas kS' meeles. . HARRI KIVlLO
99
Balti rahvatantsijad teretulnud**
Ajalehe ,,Los Angeles Herald" juhtkiri kirjutas Balti rahvatantsija- test ja olmpiaadi-avatseremooniast rkides vastuolust, mis tekkis Los ^ Angelese olmpiaadi korraldava ko- mitee otsuse tlemusena,mitte lasta mnedel etnilistel rhmitustel osa vottai avatseremooniast. KohaUkud Balti rahvatantsijad otsustasid kor- raldava komitee kohtusse kaevata, et nad koos teiste tantsijatega saaks esineda. Korraldajad tlesid, et kuna' Nukogude Liit ei vta osa mngu- dest, siis ei ole ka Balti rahvatantr sijatel igus osa vtta avatseremoo- niast. Los Angelese lehe meelest tun- dub see olevat legaalsieh phjenda- tud vabandus, aga nad ei teaka elda koniitee iget phjust, miks rahva- tantsijatel ei lastud osa vtta. Tuleks ka meeles pidada, et hendriigid &i tunnusta Balti riikide liitmistiJlu- kogude Liitu. Lehe arvates Balti rah- vatantsijad oleks teretulnud osavt-
Idla vimlejad Stokholmist esinemas Esto '84 avamispisval Ontario Place Forumis. Foto S.Preem
Meie Elu" nr. 33 (1798) 1984
klubi Ankur" oli populaarseks nd Kopvillem esinemas. AU  ka 8alal|
Higistati vapralt Stokholmis ilmuvas Eesti Pe-
valehes" kirjutab peatoimetaja ju^ han Kokla muuhulgas:
''KSit StckholmVEt VlMlehil^-ja
Festival Galn", siis sama asi Toron-
to Estol kandis nimetust H E S I O V i -
sioon". M  l e m a d pood toimusid j-
hoki areeiiidol. Kuna jprand o l i .
suveks sulatatud ja hoonel puudu.s
hujahutus,' siis tabas Torontosse
judnud kuumuslaine nii esinejaid
gistasid. Ent higistati vapralt.
See ei takistanud suuredimensioo-
mustust. Kuigi viks telda, et ldi-
selt tehakse meie pidustustel selle-
laadilised programmid liiga pikaks,
naksid parima tuumiku.
Esto-Visioon kujunes visiooniks
Esivanemate rahvariided ja tantsud
katsid esimese osa kavast.
Lavastajaks oli siin Hrnald
raske olnud, kuna see suur rahva-
tantsijate mass oli vga erineva tase-
mega aga valitsevat kuumust ~ sel-
lel kuulsal hiiglahallil puudub huja-
hutus  siis olnuks otstarbekohasom
mningad eliitjgrupid ige tantsu ja
tantsutempoga^ Soe oleks liganud
ne, vimlemisele phendatud osa,
lyn Koop. Tema erikompositsioon
kale oli siin peaosaks. Selle teosta-
jaiks olid peale Evelyn Koopi oma
vimlejate, Kalev-Estienne'ist voel
Idla-ja Malmtdrukud, Ritmika,
vastuses silmapaistvaid osi suure
vimekusega, jid nad kuidagi ano- nmseks ja etenduse lpul nende
gruppide juhid tielikult thele pane-
mata ja nimetamata, rkimata sel-
lest, et teadustaja nende esinemismo-
mente ei'tstnud etenduse keskel
valge gaasiudu laskmisega vooga-