Nr. 6r ABA STE^I IANS teisipeval,: septemWl'??^ Tuesday, September 13, tk, Eesti oma- )remale plv- lid vanemae rtlaste saavu- ijuks ja me- [ogu maailma- Lni 1944. aasta lus ka Kreegi! di teate koos leister on ase- ingule ja-se- nii. Esmakord- |{; kuul le selle- ji pi'i 16 meet- lasta krgpunkt Euroopa meistri- i l enne vistlusi eestlast viia [ustega nagu e t ja noor vitmi- freek rahulikult olete juba liiga ^k nitas,, k^ l e l tukepaigal saa- [ese katkel 15.83 ist eriti higav [llest piisas voi- lulsad sakslased figile pingutusile jtnud nad seda : ti oli seega teist )itnud. EM-t i i t l i 3t korda sai sel- lletavasti A. V- varem Torinos ^'oellke ei saanud ie ka kahel jrg- lootsis, kus nad panid. Esime- jai Kreek 16.16-ga )ma nimele, Tei- veerel kuid saa- kontsentratsioo- [a 15.92, mis jlle kuulitukajaks metatud 16.16 m 5ta rahvusvahe-" ^tel esines Kreek oli mnevrra J varem. Eltmn- j l i ta kU USA jkuid Berliinis pi- I^t al la vanduma ieemilistel maail- lis tuli tal vastu [eetrme kaotus tulemuse 16.40,5 1940. aastal. Ka ta aasta maailma ;se kmne hulka. ootsis vttis ta uuesti npea, kui Ivimalused. Olles tanud juba sport- I pi ir i , ei olnud ta vimeline kor- li resultaate. Kuid iRootsi 1947. aasta li vend koha istat prast oma lu Stokholmi staa- oli ta vga lhe- riisele: Tema esi- ).} letas viimasel lootsi rekordimees Visteldes aastail ^ordi mitmel pool ?ga le 15,5 meet- r:helepanu, ji ta luseks 1948. aasta ?a oli ta kolmas ; Euroopas ja p- 25 parima hulka, ta Rootsis osa tulles esikohale |uke harrastas A. Imik selle ala mehi riettahfiidet. Heites |iem kui pool meet- riksoni eesti rekor- lus sel ajal oli ka saavutatud 46.45 m. Kanadasse loobus spordist, kuid selle- ta nimi eesti spordi |(ia kandsid edasi ta Raoul, kelle tuge- ba i korvpall. Mle- jinud Toronto vist- vitnud'. Estonia'* lesti algkoolas ippet Algkooli ppet T. E . S. Ti- enduskoolis ailgab Eesti Majas, 958 Broadview Ave., esmaspeval, 26. septembril s. a. kell 7.00 h- tul. Esimene koolipev ja avaak- tus on .hine kigile Eest i Maja pastle. Jrgmisest ndaiast alates toimub koo l Eest i Majas esmaspeva j a teisipeva htuti. ppet Keele tnava koolima- jas, Keele S t (Keele-Bloor), al- gab neljapeval, 29. septembril s. a. ke l l 7.00 htul. Kooliealised on kik Torontos ja mbruskonnas lunevad lap. sed. kes on vhemailt seitsme aastased. Vastu vetakse ka va- nemaid pilasid kes eesti algkoo- lis sm in i ei ole kmud. Eehniste aastate ^ s k u j u i on ka sel aastal kavas Eesti Majas alustada tde^sti keelt mitte- valdavate pastega. Kooliaasta sujuva alguse huvi- des pailume lastevanemate abi selleks, et esime&sl koolipeval oleksid kohal n i i sfenised k u i ka uued pased. Mlemas koolima- jas toimuvast lhidast avaaiktu- sest vivad lastwanemad soovi- korral osavtta. Aktusele jrgneb uiste pilaste regitrerimtne j a esimesed koolitunnid teistes klas- sides. Palume selle teadaande - kiki lugejaid omapoolselt . kaasaaida- ta, et see levineks igasse pere- konda ikus leidub kooliealisi noo- ri. Kogemused nitavad, et meie lastevanemail on tahet, aega ja ka vimalusi oma lastel^ eestikeelse hariduse pakkumiseks. V K O O L I K O M I T E E O O B W R K I N G - ' : . : . BRES FAIULS Klastage meie vljapanekut 23.^5. septembrini K N S T I P E S E B M N N I P U U S T E S E M E D & T E L L I M S E . J R E L E ALmSTATUB: M M J D : ;. :^ 1 Meie ri ja vljapantenMim on suletud nituse v ^ T E L . 705-382-6332 yancouveri Eesti tiendatud Koguduse juubelisU; osavtnud jutlustajad. Pildil vasakult K. Baid, R.Kaup,.A.Proci, 0 . umpiiiu,. p. . Pasttk; teises reas-V. Mui, Y. Jger, V puu ja-E. Leps. ' ^ . . M Ltie-Sciksantaalt t@l. 33^ Prantsusmaalt Austriast Naiste ja meeste ki i Ekstra laiad suurused, ka jalatoega 480 Bloor W., Toronto 4, Ont. K l 1L% 54S3 YoEge St. Willowdale Tel. 222-75?S ,: ( F i m c M lheadvieW Ave., reedel, 30. septembril s. a^ kel l 7.00 htul. Keskkooli vetakse vastu noori, kes on lpetanud T. E . S. Tien- duskooli algkooli kursuse vi m- ne teise tienduskooli kuus alg- kooli klassi. Registreerimine ja vaistuvtmine toimub esimesel koolipeval kohapeai. Toronto Eesti Keskjkool ttab reede htuti Eesti | Majas tien- duskoolile kohandatud kesikkooli ppekavade alusel j a ulatuses, mida vimaldab 'iasutadaolev aeg. Kursuse pikkuseks on ko lm aastat. K O O L I K O M I T E E Korter rida Telefon 247-3075. ksik intelligentne proua soovib T U T V U S T sasaiti ksiku prouaga hea sbra- tari leidmiseks aastates 5965. Tel. 690-5118 T E I E ppet on edukam j a hu- vitavam, kasutades SAKSA. KVAL ITEET Seedrioru saal o l i maitsekalt dekoreeritud Regina Toomsalu poolt. Registreerimislaua juures oli nobedasti ametis abielupaar Haljandid, kinnitades igale rinda l indi nime ja kodukoha nimetuse- ga. Anti kaasa ka kava, mille ka- nl tervitus Hamiltom virulaste komiteelt P. Tuglase snadega: .,011a olnud Eesti rahvas rah- vaks saagu uuefcs ita!" Krval laual oli Regina Toomsalu hoole all j a tema poolt huvitavalt koos- tatud Virumaa kujutusega kla- lisraamat, kuhu ihtu lpuks pi i kogunenud hulk nimesid endis- tesse kodukhtadesse. Nende pe- vade inforniaitsiooni eest holifc. ses El len Lindaja. Samas saalis o l i kaetud rikkalik toidulaud, al- gul eineks,'htul aga pris peo- iaud. Selle laua olid vatoiistanud daaimid L. Aarlaht, H . Allisma, E . Kaljuste, A. Oluper, O. Palu- veer, E . Pertens, A. Tammer ja L. Tiilen, kelledele kuulus kiki- de osavtjate kiitus ja tnu. Kuna kokkutulekul taheti nidata ka virulastest kunstni- ke tid, olid Koldetares l e s seatud Montrealist Endel Ru- berg'i haruldased nahktd Ja klmutustehnikas maalid. Mnelegi ji s i lm kauemaks pea- tuma, mille tagajrjel mnegi vi- rulase k o d u ; ehib nd kena oma maa" kimstniku ktet.; Ke l la 3 ajal kogunes arvukas virdlaste pere ausamba esisele vljakule, tais pras)t rahvuslipu heiskamist tles avasnad Mal^s Pertens, endine Hamtni viru- laste komitee esimees, soovides head tuju kokkutulekuks. Tea- dustajaks o l i Carl Aarlalit. Palvu- se pidas abipraost Tnis Nmmik, mille lpus Endel Ruberg mles- tas langenuid, viies rahvarivas Eddy ja Andres Aarlahtiga koos rukkililledest sini-tmust-valge l in- tidega prja ausamba jalale. Ta mainis, et kauges minevikus V i r n vanemad, silitades oma keele ja meele j laususid Me tuseme ka hauast ku i kutsub isamaa!" Nen. de totus kestab edasi, sest nen- de jreltulijad oleimie ju meie riing mlestus ksttab igav^ti V i - ru vendade pues. Oma luuletuse Virumaa" kan- dis ette Lydia Tori. Peoknele- jaks, (keda; lhidalt tutvustas Car l Aarlaht, o l i Torontost Ly Krabi-Pamia. Snavtu alguses selgitas ta kuis sattus knepulti. Kuna ei olevat leitud siinsete vi- rulaste hulgast htki maavane- malt ega linnapead, veti naine. See ei thenda s u ^ g i naisigus- iuse vitu, vaid he tavalise viru- iaste; snavttu, kes oma maad ja kodulinna armastab. . T a alustas knega Virumaast kigis ta superlatiivides, nenti- des, et Virumaa on maailma suurim aken lnest itta, mil- lest idamaalased lne suunas imetleva uudishimu, kartuse ja sisse on On ehik lla.tav tdeda, et pllu- majanduse krvajl o l i . ta ks t i - hedamaid Eesti tstuspiirkondi ning kirjakeelele on P.-Eesti mur- ded ikige lhedasemad. Eesti Vabariigi aegset koolinoorust vaadeldes vib vita, et usk igu- sesse ol i tugev, ja rohkem ku i vaenlast vihkama, petati neid ligemist armastama. Pealegi ol i vaenlane kauge j a vras, meid kaitses allakirjtaitud leping. Siinolijad ei tohi aga unustada, kes me oleme, kusit prineme ja seda tde peame edasi andma k a jrglasile. Kuis saaksime me mui- du loota, et meid ei unustataks, kui me ise selle unustame. Kneleja' lpetas snadega: Et hoida meie rahvas hingeli- selt terve. ja vitlusvimelihe. selleks andkem oma lastele t i l - gake V i ru verd j a otse kui kl- lusesarvest Eesti, va imu!" Telegrammid ja tervitused olid saatnud aupeaikonsud I. Heinsoo, | Seedrioru Sihtasutus, Esko Luk- sep ja J . Alutalu Thunder Bayst. Lppsna ja tnu kikidele abis- tajatele lausus S. Preem, soovita- des valiepealset aega htusgini' kasutada jutuajamiseks ja kuns- tinituse klastamiseks. Ke l la 7 ajal algas peo lbusam i>a. Meeleolulauludega esinesid Hilda Sepp, Silvia Preem j a ige virulane Meinhard Niinvee, laul- des hiljem k a taritsude vaheajal. Kik ettekanded veti suure ap- lausi ja kiitusega vastu.: Esineja^ tele.anti 11 sja avaldatud luksus vljaanne .^Vloodne Ameerika arhitekt tuur" on esitanud silmapaistvamad arhitektid, kes on avaldanud olulist mju tfSA moodsa arhitekti palge kujunemisele. Silmapaistva koha omavad soomlased Eero Saarinen, Alvar Aalto ja Eestis Saaremaal sndinud Louis Kalm. Nende huiget peetakse Kahni kige olulisemalt USA moodsa arhitektuuri ku- jundajaks just eriti, oma-pilaste kaudra.^ ^^ htusgi aj sul mdi ara ka mitu loteriid, rmu vitjatel jtkus hommikutundideni. Tant- su ja jutuajamist jtkus soojas suves veel kauaks. Loodeti, et veelgi korraldatalkse selliseid v. heldusrikkaid kokkutulekuid ja sooviti komiteele judu ja jaksu jrgnevate pevade ettevalmista- miseks. ! Konjiiteesse kuulusid: Liidia ja Alfred Haljand, GaTl Aarlahjt, Kay Lember, El len Lin- daj a, Maks Pertens, Mi i la Suit, Regina Toomsalu ja iegfrid Preem Toronto esindajana. Ka lm asus juba lapsena Fi la-| delfiasse mi l ppis Pari isi kool- konna miiju al l olevas Pennsyl- vania lskoolis. K u i d algas oma arhitektuuri loominguga peale ku i ol i l igi 50 aastat vana. Tema jrgnevad 20 aastat omandasid sellase intensiivsuse, et dominee- ris kogu USA arhitektuuri, pe- tades Pennsylvania ja Yale li- koolides kujimdas oma pilastest parimad praeguse suguplve ar- hitektid ja mjustas tugevalt k a noori arhitekte vljaspool UA-d. Kahn' i loomingut-on erit i mju- tanud Le Cobursier ja Beaux d'Art traditsioon, ku id peamiselt muutes, strukituuri M s e jrguli- seks, ning esmakohale seades tee- ninduse. N i i vaatles Kahn, et teenindus paneb ; ehituse tle elama. Vastupidise vaate omas aga tuntud arhitekt Lloyd Wright seades struktuuri esikohale. _ Eahn seevastu asetas oma ehi- tuste laboratooriumidesse tee- ninduse tornid ja huvahetuse tonid ja teedel teeninduse l i iku- 'mised. . . N on mrgitud, t 'kuigi m- ned ekspressiivsed vormid ehi- tuste j u u r ^ olid mjutatud po- eesiast j a teihntogiast, need olid si iski asetatud dramatiseerima ehituse: funktsiooni m i s o l i olnud kaua ignoreeritud moodsa arhi- tektuuri poolt. Kahni silmapaistvamad ehitu- sed on Alfred Newton Richard Uurimise asutus Penn likioolj juures (1960); tuntud Kimbal l i l^unsti muuseum Tejcases (1972), rida valitsuse ehitusi Daccas (1972. j a lipilastmaja A h m ^ a - badis Indias (1972). ; Silmapaistvalt viimased ehitu- sed omavad ordulosside kind- luste stiili elemente, kuna jlle soomlane Aalto esitab romantilist ; avangairdistliikku joont. Nhtavasti lapseplves, nhtud Kuressaaare lossi mrid j a vlvid on Kahn uuesti vormis- jtaiiud moodsa elu ja tegevuse nuete kohasetljt.: ; ;' ; MK/Edgar 'Aavik EESTI SIHTKAPITAL KANADAS 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 N E W Y O R K (VES) Suur USA TV-^kompanii NBC sai omale iguse olmpiasaadete leandmi- seks 1980. a.: Venemaal toimuvast olmpiast. SeUe eest tasub saate- jaam N. Li idu valitsusele puhtas rahas 22.336.437 dollarit. L i s ^ sellele kulutab kompan 50 (mil- jonit dollarit saadete jaoks sport- like ehituste tiendamiseks ja uusehitusteks ning lekannete aparatuuri tiendamiseks, mis kik prast olmpia lppu jb N. Vene omanduseks. Lisaifcs kulutatakse 12 kun i 15 miljonit dollarit tehnilise perso- nali palikamiseiks, t ranspor^ks ja omaenda personali maijutamiseks. 1 milj . dollarit tuleb tasuda Sak- sa TV4e komisjoni, ke aitas le- pingut saavutada. Ja lpuks ko- hustus N B C omandama N. L i i - dult iguse kolme teise aasta- vistluse leandmiseiks (iteno- liselt spartakiaad). K u i palju tu- leb selle eest 'tasuda, on praegu saladus. Ajakirjanduses mrgitakse, et kalkulatsioonide kohaselt saab ;N...Liit.NBC-lt nit dollarit. kokku 84 miljo- saades selle eest iguse 170-tun- niliseks olmpiamngude le- kandeks, koos teiste sndmuste- ga, mis seotud olmpiaga. Kik need kohutavad suured kulud kaetakse firmade kalliste kuulutustega. Sellega seoses mr- gitakse ajakirjanduses, et amee- riklased, saades vimaluse Mosk- vas toimuvate olmpiamngude jlgimiseks, toetavad selle eest N. L i idu valitsust NBS operatsi- oonide kaudu 84 mil joni dollari- ga. Kir jad, mis lugejad lehtedele saatnud ja mis avaldaitd, ei eita NBC igust igasuguste lepingute slmimiiseks. Nad meenutavad aga samal ajal oma igust mitte vaadata N B C saaltejaama poolt leantavat olmpiat. Kirjade autorid kutsuvad les boikoteerima neid NBC olm- pSaaateid . ja boikoteerima ika neid kaupa- sid, m i s saadete M u d e katteks : reklamcssritafese.. Mdunud phapeval toimus Peetri ja Vana-Andrese luteri ko- guduste hisel korraldusel surnu- aiapha jumalteemstused Mt. Pieasanfi ja York'i- kalmistuil. Teenisid petajad 0. Puhm ja A. Taul. Mt. Pleasant kahnistul jut- lustas p. 0. Puhm ja York kal- mistul p. A. Taul. Esimesel pu- hul saatis koraale Peetri koguduse Vaimulik Orkester Inga-Pia Korju- se : juhatusel ja York'is Vana-nd- rese koguduse puhkpilli ansambel Endel Reinase. juhatusel. hised jumalateenistused kaunil, ehkki .veidi sgiskargei pealelu- nal tid kokku rohke osavtjaskon- na, kes klastasid omaste haudu ja viibisid mlestustega lahkunute juures. Lesk naisterahvas soovib ; Ttv;S:T: korraliku elukommetega mehega 70. a. ja le, kes on huvitatud sprusest. Mrgusna Sgis' V. Siiraku reisibroo korraldu- sel alustas Nevi^ Yorgist 10-liikme- line grupp 4-pevast puhkusereisi Tuhnde saare" piirkonda. Vlja sideti neljapeva hommikul, h- tuks juti Lake Placid'isse, N.Y., kus peatuti hotell V St. Moritzis; Pev mdus kigil heatujuliselt. Keskl saabus ootamatu pre kasasitnud Lucia ;Uusem tervis- likus olukorras. Viibides hes toas e Emma Siirakuga, kaebas ta keskl valude le rinnus. Kohale kutsutud ambulants oli hotellis 7 minutiga, et haigestunut toimetada haiglasse. Kuid abi ji hiljaks- Haige suri teel enne arstide juurde judmist. Lucia Uusen tegi mned kuud tagasi lbi sdameataki. Paranes aga sellest, }a tundis ed tervena, et kaasa teha vahelduseks matka , ,Tuhande saare ' piirkonda. Tema t^-visliku olukorraga arvestades ei vidud oodata nii ootamatut p- ret ta elutee lpu saabumisega. J.