Neljapeval, l 5 . veelbiraairil l^^ - Thiuursday, Febmajy is, v M i ^ I - - - - K a s s i d ikosrte on konstrueerinud keegi JiraiMin Teme! Miaimis ning v6t- B u d nendele paimdi. Nime all ; , ; i y i e l Dog--and-Cat ToEet" tahab leidiur neid iata nimd I t a w^jm^iMm et ta olevat liande^ kuluta- nud 8 ^ a k f s t e l 100.000 dolls!^ vrit. Patendi-peaosiseks on eriline l6t^[^B0m,^y meelitab koerad J ibasid Icimlasise.^ ^^ on eiiitaitud roostevabast terasest ja Bi0n(te al l cn ^ koer w i fea^ on majakeses kinud j^^ s^ilt^laHtob, astub ta pstikule, mis p(x3aBb klna pora^ liempidi, kallates seega mustuse i^paaki, mis:;sealt-. kanali;., abil miiKOiia i i OHIGGp Micfeael Beese laaiglas snnitasid samsi ajal kaks mist kolmifeud. Kennetii ja Leah Ewson on kalie tdniku ja he pbfei vahexnad, ibolm ttart sn- dis Thomas ja 3m&^-:-0o(^fp0il^ t^G^%os, Kolmikud snnivad tsl: | Evaadro Carreira t f e 0t valitsus on valmis mma 320 inajoni hektaa^^^ idkhurigMt m^ ettevt- tele; seHebs et omia vlgu m a ^ M e mast-ala eesti vidavat saa- ikimi 90 m i l j a ^ dollarit. Sko- !eogid tlevad, et selle ala aren- daimine vib ^acmile s u i a ^ ohuks. iuko lon tuimd ikuiueadale i^ o- hale maaiiina hulgas. Bee Mvaiide suiiruseikS a^rVtar i^ke praegu 0 miljcnit vaati. Nende vaimde kohaselt on Mehk- feo N . Ldu, Saiidi-raa^ Irar X I I , hemiriMde ja Kuvaiti jrel kuues. Praegu on MehhikOi pe- vtaaie toodang 1^ miljonit vaati pevas, j p d e s sellega 13.^ M MJOGKVA - N . L i d u a m i ^ ^Mik^^^ Tht leiab, eS truudijsetud ttarlapsed^ rSfcU- ^ tonsal kombel punaarm^ sdurite moraali. Nitena tuuaifcse idrju, ctnida noorsdurid pahatih- t i saavad oma kodupaiga kalli- malt. Viimane leiab, et paariaas- tehe lahiisolemirie on liiga p Ja teata.b, et ta on leidnud kellegi teise. Kuigi alguses nagu ikka lu- teti truudust vhemalt 10 aaskt. MMi autor leiab, et^ ^^ t^^ ei |)eaiks;ln^ kergek^elislt lub^ ^ 8 T O K H 0 M letanritanote on viimast ^astar te jooiksul langenud. Kokku joo- di hooaj! 197778 412 miljtmit liitrit, 1976i-^7 aga 476 miljonit l i t r i t . Tunduvatt^ ^ ge lle Joomine 76 mil j . liitrit M miljoni asemel. lOass H lle joomin oh vastavalt (tagasi li^ mtti 224 mj. liitrit 343 milj . liitri; aisemel. Suhteliselt stabiilne csn klass I lle-tarvitamine (mullu 112 milj. : liitrit),^ M Dzhinn ja toonikr^ w i on t G ^ ^ alkohoolse joogid, eriti Jkui neid tarvitase enne ski, kii^utar m d I n p a i i a a uurijad; See jookir de&ombinatsioon tstab veres sttoimvood, A tekitab inime- ses devstv K ^ tunhi aj prast subiqiihulk kaob k i l M ^ iltab inimeses de^ pre^ooni ja isegi unejnptert:. BONN tt^ valitaikse line-Saiksa esindajana Euiroopaiparlam-mti, otsustas Bai- eri kristlik-demokraatUk partei- lapngress. ^tto von Habsburg on vMmse Austria keisri poeg, kes tagandati troonilt 1918. VSmased aastakmned on ta nudnud oma tmoni praeguses Austrias, kuid Mpuks a m saades nudmise m o^t- -tetusest, ta loobus ja phendas ml Panneuroopa liikumisele. Te- gemist on rmise parempoolse liakumisega, kelle sihiks on ,4*ahu- ' l ikul feel vabpda*' IdarSiTOGp, I, EeatB MiiuslkakomveremM^; M hommikul , _ _ - _ . - _ . . __^^ . heks neljaft oli Maaja Duesberg-Roosi nitlik esitus oma ema Heene Tobias-Buesbei^ helitid ,J^eqeiml* lahti mtestamiseks. Kaastegevad olid Peetri koguduse noortekoor Lootus", tien- datud -knservatoor!umi;laSiapiIaste^ Maver Cliarles Kipper. P E d i kooriliikmed, ees Maaja. Biii<^effg^oos^^^^ r ^ ^^^ ^^^ ^^ sjasel 1 Eesti is le ksitlevaks Peefer Tammesii t^Kuna see toob esile mitpe meie noore komponisti mured, ks^ pn leidnud sideme eesti kiiltuisri- 3, ss avaldame selle ettekande ties ulatuses. Samal aj^ Ml ja arveS' 5,:et se: tamisil^fflb..- Muusika, vastupi# hagu tants ja teater, erineb teistest kunstidest plliseltsees suhtes, et kunstni- ku t ei le eaeses is^eisev nmg valmis vaid vajab Interpreet! kes seda td esitaks. Kui kirjans teose, siis see on lpeta- ja igakSi kes seda td loeb, yib aru saada sellesfcmililest^ kunstnik kirjutab. Aga kui kompo- nist lpeta!) he partituuri, siis see t ei ole valmis ega arusaa- dav enne kui see on kantud ette. Seetttu arvan, et kbmponisti suu^ * rimaks probleemiks on, et ta ei saa oma td esitada otes^t pub- likule, nagu saab kirjanik vi skulptori vaid tema t ja kunst leiab valjendusvimaiuse ainult teiste inimeste kaudu. niste kige. tMsam asi. Torontos leidub valjemalt km- me ikuni viisteist eesti muuscalist organisatsioQni ja lugematu palju niuusikuid,ikuigi enamasti amat- rid. Nende programmides on pea- miselt viimaise: vi eelviimase ge- neratsiooni komponistide td Ja Jrelkasvavate nooremate kompo^ nistide palad ainMt harva. Kah^ jl^ peab lisama, et isegi meie siia asunevate vanemate ja hsti tun- tud komponistide tid ei esitata nii rohkesti, kui mne laias tiesti unustatud muusikute ^smt- positsioone. Sellele olukorrale pole kerge; phjendust leida, miks Merikanto't vaditakse Raid'i asme, Et ni>orte tid e i esitata, vib phjustatud ol- la, sest need komponistid ei ole veel hsti tuntud ja nende td mitte alati kergesti saadaval. Tei- seks kindlasti on eksiarvamus, et nende ikompositsioonid olevat hirmsasti rasked ja moodsad C S Q 8 on harilikult pehmendav vljend, mis thendab mittearusaadavut ja ebamusikaailsust), ning tihti on borapnistid ise selles suihtes ka komponisti^ et: ei mngita tem^ hii- jti kirjutatud Magnum Qpfet, mis harikult vajab kslofoni, n- ja harfi, pikob-flti, tuu at, gm- gi jne.-Aga (kui temaie ette p^ ^^ ^ na, et ta kirjutaks he lihtspa k^Imiises raskuses helit kore^ vastaks ta kindlasti, et te- ma oma krget kunsti ega iffipP^ raitsiooni niisuguseisse piiride^ ei saa; sulgeda// Peab kll tlema, et tihti on publik liiga kfe et prooviks uutest asjadest aru saada. Mndel ori see, eit komponist, kes xaingit mtet ei pane interpreedile; |ega publikule, Vib siis yga hs^lco- data sada aastat vi r e m s ^ l ^ kaotuses, et kord tema t esita- takse ja saab tuntuks. Et' seda vltida,. soovitan ' 0ma kolleegidele peamiselt kirjutad spetsiifiliste ettekandjate jaoks, olgu need .jrfesssonaalsed vi sest siis on nende vimed teada ja vib oUa kindel, et heli- td mngitakse. Kui vunud kom- ponistid, keillede k a i n i d on hs- t i kmdlustatud, leiavad, et ena- masti ei ole mptet liakata enne ku- jutama, kui nad teavad kelle jaoks ja toliseks otstarbeks, ss vib- olla on see phimte ka hoorkom- ponistiae soovitatav. J a samuti - kui Bartok. Kodly, Stravinski ja isegi Webern on suutnud kirjuta- da muusikat, mis ^ pinguta ama- tri vimeid, on see ka teistele p.l. leiab asot jrjekordne Musi- ca Piv ina" j a ,,Musica. V iva" kontsept Lembit Avessoni juhatu- sel Seefeordne kontsert toimub Ghuroh (>f The Hoiy Trinity jruu- mtes Eatosil uue ikesil^jse ta juurdeps lbi Eaton Centrel. See le ;^ ja aasta vaiia kirlk^ -^ ^ t t o yanomaid Torontos sai kar he eest i ^ e s t i kannatada tulekahjust mis hvitas katuse, mitmed aknad ja osalt laemaalid. K a orel sai sel korral kannatada. Nd