V A B A EESTLJ^ xidjaptos, 13; s ^ ^ ^ x t ITO  I t i u i ^ y , SeptemlDer 13, i r a SESQZBIEZQSDC oma
Nr. 68 BMDflBBUn!)
. Kujiikat Ilmestub SIIIBT hm kodismaai rae todusham mer- arheoloogia YastaMte/n^^ 'Mas*ii M r j u - tmsi kvavaiamglga Hiiia madala!" (E. Loodus'* 1919; lk . 100> 102). Sellest selgub, et Eej^i Meremuuseumi algatusel j a koos-
; ^oos Teaduste Akadeemia j^oO Instituudiga (ttajad VeEo Lugas Jt.) toimus mdunud, 1978 suvel esimene katseline ve- aimie arheoloogine mereekspedltsioon Eestis. Katsealaks oH
I va;utud rahvamletusis ja mtides tuntud rahvusvaheline ,Jae- vade kalmistu" , , i l i i u niadal" , mis ametlikult kannab ,3nTO^ rahu";ehk >,Neckmafflsgnmda'* nime, suimjsega Hgemale 50 raut-
 , .Mlomeetrii;^
Eesti nlerearheolopgid on 'kige- i ^ V tpeval, otsinud toi- peialt teostanud suikeldumisi H i i u jad sadama lMstiei les kohalike madala alail endal, 'mis endast k u - elanike npuniidetel veelgi ^iie
, jutavat ,yplijiapoobnlkul jrsikude laevavraki, mis olevat tenoliselt astangutena sgavusest tusvat prinenud sehteliselt ^ varenmt monoliitset kiviplatood. Madaliku aj^ast. Tamirhisd plangud j a
' iimapoolses osas cm veealome kaared olid kokku ldud tugeva- te sepistatud pronksnaelte ja maastik sbotuiks erinev. Taimesti-
fcurikkal ja klviklibulise! phjal pdljanduvad sniseal umbes itoa- prandasuurused (paari senti- nieetri sgavuse pmgudevTguga kiviplaadid".
Edas i jutustab sama uurija.
-piikidega.. Meremiiuseprni karto- teegi jrgi tuvastati, et tegemist id 1840 paiku Prantsufimaal ehi- tatud laevaga Caurir", mille olid ostnud Unger-Stembergid. Laev sitis nende teenistuses ligi kuus- kmmend aastat ning uputati
Hanno Kompus Ksssttttamata n!g
Koht Peipsi res, 7. Eesti ta ja Kanadas, 10. Lind, 11. Mada- lamas kohas, 12. Kooli l i ik , 13.
Madaliku mbruses 1015' Pensionieas Reigi lahte." ma sgavffiises vees ttades, avastasime phjas tomiilaine- tega suuremate kivide alla pekstud tammeplankude tkke, kunagiste Saevahukkude tumiis-
Lpuks kahetseb Vello Mss, et nemad halva ja tormise i lma ttjtu saanud pianeeritud ajast, kiimnest pevast, ttada na- pilt poole.: .
Soovida olevat jtnud ka kiiruga kokkuikorjatud varustus. Eest i vheuritud rannavetes jtkuvat
^ . aga huvitavat td veel aastataks, purunenud ton^test ^ j a p u d e - prdutakse lekutsega n^mUstS^^Bir^ sa t tus , j^ j J , ^ . ^ ^ ette ta vaskpletei, mlega k^ j^^^^^j fedki andmeid laeva- takse PuulaevBde pohju." SeUe hutokumispaikade vi vraMade leixmmterjali M r j e t o f'-^^olemm,la,t",t^M!.me,tEe^ naib seal tegemist olevat hel suhteliselt hilisaegse laevahuku- ga.
^Leidsime k a mned umbes inim- peasuuruste munakivide himni - ' kud, mis visid olla purjelaevade
Riikl ikuie Meremuuseumile, mis asub praegu Tallirm, P ikk tn. 7o.
Hoopis pnesvaimaie leiule sat- tusid sukeldujad (kolmandal pe- val Kpu poolsaare tipu lhedal, kus kohalike elanike kinnitusel ^ pidi asuma he smire kaubalaeva vrakk. Leidsime selle kiiresti ," jutustab uurija, umbes 3000-ton- nine vrakk paikkus vee alil fantas- tilist pti.
Mahavarisenud mastid ristl-irs- ^ , laadungiks ohiud raudtee-
rbaste virnad j a tinakaabli rul l id, purustatud pardad, ph- jas lebavad vask- Ja pronksde-'
tt
( E P L / A R )
NEW Y O R K  Pangrvimiste laine on New Yorgis tnavu suve mrgatavalt tusnud. Augustikuu oli nende arv 135, mis on omaette rekordiks. Juulis oli rvimiste arv veel 125. Tnavu on olnud juba 604 pangarvimist, ulatudes jub peaaegu mdunud aasta koguar- vule, mis oli 632. Mdunud nda lal pandi iga panga ette politsei- auto, et rvimise puhul pangale abi anda. Pangarvijad. jid se peval neisse pankadesse tulema
siaajdud laadida alles Krgesaare ta, valides just need, kus poliitsei- sadamaka^ ttava kompressori- autot polnud hoonete ette parkee- ga. ritud.
K u i d nnetuseks kulunud hk ak- valangides kresti ning sundinud uurijaid, tagasiteele, kuna neid
Pikread: 1. Tera, raasuke, 4. |Linn Shveitsis, 16. Terava otsaga ese, 17. Veelangus, 18. Kuulus p- peasutus Inglismaal, 19. Eitav s- na prantsuse keeles, 20. Soome kir- janik, 23. Mitte see, 25. Eessna Saksa keeles, 26. Ksimus, 27. Os- mik, ^ . Sina hes vorkeeles> 29. Ilmakaar, 31. Isiklik asesna, 33, Omaprane lind, 34. Muinas-egip- tuse jumalanna, 35. L inn Eestis, 36. Juhtub muinasjuttudes, 37, S- javelane, 40. Ko im jrjestikku asuvat thte, 42. Ving, 43, Endal, 44. Pagaritode, 45. Puuvili , 46. Naisenimi.  ; .
LONDON - Br i t i Piibliselts on asknud koostada 89-astastele ja
teismelistele P i i b l i sndmusile p- hineva koomiks-vljaande. Selle on antud kaunis vlimus ja trki- arv on katseliselt tagasihoidlik, ai- nult 50.000.
See vljaanne on aga juba ihnu- misel shokeerinud oina toorusega vaatlejaid. N i i on Snsoni kirjeldu- ses lhtutud leinimlikust kange-, lasest, kes massiliselt surmab ini- mesi, seob looniad sabapidi kokku ja stab need plema, torgib tu- lise tukiga inimestel silmi peast. Koomiksis esile toodud toorus on ehmatanud Inglise religioosseid ringkondi.
Simsonl lugu- valit i B r i t i Piibli- seltsi poolt katseks, et noored lap- sed ja teismelised huvituksid selle tegevusrikka mehe seiklusi lugedes ka muudest piiblilugudest. Juutide ajaloolised sndmused on aga liiga toored isegi tnapeva' noortele, kes selliseid TV-saateid tihti jlgi- vad, jttes noortele kogu Piibli vastu eemaletrjuva mulje.
Br i t i loomaarmastajad ei suuda taluda koomiksis kirjeldatud loo- made piinamist, kuid moralistidel pole midagi selle vastu, et Simson poeb vlja prostituudi voodist. . Idee piibliainelise koomiksi val-
mistamiseks on prit Prantsuse katiiikikult preestrilt Pierre Thi^ vollier'iit, kes lootis selle abil noo- r i viia P i i b l i lugemisele.
Pstread: 1. ks vanemaist, 2. Eesti maakond, 3. Kartlikkus, 5. Vlke veekogu, 6. Saksa okupat- siooniaegnejubt'^ 7. Hea lhn, 8. A. Mlgu (teos, 9. Vrp. naiseni- mi, 13. Tasakaal, 14. Kanada aja- lehtede nimi, 15."0maaegne laulu- ja filmikuulsus, 19. Kreeka tht, 21. Egoistlik sna, 22. Kuju Vanas Testamendis, 24. Kolmikvokaal, 30. Tstusasula Phja-Eestis, 32. Liihend arsti tiitlis, 33. Omama, 36. Tht, 38. Ktteaine, 39. Sissepa- sukoht, 41. Tuntud eesti ajakirja-
signatuur,
L . Wahtras  Lvaklass ;r IS Enn Nu ~ Vastuvett j 40 Anna Ahmatova  Marie ndei ^ aesk?! m 3.50 85 H. Michelson  SkaitUkul teiS S. - 35 H. Michelson  Noorsoot radade! 4.30 H.Michelson  Eesti radadelt :: Tri inu" ksiknumbreid -  .1.50 Estonian omcialGuidfc 5 . - : , Paul Laan Mttelend  Piie Ja peegl is ssS 5.~  Karin aarsen  Lohengrini l a ! kumina  450 : i Herbert Salu ^ Utoopia ja {utttrlGogi& 450 25 Eduard Krants  Lumeliltlase (luuletuskogu) 3. 15 l o n a L a a m a n M i s need sipelgad
(lul&tuskogii)  15 . Kubj  Kadonad kodod mlestis^  . 4.- , 25 A, Kubja  Mlestusi kodusaared 2.- . - m A. Kubja r - Palukesed ^ 1.50 : , 20 E . Uustalu ja R . Moora  Soomep^isiii
426 lk.-1-64 fotosid f ; m Leho Lumiste  Alamuse Andrng ~ Uagjti mii'
line jutustus kirjanik Oskar Lutsisst 8.(55 40 L , Lmsiist Atlandi aknaB 2.1c 40 L . Lumiste ~ Kil lad klas 5.^ 40 A Vomm  Ri^snad I ' 2.50 . Vomm  Ristsnad n m 20 A. Vomm - Ristsnad IH ' 2.25 20
j A. Vomm ~ Ristsnad IV 2.25 20 Ants Vomm  Minu hing (luuletsskog) Ants Vonmi  Varjud (luuletuskogu) K . Eerme  Surnud laevad Ja elavad
mlestused m 19 K. Eerme  Pevata pevad Ja oota  Sl II - ' :4 .~ 40
RISTST^ N R . 1002 L A H E N D U S Pikread: 1. Perekonna, 7. Kop ,
9. Uiriuma; 10. Erak, X l . Alga, 12^ Ampull, 13. Paaris, 15. Anet, 16. Ideaalne, 19. Abikaasa, 21. Tige, 23, Nooms, 24. Manisk, 27. Toi l , 28. Tutt, 30. Nomaad,. 31. Die, 32! Vasfcnarva.
Pstread: 1. Poe, 2. Ekraan, 3. Eskort, 4. Okassiga, 5. Nuga, 6. Aiamaa, 7. K u l u , 8. Paul Keres, 13. Padaemand, 14. Aeti, 17. Erandlik, 18. L i i r , 20. Austav, 21. Tootma, 22. Gi istaiV, 25. Nme, 26. Koda, 29. Tea.
S. Ekbamn  jtar (luuletuskogu) Aarand Roos  Jumalaga, ^ars J@ Erzunus
j . P i tka - Ilajuslmed ' A i Kbin Vaim ja muld U m Karuks  %dakondur(muletiM&ogu) E Oja -^Koputusedeneses (luuletuskogu) H. Oja  Tunnete purdel (luuletuskogu) . Kng  Mis toimub Soomes? Aarand  Jnntide k u n i n p s T a l ^ E . Sanden  Mitme no Ja nimega E. Sanden . Lojangnl lahkumke Tallininast
R A A M A i l J I D L A S T E
5.-
so 80 40 40 20 25 25 50 40
Ilme IvandiParg i ; '^ ^ 2.50 Kalevipoeg  ppe- ja traamat lasteto 2.50 peta mind lugema I  (ppe ja traamat,
eelkooliealistele lastele vrvitrkis) i ,  peta mind lugema II ppe- ja traamat
eelkooliealistele lastele vrvitrkis) 4. Hr;
m
seletada nagu vanemad asjame- mtteline nide tsiasjast, et nu- likvideeritud. Likvideerimine toi- jiimberkaudu ning nee ei meeldiks hed, kes veel endist aega mlesta- kogude tsaarid jtkavad Romano- mus muidugi originaalsel veiie mingite psataguste vi -aluste vad, ei oska seletada miks rangevite 30-aastaseid traditsioone, eri- meetodil, millise omapra jrgne- valvsus" kord 'kunagi vajalik oli. j t i intensiivselt kikvimalike tobe- vast nitest s?lguh.
SeUesam elektrifitseeritud, mo-'duste erialal. j Mne aasta eest oli Tondi elekt-
.7..
derniseeritud ja automatiseeritud Balti Raudtee Eesti RaudteeKon-
Oma nuMddevrgust hoolimata sidavad vgivalla suufemad sula- sed Mnnisite kardinatega autodes, ei ilmu avalikese kohtadesse al ma ihukaitseta" ja lasevad hoo- lega valvata nii oma elu- kui ame- tlhboneid. Valis-, sise- ja' salam- litsa loodrid makstakse heade pal- kade ja mitmesuguste ,,soodustus- tega" kinni. Sumte phade puhul , kahekordistub see , ,bol^evistlik Valvsus"  apteekide mrgikapid ja kirjutusmasinad pitseeritakse k i ^ i , Lenini ausamba mber on valvur valvuris kismi.
hegi eestlase pea pole seni veel jaganud, miks peaks just phade ajal monumentidele pomme pane- ma vi superseltsimehi surnuks kommuftama?
See kannataks teha ka tavalisel tj^val, aga eestlane pole mingi pommimees, ei pea palju tenx)ri^ ega atentaadi^. Seda yemlane ei tea* ega usu.
Valvsuse koge krgemaks ni- teks on nd juba ajalukku linud ettevaatusabinude issteem" raudteel, eriti Balt i jaamas. Veel
est
ma perroonile ainult teatud aegadel ja lbi mitme kontrolli. Muidu oli jaam piiratud tugevate vrkaedadega ja lbipsuvravad lukustatud kahe^kolme tabalukuga. Valvati k,,tagauksi" ja sissep- se raudteeliini mda. Reisijad seisid klma ja vihmaga suletud vravate ees ja ootasid matroo- na" ilmumist, kes vtmekimp vl lpuks ilmus j kik kahtlased is i - kud bi vre laskis. Uus kontroll valvas vaguniuksel; see oli pere- naine" (hozjika), kes vaguni sisu" eest vastutas. Nd ei ole Balti jaama mber ei
tarasid ega planke, pole vravaid ega lukke ega ole ka htkimat- roonat,j resiijaid kontrollimas ega ,^revid^rimas. J a pole varastatud
hitki hdapidurit ega vagi pole ra aetud mitte ainsatki auru- ega elektrivedurit. Inimesed liigu- vad jaamaperronidel nagu inime- sed ja venelased nagu venelased...
On ksitud jaamalemalt ja ta abidelt, informaatort ja rahva miitsalt: kuidas see Kik vunar
na teelnide res on veel endisest ajast huik putkasid, K u l l i pooljaa^ mas" enne rongide peatumiskohta, Aruklas maantee lesidukohal, aga mujal ka jaamast sna kau- gel, kust iga rongi lbisidu ajal vlja mub mingi daam, kollane, varda mber kokkurullitud lipuke peos. Ta seisab seal, kuni viimane vagun mdub  ja lheb ss ta- gasi oma putkasse. Kmmetkonda seesugust noort ja vana emandat on 'ksitletud selle protseduuri" mtte asjus. Kdk tlevadi ,,Seda ei tea keegi, miks nii seisma peab. Ainult mrus on niisugune, see on eeMc i r i . / . " ; ; - . ; :
ndsa tsaari Nikolai II, "ajal oli Tsarskoje Seloo pargis he mulla- mtta juures seisnud auvalve-sol- dat niisuguse. ettekujutuse phjal pevases valves, iga kahe tunni- taguse vahetusega. Kaitariina n ajal oli seal kasvanud haruldane roos, mida varaste eest selle val- vega pidi kaitstama. Juba Pauli ajal enam roosi ei olnud, aga valve kestis veel Nikolai Teiseni:
Emake Venemaa kogu ausam- mastiku, raudteekonnastiku ja par- teireliikviastifcuga on puitpsti tis sherdusi valvsuse anakronisme. Partei ja Valitsus nimetavad seda prog3:essfes ja lasevad hoolega iga mai- ja oktoobriphade ei kinni pitseerida kik kassa-, mrgi- ja
' A s j a sgavam phjus peitub an- jTiraudtee-jaamas vga palju pisi- dekas vene rahvas. Kustki Siberist vargusi, rvttnisi ja kallaletunge,
mliste sagedus ja arv ratas juba oli hiljaaegu rongiga Tallinna Bal- ti jaama saabunud kaks nukogu- [ leliidulist theleipanu. Asi seisis de kodanikku, kes jaamalemalt palunud poliitilist varjupaika. Tal- linn on ju lnes, olid/mehed kin- nitanud, aga nendel on nukogude korrast juba k o m i . . .
Taillinna Baiti jaamalemal pole ettekirjutust nsugust asli anda, isegi vga hea altkemaksu eest -mitte.-: "
Muidu aga saab mamitud laa- pa" vi pistmise ab Tallinnas koike samal vs, kui kogu le- jnud kommunismi poole rhkival Venemaal, kige peenemaks ni- teks on tasuta arstiabi, mille alt- kehindade tabeli avaldas Litera- turnaja Gazeta" hes 1978. a. su- venumbris.
Igasugu mgi- j a teemndusau- tomaatide halb t ja alalme r ik- kisolek on tingitud peamiselt sel- lest, et robote puuduvad lisasead- med, mis liltkemaksu oskaksid vtta.
Moskvas pole kaetatud lootust, eit mainitud seadmed juba enne 1980. a. olmpiaadi siiski leiutatakse, s.o. kustki npatakse.
Olmpiamngude ettevahnista- mine Tallinnas on nudnud muu- degi abinude tarvitusele vtmist, et linna n omadele kui vras- tele lnelikiflt koduseks teha.
selles, et kohaliku miilitsaposti lemaks ol i mees, kas vga tpselt kik toimunu registreeris. Siis ve- ti tarvitusele otsustavad abinud ja asjasse tuli jrsk pre. Miitsa- post Tondil likvideeriti. Jrgmisel aastal oli ka kuritegevus likvidee^ ritud, sest Tond ei registreeritud htki Suur-, ega pisiroima.
Tallinn ei jtaks aga tisl^ne- likku muljet, k u i kuritegevus ties- ti puuduks. Vene vargapoisi tavali- ne standard vlismaalastele nida- ta ei snni: harik tasfcuvargus, naise kekoti rakiskuja vi noate- raga nolhkja peavad suutma omandada krgema kvalifikatsioo- m, et esindada marksistldm k r i ; minoloogiat. Linnaparkide, paksud psaahised on juba hredaks pe- tud, et sundida seltsunehi k a kee- rukamais tingimustes oma kunsti- meisterlikkusit harrastama.
Pioneeride pargi psad harven- dati teistel phjustel. Kreutzwaldi ja Kunderi tnava elamuis, mis on ehitatud Vabariigi lpaast, on nd prominentsete parteitegelas- te, punaste professorite ja krgete lemuste korterid (endised elani- kud  neli vs perekonda hes korteris  said jalust ramineku eest uued korterid Mustar, Lama-
sstakmneid on ajalehed kirju-1 ja ismele  nukogudeaegsed pitsatikapid ning -sahtlid, eriti tanud, et k^ ^^
on ibna tkete ja takistuste ja aga kirjufcusmasmaid sisaldavad Lte , samtiti ka T a l l h ^ on v i i - Prominentide ihukaitse salar ja tnmmM.. > See on v i g a . he- dud mnimumini ja peaaegu, et mmdmiifM valvavad i^rgis ja
elementide vahelesegamine. Kuritegevuse iseloom on muutu-
nud, pisivargused on levdud maale, kus asutustekaupa vene kollektiive kib sheffluskorras kol- hoosidele tabi andmas, htuks on igal shef nnestunud korvi- vi mbritis kartulit, unu, toma- tit yi porgandid virutada. Napa- takse erisikut, riigivarguse eest vib sissekuifckumise korral raske- . ma karistuse saada. Maa l ega l i n - nas ei veta enam tasku- ega ke- ulire, igal venelasel ja igal vargal on rid oma kell. Ainult mned vanad veteranid urgitsevad veel oma sjaajal ja -jrel omandaitud uurikollektsioonide kallal , hobi korras, nagu peasekretristki kuulda.
Lauanoad on siiski aina moes ja peaosa nende viruta jist pris pee- ne seltskonna esindajad. Nuge on miig, aga korralik venelane poest nuga e i osta. Olevat niisugu- ne rahvuslik traditsioon, et varas- tatud nuga toob nne.
Enamik venelasi on jnud kori- laste tasemele, nusttttt' nad esi- meste seenekeste mumisel kohe Tallmna mbruse met^^sse tor- mavad ja htuste rongidega taga^ si sidavad mannergud ja isegi saapasred tatikaid tis. .