V A B A E E S T L A N E teisipeval, 13. jaanuar 1981 - Tuesday, January 13, 1981 Nr, 3
V A B A D E E E S T L A S T E E M L E S A N D J A
VLJAANDJA: O/. Vaba-Eestlane, 135. Tecumseth S . . Tonmtos.
P E A T O I M E T A J A : K a r l Arro
, T O I M E T A J A : Hannes Oja
POSTIAADRESS: , P.O. Bos 70, Stn. G, Toronto Oat. M 6 J 3M7
T E L E F O N I D : toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 364-7675
T E L L I M I S H I N N A D Kanadas: aastas $38, poolaastas $21. j a veerandaastas $11.--, kiripostiga aastas $61.-^, poolaastas |33.
j a veerandaastas $17. rELLIMISHINNAD vljaspool Kanadat: aastas $42, poolaas- tas $23 veerandaastas $12.. Kir ipost iga USA-s: aastas j $67., poolaastas $35.50 j a veerandaastas $18.50
L E N N U P O S T I G A lemere-maadesse: aastas $76., poolaastas .$38 j a veerandaastas $20.
Aadressi muudatus 50 c.  ksiknumbri hind 50
F R E E E S T O N S  I ^ Free Estonian Publish Ltd. , 135 Tecums
Torontp Ont. M 6 J 2 H 2 \
Kommientaarid
Iga lnemaailma poliitikamees, kes tnapeval rahvamasse tahab mjutada ja vimule pseda, peab valimiskampaania ajal kind^
l a s t i rhutama, et ta vtab erakor- sljed abinud tarvitusele inflatsi- (Doni vastu vitlemiseks. Seda on
i tehtud Kanada valimistel, seda teh- sjaste! hendriikide presidendi-
valimistel ning inflatsiooni vastu vitlemise sdaga opereerivad ka ILne-Euroopa poliitilised parteid sealsete valimislahingntie ajal.
Inflatsiooni esile tstmme vali- m i s t i ajal on kahtlemata kigii phjendatud kuna see tasakaalust vljalangenud majanduselule ba- seeruv vmhe haarab inimeste mtted ja meeled ning veeretab nendele nende igapevase elu kioi'^ pmdamisel, elamise] ja organiseeri- misel ette suuri raskusi. Kanadas niteks arvestatakse 1981. aastal Miflatsiooni, millega kaasneb kaia-
' pade ja teenuste hindade tus, 11,7 protsendile, mis on suurimaks aas- ttafeeks inflatsioonimra tusuks Kanadas 1948. aastast saadik. Peamised tegurid r inflatsiooni suu- Fen^misel Kanadas on toiduainete hmdade tus 1214 protsendi ula-
, tuses, samuti energiahindade tst- ijmine^ mis mjutab inflatsiooni kurv i eriti aasta esimesel poolel.
, Kaupade hindade idire tus ph- justab paratamatult ka palkade tusu, ku id ekspertide arvates en t^ use palgad vrdselt hindadega, mil le tulemusena tuleb paratama- tult arvestada elestandardi languse-
ga.
mised palgatusu jrele. hendrii- kide eksperdid ennustavad sealse inflatsiooni kasvu kesoleval aastal 10,4 protsendile, mis on teat id mral madalam 1^80. aasta i n - flatsioonimrast, mis tusis 12,7 protsendile. K u i d  hoiatavad eks- perdid  olukord vib tunduvalt halveneda ku i esile kerkivad oota- matud Ja ettearvestamata tegurid, niteks lihinna suur tus maail^ maturul. IraaniIraagi sja veni- mine pikemale ajale, kehv vfljasaak maailmas j a teised tagasilgid. President Reagan ja tema majan- duslikud nuandjad loodavad siiski, et nad on vimelised r i ig i vljami- nekute piiramisega ja maksude alandamisega majanduselu stabili- seerima ja elustama ning n i i ri- ringkondade k u i k a ksikisikute usaldust vitma^
Inflatsioon ja rahavrtuse lan- gus on paratamatult kaasa toonud olukorra kus inimesed ^ n hakanud otsima vimalusi, kuidas endid i n - flatsiooni j a hindade tusu eest kaitsta. Populaarsemaks vahendiks si in on oma raha paigutamine k i n - nisvaradesse, selle asemel, et seda investeerida ettevtetesse, mis ai- taksid suurendada toodangut. Pa l - jud ostavad k a kulda ja teisi v- rismetalle; on k a neid, kes paigu- tavad oma raha vriskividesse j a maalidesse. Raha paigutamine kl- lasse ei osntm ekspertide arvates siiski eriti heaks investeeringuks ku i Reagani suur programm inflat- siooni piiramiseks peaks nnestu-
|0etseiribris katsetas Eest i Spbiv diselts Kalev kahe peakoosolekuga aktiviseerida organlsataooni tege- vust ja l i i d a uut juhtost.M koosolekud ei andnud loodetud tu- lepiiisi, saadi ainult paaivkolm is i - kut, fes nustusid fo koht i titma* iyidunudsiw ESl-80 spordivistlustel peetud kergejustikuvistlustest savtt^ ^^ ^ vga vike ja vistlustega kaasas^ k!iv publ iku osavtt puudus tie- l i k u l t preti on kergejustiknl ja iriuul sportl ikul tegevusel BISTO- progran|miskunagistfr Eesti Spor- dirangude osa titab ,
ustralia eesti ajalehes i , feic^ K o d u " arutletakse ylis-eesti spor- d i ol i ikorda ,;Sport ja Estd*^ Sd^^ leS| yaadieldakse spordi osa asuko- hamaades ^ ja katseid neid noori ii i i isele vistlusele koondada.
spordijuhtide koosolek, mis^'^^ jnud muude sndmuste varju na- gu 1 jid yis!lsedki.S^l koosolekul tehti jrgmine soovitus: ,,.^.ipea-^ me tulevcus E S T O - d praniaj vimalused andma k a noorematele aastakikudele, m siis, Iq pris noortes rafa^ kergejustiku vastu, vime loota jreli^^>^e ja a ^ mew noored alustavad varalral^n^^ meie noortel vimalik tusta teiste irahvaste noortega vrdsele taseme-
le^*..  Ronald Reagani valimiskmede phjal vib oletada j a jreldada, et tema presidendiks oleku ajal ha- iSelle soovituse tegi Austraalia
katakse hendriikide riigikaitset thusamalt tugevdama m i elava ju suurendamisega ku i ka relvastuse spordi levaates Sydney Eesti moderniseerimisega. Reagan oh mitmel puhul hendriikide rahvale selgeks teinud, et tema eesmrgiks on Amatr Kergejustiku l ^ u b i s e k - alustada hendriikide sjalise lemvimu uut ajastut, mis sunniks N . Ludu loobuma oma imperialistlikest retr j a kandis ^tte koosoleku ju- maailmaval lutamise plaanidest ning rataks ameeriklaste vastu usaldust ltlaste ridades. hataja Peet Vides.
Uue ESTO-? ettevalmistused
Toronto Ees t i Ma ja juhtkond Ja sjase uue-aasta ba l l i korraldajad bal l i ajal Eest i Majas. Esireas vasakult : Arvo ahtr, Vaige Ntenbetg, Eest i M a j a esimees Osvald PMl, Ka t r in Marley j a Alfred Se- pa. Seisavad tagareas Toivo Khelik j a Aksel Veedla. Foto: E. L i igand
ju lstmis^ Reagan kavatseb kyiutada sSjavciele |a relvastusele 1,5 triljoni
E u i Kongress presidendi ettepa^ de baasidega. Kuna vananenud jb oma seniste seisukohtade peaksid olema juba alanud ja ksil. nekutega nustub  ja praeguste B  5 2 tpi pommilennukid vivad juurde, et sundsjaveteenistus Tenoliselt tieb Toronto e^ ^^ vljavaadete juures on selleks kergesti saagiks langeda nukogu* hu ajal ei ole vajalik. hendriikide y^^ j ^^ need korraldada i a siis ka head vljavaated  siis kavatse- de hukaitsele, siis kavatseb Rea- territooriumil asuvast kmnest di- |ita spordimnsude osa mis ii vad Ameer ika hendriigid jrgmi- gan produktsiooni anda- vhemalt viisist on praegu ainult nel i vit- p idus^se l tahaplaane. se viie aasta jooksul relvastami- sadakond B  l tpi pommilennu- lusvimelised ning 13-st lennukite rji^jj^jj^^^j^j^^j^^^^^ seks kulutada 1,5 triljonit dollarit, kit, mlise plaani president Carter emalaevast on ainult kuus vajali lml ^Q^-^gj^ ^gj^ ^^ ^^ ^^ (1 tri l jon  miljon miljonit). thistas. Uute M X tpi kaugraket- mral .mehitatud, hujud on vi- ^ ^ ^ ^ ^ ^  j u l i a t u s t saada toob
Reagani plaanid hendriikide ^i^e baaside rajamiseks tuleb ad- melised vlja panema ainult 24 ^ g ^ ^ . ^^^^^ J ^ ^ ^ ^ . sjaliste judude suurendamiseks ^^" is trats ioonirenne plaam kaiku taktikalisteks lesanneteks et enah- ^ k s e sportl ikku osa eriti silma- e ole^^^^^^ andmist suur vitlus maha pidada tud ksust kuid tegelikult oleks va- .^ ^^^^^ Taaises uf^ ^^ ^^ ^^ ^ ^^^^ Nevada osarnlade elanike- ja l ik 26 sellist ksust, et tita mi- ^ p , ^ , , kasvatama juba oaaises maiuses iviosKva eaasi ^^^^^ rakettide nimaalseid vajadusi. . ^az^A ^iin^A a^^aA v a r ^ m AL*I. tungi pidurdamiseks vaid seal- baaside ehitamist oma territooriu- nuud, moned; aastad varem. Asjatu Juures ka erilise rhu Panemi- j^ .^^ j^ Suur vajadus on ka mitmesuguse on arvata; et noored tuleksid vlja seks Kesk-Idas opei^^vaie ameerika judude vljaehitami^ seks, et kaitsta sellega araabia livarude langemist N. Li idu kontrolli al la.
Tuumarelvastuse thustamise tempo oleneb kahtlemata suurel mral sellest kuidas N . Lt rea- geerib Reagani plaanidele.
sjalise varustuse jrgi ning Rea- kuulutatud /ajal vistlema, ku i gani plaan neb ette vhemalt peid enne pole selle mttega ela- 90-k pevaks Jtkuva varude ma pandud. ^ muretsemise. Austraal ia spordireporter ana-
lsib eesti spordiharrastajate arvu
Kanada majandus on teatavasti tihedalt seotud hendriikide ma-
1 janduselus esOe kerkivate tusude J mnadega n ing kuna luna-
1 naabri inflatsiooni j a majandusele  rindel ei ole 1981. aasta jooksul et-
te nha suuremaid muudatusi j a olukorra paranemist vaatamata uue
^ presidendi asumisel riigiti\rile, siis 4i saa ika Kanada hellitada erilisi
 lootusi paremate pevaide kiireks ^abumiseks. N arvestatiakse hendriikides, et kesoleva aasta jooksul tusevad mrgatavalt toi- duainete, energia, elumajade j a tteiste primaarsete elutarvete h in -
i nad, mis toob kaasa Ika tliste-
M i s puutub eestlastesse praegu- ses ebastabiilses majanduslikus olu- korras, siis enamik Kanada eestlas- telt on ettengelikult investeerinud oma sstusnmnUd majadesse ja teistesse kinnisvaradesse, mil lede hinnad viimastel aastatel inflatsioo- n i totu on tohutult tusnud. Raha- vrtuse languse tulemusena saa- vad teatavate tagasilkide osali- seks sski pensionrid, kuna nende sstusummad kaotavad igal aastal umbes 10 protsenti oma vrtusest nmg pensioni vljamaksud ei suu- da kaugeltki sammu pidad^i galo-
K . A .
Avalik khk
Need inimesed Nukogude L i i d u
{kompartei poliitbroost ja -kesk-omiteest, kes mravad Nukogu- de L i i d u reaktsioonilist sisepoliiti- kat ja agressiivset, ekspansinistlik- k l i vlispoliitikat, ilmselt ei ne, vi ei taba nha muudatusi poli it i- lisel areenil j a uut judude vahe- korda maailmas. r N a d loodavad ikka veel, et neil ' nnestub murda alistatud riikide
i rahvuslik vastupanu ning pet va- adusele ja iseseisvusele  alates aukaasia rahvastest, Ukrainast^
/Valgevenest, Moldaaviast, Eestist, Ltist, Leedust ja kuni Afganista- rtini vlja. ' N e e d inimesed dikteerivad allu-
tatud ri ikide rahvastele oma pol i i t i - kat ja ideoloogiat ning kasutavad nende':ininiressursse "ja - loodusvara^
sid, et suurendada Nukogude L i i - du majanduslikku- j a sjalist po- tentsiaali ekspansiooni jtkamiseks.
Need inimesed, kes mravad Nukogude L i i d u globaalset val lu- tusstrateegiat vlispoliitikas on E u - roopa- ja Aasia geopoliitilises ruu- mis tunda saanud kaotuse kibedust, ning kesoleval aastal on Afganis- tan kujunenud mravaks komis- tuskiviks edaspidiseks.
Afgaani rahvas ei v alistunud Nukogude vimule ja nende esin- dajatele ning vitleb kangelaslikult oma rahvusliku vabaduse ja r i ik l i - k u iseseisvuse eest, andes sellega eeskuju jrgimiseks. -
Afganistan, sndmissed Poolas ja hiljutised, pilaste meeleavaldu- sed ning tliste streigid Eestis ni- tavad kujukalt, et Nukogude L i i t ei ole enam ee ideoloogiline mag-_ net ja sjaline jud, kes vib ikka veel valikuta j a karistamatult val- lutada jagada j a valitseda r i ike ja rahvaid.
M e i l on haritud j a tahtejulise noorus ning me. teame, et erirah- vustest ja riikidest vgivallaga kok-
K u i venelased vastavad sellele u lavas koosseisus on suuremaks Ameer ika hendriikides ja Kana- On arvata, et Kesk-Idas praegu omapoolse relvastuse suurendami- Prooleemiks keskmistes kraadides das ning saadud spordivistluste
valitsev kri it i lme olukord nuab ^^^^^ ^..^ panevad ameeriklased ohvitseride lahkumine sjavest, informatsiooni, kohaselt teeb jrel- hendriikide erilist thelepanu, relvastamise tempole peale ^"^^ erateenistuses on nei l vima- duse, et Phja-Ameerikas on le kusjuures arvesse* ei tule seDes t^iskigu. . suuremaid palku teenida. Maa- 150 noore eesti sportlase. J a ksib: piirkonnas mitte ainult mere- ja ves on niteks praegu vakantsed miks n t o o l i ainult 4 Stokholmis hujudude baaside rajamine vaid Reagani plaanides omab eriti 45.D00ohvitserikohta, samuti on vistlemas. ESTO-80 spordivist- ka suurte sjaveksuste hoidmine thtsa j a olulise koha Kesk-Ida li- puudus allohvitseridest, kellede lustel o l i USA^st kaks mees-kerge- Kesk-Idas ja selle lhikonnas. Ku id varude kaitsepoltika. Selle teos- lesandeks on sduritele praktil ise jstiklast, K a n a d a s t  2 , Norrast krvuti sellega paneb uus administ-tamiseks kavatseb Reagan rajada vljappe andmine ja nendest vit- 1, Austraaliast - - - 1 ja Rootsist ratsioon erilist rhku strateegiliste Siinai.poolsaarele endistele I israel i lusvimeliste sjameeste kujunda-  27. Ttarlapsi o l i ainult viis. tuumarelvade arvu suurendamisele lennuvljadele Etamis j a Etzionis mine. Reagan kavatseb ohvitseride Kogusummas o l i 38 vistlejat, ning nagu mainis uus kaitseminis- kaks suurt hujudude baasi. Loo- kohtade titmiseks, tsta tunduvalt, M i s o l id phjused? K a s vstava- ter Weinberger Kongressi komis- mulikult on selleks vajalik saada nende palkaseid l i ing rakendada te nooremate vanuseklasside vi jonis, ei tule venelastega uue Egiptuse presidendilt Sadatilt nus- boonuseid ning ergutusrahasid, et vistlusalade puudumine? Austraa- S A L T kokkuleppe slmimiseks lbi- olekut, kuid selleks ei ole hend- tmmata sjave koosseisu pare- liastj jid kergejustiklased saabu- rkimisi enne poole aasta mdu- ri ikideEgiptuse praeguse koos- mat inimmaterjal i . mata majanduslikel phjusil, kuid mist. t raamides tenoliselt taMstusi. JReagan i suured plaanid sjavele k a v  M ^
hendriikide tuumarelvastuse kaitsepoliitika kujundamisel tohutute summade investeerimi- kuna Irirkides o n vanuse osa " suurendamiseks l a seUe lgiiu ^^^^^ Iisraeli- seks ei ole koosklas tema teiste vistlustel erinev. K u i d ESTO-de
tstmiseks varustatakse B--52 ^^^^ Peetakse hendriUcide tu- val imiskampaania lubadustega. kergejustiku ja ujumise vistlu- tpi pommennukid uute mju- ^evamaks ja thusamaks liitlaseks K u i president tahab kik need ka- sed on osaks lemaaUmsest EesH vimsate rakettidega Kesk-Idas. vatsused sjave osas ettenhtud Mngudest ja peaksid tooma kok-
Tienduseks nendele lennuve- rakendada, siis tuleb tal pa- k u suurel hulgal eesti noori ja baasidele ritatakse ajutiste baa- [^tamatult loobuda maksude va- pealtvaatajad k^^^^
hendamise ja n i g i eelarve tasa- kadest ja olema sndmuseks, mis kaalustamise plaanidest ja vtta hutavad nri spordile, et kasvada need phjalikule revideerimisele, kehaliselt terveteks, tugevateks ja
dent tpi moodsaid allveelaevu Kogusummas kavatsetakse jrgmi^ ldise arvamise kohaselt on vastufiidavateks eesti meesteks j a ja tiendatakse seniseid kaugraket- se viie aasta jooksul selle piirkon- hendriikide rahvas valmis toeta- naisteks", t i d c varusid uue M X tpi raketti- na kindlustamiseks kulutada 30 ma ja finantseerima Reagani . ,
.miljardit dollarit. suurt relvastuse progranjmi,^kuna . u ^ ' ? " ,    Olgugi, et senine president Car- ameer&a pantvangide hoidmme ^ ' f'^ kehaliselt arendavat tege,
ter ol i elukutselt mereveohvitser, Iraanis ja Afganistani sndmused vust on. meie noortele vaja nitab ku klopsitud kahesaja kuuekmne ei pannud ta merejudude tugevda- nitavad kuivrd madalale on lan- ^^ ' ' ^ " s meie ja teiste rahvaste viie miljoniline nn. nukogude rah- misele vajal ikku rhku, mil le tule- genud hendriikide prestzh maa- ^''^t ^ v u t u s t e vahel.
i N . L i i t on haaranud endale ma suurjudu(ie hindamistabelis. f ^  ' ^ l u s nitab, et peale uks i ,
rakendatakse kiku n.n. Stealth pommennukid, mis on vimelised avastamatult lbi lendama vene radarivnditest, ehitatakse Tri-
side rajamist Omanisse, Keenias- se jo Somaaliasse.
vas ei saa enam teenida ja respek- musena teerida kahesaja kaheksakmne maailmameredel lemvimu ja nelja l i ikmelist Nuk. Li idu Kom- surunud hendriigid ja ta l i i t la-
.00
kute erandite, meie noorte ldine kehaline ja tervislik seisund, mille kohta inglise keeles o n sna fit- ness^S on madal . Mada lam sellest tasemest, m ^ e le Austraal ia, Uus- Meremaa j a U S A vastavad tervis-
munistl iku partei Keskkomiteed ja sed tahaplaane. Reagan kavatseb Vndra tormline nende hulgast val itud kuueteist- suurendada hendriUdde merelae- " kmne liikmelist poliitbrood. vastikku 600 laevale, mis kindlUs-
Eesti, Lti, Leedu rahvad on taks lneriikide laevali ikluse Vaik- vndras on  ettenhtud jrgmise hoiu asutused oma noorte osas kaotanud ebavordseis vitlusis, ses, Atlandi ja India ookeanides, viie aasta jooksul 500 elanikuline muret tumievad." nhtamatul rindel, oma vabaduse ja hendriikide merejud on vmase juurdekasv Praegu olevat areng iseseisvuse eest videldes kolman- kmne aasta jooksul teinud lbi n i i tormi l ine" , mida Vndra alevi lisatakse, et le k o g i maa- diku oma rahvaarvust- see ko- erit i suure vhjakigu kuna sja- ajaloos pole kunagi olnud Vndra on hakatud aru saama, et saa- hustab meid kikjal koondama ri- laevade arv on langenud endiselt olevat vnmase viie aasta jooksul nutused ujumises ja eriti kerge- du vljendamaks Helsingi jtku- 9 0 0 laevalt umbes 460 laevale. muutunud agrotstuskeskuseks, ^nstikus on eshneseks mdu
konverentsil Madnid is oma tahet  s i s e n d a m i s e l ehita ^us ttavad teadusliku tootmis- PH mis nitavad, kas noore a-soov i  olla taas sesesvama i^aevasiiKu suurenaamisei ehita- . . . . . . inimkeha kik organid on k a le-
vabade rahvaste, riikide peres. ^^^^^ J""^^ agrotstuse ;,,.^_,:,_^1.._. .Maai lma rahvaste sooviks on
elada vabadena ja iseseisvatena ja silitada nende llaste phimtete olemust reaalsusena tulevastele plvedele.
laKse juurue Ka muu iiui lennuKi- - - - - - -   J ^ ^.. .^ ^ o v - r - Y . ^a l vinl lnnnl fnptnvaf nAnao lcP f te emalaeva l a maandumislapva Vndra regioon ja elanike tarbeks J ^ a i v o a u p o o i toetavat normaals^^ te emalaeya ja^maandumislaeva j ^ . ^ ^ ^ . e amisninda Kiku *^eskmist funktsionaalset tasapinda, mis on vajalikud maandumisope- eniiaiaKse uut eiamispmaa. ^aiKU rj  _ J  ifa|,p*,pj nn Anst-
on antud uus klubi , koolile on teh- uunmused ja kateetused on Aust- tud juurdeehitus, spordisaal ja las- ^aalijJs; kestnud juba kumme a a s ^
ratsioonide lbivmieks,
E r i t i suureks probleemiks Reaga- teaed, luuakse ka kanalisatsiooni- kllaltki, .autentselt niie kujuneb ka sjave varustami- ssteem, kuid selie viimasega on ne elava juga, er i t i ku i president seni olnud vga palju raskusi. ' , (Jrg lk. 3)
1^ i i
KINDI 23 WESTM^
Marie Uni Washlngi
Washingtoi dusel toimus mishtu, mis linnas Guy M j Washingtoni jj lastele u)li meil htule sitnudi morest. htu tles Washingj naine mag. m
Kavalises oi ja L i i s u Mikiv j Mar ie Underi perioodides, ver tiendas net deklamat luulevalikust.
Kava teise;; I Krdsten isek rit isiklike k< aga kirjavahet ded kutsusid avaldusi.
K a v a lpul ten helisstee 'armsaima heli gi laulu" . M | korraldatud Pedak-^ar i 11 saalis o l i ko i me" eestvttel tl eesti raj Samas veedet kohvilaudades!
Kommeni , (Al
,,Vhesed asukohamaade kesse kergeji laialdasema ESTO-de l^uuj on kohane Stokholmis Cl Austraalia s]
Kergejus luskava tulevj olema maksh K u i siis mn( lejaid, siis vi| vi kak\]h( kokku panna,! arvestatakse
 Kui vaadj Kodus " i lmui dest Stokhob dest ja lugedj tarlste aladel nutta vi nej keVgeju^tiktal psenud Stoj
kergejuti se E S T O p i laami, et ei teadnud ei mise vistlnsil polnud sellel
Need Auj thelepanekud sna kohascc misele. Vh^ kohta infol olnud pris taminc sport| vtmiseks 01 foorumil olei
K u i nd' ronto on j M asukohaks (\ havad seda korraldada),