Nr. 58 E E S T L A N E neljapeval, '6. augustil 1987 - Thursday, August 6, 1987
maJanusIfKke pevq probleeme
ettepanekuidc Kuna selle ajalehe Veergudel on
ldjoontes seda ee lnu ; juba ksitletud, siis alljrgnev tahab heita lhemat pilku eelnu mn- ingatesse ksikasjadesse.
Nagu varem juba mainitud, seab see eelnii sihiks kahte peamist eesmrki  muuta maksustamisssteem 1 ihtsamaks  ja  ig lasemaks . Esimese e e s m  r g i saavutamiseks on k  m n e - a s t me I i n e t u l u m a k s u mrade tabel kahjandatud kolme- astmeliseks, kusjuures senine krgeim mr, 34% on redutsee- ritud 29%-le.
Madalaimat mra, s.o. 17% m a k s u m   r a a'|]a k u u l u b maksustatav sissetulek kuni $27.500, mis statistika andmeil katab 66% maksustatuist. Mak- sustatav sissetulek $27.501  $55.000 kuulub teise astme maksumrade alla 26% ulatuses. Statistiliselt see moodustab 29% maksustatuist. lejnud 5% maksumaksjaist kuuluvad krgei- ma astme kategooriasse.
M A H A A R V A M I S T E K U M M U T A M I , N E
Teise sihi, s.o. iglasema maksustamise aluse saavutami- seks on minetatud suurel mral senine mahaarvamiste ssteem ja see on asendatud krediteerimise menetlusega. Tuleb 'vaid pidada mee le s , e t kui kne all on maksustatav sissetulek (Taxable income), siis tuleb mista, et sama-summalise bruto sissetuleku juures saame hoopis erinevad summad, mis oleneb sellest, kas kasutame senist vi uut maksusta- mise ssteemi.
Uue ssteemi kohaseh on sissetuleku mahaarvamistest tielikult Elimineeritud $1.000 sissetulek invesieerimistelt ja kuni $500 mahaarvamine palgalise sis- setuleku kuludest (Employment expense deduction).
lejnud seni peamiseh kasu- tamisel olnud mahaarvamised tuleb edaspidi eritleda kahte ossa, so. hed kus j tkuval t o n \asuiataV senine mahaarvamiste sstecn] ja teised, kus tuleb raken- Jainiseic uus krcitceriniise phi- iiite. - Brui()-sissetu!ekust kuuluvad
ticiikuh mahaarvamisele kontri- butsioonid regjs|rceritud pen- sioniplaani (RPP) Ja registreeritud crusstuplani (RRSP)., Viimase lemmraks jb 1988. aastal senine $7.500 piir. Mittenor- maalseks mahaarvamiseks loetak- se ka ametihii^gu jiikmemaksud (Annual union, professional or tike ducs), mis on samuti sissetulekust mahaarvatavad enne maksustatavat s isse tulekul t . Samasse li iki peaks kuuluma ka laste hoolduskulud ja kolimisku-
J  r g m i s e d mahaarvamised loetakse normaalseteks mahaarva- misteks (Standard deduction): Kanada pensioniplaani kontribut- sioonid, totuse kindlustuse preemiad, ppemaksud, hariduse mahaarvamine (Education deduc- tion), kuni tuhande-dollariline mahaarvamine erapensionidelt ja le kolme protsendi makstud arstlike kulude (Medical ex- penses) eest. Kiki neid mahaar- vamisi asendab 1988. aastal 17% tulumaksu krediteerimine.
Heategevusl ikud annetused kuuluvad esimese $250 arvel krediteerimisele 17% ulatuses ja selle piiri letamisel on iga dollar krediteeritav 29%. Jrelikult kogu annetuste puhul $500 summas oleks tulumaksu krediteerimine 1988. aastal $115.
Mis puutub aga arstlike kulude mahaarvamise vi krediteerimise ksimusse, siis tundub et see muudatus on teataval mral ebasoodsas olukorras; kuna neto- sissetuleku summa on uue ss teemi kohaselt tunduvalt krgem, sest mitmed lubatud mahaarvamised on selle.s sektoris elimineeritud, nagu eelpool kir- jeldatud.
1987. aastal on lubatud isiklike mahaarvamistena: philine isiklik mahaarvamine $4.270, abieluline mahaarvamine $3.740 ja vanadu- se mahaarvamine $2.670.
Neid mahaarvamisi asendab 1988. aastal tulumaksu krediteeri- mine: philine^ isiklik $1.020, abieluline $850 ja vanaduse $550.
R e f o r m i - e e l n  u seletuses videtakse , et see ssteemi muudatus, kus mahaarvamised asendatakse tulumaksu krediteeri- misega, loob palju iglasema maksustamise aluse, kuna krge- ma sissetulekuga maksumaksjaid soodustas mahaarvamiste ssteem tunduvalt enam kui madalama sis- setuleku omi, s.o. kas mahaar- vamine thendas 16% vi 34%  kokkuhoidu igalt maksustatavalt ; dollarilt.
Uue ssteemi rakendamine thendaks et 850.000 maksumaks- jat ei - maksaks enam ldse tulumaksu, kelle hulgas on 250.000 pensionri, ja lejnud on^iiaksustatud madalamal m   - ral. Selle ssteemi rakendamise tagajrjeks on, et 1988. aastal riigi sissetulekud vhenevad isik- like tulumaksude arvel kahe mil- jardi dollari ulatuses. Ri ig i eelarve puudujk aastas on aga l i g i 30 mi l ja rd i t do l l a r i t , misprast valitsusel tuleb maksus- tamiseks leida teisi vahendeid.
S I S S E T U L E K
Lbus laudkond Majandusklubi ballil. Foto: Vaba Eestlane
vabastamine piiratud ulatuses tu- lumaksust. Kesoleval aastal on selleks lemraks $100.000. Seda tuleb mista, et kui isik on kasutanud 1985; aastal kasumist mahaarvamisena $20.000 ja jrgmisel aastal jllegi $30.000, s i i s k  e s o l e v a l aastal on tulumaksu vaba vaid $50.000. Esmakordsel kasutamisel kesole- val aastal on aga piiriks $100.000, mis vastavalt tulumaksureformi eelnule on nd $500.000 asemel htlasi isiku eluaegseks tulumaksu vabaks lemrak.s.
Erandina jb psima $500.000 lemmr farmide ja vike-ride aktsiate (Shares of small business corporations) osas.
Kapitali-kasumina saadud tulu, mis letab 1988. aastal tulumaksu vaba piiri , on maksustatav 50 protsendi asemel 66 2/3 protsendi ulatuses j a 1990. aastal juba 75% mras.
Kahel viimasel aastal on olnud erakorraliseks soodustuseks teeni- tud kapitali kasumi (Capital.gain)^;
1986. aasta tulumaksulehtede titjad tutvunesid esmakordselt fderaalvali tsuse mgimaksu (Sales tax) krediteerimise ja tagasimaksu vimalusega. Refor- mi plaanis on see phimtteliselt jnud samaks, kuid tieliku hvituse saamiseks on sissetuleku lemmr tstetud $15.000-lt tasemele:$16.000 ja tiskasvanute krediteerimine on tstetud $70 isikule ning lastele $35 lapselt.
Kuigi eelpool oli mrgitud, et eelnu kohaseh 1988. aastal 8 5 0 . 0 0 0 i s iku t vabanevad tulumaksu tasumise kohustuselt, cussuur osa neist kuuluksid just selle hvituse kategooriasse, siiski nib et selle hvituse saamise tingimuseks on tulumak- sulehe titmise vajadus. Reformi tutvustamisel mrgitakse, et see makstakse avansina ette.
MGIMAKS
Kui isikliku tulumaksu reform vhendab r i ig i sissetulekuid jrgmisel aastal paari miljardi dollari vrra, siis samaaegselt et- tevtete maksustamise reform eeldab viie aasta jooksul suuremat tulumaksu sissetulekut ettevtetelt viie miljardi dollari ulatuses. Reformi kavas teise astmena on senise mgimaksui (Sales tax) tielik mberkor ra ldamine ja maksustamise aluste laiendamine.
flOD'
: Mdunud kuni keskpaigas pidasid Gorporation'i pea invesleerimishaldurid loengu se^ l^ ^^ milline on majanduslik areng Phja Ameerikas jrgmi^^ aastate jooksul.-
M a c K e n z i e f i r m a i n - vesteerimisfilosoofia on rajatud aktsiaturu eri sektorites toimuvate muudatuste jlgimisele ja ennusta- misele. N i i niteks ennustasid nad sna tpselt, et 1986 aasta suvel toimus Phja-Ameerika aktsiatur- gudes turge eestvedavates sektori- tes vahetus. Sen in i t usu - tekitanud sektorid nagu pangad, tarbijate vajadusi teenindavad sektorid nagu jae- ja hulgimgi firmad jne. loovutasid sellel ajavahemikul oma koha maapue- varade ja rasketstuse firmadele. Tnu sellele oli niteks nende In- dustrial Growih fondi heaastane tus le 25%.
Nende ennustus on vga posi- tiivne. Nende arvates kestab ma- janduslik areng ja aktsiaturu tus veel umbes neli aastat.
Oma optimismi phjendavad nad jrgmiselt.
Ameerika dollari langus oma suurte kaubanduspartneri te . Jaapani j a Lne Saksamaa v- ringute suhtes hakkab lpuks positiivset mju avaldama U S A kaubandusbilansi puudujgile. Kuna kanada dollari suhe U S A dollariga on vga vhe muutunud, soodustab eelpoolmainitud v- ringute vrtuste muudatus ka kanada firmasid. See teeb Phja-: Ameerikas toodetud kaubad maa-
See reform kavatsetakse viia lbi aastaks 19.89.
Parlamendis ongi mgimaksu ks imus vastasparteide poolt k ige rohkem snav t t e j  criitikat-tekitanud.
M   g i m a k s on teatavasti kaudne maks, mis tabab isikut alles siis kui ta teatud toodet omale hangib, vi teatud teenin- dust kasutab.
Lhem levaade kesolevas arengu  astmes oleks liiga enne-
ilmaturul odavamaks ja vistlus^ vimelisemaks.
Pealeselle on Phja-Ameerika firmad prast 1981 -82 aasta njia- janduslikku tagsil'ki oma toot- miskuluid tubliti karpind, mis omakorda nende vistlusvoimet t  s t a b . On oodata firmade kasurnite vga tugevat tusu, mis peaks aktsiaturgusid omakorda lespoole suruma.
Tnu Phja-Ameerika vrin- gute langusele, on nii Lne- Saksa-kui ka Jaapani investeeri- jatele selle mandri aktsiad vga odavad, mis toob tugevasti vliskapitali sisse.
K a kanada tarbija on rahan- duslikult heas olukorras. Vljgade suhe sissetulekuga on viimaste aastate jooksul alanenud ja kimasolevate uurimuste alusel on nende ta rb i ja te a r v , kes kavatsevad suuremaid ostusid nagu elumaja ja auto viimase kahe aasta jooksul tublisti tusnud. K a demg raaf li selt onn i i Kanada ku i ka U S A vga soodsas olukorras, kuna protsentuaalselt suur osa elanikkonnast on selles vanuses, kus teenistus on suhteliselt hea, ja va.jadus suurte ostude jrgi ning vime investeerimiseks on siiur. Need vanusegrupid psivad veel 15 aastat m  j andus i i k u l t domineerivas vanuses. , i
Nendele, kes aktsiaturu tehnilisi nitajaid jlgivad, on MacKenzie mehed leiutanud uue, nimelt heksa he vastu nitaja. Uurides New Yorgi aktsiaturu ajaloolist kulgu, pn nad leiutanud, et iga- kord kui on kaks teineteisele jrgnevat peva, millal tusvate aktsiate arv letab langevate aktsiate arvu heksakordselt vi rohkem, on oodata tugevat aktsiaturu tusu, mis . kestab vhemalt aasta. Viimane kord juhtus see mdunud aastavahetu- se