NELJAPEVAL, 13 THURSDAY, 1
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd. , Estonian HousejQSBroadviewA.ven Toronto, Ont. Canada, M 4 K 2R6 Tel . 466-0951 Toimetajad: H . Rebane ja S. Veidenbaum.'Toimetaja New Yorgis B.Parming, 473 LuhmannDrMN,ewMiIford,N.J . , lFSA. ' ^^^^[^^^^.ii^^ myr. ^^^^^^^^^^ "  ' ' ' Meie E l u " vljaandjaks on Eesti Kkjsstus Kanadas,  Asut. A . Weileri algatuseni 1950. Meie E l u " toimetus j talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave. . Toronto, Ont; M 4 K 2R6 Canada - Tel . 466-0951 - I Tellimiste ja kuulutuste vastuvtmine igal tp. k l . 9 hm 5 p . l . , esmasp. ja n^ljap. k l . 9 hm.48 -. lap.kl . 9 t m . - 4 p. , , M E I E E I U " tellimishinnad: Kanadas la .S40 .00 ,6 k. $22.00, 3k.$15.50. U S A - s s e - la .$44.00,6k.$25.00, '3k.J17.00.le-meremaadesse - l a . $48.00, 6. k. $26.00, ^ k . $19.00. ' Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.2^. K i r i - ja hupostilisa USA-sse: i l a. $30.80, 6 k. $15.40. hupostilisa . lenieremaade.sse^ la . $58.00, 6 k.
1 Cjksikriumber  7M Kuulutushiiinad: 1 toll hel veerul  esikljel ^5.50, tekstis $5.00, kuulutuste kljel $4,75.
Mei8 EIM" nr. 30 {tmt] tm tBXO
IV lemaailmsed Eesti Pevad:
liiiiliiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
Uhe erakonna pikaajaline vi- MuloliBk on ohtlik demokraatlikule thiskonnale. Kuid see on ohtlik ka vimulolevale erakonnale endale, lagu nitasid 4. septembri valimi- sed Kanadas. Viimast eriti siis, kui erakonna liidriks ja seega ka pea- ministriks on erilise polii|ilise ideoloogiaga juht, nagu seda oli Fierre Elliot Trudeau.
Mitte Trudeau puudumise prast ei variseiiud iiberaaliderpartei vali- mistel kokku, ega ka mitte Turneri, kui vahepealse peaministri prast. Vaid just Trudeau 15 aasta prast
-valitsuses. Lhiajalise peaminist- rina oli Turneril vimatu end ni-
See asetab uuele peaministrile to- hutu vastutuse kigi vimaluse krval ja oleneb ka tema lhema- test kaastlistest, millise eduga ta suudab Kanada vlja tuua sellest majanduslikust olukorrast, kuhu Trudeau valitsus Kanada rahva VIISA ,
Mlroney nitas end valimiste kaigub aruka ja tarmuka juhina, kes taktiilselt trjus Turneri ja liberaa- lide kallaletungid ja ainult vitis hli. Tema organisatsioon vali- mistel ttas paremini, kui see avalikkusele paistis. Olles Quebe- ci pritoluga, ti ta selle provintsi hled konservatiividele ja saavu-
Rahvusvaheliste teaduslike kon' verentside pidamine Nukogude Teadusliku Akadeemia algatusel J9 sealpoolse propaganda Georgi Ar* batovi thusal, kuid hstivarjatud suunamisel, on Lnemaailmale annud mitu uut hingut, mis tuuma' pomme ja igatsorti tuumateaduse mkendamist kirglikult vihkavad. Kige -Vljapaistvam neist hin-guist on Mui;elike Teadlaste hing (The Union of Concerned Scientists), mis peale rahnudluse, aatomrelva-de hukkamistmise^ on kuulutanud, ka aatomjujaamad kardetavalt elu-ohtlikeks. Neid ei tohi enam ehitada ja olemasolevate tegevus peab lpe-tatama. hingu sellekohase otsuse avalda-mine kogu maailma (ainult Lne-poolse!) meedias, on olnud vga m-jukas. Seda tendavad tuhanded, kmnetuhanded tnavltammujad,
data ideoloogilisest ja praktilisest tas enamiku kohti parlamendis sel kljest, kuidas ta tahab uujt Kana- lele provintsile. Ta ti Quebeci l dat luua selleks, et valijaskonnas Msaldust vita.
Partei liider Turner, arukas ja so- liidne poliitik, langes Trudeau po- liitika ohvriks ja on raske nha, kuidas ta suudab end isoleerida senisest liberaalide pundist', ja enda positsiooni psta poliitiku- na. Selleks tuleb tal kigepealt lah-
hemale Ottawale, kui see kunagi on olnud. Vib-olla on see Mulroney esimene teene Kanadele, mis pdleb htluse poole. Kuid see oli ka konservatiivide lbimurd Que- becis, mis oli pikki aastaid liberaa- lide kants.
Vimalikult suudab Mulroney konsolideenda Kanada Atlandist
LUGEJA KIRJUTAB m i M m i i i i i M i i f   m  a a
ti saada neist liberaalidest^ kes iga Vaikse ookeanini. Thelepandav Mnna- eest toetasid oma ^ eias^ijriis- on ka Mulrosaey prdumine Tuf- trit. Valijaskond on temale jiiba ii^r||Joole erakondade jaheliseks sibiks oliid, kukutades lbi tervelt  - - - J - * M  . M - -
15 ministrit, kes olid Trudeau valit- suses ja osutusid valijaile vastuvt- matuks.
Ainult 40 kohta suutis liberaa- Inde partei omale kindlustada par- lamendis konservatiivide 211 vas- tu. See on suurim fiasko liberaa- lidele terves Kanadas valimiste aijalos. Nii tuleb Turneril lesehi-
tust alata praktiliselt liberaalide see on tnamatu
Absoluutne enamus parlamen- dlis Brian Mulrney'le |a tema kon- servatiividele thendab seda, et te- ma valitsus vib arendada igasu- gust poliitikat ja lbi viia kik oma eelnud oposiitsiooniet.hoolimata.
Mlliillilllllllilllllllllllllllllllllllll|llililiiiliililllliH
koostks Kanada tuleviku les- ehitamiseks hiselt. Oma esimese lesandena neb us peaminister, kes vtab ameti le 17. septembril, tpuuduse likvideerimise hd- lausega: Paneme Kanada tle!"
4. septembri valimiste suurimaks saavutuseks jb valitsevate era- kondade vahetus Ottawas, sest li- beraalide vimutsev poliitika oli Kanada rahva ja majanduse rappa juhtinud. Tuleb loota ainult, et Mulroney uue peaministrina ni- tab kllaldast poliitilist tarkust ja majanduslikku arusaamist ning suudab vastavalt sellele ka oma valitsuse ning erakonna tle ra- kendada.
V.
lilllllilllllllllllllllllllillillilllSlllllililillllllllll
Suvised liidupevad on mlestus-teks muutumaks ja viimased kriiti-kakilludki on vist kirja pandud. Vars-ti alustavad td arvukad seltsid ja hingud, noored ja vanad, ninp meie hiskondlik elu hakkab taas'kulge-ma tuntud tavade alusel. Vi K A S V  I K S ehk uuel tegevusaastal ka midagi teisiti teha? Noored, kellel on raskusi eesti keelega,viksid hakata vene keelt ppima. Noorte kongressi lektorite arvamise kohaselt on Ihn-selt see kergem ja kasulikum, kui puuduliku emakeele tiendamine. Poliitikaga tegelejad viksid hakata vljattama vanadele resolutsioo-nidele uusi tisenjdeid, nii et neid jllegi saaks mnel thtsal peval vastu vtta. Traditsioone austava rahvana tuleks iga hinna eest vltida praktiliselt rakendatavaid ettepane-kid. Kirjaneitsi elna" peaks ilmtin-gimata hakkama elukutseliseks muusika- ja teatrikriitikuks. Tema kirjutised valgus- ja lauljieo kohta on lausa vrratud oma lakoonilises sgavuses. Mitmesaja "rahvatantsija poolt esitatud kmned tantsud, vimlejate ldrhmade ja maailma-
0 0 0 kuulsate Idla tdrukute, Malm td-rukute ja Kalev Estienne eliitvimle-jate esinemistsklid kahe orkestri, laulusolistide ja koori kaastl  kik selle on elna" suutnud anal-sivalt kokku vtta he ainsa lhi-lausega: pimeduspidu saurja leilis." Sama valemi alusel oli laulupidu vimas ja oli valge", nii e t  v  i s nautida laulu ja meie kaunite rahva-rivaste i l u . " Kujutan juba ette,kui-das mnes Toronto suurlehes sm-foonia orkestri kontsert saab el-nalt" hea hinnagu, sest mngijate frakid ja seelikud lausa srasid hele-das rambivalgses. Kuid hda lavas-tajaile, kes julgevad kasutada vrvi-list valgustust vi esineda kuuma i l -maga hujahutuseta saalis! Ning iga esinemine, mida ei saa pevauudiste tarvis filmida, tuleb iseenesestmis-tetavalt tielikult ebannestunuks tunnistada. On tepoolest tore, et meil o A  e l n a " taolisi arvustajaid, kelle laialdased teadmised vimal-davad ka mitmetahulisi etendusi lau-sa klassikalise lihtsusega vaagida. HARRI KIVILO
50 YERS OF GM SAUES ANt) SERVICE
OGANM Mk ja rentimine Chev OWs Limited ^^^^^^^^^^^ 5000 Sheppard Ave. E., Scarborougli, Ont. M15 4L9,
,Meie Elu" avaldab melsasti oma lugejate mtteavaldusi -ka neid mis ei htu ajalehe seisukoh- tadega. Palume kirjutada kokku- vtlikult ja lisada oma nimi ja aadress. Toimetus jtab endale i- guse lugejate kirju redigeerida ja lhendad,a^^ning mittesobivusi , Fcjqjjftl jtiMil/a.valdxim . ^ r - ^ i kautlikuti nooresaid osa vtta Esto ritusest
; Torontos, 2. se^t. 1984 Teie lugupeetud ajalehe 30/augus-ti numbris ksib Harry Kiviloo Kas viks . . . ? " all, miks toimus skauti-de/gai|dide maailmalaagri Eesti Lipp" suurlke Kotkajrvel ja Rum-mujri" vabahulavastus Seedriorul hel ja samal htul. Seda ksimust arutati pikemat ae-ga enne Estot asjast puudutatud or-ganisatsioonides ja ka eesti ajakir-janduses. Oleks ipttetu ' alustada uuesti ja tagantjrele sihitut diskus-siooni, pealegi, kus maailmalaager nnestus hsti ja sama vib elda ka Seedrioru pidustuste kohta. ppida ei ole siit midagi. Mdub palju aas-taid, enne kui sama olukord viks uuesti esile kerkida, kui seda ldse kunagi juhtub. Esimestel lemaailm-setel Eesti Pevadel 1972 Torontos toimus maailmalaager prat ESTOT, mitte enne nagu seekord. 1976 Balti-mores'is ei peetud ldse skautide/ gaide laagrit. Hoopis olulisem on kritiseerida teisi ESTO '84 ritusi, kui seda vajalikuks peetakse, nagu see niteks ESTO-Visioon osas on juhtunud, kuna siin on vimalusi muudatuste tegemiseks juba nelja aasta prast, kus ESTO '88 siis ka ei toimuks. Harri Kiviloo, teine ksimus, miks viidi mitusada eesti noort terveks pevaks Muskoka mbruse kanada muuseumitesse, kuid ei peetud vaja-likuks terves koosseisus osa vtta mnest EP kyltuurilisest ritusest, on kergesti vastatav. Maailmalaagri ajal ei toimunud htegi ritust, ei kultuurilist ega muud. Maailmalaager lppes lau-peval, 7. juulil ja ESTO '84 algas phapeval, 8; juulil. Terve laagri koosseis toodi phapeva hommikul Torontosse, kus noortel oli jrgneva ndala jooksul vimalik osavtta kigist  E P ritusist vastavalt oma soovile. E i ole meldav, et laager oleks toi-munud ESTO ajal ja et mni selle kultuuriline ritus oleks toimunud Muskoka piirkonnas. Vastavalt EP teadetele nr. 1,2 ja 3 ning ESTO '84 juhisele (leheklg 9) olid maailmalaager EeSti Lipp" ja Seedrioru suveharja pidustused ESTO'84 e e l s  n d m u s e d . E L V I N A L E V E , skm. Maailmalaagri Eesti Lipp" informatsioonijuht.
aatojujaamade mberpiirajad ja juurdepsuteede sulgujad Euroopas jaijVmeerikas. Televisioon on toonud rikkalikult ettekandeid jujaamade riketest ja sellele kaasuvast radiat-sidopi hdaohtudest. Oleme ninud/ kuulnud debatte, kuis teadlased, aja-kirjanikud ja poliitikud ksteise vi-du radiatsiooni ohte kirjeldavad. Oleme ninud filme, mis hirmujudi-nad nahale ajavad ja unerahu rvi-vad. Lastele antakse koolides lisa-tunde,.et nad, lapsukesed, ikka te-poolest mistaksid, millises kohuta-vas surmaohus meie oleme sunnitud elama. Oleme lugenud ajalehtedest ja ninud televisioonikastis tnaval ja-lutajate ja vabrikutes ttajate ksit-lemisi, mida nemad aatomjujama- lle hdaohust arvavad. Vastajate nod ja hled tunnistavad  Mure-like hingu tielikku edu. Inimesed on vga hirmunud. i-gem kll telda  rahirmutatud! Murelike hing levitab pamflette, mis kirjeldavad aatomsja ja aatom-pommide koledusi ja tuumaju ra- ' kendamise hdaohte ja palub seal-juures kigi, toetust ilsa vitluse jtkamiseks (valitsuse vastu!). hin-gu liikmeskond olla sajatuhandeline. heksaliikmelises direktoriaadis on viis teadlast ja samasugune suhe on ka hingu eksekutiivis. ^   R l M  ^ ' ' - , Advokaadid, arhitektigi arheoloo-gid, sotsioloogid, limnoloogid, mate-maatikud, statistikud, poliitikud, bo-taanikud jne. jne.  need kik on teadlased ja nende tiitlite hiilgus s-rab kaugele. Kuid  kuivrd nad on enamteadlikud aatomjujaamade vi radiatsiooni hdaohtlikkusest  on kindlasti asjalik ksimus. Sellele ksimusele vastuse saami-seks on kaks likooli professorit (po-liit-teadused) Robert Lichter ja Stan-ley Rothman, vtnud ette uurimuse. ldisest teadlaste nimistust (Ame-rican Men & Womeri of Science) juhuslikult nopitud nimedest saadi 741 vastust, millest 53% arvasid, et valitsus peaks kiires tempos jtkama aatomjujaamade ehitamist, 36% . soovisid aeglast arendamist, ja 68% kigist neist arvasid, et aatomju-jaamadega seotud vike risk on para-tamatu pahe, millega peab leppima. Uurijad eraldasid nimistust ener-gia eriteadlased ja lisasid sinna juur-de umbes samavrra energiaksi-mustega tegelevaid spetsialiste, kok-ku 358. Viimastest 75% soovitasid aatomju kiiret arendamist, 25% aeg-lasemat, ja 85% nendest arvasid, et risk seoses aatomjujaamadega on talutav. Iga energiatootmine vi muutmine on seoses riskidega ja n-netuse vimalustega. U S A tuumajudu korraldav ko-misjon (Nuclear Regulatory Com-mission) usaldas Sandia Laboratoo-riumid'ele lesande uurida aatom-jujaamade nnetuse tenolijust ja nende ulatavust. Selleks valiti nilik juhus  100.000 inimese hukkumi-ne ja 300 miljardi vrtuses kahjus-tusi. Sandia asus uurima seesuguse nnetusjuhu tenosust. Oletati, et jujaamas varisevad kik kaitsesea-deldised ja massiivne hulk radioaktiiv-. set materjali pseb keskkonda. Ki-ge kardetavama.juhu juurde liideti .kige halvemad ilmastiku tingimu-sed (nnestuse ajal tuulevaikne, hil-jem tuul, mis viib pilve ligidalasuva metropolise kohale, ja siis vihmasa-du!). Sandia otsus oli 1:100 000 reaktor/ aasta kohta, mis kogu U S A jaamade (ja plaanitsetud jaamade) kohta oleks 2% vimalust, et seesugune nnetus juhtuks enne aastat 2000. Et aga kik nnetuse.elemendid ja tingimused oleks kige raskemad ja, et ilmastik oleks just samal ajal kige soodsam radiatsiooni levimiseks  pole tenolik. Sandia uurimuste alusel, kui eraldada pildist ilmastiku osa, siis kigesuurema rikke puhul aatomjujaamas  oleks nnetuse vimaluse tenosus 10 000 korda
IV lemaailmsete Eesti Peva- dega alustasime teist ringi vaba maailma eestlaste suurkokkutule- kuld Kanadas, hendriikides ja Rootsis. Nd, millal E6to'84 kohta on ajakirjanduses ilmunud repor- taazhid, arvustused ja inimeste tunnete-mlestuste killukesed, ta- jume^ kui suur see rahvuslik ette- vte oli oma tuhandete detailidega. Samaaegselt teame, et Estp kohta mtete avaldajad on erinevate ta- gaphjadega inimesed, kes erine- vaid asju nevad voi samu asju ne- vad erinevaist vaatepunkidest. Sel- line lai ja mitmeklgne vaatlusviis aitab meid paremini tervikut nha ja mista. Ja lpuks Eesti Pevad on ju iserahva ritus, mis teoks saa- nud rahva on oma ju ja nuga.
Pan IV Estot vaadelda pisut tei-se nurga alt kui seda on varem teh-tud. Seda on tehtud peamiselt ritus^ te vaatlemise teel. lemaailmsed Eesti Pevad ei ole aga siiski selle ksikute rituste kogusumma, vaid palju enam  E P juured lhevad kogu meie rahvusliku olemuse juurde, ja mida me antud olukorras ja ajal hes-koos Esto organiseerimisega ra teha saame oma eesmrkide taotlemisel. Peaksime seega tpsemalt teadma, mis on Eesti Pevade eesmrgid. A l -les siis saame nende najal oma te-gevust, ka tagantjrele analsida. DEFINITSIOON Pan EP mtte ja ldeesmrgi kokku vtta hte lausesse definitsi-oonina:  E P ldeesmrgiks on eesti rahvusliku ju kasvatamine kultuu-rilise omapra viljelemise, Vabadus-vistluslike eesmrkide taotlemise ja ldist sidet edendava tegevusega eestlaste hulgas globaalselt selleko-hase laiemale hiskondlikule alusele toetuva suurkokkutuleku kavanda-mise, eeltde ja teostamise kaudu. S.o. EP eesmrgiks ei ole Esto ise, vaid eesti ju kasvatamine rahvus-liku isetegevuse kaudu, mille konk-reetseks hoorattaks suurkokkutulek on. Kik lemaailmsed Eesti Pevad on sedaldeesmrki teeninud. Peak-sime siis ka Esto'84 vaatlemisel k-sima.mida see andis meie rahvusli-ke thiste poole sammumisel: eesti kultuuri viljelemisel, vabadusvit-^ luslike taotluste saavutamisel ja kommunikatsioonis inimeste vahel eestluse mtte stimuleerimisel. Peaksime ksima, mida Esto andis kikidele meie tegevussektoritele ja mitte ksnes mida lauldi ja tantsiti teatud eduga. Peaksime ksima,mida thendas EstO' meie kohapealsele eestlusele ja seda kandvatele organi-satsioonidele. Ja muidugi, mida t-hendas Esto meile kigile ksikult. Et selgusele juda Esto '84 mjust, peaksime sellest veel enam knele-ma. Peaksime rohkem teadma ksi-kasju selle mjust. Muljete htud ja edaspidinegi debatt E. Pevade tee-mal ajakirjanduses oleks teretulnud. Praegu saame vaid ldsnaliselt elr da  Esto*84 titis oma ldeesmrgi, ratas ja kasvatas.
EESMRGID ( Kikidel EP^-del on olnud ka oma lhemad eesmrgid vi sihid. Esi-meste Phja-Ameerika E. Pevadega taotleti ldist lbimurret meie rah-vuslikku tegevust hvardavast tui-musest, I EP-ga aga vabade eest-laste juallikate hendamist ja ku-jundamist hiseks jujaamaks. Balti > more'is oli rhk meie vabadusjvit-luslikel taotlustel U S A kui meie va- , badusmtte lootusmaa 200. juubeli kaasthistamisega. Stokholmis oli fookuses meie kodumaa oma fsili-se ja hingelise lhedusega. Kuna Ees-ti kuulub Euroopasse, siis reageeris selle kontinendi massmeedia roh-kearvuliselt ja mistvalt meie taot-lustele. Esto'84 Peakomitee vttis oma lhemad eesmrgid kokku sna-desse: ..sprus, kultuuriarendus ja vabadusnudlus." Minu arvates saavutas psto''84 tp-selt oma lhemad eesmrgid ja samas jrjekorras nagu mrgitud! Eks olnud ju mdunud Esto esmalt just vanade ja uute sprussidemete arendamise kokkutulek. Melgem, kui paljud Eesti Pevade kohta snavtjad on rhutanud rahvapeo, maakondade peva, sdurihtu, noorte seltskond-like rituste-ja igasuguste teiste sp-ruskondadele baseeruvate kokkutu-lekute kitvat mju. Kultuuriaren-duse osa oli kll tugev ja lai oma mitmekesiste ritustega, kuid mille-giprast tundus, et rahva hing ei lnud nendest osavtuga eriti lk-kele, vlja arvatud Neeme Jrvi sm-fooniakontsert. Seal aplodeeriti oma ked paiste. Vabadusnudlus,vaata-' mata suurele rongkigust osavtmi-sele, tundus sedakord vljendavat rohkem kohustuslikku klge meie vabadusvitluses. Meie hl vljas^ poole ji vrdlemisi vikeseks. Kuigi see just Esto'84 eesmrgina polnud vlja kuulutatud, thistati meie suurkokkutulekuga mjuvalt sini-must-valge vryikolmiku ja lipu nnistamise sajandat juubelit. Seda tegid esmalt skaudid ja gaidid oma maailmalaagris Eesti Lipp". Vana-Andrese kirikus nnistati lipp teise aastasajandissse astumisel ning see lipp toodi ka Esto avamisel Ontario Places. Linnas oleks siiski jvinud rohkem eesti lippe lehvida. Viksime ksida,kas oli Esto'84 lhemate eesmrkide pstitamine ja sihiasetus ige ja kohane. Millises olukorras oleme praegu oma rahvus-likus ts? Kas ei ole praegu mefeja ki^e thtsamkfe"k*sims'eks siiski vanema eesti plvkonna suurearvu-line tegevuse areenilt lahkumine ja kogu meie vaimse varamu feandmi-ne jrgnevatele, vlismaadel les kasvanud noorematele plvkonda-dele? See on tohutult suur ja thtis ksimus. Oleme ausad  meie To-ronto kokkutulek titis seda ksimuste kompleksi vga poolikult ja sedagi iga ringkond omaette. Lksi-me Torontost tagasi om^ kpdukohta-desse kindlama globaalse tkavata ja strateegiata! ROBERT K R E E M
EESTI ALUMIINIUM KOMPAiySII Syd saad^aval uued Euroopa stiilis thermoaknad,
kolmes vrvis, kahe-ja kolmekordse klaasiga.. Tasuta hindamine.
Helstage peyal tkoda tel. 832-2238. Kodus 769-
OSO BNVESTMENTS INC., IO335I Keele St./Maple, Ontario LOJ 1E0
viksem, ehk ks miljardik (l:l6o- 000 000). M O S K V A EHITAB Sda aatomrelvadega oleks udne. Selle kohta ei ole mingeid vaielusi ega mitmetpidi mtlemist. , Hoopis teine lugu on aatomju-' jaamade sulgemise nudlusel. Riigi energiamajanduses ei tohi olia ega tuua themikke, see oleks katast-roof. Aatomjujaamade ehitamine ja rakendamine vib vltida liallikate prast tekkiva sja. Nukogude Liidus kib aatomju-jaamade ehitamise hoogt. Mitte keegi seal ei protesteeri nende ega ka tuumapommide ehitamise vastu. ksikud aktivistid on Siberis vi hul-lumajades. Samal ajal Nukogude agendid Lneriikides klvavad ka-buhirmu baktereid ja tekitavad roh-kem Murelikke  h i n g u i d . . . Murelike hingu aatomivastaed loosungid ja massdemonstratsioonid Lneriikide linnatnavail, mida meedia nii i^msalt reklameerib ja sageli ka idealiseerib  pidurdavad valitsuse sumvat td, lammutavad korda, mni avad seadusi ja kohtuid, tekitavad suuri ja tiesti asjatuid ku-lutusi ja klvavad vrsket vaenu ko-danike v a h e l e . . . H . RIGA
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Pts - 1918.
Vana vid venelastele Euroopa Majandushenduse riigid on otsustanud ma venelastele vana, ladudesse seismajjnud vid. Tea-tud hulk makse ka Lhis-Itta. Mlemal puhul makse aga vi maha normaalsest palju odavama hinnaga. Muidugi pole vi riknenud, sest seda on hoitud klmutusruumi-des. Kuid Euroopa vimed on kas-vanud niivrd suureks, et neist tahe-takse lahti saada. Euroopa Majandushendus loo-dab, et aastavahetuseks on lahti saa-dud 50 000 tonnist vist. Jrgmisel aastal on kavas ma 150 000 tonni. N . Liit vtab vi heameelega vas-tu, sest sealne toodang on vike ja rahvale, sellest alaliseks tarbimiseks ei jtku.Peale vi esineb peaaegu kogu Lne-Euroopa ulatuses ka liha leproduktsioon. EPL
Meie Elu" nr, 37 (1802) 1984 _^
Eestlasele vahvusmedal
Major Marg aitas psta irn Toronto Starl" teatal on 12 hc
merevelast saanud aumrgid 20- kui ne meremehe pstmise eest. sell tar" (18. aug.) nimetab kolme vi Ontario elanikku, nende seas Mar* gus Aruja. eni
H Kanada sjave populaar-ajakiri uuj nSentinel" (no. 1,1984) kirjeldab se- ' tal da juhtumit pikemalt. Kaubalaeva koj Ho Ming 5" laadung qli tormis nih- h( kunud ja laev 30 kraadi kallakuga. . m Kanada sjalaev, ks kahe-helikop- koj teriga hvitajaist, oli 150 km eemal ja St( prdus" appi. Lainetus oli 1012 gai meetrit, tuule, kiirus 110-157 km pij tunnis. Kui laev rullub kuni 57 kraa- rel di, vib palju juhtuda, kaasa arva- nZl tud, et mootorid jvad seisma,kuna paf li voolab vlja. Kirjeldusest paistab, et laevja peamasinatel oli ka muid uul parandusi vaja,enne kui saadi 27 si- nu! melist (50 km tunnis) kiirust arenda- Hfj da. hei vai 4. detsembri sel, kui sjalaev oli ret veel 67 km eemal, saadi helikopter kej les, 50-slmelise tuulekiiruse peale vaatamata, kuid pimeduses selle toi tormi ja lainetuse juures ei olnud helikopteril vibutavate mastide va-hel vimalik positsiooni pidada. Ka vi
0 f Piiskop. (Algus esikljel) ta rhutas vajadust rahval ja vaimuli-kel kinni -pidada Kristuse petuse philistest alustest^ ja kanda need edasi moodsa aja arusaamiste ja vi-maluste kohaselt. Vabahujumalateenistus kestis 2 tundi. Osavtjate seas oli hulk vai-mulikke, diagnitaare ja rahvast, roh-kem kui 250,000. Prast pikese loo-jumist oli altar kunstlikult valgusta-' tud ja pakkus vrratut vaatepilti. Enamik jumalateenistusest osavt-jaist litis knlad. Enne lpupalvust paavst jagas ar-mulauda noortele ja siis teistele. Nende seas olid kindral-kuberner, Kanada peaminister John Turner ja Quebeci peaminister Rene Leves-que. Sellel jrgnefs kingituste leand-mine paavstile. > , Viimaseks meeltlendavaks mo-mendiks oli rahva nnistamine paavsti poolt ja Meie-Isa-Palve laul-mine. Jumalateenistus oli hsti orga-niseeritud ja mdus vahejuhtumis-teta. Paavst John Paul' II jb Kana-dasse kuni 20. septembrini^klastab seitsmel provintsi ja peab 12-ne8 ko-has kokku 13 jumalateenistust. ..VITLEJA" KIRI PAAVSTILE Ingliskeelne kiri paavst John Paul Il-Ie, mille koostas ..Vitleja" toime- ]| tuse kolleegium, kunstnik Joami t| Saarnidu poolt illustreerituna ja m-berklrjutatuna gooti thestikus, an-takse le paavstile kumeenillsel ju- ij malateenistusel St. Pauli kirikus ree-del, 14. sept., piiskop Karl Raudlepa poolt lhikesel audlehtsll, kus paavstile tutvustatakse krgemaid vaimulikke, kes on kutsutus osa vtma kumeenlllsest jumalateenis-tusest. Kunstnik Joann Saamilt lpetas VOltleja" kolleegiumi kirja kaunis-tamise ja mberkirjutamise gooti t-hestikus paar tundi enne haiglasse viimist' ja 12 tundi enne surma. Paavstile saadetava kirja viimistle-mine oli tema viimaseks tks. Paavsti sidu ajal kumeenillsele jumalateenistusele, on suletud liiku-miseks Avenue Rd. Queen^sPark, Unlversity, Queen, Church ja Bloor E. tnav. Bloor E. tnav jbsuletuks . autosiduks kogu jumalateenistuse ajaks. Vaimulikel, kes vtavad osa kumeenlllsest jumalateenistusest, tuleb vtta kaasa oma ametlrlvad kohvriga, mberriietumine on ette nhtud kiriku krvalruumides. Sealt minnakse hises protsessioonis kiri-kusse. Samas korras minnakse kiri-kust krvalruumidesse prast juma-lateenistust. Seal tutvustatakse paavstile vaimulikke ja antakse neile vimalus lhikeseks mtetevahetu-seks paavstiga. Selle vimaluse juu-res piiskop Karl Raudsepp annab le paavstile ..Vitleja" toimetuse kol-leegiumi kirja, mis on kirjutatud alla 7 liikme poolt. Audientsile jrgneb hine eine. aiiiniiiiiiiiiitiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiniiinitniiMiin
Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamcndl-prariduscdja inlestusfondid on tulumaksuvabad, Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organisatsloonfdelc
Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa- miseks. - Eesti Maja, 958 Broad- view Ave. Toronto, Ont. M4K 2R
iniiiiiiiiiiiiiniiiinniniiniiNiiiNHniiiiiiiNiinMmi^ ^^ ^^ ^