ALDO LATTIK 7 'See oli just enne juluphi, B . julukuu peval 1912, 'kui Viljandi Maakoguduse kirikumisas ngi il- mavalgust praost Jaan l^ttiik'u noo- Tim vsu Aldo. Juba kooliplvest ala- tes astus poiss populaarsuse, oma isa jlgedes; paraiku kll vahest vei- dike teises vaimus. Selle saladuse' phjustaks olid ja ongi veel teiste heade omaduste krval alatine heatujulisus ja humoorimeel. Aldo Lattik lpetas Viljandi Maa- konna Poeglaste Gmnaasiumi, aas- tal 1930. Tondi hendatud p.peasu- tused ja Tartu likool \olid lpetatud aastaks 1935. Tema tegevus> kindlus- tuse alal, algas Tallinnas 1936. a. n- rikuus K/S Eesti Lloyd'i juures, kus ta- tusis peainspektoriks 1939. Li- saks sellele omandas veel Kanadas brokeri tiitli. Selline on olnud Aldo Lattiik'u elu praktiline klg. Liisaks sellele on tal tulnud olla Kaitseliidu kompanii le- maks> Vanemuises" ooiperisolistiks, perekonnapeaks jne. Need krval- harrastused on sageli olnud saatus- likud. Just see, et ta juhtus olema Vanemuies" - raskesti asendatav solist ooperis Deemon,' pstis ta kitamiset. Ja sprussidemed vi- maldasid 1944. a. iknlakuul nurga- kese pgeniikelaeval, mis viis Rootsi ja sellega val^ adusse. Aldo Lattik on olnud aktiivne kaa- saija alati ja igai^ool. OH see Tar- tus 'Kip! Vironia liikmena (Aldo phimtteks oli siis, et studeerimine rgu segagu lbusat lipilaselu!) vi Tallinnas, kui ka hilijem Mont- realis seltsTcondlikul alal. Kiiilustusala on aga olnud ja j- nud juubilarile elutqks. Seda on ta edukalt praktiseerinud ka omal uuel kodumaal 'Kanadas. Seal on ta lisaks selJelje olnud Rahvusfondi juhatuse luge, Montreah Segakoori esimees, mitmekoWhe Eesti Seltsi esimees. Eesti Liidu liige ja kuulunud 20. aas- tat RVN-sse. Ja, uskuge vi mitte, 1957; a isegi Kanada Konservatiivi- da iPartei kandidaadiks. Viimases vistluses tuli viie hulgast teiseks. Mulgi kohta isegi nimetamisvrne savulu^s. Pole see elu alga kaugeltki olnud alati roosiline. Juba kadumaal avas- tati tub^rkutoos, mis aga Rootsis osutus kasvajaks mis operatiiivsel teel krvaldati. Alles hiljuti suri ko- dumaad vend Heino. Nagu eelpool mainitud, on Aldo Lattik andnud oma rohke, .panuse eestlaskonnale ja me teame, et ta ka nd on slelleks alati valmis. Juubi^ lari hulgaliste spradtega lUtub ka Korporatsioon Vironia, soovides oma vilistlasele veel pikka iga. HiENRY TEKKEL itiiograafiline Rin^ Marie Kgu 8' snnipeva tMstamine HamiStoiffli Fension|fi<3e Klubi ruumides. Istuvad: keskel Marie Kgu, vasakul Ilaoul Edari (abisemiees), paremal Hilda Kleiner (esinaine). Taga:|Lin. da Tark (ksitinstr.), Milvl Amolins (voimlemisinstr.), Adolf Lind (puupletusinstr.), Ellen Lindaja (juubilari ttar), Ailide Lauk (juubilari d^). Foto - Harry Kleiner Vaipadi \ m .Anders Pirk sndis Tallinnas 13. detsembri 1912 advokaadi pojana. Lpetanud J. W ;stliolml humanitaar- gmnaasiJimi 11929. a., ppis Tartu likoolis arstiteadust, kuuludes aka- deemiliselt kor]). Vironia perre. Hil jem ppis edasi Tallinna Konserva- tooriumi laulutlassiSi Ttas Riigi Ringhlingui feadUstajana arvates veebruarist 1937, saades selle tko- ha raadio'kuulajaterahvahletuse" tulemuste phjal. Paralleelselt t tas ringhlingu muusikaosakonnas,! olles hilisematel aastatel selle osa- konna toimetajaks. 1944. a. pgenes koos perega Sak- samaal kaudu Taani, kus oli eesti p- genikelaagri vanemaks Luna-JtL maal. Organiseeris laagris solistide- tiiupv mis andis kolme aasta joksiur , Taanis ligi 180 kontserti, tutvutades taanlastele eesti muusikat ja kultuu- ri. 1948. a. emigreerus Argentiinas- se, kus ttas algusaastatel firma Casa America" heliplaadiosakn- nas. A. Piric on BELK Buenos Airese Reformatsiooni Koguduse asutaja liige, olles selle kogudtise nukogu esimeheks 1957-1967. Kui kogudusel puudus petaja, siis EELK Konsis- toorumi loal pidas kaasmaalastele jutoalateetnistusi perioodil 1973/74. Samut leidis aega kaasalmiseks kikide Buenos Airese eesti organi- satsioonide tegevuses ja raadiosaa- . '^et^ Tiorral< a^miseks eesti muusikast. 1. aprillil 1955 nimetas Luterlik Maailmaliit A. Pirgi oma esindajaks Argentiinas, kusjuures tema les- i andeks oli luterlastest pgenike (eestlased, ltlased, _ungariased) abistamine, millisel tkohal tegut- ses broo sulgemiseni aastal 1974. Samuti oh lhemat aega (19611967) \ Kirikute Maailmaliidu . pgenike hooldamise-osakonna abijuhatajaks ' Buenos Aireses. Paralleelselt ttas ikohaliku luterliku kirilku (Iglesia Evangelica Luterana Unida) ekselcu- tilvsekretrina 1959L-1971 ja selle j- reie kohaliku saksa evangeelse ki- riku (Igleia Evangelica del Rio de la ' Plata) administratiiivsekretrina Eesti Kabalaevastiku Juhtkonna Koondis Torontos thistas kauaaeg- se juhatusliikme ja Icassapidaja Vol- demar Saluranna juubelisnnipeva. Eesti Maja kohviku, mumides arvur kate sugulaste, sprade ja kolleegi- de osavtul Juubilar sndis 2. detsembril 1912 Kuusalus Harjumaal. ige noorena otsustas ta vahetada pllumehe-ame^ ti meremehe kutse vastu, ehkki ta teadis tdust: ,ySee jalg on ikka i- gel teel, mis adra jrel kib." Kuid innukas, i edasipdlik ja haridust ihkav nooruk ei tahtnud kia" vaid tahtis hoopis hakata ronima oma et teseatud sii poole, mis oli Tallinna Merekooli Algas jlle kooliskimine ja oma iale vastav praktiline t, eriti sadamatehastes, onida nudis Merekoolist diplomi omamine. Siis jrgnes merepraktika ja vaheldumi- si Merekoolis ppimine. Laevas tuli alusta- Tel. 69(M961 , sjamees ja mlestades Surnud 25. !0. U Seisin paljude saatjate keskel ji- ses novembrivihmas Sinu lahtise haua juures. Ja vmttes kordasin poeedi snu: ,yLeben ist Brcken- schlagen ber Strme die vergehn". Sinu elu jgi jooksis kindlate kal- laste vahel, milleks oli sdamesoo- jus, ausus, ustavus ja kindlad phi- ted. Eraikordne oli Su vime" nha ja tunda ilu oli see siis pikese- helk veepeeglis, is vaasis, maal, he- li vi kirjasna. Samuti lid Sa ise ilu oma mber, sest see; mis on ini- mese sees, leiab alati vljapsu. Ai- nult Su sravat ja nakatavat naeru ei kuulnud me enam poolteist aastat. See maeti koos Su abikaasa Pauli- ga siia krvale. ; Uinu rahus, armas Ally! Ja ole tnatud spruse eest, mida kski vari poktumestanudl Sndinud 1. juunil 1913 Tallinnas. Hariduse omandanud Westholmi gmnaasiumis, E.V. Sjakoolis, Tar- tu likoolis suteaduslionnas, lpeta des Saksamaal; ordineeriti 194^ , aas- tal. Eesti skaudiliikumises alates 1924. a. II maailmasjas J Eesti Pii- rikaitse rgemendis, hiljem Suurt- kives patarei lemaks, sealt ta p- ses sja lppedes lndte. Jtkates Saksamaal pinguid, lpetas likocn M; ordineeriti 'kirikupetajaks 1949. a. Hiljem Luteri., maailmaliidus Mnchenis. 1951. a. siirdus Rootsi, tihides EELK Luna-Rootsi kogudust.: hendriikides 1952. a. rajas peagi EELK Philadelphia kogudusel olles seal petajaks 1960 aastani. USA lu- teri kogudust teenis ta 1952. aastast, oli St. Johni' (koguduse petajaks Folcroftis, Pa. Tema algatusel k^o- gudus ehitas 154.000 dol. juurdeehitu- se. Klastas 1960 a. Brasiiliat j Ar^ gentiinat. Jtkas pinguid teadusli- kul alal Temple likoolis. Philadelp- hiast asus ta AUentoni, kus oli lugu- peetud petajaks, pidades teenistusi miglise ja saksa keeles, ning juhtis koguduse ikultuurilist tegevust. Abi- ell(us Heliga Kivii'ga, millisest albi- elust 2 ,poega ja 1 ttar. Akadeemi- liselt kuulus korp. Winla vilistlas- peresse. Eesti skaudiliikumises tegutses ta 1924 a. saadik. Ta edutati skautmast- riks. Laagrites on ta korduvalt olnud vaimukuks, organiseerinud ka noor- te kultuurilist tege\aist skautliku tkava raamides. Alates Eesti ikoolinoorsoo liidu ja skautluse itseaegadelt jtkus teina tegevus lbi aegade. Tema oli Tal- linnas rhmajuht, 1929 a. maleva sek- retr. Oli 1928 Lti suurlaagris j .1930 a. Sk>omes Kangasal suuriaag- ris. Eesti suurimas (III) laagris 1936 a. Paralepas. Eesti esindusriihmaga Arrow-Park jamboreel, kus skaudi- telgis magas Walesi prints, hiljem kuningas Edward VIII. Aasta 1953-1955 Ees skaut pea- sekretrina teostas keskuse reorga^ niseerimise phikirja muutmisega Eesti Skautide piduks. Kogu tema elut kulges lbi aega- de tsise rahvusliku vaimu ja meel- suse kandel. HERBERT MICHELSON ESTO '84 lheneb krete sammu- dega. Tiib on pandud pevadele la- le, aastatest rme enam knelemegi. Maakondade killapeol tuli ks suur puudus eriti esile ja seda puudust leiame kindlasti ka oma kodudes ringi vaadates Me kujundasime klapeol- nituse maakondade nimede all. Nitus oli imekena, kui arvestada ;Klapeo j- relkaja, aga Ringi liikmete rlk>gene- nud ja teadlikud silmad leidsid jrg- misi puudusi. 'Valmistades^ oma kodudess^ ^ ksi-' tesemed, ei pea me kinni tarvidu- sest oma maakonna ornamentikat kasutada. Pole ime kui mulk toob nitusele Muhu iluptid ja Virulane Viljandi sukad. See oli nitena too- ' dud lause, rgu nimetatud vtku se- da isiklikult, aga tsiasi on, kui ta- hame ka tulfevikus samaseid nitu- si korraldada, siis peame meie, maa- kondlased hoolitsema, et meil oleks oma maakonna mustreis esemeid. Et igas maakonnas kauneid mustreid on, see on fakt. Ning, kui eseme val- mistajal neid enesel ei ole, tulgu Et- nograafilise Rmgi thtutele igal neljapeva htul kell 6.30 Eesti Ma- jas, klassiruiun 12. Ss veel ESTO '84 ajal tulevad maalkonnad kokku Royal York'is, kus toimub ka maakondade daamide ja hrrade poolt moenitus, kes de- monstreerivad rahvustilcandis kau- nistatud seljariideid vimalikult oma maakonna ornamentikat kasu- tades. Maakondade esindajad vtsid oma viimasel koosolekul selle otsuse vastu ja see tuleb meil lbi vii. Daamid ja hrrad, asuge varakult moenituse vastu valmistama ja tea- tage, millisest maakonnast olete ja kas "kasutate oma maakonna must- reid. Samuti palume teatada, kas ole- te ise valmis modelilina esinema, vi kannab keegi teine teie rivastust. Kui ei ole kedagi, teatage oma riie- tuse suuruse number, et oleks vi- malik vastavat modelil leida. Ka hrrad saavad aidata sirkadega" nahkvde valmistamisel, vi kla- vde ja pookade kudujmisega mis kenasti kuubede ja mantlite rde sobivad. Eks vanastigi kudusid me- hed oma klavtehnikas hobuseoh- jad ise, eriti peiupoiss 'oma pulma- hobusele. Peaasi kd tje ja kiri teele andmetega mida ksitud. Aadressil: iEesti Etnograafiline Ring Kanadas, c/o mrs. Ene Runge, 7 Benhur Gres. Scarboro, Ont. MIH 1P2. Tel. (416) 438-6500. ENE RUNOE Etnogr. Ringi juhataja Robert Vellend Kanada meeskorinai Novembri kuul Labradoris toi- munud lumelaagri ja katsevistluste phjal koostati mdunud laupeval Kanada murdmaasuusatamise mees- , kond, kuhu neljanda mehena valiti Kalevi Suusaklubi liige Robert Vel- lend. ' ' Meeskond pidi algul olema ainult kolmeliikmeline, a^a lhedaste taga- jrgede tttu lisati veel neljas mees. Siiani on Robert neljandana vi viiendana just vlja jnud, aga see- kord lks vastupidi! Esimesed" kokn on Pierre Harvey Quebecist, Wayne Dustin Sault Ste. Marie'st ja Reino Keski-Salmi' B..- st. Meeskond on nd juba Euroo- pas ja jb sinna 10. jaanuarini. Ve- takse osa kahest maailmaHkarika vistlusest Austrias ja Shveitsis ja hest rahvusvahelisest vistlusest Ida-Saksamaal. Treeneriks on Doug Fetersen Ver- montist. Elu" lair. SO (1711) 198 J KUI TEIE SUUDATE MAITSETADA VEE ERINEVUST, SIIS SUUDATE KA HINNATA FINLANDIA ERINEVUST. , Vodka on kombinatsioon piirituse ja vee segust. Piiritusele lisatakse vett, et saavutada soovitud alkoho- li taset. ^ Kuna piiritused on pea-aegu vrd- sed, siis vahe teeb vodkas vesi, mis lisatakse ja see on mrgatav. Vesi, mis lisatakse Finlandiale, on ties- ti erinev teistest vodkatest. Paljud kasutavad destilleeritud vi filtreeritud vett, mis on ermev looduslikust veest. Finlandia vesi on 100% looduslik, mis tuleb ^ gavkaevust ja on 10 000 aastat vana jliustiku poolt formeeritud tasa- pilma alt Rajamkis. See looduslik vesi teeb Finlandia ainulaadseks. Finlandiat vib juua segatult vi segamatult otse sgav- klmetusest. Kui teie maitse on vodka, siis kindlasti naudite himuvendade vdinat. Finlandia on saadaval ki- gis L.C.B.O. ridest. FINLANDIA ON MAAILMA- KUULUS SOOME-VODKA! Saadaval telefonilisel eeltelPimisel ilusad Finlandia kinkepakendid ka- he vi nelja littala klaasiga, mis ori soevad kingid thtpevadeks vi rispradele. Viinaload pidupevadeks koos i kohaletoimetannisega. GYAKI AGENCI 2 Golden^ G^ate Court (Brimley & E.llesmefe) Scarbprough Ont., MIP 3A4 TEL. (416 ) 299-5080-1-2 BBBaZ Kahekordse pikkusega stereo kasett(60 minutit) HERMAN MALVET esitab ast ja lunast 1. osa: Eesti helindeid: H. Eller, J. Aavik, M. Saar, R. Tol 2. osa: Venetsueela ja Hispaania! klaverimuusikat Hind $12.00 0 , GRAAFIK JA MAALIJA Hind Julukuul $5. (prast $10.) gil MEIE ELU" talituse 958 Broadvlew Ave. Toronto, Ont., M4K 2R6 NALJAD MTTESHVATUS QSSBSi 09"lllll"lliliil"litiliilHilillllllllllltlllillll|||Ji|||i||,,,,,,,^ Andres Pirgi suguliarusse" kuulu- vad: abikaasa Erika, neiuna Jams; poeg Toomas (keemia-iiisener, abfl kaasa Beatriz + 2 ttart); ttar Kadri-Ann Laar (pshholoog, ab^ kaasa Tnis + 2 ttart ja poeg 1971-1979, kuuludes p3ns:c.nr:de Torontos) ja naisede Hilja. 3tr Reedel, 17. dets. Capricornus Ju^ lupuu Tartu College's algusega kl. 8 0. ^ Laup., 18. dets. TJE.S. Lasteaia Julupuu Ees Majas algusega M. 10 ^ Phap., 18. dets. Noman R^ in- tammi Julukontsert Peetri Wriku algusega kl. 2. Laup., 18. Ja 19. dets. ,;Tallinn iW' Arne Roosmani mginitus, 8 Was- cana Ave. Toronto. ^ Phap., 19 dets. EKK Julukont- sert Vana-Andres. kirikus algusega Kl. l p . I votu ball Ees Majsss. -jfcr Ain Evard (19 a.) hpates 43 sen- timeetrit le oma pea, olles 178 sm kasvuga, \'itis Eesti noorte rekor- diks 2.21 m Balti^Valgevene mats- hil Tallinnas. Meeste punktide arv oli (sulgudes koos naistega): 1. Valgeve- re 178 (309), 2. Leedu 177 (326), 3. Lti 169 ( 300), 4. Eesti 163 (268). ^ Sydney TV saatejaam teatas 18. sept. et 1982 a. rahvusliku vrkpalli turniiri vitis Adelaide ,;Northem Aurora" meeskond, kelle kapteniks on eestlane Tony Naar. ' erk. ^Reedel, 31. dets. Toronto Eesti Meeskoori Aastavahetuse ball hotel- lis Inn On The Park algusega kl. 7 . Kas vite mulle juhatada kige otsemat teed raudteejaama?" ksib vras vastutuliijalt. ,;Mul on vga kahju", tuleb vastus. 01en siin'Ktoias taksojuht." 0n teie poeg tepoolest alles kol- meaastane?' ksib proua Ubapea tut- tavalt. J a h nii see on. Kas ta ei ole oma vanuse kohta suur ja tugev?" Seda ma ei arva. Mtlen ainult, et kuidas ta on judnud ennast nii l- hikese ajaga nii rpaseks teha." Hrra Intervjuu loeb oma naisele lehest ette: .,Nagu teaduslikult kindlaks teh- tud, on inimeste lollus enamasti p- rivusest tingitud..." Kuule vanamees", kat:kestab nai- ne. Lpeta oma vanemate solvami- ne.'-' j^VIiltega erinevad karud ametni- kest?" iICard magavad ainult talvel" ii ,yKuidas knetatakse kolmekm- Vanadekodu lks plema?' 'Kosjalcuulutus ajalehes ,JReutliii- ger Wochenblatt": /.Missugune kena daam tahaks nau- tida ametniku eeliseid. Ei tule htul vsinult koju ning ajaleht on. tal ka juba loetud. Kes julgeb?" Iga pev uus haigus: see toob vanaduses vaheldust. iguse taga seisab ametnik; iglu- se taga inimene. Diplomaat on mees, kes poliitikite trummllgid muudab harfihelideks. .Asjatundja flirdib rannas kige ."Icahvatumate tdrukutega, sest neil on veel kjge pikem puhkus ees. usuvad elusse prast api- kaasa* surma. Arstid teevad eksamitel riste pal|e- rile, hiljem kalmistule. Mned inimesed ajavad nurjunjid abielu rbala voodi kraesse. Enamus inimesi pihib kige me]el- .samini teiste pattusid. Aeg on hea arst, aga kehv kosmee- tik. . Tnapeva dekolteede juures jb mulje, nagu oleks prlikee nabanpr. . "Knelustef oma idakolleegidt^ ga nitavad lne riigimehed' ainult siis hambaid kui nad naeratavad. Kogunud NIHIT^