I&. 2 VABA E E S T L A N E neljapeval, 13. jaanuaril 1977 Thursday, Jammry 13,
m m n n
VABADE EESTLASTE HLEKANDJA
VLJAANDJA: o/ Vaba Eesane, 135 Tecmnseth St Torontoi/ PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Sta. C, Toronto 3, Oat. M6J 3M7 TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
$51., poolaastas $26.ja veerandaastas $14. LENNUPOSTIGA lemere-maadesse: aastas $60., poolaastas
$30.50 ja veerandaastas $15^ .50
Aadressi muudatus 30 c. ksiknumbri hind 35 c.
P t i l ESTOMI Published byFree Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumseth St,
Toronto 3, Ont. M6J 2H2
ksimuste ekspert Ja Kissingeri ij headriikide presidendiks vali- tud Jinimy Carter on judnud nuandja Helmut Sonnenfeldt, kes nd oma ettevalmistustega uue valitsuse moodustamisel nii kau- gele, et tal on valitsuses kik ko- had uute mmistritega tidetud ning uue valitsuse koosseis on pi- danud presidendi juhtimisel juba mitu koosolekut. Nagu iga Uue va- litsuse ametisse nimetamise puhul tekib valitsuse koosseisu suhtes la-iitikat, nii ka Jimmy arter peab iTestama mningate kriiti- liste mrkustega, mis on tulnud peamiselt mustade poolt, kuna nende arvates ei ole must rass va^ iitsuses kllalt kaalukalt esinda- tud, omades ainult he vhemtht- sa ministrikoha, mis pealegi anti naisele. .Seda pahameelt ei aita lee\endada mustadele antud hendriikide peadelegadi koht Liitunud Rahvaste Organisatsioo- nis.'
ldiselt tundub siiski, et Carteri valitsus on saanud vrdlemisi soodsa ki'tika osaliseks, kuna Carter ei hakanud valitsuse moo- dustamisel taga ajama uusi tund- matuid tuuli, vaid rakendas vas- tutusrikastele kohtadele kogenud ja suure staaziga mehed, mis on vga oluline nendel positsioonidel, kus tuleb tegemist teha rahvusva- heliste ksimustega. Sellistel po- sitsioonidel on vlisminister Gyrus Vance, kaitseminister di*. Harold Brown ja riigivarade minister W. Michael Blumenthal
Gynis Vance ei ole kahtlemata selline vlispoliitiline showman" nagu seda oli tema eelkija Kis- sinf^er, kelle aastatepikkuse vlis- poliitika pluss- ja miinuspunktide ritta seadmine vtab veel pikemat aega. Vance n esialgsete hinnan- gute kollaselt tasakaalukas mees, kes vaatab detente poliitikale krii- tll^sc pilguga ning nuab venelas- telt ka vastukontsessione. Uus vlisminister on nimetanud vlis- nr,nisieerium!s osakonnajuhatajad ja lhemad nuandjad oma no j- rele ning teiste Kissingeri meeste hiilgiis peab hakkama endale uut tkolita etsima ka kontrover- siaalsete vaadetega Ida-Euroopa
saabus Kissingeri eeskujul Hitleri ajal pgenikuna Saksamaalt ning tegi hendriikides Kissingeri kaas- abil suurt karjri. Sonnenfeldt ratas ldist thelepanu oma kummalise doktriiniga, mille ko- haselt Ida-Euroopa tuleb jtta tie- likult N. Ldu mjusfri. Vib oletada, et uus vlisminister saab endale tugeva toetuse ka poola p- ritoluga Zbigniew Brzezinskilt, kes on president Carteri nu ^ndj jul- geolekuksimustes ning suhtub v- ga skeptiliselt detente poliitikasse.
Michael Blumenthalil on kind- lasti vga palju telda kaubavahe- tuse arendamise kohta N. Liiduga ja teiste raudeesrdetaguste riiki- dega. Riigivarade minister kinni- tab, et'IVIoskva tahab hendriikide kaupasid ja tehnoloogiat, kuid sa- mal ajal peaksid ameeriklased ka mtlema, mis nad tahavad saada vastutasuks. Ta tleb, et Kissinge- ri ! ei olnud lihtsalt julgust oma- poolsete nudmistega esineda.
Kui eelmainitud kahelt meheil oodatakse N. Liidu suhtes range- mat poltikat, siis seda ei saa telda kaitseminister Harold Browiii kohta. On teada, et Carter kavatses kaitseministriks nimeta- da James Schlesingeri, kelle pre- sident Ford mni aeg tagasi lahk- helide prast Kissingeriga vallan- das, kuid sellele olid vastu sellised demokraatide partei liberaalid na- gu senaator Churcli ja venelaste suur sber vana miljonrist diplo- maat AvereU Harriman. Browni poliitilised seisukohad on kstei- sele sageli vastukivad ning tema hoiak kikuv, mistttu tema va- limist ei peeta eriti nnestunud sammuks.
Nd kus president Carter peat- selt ametisse nnistatakse ja te- ma meeskond ministeeriumid le vtab, vib loota hendi-iikidelt president Carteri juhtimisel seni- sest konstruktvsemat ja dnaami- lif:em?.t vliGpoliitlkat, mille taus- tal iiade valgusesse kerkivad ka N. Liida ja hendriikide vahekorrad.
.K..
Maailmes viljcriigid e i t e a k 9 i h u p ^ M i S f a k i - i l [ ^
Mdunud aastane viljasaak ol5 prast 1973-dat aastat jUenril^lik, et suudab ralmildada maailma viljataniduse ja teldtab koguni paljudes maades, nende hulgas ka Kanadas, muret, mis selle suure saagiga peale hakata. Nd on paljudel vilja ma ja need kes seda vajavad, ei oma kllaldaselt raha. Mdunud sgisel oli mitmetes Kagu-Aasia maades erakordselt suur riisi-t saak. hendriddes amtakse nisusaak letavat 50 miljonit tonni. Nukogude Liidus on saak ol- nud suurem kui juleti loota ja isegi India toiduvarud on kasvanud 1618 miljonit tonni. Selliseid katastroofe, nagu oli viimasel kolmel,aastal, mdunud aastal ei olnud.
See ei thenda siisiki, et toidu-'bamise perioodi -kolm aastat ainete puudus oleks letatud: ega poleks vaja liarta uusi tagasil-
kestnud kriisiaja jrel.^ ; , hendriikide valitsusel on
ke, ainult see ple n aktuaalns 625.000 tonnine rilsireserv, inida kui ol i aasta tagasi. ycidakse kasutada, ku i (kusagil
Selle krval on maailma sda- maal tekib ootamatuid raskusi, vi l ja tagavara lisfia vike; Pllundusministri ennustuste
Niteks maisi ja otra on nna-. jrigi o l i ameeriklastel enne sgi- pUt, et paljud karjakasvatajad sdavad veistele, sigadele ja
noliselt selletttu, et hendrii- kide karjakasvatajad on pida- nud vhendama oma karjade suurust IS^S. aastast alates.
hendrkides pole sdavilj kllaldaselt saadaval sobiva hiri- naga, mis karjalcasvtajaile oleks vastuvetav, hendriigid
sese.saagi kogumist nisu jrgi; mvad maisi le sj^e maale ja : 17,5 miljonit tonni. Seda o l i mr- ameerika karjakasvatajad peavad
sulgloomadele nisu. hendriikide 1975. a. maisi saak
! ol i lppenud enne k iu mdunud aasta likuseni juti. Sigade -ja suleliste peaimise toidu, sojauba, saak ol i n i i ebakindel enne uut' likust; et hinnad -hakkasid juba suvel tusma.
Hiliskevadel hendriildde pl- lumajandusmiiiister ennustas, et 1976. aastal maailma viljatc- dang saavutab enne 1973-dat ol- nud taseme. See arvamine osutus s i i sk i enneaegseks. Valitsus ar- vestas siis, et maailma nisu-,
gatavalt vhem k u i 1975. aastal.
1976. a. nisusaak on letanud 50 miljonit tonni ja kuigi see on 8 miljonit tonni vhem k i i i 1975, on see igal juhui hend- riikide ajaloo suuruselt teine saak. -
Kuig i Euroopa koges mdu- nud suvel hvitavat puda, p- ses nisusaak siisiki hvingust ja see on koguni mnevrra parem eelmise aasta saagist. Kanadas, Phja-Aafrikas ja^ Kesk-Idas on nisusaak oinud hea. Trgi ms
Olen aastaid lugenud ja feu^lk^- nfcid meie juhtide stitavaid kne- sid kll aktustel ja muudel taht,- samatel 'kMaitiekutel Harva on neis midagi riginaailset j a uu^^ ning tavaliselt iteiselpevi te ei mileta millest juttu oli . -
vistlema vlismaalastest otsjate- ga samadel tingimustel.
1973. a. kulutasid hendriigid 155,7 miljonit tonni maisi, suure- malt osalt veiste j a sigade Jtoit- miseiks. Jrginisel aastal see. hulk vhenes 20%, lama saak ol i halb j a hinnad tusid. Pal jud farme- r id saatsid meelsanini oma loo- mad tapamajja k u i ostsid neile kallist sta. '
Mnec^ meie poltised juhid on suureprase t teinud pge- nikumentaJiteedi hoidniiseks. Kes ; vastu :r,gib on kas punane yi vliemalt roosa. Jlgides lehtede kaudu jta mulje, et aastakmn- ned paguluses pole aidanud; ees- mrki ega suimda -leida poltili- eks tegutsemiseks. Val ida lase^ vad isikud, kellel pole peaaegu mxingit' mju asiikohama his- ^ konnas, parteides ega vatsus- asutistes.
vaidlused E K N koosolekutel on titr Yga trlvaalsel pinnal. Usu ksimus, Eestis kimine, yi kel- le pool bis kodumaa Miial ine. Ngu see muudaks pgenikkude poltilist meelt, kodumaa vi; Sdavilj hinnad on ikka
alles itrged ja karja on vma- emigrantide saatust, se nelja aasta jooksul kasvata- tud kahjudega. Kas on kunagi objeiktvseli
Paljud pllunduse asjatundjad arutatud vi analsitud sm-maisi-, odra-, ikaera-, ritti- ,hir- 'mdunud aastal mil joni tonn^^ s i - j m saak vib mdunud aas-; nisu,; ku id vib 1976. a.el isporti - j arvavad, et hendriikide liha h i n - i ^ klastajate tal olla 1032 miljonit tonni ehk dada umbes 1,5 miljonit tonni, j nad halckavad peagi tusma ja ei vi ' Eestist klaliste mju sn- sama palju kui aastal 1973. E u - roopa rekordiline pud on tuge- vasti vhendanud suveviljade, na- gu.'maisi ja odra, saaki.
K a Austraalia ja, Argentiina hoiukohti.
sele ja kodumaa hiskonnale? Meie ei saa keelata kodumaa
India oli 1975. a. hendriikide | lange enam kimagi sellistele ma- suurim nisuostja, aga 1976.. a. o l i dalatele hindadele ku i praegu. ' Ir^dia nisusaak rekordiline, isegi KH on aga nisu hind langenud fnctslonride klaskike, kuid ni i suur, et on olnud raske leida maailmaturul. Kanada ; si; asja meie saame' neid kasutada onm
huvides.;^ . -;
l e p p e s Toronto suurlinna ulatuses kuu
, @ American Association for L a - boratory Animal Science (Ameeri- ka katselocmade teaduslik hing) 27. aastakongress toimus tna^j 7.12. novembrini Houstonis, Texa- ses. Selle teaduslike sektsioonide
ma nisu Egiptusele hinnaga, halb ilmastik purustas lootused Pllumajanduse asjatundjad; niis on madalam Kanada rgi heaks saagiks., . ^ tlevad, et praegusel hetkel nib;| poolt farmeritele maksetavast
' toidua!neid jtkuvat kigile, k u i - hinnast. Samal ajal Argentiina on gi seo pole ties ulatuses ige. . oma hinna veelgi -madalamale
Maisi ta.gavarad ' Jtkuvad.: te-' lasiknud.. .'
aega kestnud autojuhtide kont- tst ja seminaridest vttis osa rol l purjus sitjate tabamiseks prof. dr. med. vet. Er ik Mat-
hiesen New Yorgist. : I
ei Ole t i lka viina joonud, laske ma puhu ka / ' ' tles ta politseini- kele. K u i teda lasti puhuda, ni-
lppes uue.aasta saabumisega. K u i eenisel aastal tabati 919 purjus autojuhti, siis tnavu o l i nende arv 756. Vanaasta htul oli yahele jnute" arv 22.
Politsei usub, et esmakordselt tarvitusel ohiud aparaat hinge- tas aparaat jllegi punase vrvi- hust kasutatud alkoholi mra ga, et alkoholi ol i lgselt tarvita-
; kindlaks tegemiseks oli kahtle- tud. Selles peab viga olema, see mata heks phjuseks miks nen-. ei nita ieti," vitles naine, las. de arv, kes joobunult sitma ju l -
- gesid minna veelgi enam langes. Selle ko iva l rgitakse lugu
eesti perekonnast, kelle auto pea
1970. a. Liitunud Rahvaste Pl- lumajanduse ja':toiduvaruds or- ganisaisioon arvas, et maailmas on nlja all . kannatavaid inimesi 400 miljonit. See arv pole ka. praegu vhenenud; Need inime- sed ei saa vajalikult; toitu, kuigi. seda. oleks rohkesti pakkuda/!kakk^s^adlyr^SteM^ kuid nad ei suuda maksta kkita- vat hinda.
Tenolisolt kannatab praegu suurem, hulk ihim-esi alatoitluse- all kui 1970, kuna hinnad on nd
USA autokompan Satra Mo- tors haikkab eeloleval kevadel ehitama 2,1 mil joni dollarilist
palju krgemad," arvas Dale- E . j hoonet,: mis o leks . Nukogude Hathaway, rahvusvahelise elatis-i.Liidust importeeritavate" autode tarvete uurmnsasutuse juhataja.Iie^^itamise . : keslmseks. .. Selline
SeUes asutuses tehtud uuri- i suur ehitus tuleb ' Savannahis, mised nitavad, et maailma: ^"^Sias ja presiden- vaesemail maadel ehk neil, kel - ; ^^ ^^ ^ ^^^^ Chalekian, kes loo- le aastane keskmine sissetulek: ^^^'^^ vaihitab he osa SA ksikisiku koiita jb alla 20Q! vikeautode turust N . Liidus teh- doUarl, on kuni 1985. aastani 1^ ^^ ^^^^"^^^^^^^^ vikeautoga, umbes 42--48'mjIjoni t o n n i n e e t . ta. tahab teha aastane vi l ja vajadus. . j ralia ja saada riklcaks ning tuua
- .jmaailma "rahu ; kaubandusega. K u n a need maad ei ole vimeli- i i^companiil on juba kogemusi N .
ke lastel k a piiuda, ega nad po-.' sed ise ostma puuduvat vilja, tu- J T .uduga ritsemisel, ikuna ani le viina joonud." Politsei lasi k a i ieb ne suurendada om.a saaki; on toodud USA-sse igal aastal lastel puhuda.ja jlle nitas apa-Inelja protsendi vrra igal aastal.1 venemaal tehtud Belarus" trak- raat punast vrvi: Noii nete; et see oletks siiteline rahva kas- ' torit
Lennureisi Mehhikosse tegid 18 eestlast New Yorgist ja. lhikon- nade Esttour Associates,; Ine! kor- raldatuna. Klastati Taxcot, Mexi - co Cityt ja kurordilinna Acapul- co t. Korraldajana; sitis kaasas Valfried Siirak abikaasaga. Reis kestis kaheksa peva.
Mis moodi saame kaasa/aidaita asslivsele vastupanule kodu-
maal? Kuidas nidata, et -meie po- le neid ' unustanud nende raskeil; katsumisaasitail, .
rgem unustagem, voolab meie elulte.
et Eestis
guseid mberehitusi .vastavalt USA hkpuhtuse kontrol l i tingi- mustele.
Venelaste autotstust peavad' teised autotstused ideaalsel-^ maks maailnias flmna seal on. kik he katuse ally tstushoo-; nes; mille, suurus on 50 mUjonit Tutjalga ja Ims ttavad 70.000 tlist. Praegu on tstuse too- d a^ng 600.000 autot aastas, millest llieb ekspordiks k imi 200.000. Tstuse maksimaalseks toodan- guyimeks olevat ks mil jon au- tot aastas; '
Satra Kompanii l on ' juba pikk kaubanduseaj alugu \ Venemaaga.
tati he sellise . kontrollpunkti i nd, et aparaat ei nita ieti," vuga. 1976. aastal polnud neis j poolt K u i meest, kes autot juh- vidutses naine. Politseinikud la-^maades oodatud saagid si iski ! LADA on tegelikult Itaalia tis, lasti aparaati puhuda ja see sid mehel minna,. mainides, et, suurenenud. ; / i piat-124 mudeli mida tehakse
\ punaseks muutudes nLtas, et ; aparaadiga. . tuleb peakorterisse' N n murelikud ku i need ennus-! itaallaste, poolt ehitatud Volga j See on kahepoolne ja siit saadab mehel on alkoholi - le lubatud 'kontrol l ima minna. K u i aga auto tiied nivadld, on asjaaimdjad autotehastes itaalia endise km- j kompanii N. Ludule maake, me^ normi, hakkas abikaasa seletama, \ oli jlle l i ikvel tles naine: Elis siiski arvamisel, et mopdunud niunistlifcu partei jxihi Togliati- talle j a mineraale. Autode krval et see ei saa ige olla. et midagi ; m a elnud, et anname k a lastele .suvel', kergenenud elatistarvAte gra^l nimelises linnas. Autode Itoob sama kompanii USA-sse ka. peab viga olema aparaadis. ,>Iajvima." ' oluliord lubab vikse hingetm- j^^^^^^ tuleb siiski teha mnesu-'70% kasutatud kroomist.
N i i palju on poliitiliselt j a ku i - i tuuriliselt tlitsaid ksimusi, mis tieks lbi arutada kaine.peaga, arvestades reaalsusi 'ning; mitte jaanalinnu moodi pead l i iva pis-
Kogu meie tegevus peaks ole- ma nagu tiks pidev valimiskam- paania, kus ksikute - entusiasm kisub k a teised'kaasa; j a viib mrgile. ' ;
Mis m j u on meie praegustel juhtidel siinsele hiskonnale po- liitiliselt?^. Kas on nendel mingit vimu parteides!? Kuidas. a^lraJd^u da' kige efektiivsemalt mju rahvasaadikutele.
Need ja veel palju m u i d ksi- musi on vtngivalt tarvis lbi aru- tada ja lahendusi leida. :
Vahehigemiseks soovitan A. J . Solzhehltsni Lenin in Zrich".
Vga tore o l i lugeda, et 'korral- datakse seminar'Trmti likoolis, millest osavtt peaks olema' sun- duslik igale kandideerivale selts- konnategelasele.^ V. '
^ / ^ ; . H . ' . L E S T A L